Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. november 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-32980
Tsiviilasi
N.R. Energy OÜ hagi OÜ Abja Elamu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1567 eurot 89 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. oktoober 2016
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): N.R. Energy OÜ (endine OÜ Avoterm) (registrikood: 12364776); esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv
esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ Abja Elamu (registrikood: 10531980); esindaja advokaat Siim Mõistlik
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 30. märtsi 2016. a otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaks määratud suurus muutmata ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud N.R. Energy OÜ kanda.
Rahuldada OÜ Abja Elamu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Mõista N.R. Energy OÜ-lt OÜ Abja Elamu kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks
(kuussada viiskümmend) eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulud. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.R. Energy OÜ (hageja) esitas 2. novembril 2010. a hagi Abja Elamu OÜ (kostja) vastu 1567 euro 89 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüb hageja kostjale soojust ning kostjal on tekkinud hagejale lepingulistest kohustustest tulenev rahaline võlgnevus Abja-Paluoja alevikus Nuia tee 3 asuva elamu kütmise eest. Soojusenergia müügileping on sõlmitud Abja Vallavalitsuse kui korteriomaniku ja hageja vahel.
2.Kostja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna hageja on esitanud arved Ülle Luste nimelisele isikule. Poolte vahel ei ole kehtivat soojusenergia müügilepingut, kuna 22. oktoobril 2006. a sõlmitud leping on 31. mail 2007. a lõppenud. Samuti on nendel arvetel esitatud soojusenergia ühiku hind vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtestatud küttehinna piirmääraga.
MENETLUSE EELNEV KÄIK
3.Tartu Maakohus jättis 30. märtsi 2015. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu hinnangul on hageja nõue tõendamata. Hageja tugineb poolte sõlmitud soojusenergia müügilepingule ning selle väidetavale kostjapoolsele rikkumisele. Samas on hageja osutatud leping vastavalt lepingu p-le 6 lõppenud 31. mail 2007. a. Arved ei ole esitatud kostjale, vaid Ü. Luste nimelisele isikule. Samuti on kõik maakohtule esitatud arved väljastatud pärast 31. maid 2007. a.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid. Hageja ees on vastutavaks isikuks korteriomanik, kellega on sõlmitud liitumisleping. Poolte sõlmitud hinnakokkuleppe järgi oli soojuse hinnaks 773 Eesti krooni ühe MWh eest. Juhul, kui kokkulepet ei tuvastata, siis kehtib tarbitud soojusele viimane kehtestatud piirhind 701 Eesti krooni 50 senti MWh eest, millele lisandub käibemaks. Kostjal on tasumata Nuia tee 3-12 asuva korteri soojaarved alates 2007. a oktoobrist kuni 2009. a aprillini.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU VARASEM LAHEND JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistas 3. detsembri 2015. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus lahendanud asja ekslikult üksnes lepingulisel alusel, jättes välja selgitamata poolte seisukohad käsundita asjaajamise sätete kohaldamise võimaluse kohta. Arvestades hagi eset ja esitatud asjaolusid, oleks maakohus pidanud pooltele selgitama, et hageja nõude põhjendatust on võimalik kontrollida lisaks lepingulisele alusele ka käsundita asjaajamise sätete järgi, ning selgitama eelmenetluses välja poolte seisukohad eri õiguslike aluste kohaldamise kohta. Hageja ei ole väitnud, et ta ei soovi tugineda käsundita asjaajamise sätetele. Lisaks praeguses tsiviilasjas esitatud hagile on hageja esitanud tsiviilasjas nr 2-10-35427 nõude ka Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) vastu Abja Õpilaskodu ning Tikuti 3–8 ja Tikuti 3–6 korteriomandite osas soojaarvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna hageja on pidanud võimalikuks samasisulise nõude esitamist nii kostja kui elamu haldaja kui ka Abja valla kui korteriomaniku vastu, tuleb maakohtul tuvastada, kas hagi on esitatud õige kostja vastu.
RIIGIKOHTU PÕHJENDUSED
7.Riigikohus tühistas 4. mai 2016. a otsusega ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on maakohtule etteheiteid tehes ja juhiseid andes jätnud esmalt tähelepanuta, et hageja tugineb sellele, et tal oli leping soojusenergia müügiks Abja vallaga. Sellisel juhul ei saa olla tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 mõttes, sest isegi kui kostjat pidada soodustatud isikuks VÕS § 1018 mõttes, on asjaajamine toimunud lepingu alusel. Kuna kostja ei ole praegusel juhul korteriomanik, ei ole ta eeldatavasti ka hageja osutatud kütteteenuse tarbijaks. Samuti pole hageja tuginenud kostja tarbijaks olekule. Kostja on kohtute tuvastatud asjaolude järgi elamu omanikule haldusteenuse osutaja. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas ajas hageja elamu omanikule kütteteenust osutades kostja asja VÕS § 1018 mõttes. Lisaks materiaalõiguse ekslikule käsitlusele on ringkonnakohus teinud maakohtule põhjendamatuid etteheiteid ka selgitamiskohustuse rikkumise osas. Ringkonnakohus on eiranud põhimõtet, mille järgi peab kohus tulenevalt kvalifitseerimiskohustusest võtma arvesse vaid neid nõudeid, mille kohta hageja on esitanud asjaolusid. Kui ringkonnakohtul oleks olnud alust tühistada maakohtu otsus selle tõttu, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, siis oleks ringkonnakohus pidanud küll maakohtu otsuse tühistama, kuid saanuks eeldatavasti selle
puuduse ise kõrvaldada ning teha uue otsuse. Ringkonnakohus oleks sel juhul pidanud ise tuvastama ka need asjaolud, mille tuvastamata jätmist ta maakohtule ette heitis. Ringkonnakohus oleks eelduslikult saanud ise selgitada, kas leping pikenes suulise kokkuleppe alusel nii nagu ringkonnakohus on välja pakkunud. TsMS § 9 lg-st 3 ei tulene, et ringkonnakohus ei pea tuvastama maakohtus tuvastamata jäänud asjaolusid ning hindama maakohtus hindamata jäänud tõendeid. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus arvestama sellega, et kuigi maakohus menetles asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 järgi, ei anna see ringkonnakohtule õigust jätta otsus nõuetekohaselt põhjendamata. Maakohus ei ole TsMS § 444 lg-s 2 ja TsMS § 442 lg 8 esimeses lauses sätestatut rikkunud ning on oma otsuses kajastanud, missuguse asjas tähtsa asjaolu on ta mingi asja juurde võetud tõendiga lugenud tõendatuks või missugused asjaolud lugenud tõendamata jäetuteks. Põhjendamatu on ka ringkonnakohtu etteheide, et maakohus on olukorras, kus hageja on teises tsiviilasjas esitanud soojaarvete tasumata jätmise tõttu nõuded Abja valla vastu, jätnud välja selgitamata, kas hagi on esitatud õige kostja vastu. Maakohus pidi hindama üksnes poolte esitatud tõendeid ning juhul, kui hageja ei suutnud tõendada, et kostja võlgneb talle hagis nõutud rahasumma lepingu alusel, siis ei puutu asjasse, mida hageja võiks tõendada mõnes teises kohtuasjas, kus ta peab oma lepingupartneriks mõnda teist isikut.
RINGKONNAKOHTU
LÄBIVAATAMISEL
SEISUKOHT
JA
PÕHJENDUSED
ASJA
UUEL
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
9.Hageja nõuab kostjalt tasu tarbitud soojuse eest, hagiavalduses on hageja tuginenud lepingule hageja ja kostja vahel. Tartu Ringkonnakohtu istungil 18. oktoobril 2016. a leidis hageja, et ta on esitanud kostja vastu nõude alternatiivsel alusel ning kui tegemist ei oleks lepingulise nõudega, on hagejal õigus kostjalt kui võlgnevuse tekkimise aegselt korteri omanikult nõuda seaduse alusel tasu tarbitud sooja eest. Ringkonnakohus leiab, et hagis ja apellatsioonkaebuses tugines hageja väga selgelt üksnes poolte vahelistele lepingulistele suhetele (I kd, tl 138 jj). Apellatsioonkaebuses ja selle täienduses (I kd, tl 130, 138 jj) on hageja leidnud, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid ehk need on lõppenud. Hageja leidis, et poolte vaheline vaidlus on lepinguline vaidlus. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
10.Hageja esitatud 22. oktoobri 2006. a leping lõppes selle p 6 järgi 31. mail 2007. a. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et lepingu lühike kestvusaeg oli poolte soov ning kostjal puudus tahe lepingut hageja poolt määratud tingimustel pikendada. Kostja ei olnud nõus hageja pakutud tingimustega ja uut lepingut poolte vahel ei sõlmitud. Seega ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et hagejal oleks kostja vastu nõuded lepingulisel alusel. Hageja esitatud tõendid varasema vaidluse kohta poolte vahel (I kd, tl 73 jj) viitavad sellele, et pooled ei ole saavutanud sõlmitava lepingu tingimuste suhtes üksmeelt.
11.Iseenesest on õige hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et üürilepingu sõlmimise üle ei oma kontrolli keegi teine peale korteriomaniku, kuid see ei välista üürniku ja korterile teenuseid osutava isiku omavaheliste lepinguliste suhete olemasolu. Hageja on ka ise apellatsioonkaebuses viidanud Riigikohtu lahendile 12. märtsist 2014. a nr 3-2-1-195-13 ja
30.novembri 2004. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, mille p-i 21 järgi ei reguleeri kaugkütteseadus selgelt ka isikute ringi, kellega võrguettevõtja võib soojuse müügilepingu sõlmida. Riigikohus leidis, et sellest järeldub, et müügilepingu nagu iga muu võlaõigusliku lepingu võib sõlmida põhimõtteliselt iga isik, kes soovib müügilepingu alusel kohustusi võtta. Lepingu täitmise võimalikkus või võimatus ei oma võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 1 järgi lepingu kehtivusele tähendust. Hageja on arved väljastanud korteri üürnikele. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et üksnes kostja soovil esitati arved üürnikule ning et üürnikega puudub hagejal lepinguline suhe. Hageja kohtule esitatud arvete saajaks on Ülle Luste. Arve all on märgitud, et arve on mõlema osapoole vaheline ühekordne allkirjastatud leping (I kd, tl 16 jj). Hageja teatab 20. septembril 2011. a saadetud kirjas Abja Vallavalitsusele (kes ei ole praeguses menetluses kostja), et arved saadetakse edaspidi Abja Vallavalitsusele kui korteri omanikule. Viidatud teadaandes ei viidata lepingulistele suhtele ega sellele, et Abja Vallavalitsuse kohustus hageja ees tugineks lepingule.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ka soojuse ebaseadusliku tarbimise nõudena kaugkütteseaduse (KKütS) § 16 alusel. KKütS § 16 järgi on soojuse ebaseaduslik kasutamine: 1) tarbimine tegelikult tarbitud kogust varjates või vähendades arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel; 2) mõõtmata tarbimine võrguühenduselt võrguettevõtja loata; 3) tarbimine ilma kehtiva kirjaliku ostu-müügilepinguta. Praegusel juhul on hageja väljastanud nõude aluseks olevad arved sooja tarbimise eest kolmandale isikule, märkides arvetel, et arve puhul on tegemist ühekordse allkirjastatud lepinguga. Seega oli kolmanda isiku tarbimisel olemas õiguslik alus.
13.Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse, kuid asja ringkonnakohtule tagasisaatmise tõttu jättis menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu otsustada (TsMS 173 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kassatsiooniastme kulud kassatsioonkaebuse rahuldamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta hageja kanda. Kostja 18. oktoobri 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses lepingulise esindaja kulud 650 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele. Vastuseks hageja vastuväitele kostja menetluskulude osas märgib ringkonnakohus, et tegemist on kahes kohtuastmes kantud kuludega. Kuigi üldjuhul toimub asja sisuline arutamine suuresti maakohtu menetluses ning sellest tulenevalt reeglina võivad olla maakohtu menetluses kantud kulud teistes kohtuastmetes kantud kuludest suuremad, ei kehtesta seadus piirangut, et apellatsiooni- ja kassatsiooniastme kulud peavad olema maakohtu menetluskuludest väiksemad. Kohtul on TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt diskretsiooniõigus hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust, lähtudes konkreetse vaidluse asjaoludest, mahukusest ja keerukusest. Antud asjas toimus oluline osa asja lahendamisest just ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses, mistõttu teises ja kolmandas astmes vajalik ja põhjendatud kulude suurus on esimese astme menetluskuludest mõnevõrra suurem.
Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse apellatsioonimenetluse kuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskuludelt 650 eurot (ilma käibemaksuta) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.