2.Välja mõista XXX kahjuhüvitis 415,34 (nelisada viisteist eurot ja 34 senti) eurot Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX menetluskulud 100 (ükssada) eurot Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva
2-15-114010 jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.27.10.2013 toimus Tallinnas Vabaduse pst 33 hoovis kahjujuhtum, mille käigus hüppas kostja mootorsõiduki Mitsubishi Colt reg märgiga XXX kapotile, põhjustades varalise kahju sõiduki omanikule Swedbank Liising AS-ile. Sõiduki kapott oli kahjujuhtumi tõttu mõlkis (tl 28-35, tl 4448).
2.Kahjustatud sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu alusel hageja juures, mille kinnituseks oli väljastatud kindlustuspoliis nr XXX (tl 75-77).
3.12.02.2014 hüvitas hageja sõiduki omanikule sõiduki taastuse remondimaksumuse Silberauto Eesti 30.01.2014 arve nr 6718302 alusel summas 615,34 eurot (tl 36-43).
4.17.02.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude kahju hüvitamiseks (tl 49-50).
5.02.07.2014 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja hagejale tekkinud kahju hüvitama maksegraafiku alusel (tl 51-54). Kostja tasus kokku 10 osamakset ehk 200 eurot (tl 63-64) ning jäi edasiste osamaksete tasumisega viivitusse (tl 56-62). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 415,34 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2 ja 3, § 132 lg 3, § 492 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5.
7.Hageja märgib, et: • asjaolu, et kostja tekitas kõnealusele sõidukile oma tegevusega kahjustusi selle kapotile hüppamise tõttu, on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti 06.06.2014 kirjaga, mille kohaselt alustati kostja suhtes ka väärteomenetlus; • kahju suurus on tõendatud sõiduki remondipakkumusega; • kostja ei ole tõendanud, et kahju oleks olnud väiksem; • kui kostja teab sõiduki ajaloo kohta asjaolusid, mis välistavad kahju hüvitamise, tuleb kostjal endal need tõendid esitada; • kostja on allkirjastanud kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja hagejale kahju hüvitama; • kostja täitis kokkulepet osaliselt. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja märgib, et:
2-15-114010 • kahjustused sõidukile ei tekkinud tema tegevuse tagajärjel; • remonditöökoda likvideeris kahjustusi, mis tekkisid 2008.a autole puu peale kukkumise tagajärjel; • remondimaksumus on liiga suur. Kohtu põhjendused
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 08.10.2015.
11.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Kohus, kuulanud ära kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseadusest (VÕS), mille § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 492 lg-st 1, mille kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
15.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 27.10.2013 toimus Tallinnas Vabaduse pst 33 hoovis kahjujuhtum, mille käigus hüppas kostja mootorsõiduki Mitsubishi Colt reg märgiga XXX kapotile, põhjustades varalise kahju sõiduki omanikule Swedbank Liising AS-ile. Sõiduki esikapott oli kahjujuhtumi tõttu mõlkis (tl 28-35, tl 44-48). Kahjustatud sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu alusel hageja juures, mille kinnituseks oli väljastatud kindlustuspoliis nr XXX (tl 75-77). 12.02.2014 hüvitas hageja sõiduki omanikule sõiduki
2-15-114010 taastuse remondimaksumuse Silberauto Eesti 30.01.2014 arve nr 6718302 alusel summas 615,34 eurot (tl 36-43). 17.02.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude kahju hüvitamiseks (tl 49-50). 02.07.2014 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja hagejale tekkinud kahju hüvitama maksegraafiku alusel (tl 51-54). Kostja tasus kokku 10 osamakset ehk 200 eurot (tl 63-64) ning jäi edasiste osamaksete tasumisega viivitusse (tl 56-62).
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja tegevuse tagajärjel tekkis vaidlusalusele sõidukile kogu hageja poolt nõutav kahju.
17.Kohus leiab, et asjas on tõendatud, et kostja tekitas 27.10.2013 vaidlusalusele sõidukile Mitsubishi Colt reg märgiga XXX kahju, kui hüppas selle kapotile. Seda tõendavad nii Politsei- ja Piirivalveameti 06.06.2014 vastus nr 3.1-1/97032-2 (tl 33), poolte vahel 02.07.2014 sõlmitud kokkulepe kahju hüvitamiseks (tl 51-55) kui ka fotod sõidukist (tl 44-48). Lisaks on kostja 08.10.2015 ärakuulamisel kinnitanud, et hüppas vaidlusaluse auto kapotile (tl 110). Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et kui täisealine mees hüppab auto kapotile, tekib selle tagajärjel kapotile mõlk. Tõendamata on kostja väited selle kohta, et sõidukil olid varasemad kahjustused aastast 2008, kui autole kukkus puu. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus leiab, et Silberauto Eesti AS-i pakkumiste ja 30.01.2014 arvega nr 312MA13842 on tõendatud, et vaidlusaluse sõiduki taastamismaksumus oli 615,34 eurot (tl 37-41). Kostja ei ole tõendanud, et kahju suurus oleks olnud väiksem. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 02.07.2014 kokkuleppe kahju hüvitamiseks maksegraafiku alusel (tl 51-55) ning kostja on hagejale hüvitanud 200 eurot (tl 63-64). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hüvitanud hagejale kahju suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VÕS § 132 lg-st 3, VÕS § 492 lg-st 1 ja VÕS §-st 1045 lg 1 p-st 5 on hagejal õigus nõuda kostjalt sõiduki parandamise kulude hüvitamist summas 415,34 eurot ning hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus menetluskulud täielikult 100% ulatuses kostja kanda.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasutud riigilõivu 45 eurot. Kohus märgib, et käesoleva asja hind on 415,34 eurot, millelt riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt tuli riigilõivu tasuda 100 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 145 eurot (tl 2 ja 82), seega 45 eurot enam. Hagejal on õigus nõuda enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastava taotluse. Kohus on hagejale seda ka 08.09.2015 menetlusse võtmise määruses selgitanud. Kohtul puudub alus mõista kostjalt välja riigilõivu enam, kui käesolevalt hagilt seaduse kohaselt tasuda tuli. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna, so riigilõivuna 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.