N.R. Energy OÜ hagi Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2656,99 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. aprilli 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): N.R. Energy OÜ (registrikood 12364776)
esindajad
Vastustaja (kostja): Abja vald (Abja Vallavalitsuse kaudu; registrikood 75015812), esindaja advokaat Siim Mõistlik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. aprilli 2015 otsus ja saata N.R. Energy OÜ hagi Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.R. Energy OÜ (endise ärinimega OÜ Avoterm) (hageja) esitas 28. oktoobril 2010 hagi Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu võlgnevuse summas 41 572,93 krooni (2656,99 euro) väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt müüs hageja kostjale soojust müügilepingu alusel. Soojuse hinnaks on 760 krooni/MwH. Kostjal tekkis 2010. aastal hageja ees võlgnevus summas 41 572,93 krooni (2656,99 eurot). Kostja vastuväited selle kohta, et võlgnevus on tekkinud tema üürnikupoolsest kohustuse rikkumisest, ei ole asjakohased, sest lepingulised suhted soojusenergia müügi osas on sõlmitud kostja kui korteriomaniku ja hageja vahel. Hagiavalduse täienduses märkis hageja, et kostja sõlmis valla äriühingu OÜ Abja Elamu kaudu hagejaga lepingu, mille kohaselt oli hinnaks 773 krooni/Mwh (lisandub käibemaks). Pooled lähtusid kostja tarbimise osas hinnast 760 krooni/Mwh (lisandub käibemaks). OÜ-ga Abja Elamu sõlmitud lepingu p 1.1 kohaselt on Tikuti tn 3 ja Nuia tee hõlmatud selle lepingu, viivisemääraks 0,1% päevas ja hinnaks 773 krooni/Mwh (lisandub käibemaks). Arvetega lepiti kokku viivisemääras 0,15% ja väiksemas soojusenergia hinnas 760 krooni/Mwh. Kostja ei ole viivise suurust ega arvestust vaidlustanud. Hageja ees vastutab korteriomanik, kellega on liitumisleping.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel puudub soojuse müügileping. Hageja ei ole nõude aluseks märgitud lepingu nr 61122 pooleks. Võrguga liitumisleping ei saa olla samastatav soojuse müügilepinguga ega anna alust soojuse müügihinna tasumise nõudeks. Hagejal olid soojuse müügilepingud sõlmitud köetavate ruumide valdajatega, mitte kostjaga. Kostja on tasunud kolmanda isikuna arveid köetavate ruumide valdajate eest. Hageja poolt nõude aluseks võetud soojuse müügihind ületab vastavalt arveldusperioodil kehtinud soojuse piirhinda. Piirhindade 773/760/887,84 krooni ühe Mwh eest kohaldamine on välistatud juba hageja enese väidetest, aegumisest ning põhjendamatusest lähtudes. Poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära osas. Arvete kättetoimetamine kostjale ei ole tõendatud. Viivisenõue on põhjendamatu põhi- ja viivisenõude osalise aegumise tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 9. aprilli 2015 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud N.R. Energy OÜ kanda ja mõistis N.R. Energy OÜ-lt välja Abja valla kasuks menetluskulude katteks 676 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja kohtule kostjaga sõlmitud lepingut esitanud. Arvetel on märgitud: „Arve on mõlema osapoole vaheline ühekordne allkirjastatud leping“. Hageja ei ole tõendanud, et ta on arved kostjale kätte toimetatud, arvetel märgitud kirjetel „Arve koostas“ ja „Arve võttis vastu“ ei ole koostaja ega vastuvõtja nimesid ega allkirju. Maakohus leidis, et hageja ei ole haginõuet tõendanud ning kostja vastuväited hagile on põhjendatud ja asjakohased.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.N.R. Energy OÜ esitas apellatsioonkaebus, millega taotleb Tartu Maakohtu 9. aprilli 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellant ei vaidlusta menetluskulude jaotust ega selle rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Apellant viitab 23. septembril 2003 sõlmitud lepingule; 2) ei ole maakohus arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid piirhinna ja varasema lepingulise vaidluse kohta (tsiviilasi nr 2-08-13004), millest nähtub, et kostja on teatud hinda aktsepteerinud. Hageja on kostjale esitanud arveid juba 2006 sügisest ja need on täies ulatuses tasutud. Maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile ega õigusnormile. 3) on viiviseid nõutud väiksemas ulatuses, kui hageja nõue tegelikult on. Juhul kui kohus leiab, et põhjendatud on viivisemäär 0,15% päevas arvete ja pooltevahelise praktika alusel, saab kohus lähtuda arvutustes toodud summadest. Juhul kui kohus leiab, et põhjendatud on viivisemäär 0,10% päevas OÜ Abja Elamu lepingu alusel, saab kohus sellest määrast lähtuda; 4) vastustab hageja ees korteriomanik, kellega on liitumisleping ja kelle ees on kohustus soojaenergiat müüa ning mitte valla poolt korterisse määratud isik. Vald võiks üürnikku ka üldse mitte määrata ja see ei vabastaks valda soojusenergia eest tasumisest. Apellant viitab Abja Vallavolikogu 28. augusti 2000 määrusele nr 12 („Abja valla eluruumide kasutamise eeskirja kinnitamine) ja 28. oktoobri 2010 määrusele nr 24 („Abja valla munitsipaalomandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord“); 5) leiab apellant, et oli kokkulepe 773 krooni/Mwh ja 760 krooni on sellest soodsam. Juhul kui kokkulepet ei tuvastata, oli viimane kehtestatud piirhind 701,50 krooni (lisandub käibemaks). Apellant viitab KKütS § 10 lg-tele 1 ja 6, § 16 lg 1 p-le 3, § 11 lg-le 4, § 14 lg-le 1, § 8 lg-le 2, samuti Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-111-04 p-le 20.
5.Abja vald (Abja Vallavalitsuse kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte vahel puudusid lepingulised suhted. Kostja pole nõude aluseks märgitud lepingu nr 61122 (lõppenud enne hagi aluseks olevat arvestusperioodi) pooleks. Samuti ei ole haginõue tuletatav 23. septembril 2003 sõlmitud rendilepingust. Võrguga liitumisleping ei saa olla samastatav soojuse müügilepinguga ega anna alust soojuse müügihinna tasumise nõudeks. Hagejal olid soojuse müügilepingud sõlmitud köetavate ruumide valdajatega, mitte kostjaga. Kostja on tasunud kolmanda isikuna arveid köetavate ruumide valdajate eest, mis ei ole käsitletav lepingulise kohustuse ülevõtmisena. Abja valla munitsipaalomandi olevate
eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrast tuleneb samuti köetava ruumi valdaja kohustus tasuda kostjale soojuse müügihind; 2) juhul kui ringkonnakohus leiab, et poolte vahel kehtis soojuse müügileping, on vastustaja seisukohal, et apellandi nõue on põhjendamatu tulenevalt soojuse müümisest kooskõlastatud piirhinna ületamise tõttu. Apellandi poolt väidetud soojuse piirhindade kohaldamine on välistatud juba apellandi enese väidetest, aegumisest ning põhjendamatusest lähtuvalt. Hagi aluseks olevatel arvetel näidatud arveldusperioodil kehtis piirhind 440 krooni/Mwh. Soojuse müügilepingud, milles sätestatud hind ületas piirhinda, on tühised; 3) juhul kui ringkonnakohus leiab, et poolte vahel kehtis soojuse müügileping ning apellandil on õigus nõuda tasu vastavalt apellatsioonkaebuses märgitule, siis esitab vastustaja vastuväited apellandi viivisenõudele, kuivõrd selleks puudub materiaalõiguslik alus, see on osaliselt aegunud ning põhjendamatu. Poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära osas. Vastustajale arvete kättetoimetamine pole tõendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 9. aprilli 2015 otsuse ja saadab N.R. Energy OÜ hagi Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 656 lg 2).
7.22.05.2015 ühinemislepingu ja ühinemisotsuse kohaselt ühinesid N.R. Energy OÜ, N.R. Invest OÜ ja N.R. Trans OÜ ühendava ühingu N.R. Holding OÜ-ga. Äriregistri kande kohaselt on N.R. Holding OÜ uueks ärinimeks N.R Energy OÜ (registrikood 12364776). Senine hageja (apellant) N.R Energy OÜ registrikoodiga 10155778 on 1. juulist 2015 registrist kustutatud. Arvestades apellandi taotlust on menetluses hagejaks (apellandiks) N.R Energy OÜ (registrikood 12364776). Kostjaks on antud asjas Abja vald (Abja Vallavalitsuse kaudu), mitte aga Abja Vallavalitsus, nagu on märgitud maakohtu vaidlustatud otsuses. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on avalik-õiguslik juriidiliseks isikuks kohaliku omavalitsuse üksus (seega vald) ning TsMS § 201 ja 202 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime isikul.
8.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (nt Riigikohtu 11. mai 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Kohtu antav õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (nt TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1; vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40). Kohus peab eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust täitma ja pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses (TsMS § 329). Vajadusel teeb kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks. Kohus võib seadusest tuleneva selgitamiskohustuse täitmiseks pikendada eelmenetlust ja võtta vastu hilinenult esitatud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid (TsMS § 331 lg 1) või lükata erandkorras kohtuistungi edasi (TsMS § 331 lg 2).
9.Antud juhul on maakohus jätnud täitma TsMS sätetest tuleneva selgitamiskohustuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti asja lahendanud üksnes lepingulisel alusel, jättes välja selgitamata poolte seisukohad käsundita asjaajamise kohaldamise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt soojusenergia eest tasumist kostja omandis olevate Abja Õpilaskodu ning korterite, asukohaga Tikuti 3-8 ja Tikuti 3-6 Abja-Paluoja, osas. Hageja on esitanud oma nõude lepingulisel alusel ning maakohus jättis nõude rahuldamata põhjusel, et poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid. Kuna kohtul on kohustus kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel, siis arvestades hagi eset ja hageja poolt esitatud asjaolusid, oleks maakohus pidanud selgitama hagejale, et esitatud nõuet on võimalik kvalifitseerida käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena. Juhtides poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile, oleks pooltel olnud võimalik avaldada selle kohta arvamust ning vajaduse korral oleks hageja saanud tõendada täiendavalt tõendamist vajavaid asjaolusid (s.o selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks hagi rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete kohaselt). Seega tulenevalt TsMS § 351 lg-test 1 ja 2 oleks maakohus pidanud selgitama eelmenetluses pooltele, et hageja nõude põhjendatust on võimalik kontrollida lisaks hageja poolt esitatud lepingulisele alusele käsundita asjaajamise sätete alusel, ning selgitama eelmenetluses välja hageja seisukoha eri õiguslike aluste kohaldamise kohta. Sealhulgas oleks maakohus tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 pidanud välja selgitama selle, kas hageja järjestab võimalikud nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Hageja ei ole menetluse kestel väitnud, et ta ei soovi tugineda oma nõudes käsundita asjaajamise sätetele.
10.Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392) seeläbi, et ei ole selgitanud välja kõiki menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendeid, mida menetlusosalised oleksid soovinud esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Eelkõige oleks maakohus pidanud välja selgitama, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, ning selleks oleks olnud vajalik võtta seisukoht, kas hageja ja elamu haldaja Abja Elamu OÜ vahel 22.10.2006 sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping (leping nr 61122) pikenes suulise kokkuleppe alusel (sh oleks tulnud hinnata, kas soojakulu arvestus ja selle eest arveldamine toimus edasi vastavalt lepingu p-le 3 jms). Soojuse müügilepingu võib võrguettevõtja sõlmida põhimõtteliselt iga isikuga, kes soovib müügilepingu alusel kohustusi võtta. Toimiku materjalidest nähtub, et soojusenergia ostumüügileping on sõlmitud hageja ja Abja Elamu OÜ vahel 22.10.2006 ning nimetatud leping hõlmas ka korterelamuid, milles asuvad kostjale kuuluvad korteriomandid. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ja kostja oleks sõlminud eraldi kostjale kuuluvate korteriomandite puhul iseseisvad soojuse müügilepingud. Kostja on muuhulgas esitanud vastuväite, et hageja nõude aluseks olev leping nr 61122 on lõppenud enne hagi aluseks olevat arvestusperioodi. Otsustamaks, kas asjas esinevad käsundita asjaajamise kohaldamise eeldused, tuleks eelkõige tuvastada, kas hageja ja elamu haldaja Abja Elamu OÜ vahel on kehtiv soojuse müügileping, või vastavat lepingut ei ole ning seetõttu vastutab kostja käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Maakohus on viidatud kostjapoolse vastuväite jätnud tähelepanuta ning seetõttu puudub vaidlustatud otsuses seisukohta selles, kas hagejal on lepingust tulenev nõue elamu haldaja Abja Elamu OÜ (mitte aga kostja) vastu või hagejal puudub elamu haldajaga leping ning kostja vastutab käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja nõude aluseks ei ole 23. septembril 2003 sõlmitud rendileping. Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas 23. septembril 2003 sõlmitud rendilepingust tuleneb kostjale kohustus tasuda soojusenergia eest või mitte. Samuti on kostja väitnud, et hagejal olid soojuse müügilepingud sõlmitud köetavate ruumide valdajatega, kuid maakohus on ka selle
vastuväite jätnud tähelepanuta ning ei ole välja selgitanud, kas nimetatud vastuväide vastab tõele (s.o kas hageja ja ruumide valdajate vahel on sõlmitud soojuse müügilepingud või mitte). Asjaolu, et Abja valla munitsipaalomandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrast tuleneb köetava ruumi valdaja kohustus tasuda kostjale soojuse müügihind, ei tõenda soojuse müügilepingu sõlmimist hageja ja eluruumi valdaja vahel.
11.Alles siis, kui maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte, on võimalik võtta seisukoht, kas ja kui suures ulatuses kuulub hageja nõue, sh ka viivisenõue, rahuldamisele. Lähtudes kõigest eeltoodust saadab ringkonnakohus N.R. Energy OÜ hagi Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.