Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

xxxxxxxxxxx välja Eesti Vabariigi vahenditest Andrus Õnnik ́u kasuks (arveldusarve Xxxxxxxxxxx).

pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingu tervendamine ei ole võimalik, kuna võlgniku tegevus on lõppenud, selle peamised omanikud ja juhatus on korduvalt vahetunud ning selle omanikel on puudunud ja puudub siiani huvi ühingu maksejõulisuse taastamiseks. Puuduvad ka tagasivõitmise võimalused. Äriühingu juhatuse liige ja likvideerija Raul Pint teatas ajutisele haldurile e-posti aadressilt: [email protected], et ei ole enam äriühingu juhatuses ega likvideerijaks, see info on ajutise halduri poolt äriregistrist kontrollitud ja osutus valeks, kõik andmed on samad ja R. Pint’i võib määrata dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri hinnangul, kui kohtu deposiiti keegi maksaks PankrS § 30 lg 1 alusel 2000 eurot pankroti läbiviimise kuludeks, saab pankroti välja kuulutada, muidu menetlus tuleks raugemisega lõpetada. 11.11.2015 kohus avaldas Ametlikes Teadaannetes teate, kutsudes võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid üles tasuma Tyzenegy Pives OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu määratud tähtpäevaks 23.11.2015 keegi nõutud summat deposiiti ei ole tasunud. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid. Seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte pankrotiavalduse esitaja ega võlgnik ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul on kohustusi kokku üle 6000 €, kuid vara vaid veidi üle 100 euro,, millega võlad ületavad varasid mitmekümnekordselt. Majandustegevus on jäädavalt lõppenud ja tagasivõitmise võimalusi näha ei ole. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks ajavahemikul 04.03.2014-20.02.2015 juhatuse liikmeteks olnud Björn Erland Nilssoni, Janek Uustamme ja Per Westerlund Olseni raske juhtimisviga – so ettevõtte juhtkonna poolt avaldaja töölepingu ebaõige ülesütlemine ning avaldaja kasuks väljamõistetud summade tasumata jätmine, mis võiks olla aluseks ka nimetatud juhatuse liikmete vastu nõude esitamiseks, kuid kohus nõustub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid ning pankrotimenetluse jätkamine ilma eelneva ettemaksuta deposiiti ei ole otstarbekas. Kohtu hinnangul võlgniku esindaja rikkus PankrS § 87 lg 1 sätestatud menetlusest osavõtu kohustust, kuna ei ole olnud haldurile ega kohtule kättesaadav, ei ole osutanud ajutisele haldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti ei ole osalenud kohtus asja arutamisel vaatamata kutsetele. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab osaühingu dokumentide hoidjaks viimase juhatuse liikme Raul Pint’i. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse kulud, s.h. ajutise haldur tasu ja pankrotimenetluses ülesannete täitmisel kantud kulud jäävad antud asjas võlgniku kanda Pankrotiseaduse § 150 lg. 2 alusel. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

3 (4)

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxxxxxxxxx (s.h seaduses ettenähtud maksud), mis vastab PankrS § 23 sätestatud maksimaalse tasumäära (96€/tund) järgi ca 4 tunnile tööle. Kohtu hinnangul on ajutine haldur teinud asjas tööd vähemalt 10 tunni ulatuses, seoses võlgnikul vahendite puudumisega tuleb rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata tasu suuruseks riigi vahenditest hüvitatav maksimaalne määr xxxxxxxxxxx ning hüvitada see riigi vahenditest menetlusabi korras. Lisaks on ajutine haldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele, Pankr S§ 66 alusel kinnitada vajalike kulutuste suuruseks 117 € ja mõista need OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks välja võlgniku arvelt (kontojääk ja maksude ettemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.