Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2015, kell 14.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-733
Tsiviilasi
XXXAS-i hagi OÜ XXX vastu kahju hüvitamise nõudes 2 624,22 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja Tiina XXX(e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo
VARUL,
Ahtri 6a, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kolmas isik XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Reet Rattur (OÜ E-jurist, Väike-Ameerika 8, 10124 Tallinn, e-post [email protected]) 13.10.2015 Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja lepinguline esindaja Tiina XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kolmanda isiku lepinguline esindaja Reet Rattur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX kahjuhüvitis 2 624,22 (kaks tuhat kuussada kakskümmend neli eurot ja 22 senti) eurot XXXAS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista OÜ-lt XXX menetluskulud 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot XXXAS-i kasuks.
4.Välja mõista OÜ-lt XXX menetluskulud 1 163,75 (üks tuhat ükssada kuuskümmend kolm eurot ja 75 senti) eurot XXXAS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-14-733 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.27.08.2012 toimus Harku vallas, Paldiski mnt ja Kumna tee ristmiku juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuuluv sõiduk Nissan Patrol reg märgiga XXX ning mida juhtis XXX. Liiklusõnnetuse käigus kahjustati tagasipöörde sooritamisel vasakpööret sooritavat sõidukit Volvo reg märgiga XXX, mida juhtis XXX(I kd tl 27-32).
2.Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Nissan Patrol reg märgiga XXX juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping. Hageja on hüvitanud kannatanule tekkinud kahju, tasudes XXXOÜ-le sõiduki Volvo reg märgiga XXX avariijärgse taastusremondi teostamise eest 2 281,93 eurot (I kd tl 33-35).
3.16.10.2013 esitas hageja kostjale korduva tagasinõude 2 624,22 euro tasumiseks (I kd tl 45-46). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 2 281,93 eurot, käsitluskulud 342,29 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 48 lg 2 p 6, § 19 lg 9.
5.Hageja märgib, et: • hageja juures sõlmitud kindlustuspoliis nr XXX lõppes 22.05.2012; • liiklusõnnetuse toimumise ajal kostjal kehtiv poliis puudus; • kostja ja hageja vahel oli sõlmitud EI-tüüpi leping; • kostja kasutas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakleri teenust; • kolmas isik on saatnud 13.05.2012 kostjale teate poliisi lõppemisest koos uue pakkumisega ja 20.05.2012 täiendava teate poliisi lõppemise kohta SMSi teel; • ebaõige on kostja väide, mille kohaselt olid hageja ja kostja 22.11.2011 kokku leppinud, et pärast poliisi nr XXX lõppemist väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale ilma sellekohase taotluse esitamiseta uue poliisi; • kuna kostja ja tema esindajaks olnud kindlustusmaakler soovi uue poliisi sõlmimiseks ei avaldanud, hageja uut poliisi ei väljastanud; • kostja kohustus tagama, et talle kuuluva sõiduki Nissan Patrol reg märg XXX suhtes oleks sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping ning väljastatud oleks kehtiv poliis. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • kostja ja hageja vahel oli sõlmitud JAH-leping, mille kohaselt hageja pidi väljastama automaatselt uue kindlustuspoliisi ning kostjal tekkis kohustus selle eest tasuda peale sellekohase arve saamist; • vastavalt VÕS § 454 lg-le 2 ei olnud kostjal kohustust enne kindlustusmakse arvet tasuda, kui ta oli saanud poliisi; • kostja ei ole saanud kolmanda isiku poolt 13.05.2012 saadetud e-kirja poliisi lõppemise kohta ega 20.05.2012 SMS-i teel saadetud meeldetuletust; • kostjal ei olnud võlgnevust eelmise kindlustusperioodiga seonduvalt, mistõttu LKindlS § 15 lg 4 ei kohaldu;
2-14-733 • kolmanda isiku tüüptingimused osas, mis annavad kolmandale isikule õiguse keelduda kindlustuspoliisi väljastamisest kuni kindlustusmakse tasumiseni on VÕS § 427 lg 1 alusel tühised; • kostjale ei saadetud enne eelmise kindlustusperioodi lõppemist uut poliisi ning hageja vastutab kolmanda isiku käitumise eest TsÜS § 132 lg 1 või 2 alusel; • kostjale on tekkinud kahju hageja nõude ulatuses, millise kostja soovib tasaarvestada hageja nõudega. Kolmanda isiku seisukoht
8.Kolmas isik märgib, et: • kolmas isik sõlmis kostjaga liikluskindlustuse lepingu vahendamisel maaklerilepingu; • kolmas isik ei tegutse hageja käsundi alusel ning ei paku kindlustusteenuseid hageja esindajana; • kolmas isik ei täida hageja liikluskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi liikluskindlustuse lepingu pikendamise ja jah-lepingu järgpoliiside väljastamise osas; • kolmas isik on täitnud oma maaklerilepingust tulenevad teavituskohustused, edastades enne kehtiva poliisi perioodiga 23.11.2011-22.05.2012 lõppemist 13.05.2012 kostjale ekirja koos uue kindlustusperioodi pakkumisega ning uue arvega; • kuna kostja pakkumisele ei vastanud, edastas kolmas isik kostjale liikluskindlustuse poliisi lõppemise kohta 20.05.2012 SMS-i; • kostja ei ole uue kindlustuspoliisi pakkumisele ning arvele vastanud, kindlustuspoliisi tellinud ega arvet tasunud; • enne arve tasumist ei olnud kohustust poliisi kostjale väljastada; • kolmandal isikul kui kindlustusmaakleril ei olnud õigus endal kindlustuspoliisi väljastada; • kostja pidi ka ise jälgima kindlustuspoliisi lõppemise tähtaega; • kostja on jätnud kindlustusmakse tasumata enda hooletusest. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja esindaja ja kolmanda isiku esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 27.08.2012 toimus Harku vallas, Paldiski mnt ja Kumna tee ristmiku juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuuluv sõiduk Nissan Patrol reg märgiga XXX ning mida juhtis XXX. Liiklusõnnetuse käigus kahjustati tagasipöörde sooritamisel vasakpööret sooritavat sõidukit Volvo reg märgiga XXX, mida juhtis XXX(I kd tl 27-32). Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Nissan Patrol reg märgiga XXX juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping. Hageja on hüvitanud kannatanule
2-14-733 tekkinud kahju, tasudes XXX OÜ-le sõiduki Volvo reg märgiga XXX avariijärgse taastusremondi teostamise eest 2 281,93 eurot (I kd tl 33-35). 16.10.2013 esitas hageja kostjale korduva tagasinõude 2 624,22 euro tasumiseks (I kd tl 45-46).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on tagasinõude õigus kostja vastu ning kui on, kas kostjal on õigus tasaarvestada see hageja vastu suunatud kahjunõudega.
14.Kohus juhindub asja lahendamisel liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-st 2, mille kohaselt liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS § 7 lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p 6 kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.
15.Hageja nõue tugineb LKindlS § 48 lg 2 p-s 6 sätestatud tagasinõudeõigusele. Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustuspoliisi nr XXX (I kd tl 106-107) kohaselt lõppes kindlustusperiood 22.05.2012 ning liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostjal kindlustusmakse tasumata ning kehtivat poliisi ei olnud väljastatud. Kostja leiab, et kuna kostjale ei olnud esitatud kindlustuspoliisi, kus kindlustatud esemena oleks olnud märgitud sõiduk Nissan Patrol reg märgiga XXX ning mille järgi kindlustusperiood oleks alanud alates 23.05.2012, siis oli kostjal õigus keelduda kolmanda isiku 08.05.2012 arve nr 1623518 (I kd tl 140-141) tasumisest kuni uue kindlustuspoliisi väljastamiseni. Seega on pooltel vaidlus, kas kostjale tuli väljastada uus kindlustuspoliis enne kindlustusmakse tasumist ning kas kostjal oli kohustus 08.05.2012 kindlustusmakse arve nr 1623518 tasuda enne kindlustuspoliisi väljastamist.
16.Puudub vaidlus, et kostja ning kolmanda isiku vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse lepingu vahendamiseks maaklerileping kindlustustegevuse seaduse § 129 lg 1 mõistes. Kostja kasutas liikluskindlustuse lepingu sõlmimiseks kolmanda isiku poolt pakutavat vahendusteenust. Puudub vaidlus, et kolmas isik oli kostjale varasemalt väljastanud 08.11.2011 arve nr 1452975 maksetähtajaga 18.11.2011 vaidlusaluse sõiduki liikluskindlustuse pikenduse kohta (I kd tl 94). Arve nr 1452975 kohaselt oli lepingu tüübiks JAH-leping ning 6-kuulise kindlustusperioodi kindlustusmakseks oli 50,24 eurot. Kostja tasus 22.11.2011 kolmandale isikule 50,24 eurot (I kd tl 95), mistõttu pikenes liikluskindlustus kuueks kuuks. Hageja väljastas 22.11.2011 poliisi nr XXX kindlustusperioodiga 23.11.2011-22.05.2012 (I kd tl 106-107). Kohus leiab, et õige ei ole hageja väide, mille kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud EI-tüüpi kindlustusleping. Kolmanda isiku poolt 08.11.2011 väljastatud arvelt nähtub pakutavaks lepingu tüübiks JAHleping. Hageja ei ole tõendanud millegagi, et leping oli EI-tüüpi.
17.Tulenevalt hageja ja kolmanda isiku vahel 01.01.2012 sõlmitud koostöölepingu Lisa nr 5 punktist 2.2 oli kolmandal isikul õigus sõlmida SIMS2-s (so hageja infosüsteemis) liikluskindlustuse lepinguid muuhulgas selliselt, et need sisaldasid kindlustusvõtja ja kindlustusseltsi vahelist kokkulepet, mille kohaselt kindlustusselts väljastas järgneva poliisi enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist (edaspidi nimetatud JAH-leping). Punkti 2.2. teise lause kohaselt sõlmitud JAH-lepingute alusel järgnevate poliiside väljastamise kohustuse täitis kindlustusseltsi asemel kolmas isik Lisas sätestatud korras. Punkti 2.3 kohaselt oli maakleril, so kolmandal isikul õigus Jah-lepingu alusel väljastada poliise ja saada poliiside väljastamise eest tasu. Punkti 2.4 kohaselt oli kolmas isik kohustatud väljastama järgneva poliisi 20 päeva enne eelneva poliisi lõppemist (I kd tl 187). Seega tulenevalt hageja ja kolmanda isiku vahelisest koostöölepingust oli kolmandal isikul kohustus väljastada kostjale poliis 20 päeva enne eelneva poliisi lõppemist, kuna 08.11.2011 arve/pakkumuse nr 1452975 (I kd tl 94) kohaselt oli sõlmitud Jah-leping. Puudub vaidlus, et vastavat poliisi kostjale ei väljastatud.
2-14-733
18.Kolmas isik on märkinud, et tulenevalt kindlustusmaakleri maaklerlepingu üldtingimuste MU201101 punktist 3.4 oli kindlustusmaakleril õigus jätta kliendile poliis väljastamata, kui klient jätab kindlustusmakse nõuetekohaselt tasumata (I kd tl 142). Kostja on leidnud, et see tüüptingimus on VÕS § 427 lg 1 ja 454 lg 2 kohaselt tühine. VÕS § 427 lg 1 kohaselt kindlustusvõtja kahjuks käesoleva seaduse § 454 lõikes 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus leiab, et üldtingimuste MU201101 punktis 3.4 sätestatud kokkulepe, mille kohaselt oli õigus poliisi väljastamisest keelduda kui kindlustusmakse oli tasumata, on tühine, kuna see läheb vastuollu VÕS § 454 lg-s 2 sätestatuga. Samuti ei ole asjakohane kolmanda isiku viide LKindlS § 15 lg-le 4, mille kohaselt kindlustusandjal ei ole kohustust järgneva poliisi väljastamiseks, kui kindlustusvõtjal on kindlustusmakse võlgnevus. Kohus leiab, et kindlustusmakse võlgnevus nimetatud sätte tähenduses on võlgnevus eelmise kindlustusperioodi osas. Eelmise kindlustusperioodi osas kostjal võlgnevust ei olnud. Samuti on ebaõige kolmanda isiku väide, mille kohaselt ei olnud temal õigus hageja eest poliisi väljastada. Poliisi väljastamise õigus tulenes hageja ja kolmanda isiku koostöölepingu Lisa 5 punktist 2.3 (I kd tl 187).
19.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on poliisi väljastamata jätmise tagajärjeks kostjale kahju tekkimine 2 624,22 euro ulatuses ning hageja vastutab kolmanda isiku käitumise eest TsÜS § 132 lg 1 ja lg 2 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
20.Kolmanda isiku väidete kohaselt edastas ta kostjale aadressile XXX 13.05.2012 e-kirja (I kd tl 139), mille kohaselt informeeris kolmas isik kostjat, et vaidlusaluse sõiduki liikluskindlustus lõpeb 22.05.2012 ning kolmas isik esitas pakkumise uueks kindlustusperioodiks, mis oli kirja manuseks. Manuses olevas 08.05.2012 arves nr 1623518 oli kostjale selgitatud, et sõiduki liikluskindlustus lõpeb 22.05.2012 ning esitatud olid erinevate kindlustusandjate poolt toodud pakkumused uueks kindlustusperioodiks. Poliisi eest tasumiseks tuli valida summa ning kindlustusmaksele vastav viitenumber märkida makse selgitusse (I kd tl 140-141). Kostja on nimetatud e-kirja saamisele vastu vaielnud. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et kostja kasutas varasemalt kolmanda isikuga suhtlemiseks e-postiaadressi XXX. Seda kinnitab ka kolmanda isiku poolt esitatud tõendid, so 26.02.2012 e-kiri samale kostja e-postiaadressile ja 07.03.2012 maksekorraldus 26.02.2012 e.kirjast tuleneva pakkumuse täitmiseks (II kd tl 55-56). Kolmas isik on märkinud, et ta ei ole saanud oma serveriteenuse pakkujalt teadet, et 13.05.2012 kostja e-posti aadressile XXX saadetud e-kirja ei olnud võimalik kohale toimetada. Samuti ei ole kostja kunagi varem kolmandale isikule teatanud, et kostja tema pakkumisi ja maksedokumente kätte ei saa. Kohus leiab, et eluliselt on usutav, et kolmanda isiku 13.05.2012 e-kiri jõudis kostjani, kuivõrd puuduvad tõendid või asjaolud, mis annaksid aluse järeldada, et e-kiri kostjani ei jõudnud. Ei ole tavapärane, et e-kirjad nö kaovad saatmisel. Seevastu on tavapärane, et kui e-kirja saatmine ei õnnestu, tuleb e-kirja saatjale tagasi vastav teade. Kolmas isik on kinnitanud, et vastavat teadet ei tulnud. Puudub alus kahelda selles, kuna kolmandal isikul kui kostjale kindlustuslepingut vahendanud isikul, oli huvi, et vastav teave kostjani jõuaks. Kohus leiab, et kolmandal isikul ei ole muul viisil võimalik 13.05.2012 e-kirja saatmist kostjale tõendada. Kostja ei ole usutavaks muutnud väidet, et see kiri temani ei jõudnud ega toonud esile põhjuseid selle kohta, et kostja enda e-posti serveriga võis sel ajal probleeme olla, mis takistas kirja jõudmist kostjani. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kellel lasub ka endal kohustus jälgida, et temale kuuluvad sõidukid oleksid kindlustatud ning näitama üles hoolsuskohustust. Kostja kannab nende tagajärgede riski, mis tulenesid asjaolust, et kostjal võis 13.05.2012 e-kiri jääda hooletusest tähelepanuta. Lisaks on kolmas isik esitanud väljavõtted selle kohta, et ta saatis täiendava meeldetuletuse kostjale 20.05.2012 SMS-i teel (I kd tl 152 ja II tl 52-53). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendatud see, et kolmas isik saatis kostjale 13.05.2012 e-kirja koos arvega seoses uue kindlustuspoliisi pakkumisega ning 20.05.2012 täiendava meeldetuletuse.
21.Kohus märgib, et LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on tagasinõude õigus kindlustusandjal juhul, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Puudub vaidlus, et kostjal oli kindlustusmakse vastava perioodi eest tasumata.
2-14-733 Kostja leiab, et tal oli õigus keelduda kindlustusmakse tasumisest VÕS § 454 lg 2 alusel, kuna talle ei olnud väljastatud kindlustuspoliisi. VÕS § 454 lg 2 kohaselt kui kindlustusvõtjale tuleb väljastada poliis, võib ta keelduda kindlustusmakse tasumisest, kuni talle ei ole poliisi väljastatud.
22.Kohus märgib, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. 2.-7. osa (§§ 208-618). Kommenteeritud väljaanne, 2007, § 454 komm. p. 3.2) on VÕS § 454 lg 2 kohaldamisel täiendavalt viidatud VÕS §-le 111, so kohustuse täitmisest keeldumisele vastastikuse lepingu puhul. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne, 2006, § 111 komm. p 6.1.6) kohaselt lisaks materiaalsete eelduste täitmisele peab pool kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kasutamiseks sellele ka tuginema, st ta peab esitama täitmisest keeldumise vastuväite. Üldjuhul tähendab see vastavat tahteavaldust, kuid pool võib seda väljendada ka oma käitumisega.
23.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks soovinud kasutada VÕS § 454 lg-st 2 tulenevat õigust keelduda 08.05.2012 arve nr 1623518 (I kd tl 140-141) tasumisest kuni talle ei väljastatud kindlustuspoliisi. Kohus märgib, et VÕS § 454 lg-s 2 sätestatud arve tasumisest keeldumise õigus ei rakendu automaatselt, vaid sellele peab kindlustusvõtja tuginema väljendades vastavat tahteavaldust. Selliselt on ka poliisi väljastajal võimalus keeldumisele reageerida. Kohus leiab, et vastav keeldumine ei ole järeldatav ka kostja käitumisest, so nt sellest et kostja ei reageerinud kolmanda isiku 13.05.2012 e-kirjale. Kohus märgib, et eelmise poliisi väljastamise korral edastas kolmas isik kostjale samuti vastava arve/pakkumuse (I kd tl 94) enne poliisi väljastamist, mille kostja tasus 22.11.2011 (I kd tl 95) ning poliis väljastati 22.11.2011 (I kd tl 106). Kui kostja soovis keelduda 08.05.2012 arve tasumisest enne poliisi väljastamist, tulnuks kostjal esitada keeldumise vastuväide. Kostja ei ole tõendanud, et ta seda teinud oleks. Kohus leiab, et kohtumenetluses vastava õiguse kasutamisele tuginemine on kostja poolt otsitud. Seega on põhjendamatu kostja väide, mille kohaselt ei olnud kostjal kohustust enne kindlustusmakse arvet tasuda, kui ta oli saanud poliisi. Seetõttu on põhjendamatu ka kostja väide, et talle on poliisi väljastamata jätmise tõttu tekkinud kahju. Kohus rõhutab, et kostja ei oleks tohtinud kindlustamata sõidukit kasutada ja seda 3 kuud.
24.Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt on hagejal vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p-le 6 ja § 48 lg-le 3 tagasinõudeõigus kostja vastu hageja poolt kannatanule hüvitatud kahju ulatuses koos põhjendatud käsitluskuludega. Kostjal oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustusmakse tasumata üle kolme kuu ning see rikkumine ei ole vabandatav. Hageja on hüvitanud kannatanule taastusremondi kulude maksumuse summas 2 281,93 eurot (I kd tl 33-35) ning kandnud käsitluskulusid 342,29 eurot (I kd tl 23 ja I kd tl 36-44). Kostja ei ole remondikulude ega käsituluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tagasinõue koos käsitluskuludega kogusummas 2 624,22 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud
25.Tulenevalt TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 jätab kohus hageja ja kolmanda isiku menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-14-733
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ja menetlusosaliste sõidukulud.
28.Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 225 eurot (I kd tl 47-48). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
29.Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmas isik kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1 591,25 eurot käibemaksuta. Avalduse kohaselt kulus kolmanda isiku lepingulisel esindajal 4,5 tundi, mis vastab 427,50 eurole järgmisele toimingule: 11.03.2015 Harju Maakohtu kirja AS XXXkaasamiseks kolmanda isikuna läbi vaatamine, eelnevate menetlusdokumentide ja menetluskäigu analüüs ning selle alusel 19.03.2015 kolmanda isiku seisukoha koostamine, tõendite hankimine ja lisadena vormistamine (4 tõendit/4lisa). Toimikust nähtuvalt on kolmanda isiku 19.03.2015 seisukoha kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotlusele allkirjastanud ja kohtule edastanud kolmanda isiku juhatuse liige XXX(I kd tl 136-144). Seega puudub alus 19.03.2015 seisukoha koostamisega seotud kulusid hüvitada. Ülejäänud toimingutele kulunud lepingulise esindaja XXX aega peab kohus põhjendatuks. Seega vähendab kohus kolmanda isiku menetluskulusid 427,50 euro võrra ning mõistab kostjalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1 163,75 eurot käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.