Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
23. november 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-6108
Tsiviilasi
OÜ Esteiron hagi Sense Building OÜ vastu kahju hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. augusti 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Esteiron määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Esteiron (registrikood 11513062), esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Gretta Oltjer-Timberg
esindajad
Vastustaja (kostja): Sense Building OÜ (registrikood 12452687), esindaja advokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
27.augusti 2015 määrus muutmata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus jättis 14. novembri 2014 otsusega OÜ Esteiron (hageja) hagi Sense Building OÜ (kostja) vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. mai 2015 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (otsus jõustus edasikaebamata 26. juunil 2015).
2.Kostja esitas 27. juulil 2015 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1860 eurot. Vastavalt kohtunõudele esitas kostja Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arved nr 10583, 10117, 10144, 10290, 10482 ja 10813.
18.augusti 2015 menetlusdokumendis palus kostja lugeda õigeks taotletavaks summaks arvetelt nähtuvat summat 2700 eurot.
3.Hageja palus jätta kostja poolt esitatud kuludokumendid arvestamata ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palus hageja määrata kostja menetluskuluks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja maksimaalselt 700 eurot. Hageja leidis, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei ole võimalik mitmel korral korrigeerida.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 27. augusti 2015 määrusega avalduse osaliselt, määras Sense Building OÜ menetluskuluks ning mõistis OÜ-lt Esteiron Sense Building OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulu 2250 eurot ja jättis avalduse lepingulise esindaja kulu 450 euro osas rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt saabus kostja esindaja e-kiri koos arvetega Tartu Maakohtu kohtuistungisekretäri postkasti 30. juulil 2015 kl 21.56 (kohtute infosüsteemis registreeritud
31.juulil 2015). Kohus luges TsMS § 336 lg 4 alusel tõendid esitatuks kohtu 28. juuli 2015 e-kirjas antud tähtajaks 30. juuliks 2015. Kuna antud asjas ei ole maakohus andnud kostjale konkreetset tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, pidas kohus võimalikuks lähtuda kostja 18. augusti 2015 seisukohast. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ning vajalik ja vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Arvetest nr 10583, 10117, 10144, 10290, 10482 ja 10813 nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 22,5 h, mis maakohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud. Kohus nõustus kostja esindajaga, et tegemist ei olnud kõige lihtsama tsiviilvaidlusega. Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja käibemaksukohustuslane, seega ei tule hagejal kostjale käibemaksu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada. Avaldus jääb rahuldamata lepingulise esindaja kulu 450 (2700-2250, käibemaks) osas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Esteiron esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. augusti 2015 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määrata kostja menetluskuludeks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud maksimaalselt summas 700 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ega menetluskulude nimekirja võimalik mitu korda esitada ega seda pärast kohtu poolt antud täpsustamistähtaja möödumist korrigeerida.
Maakohtu vastupidine seisukoht on vastuolus TsMS §-ga 2. Maakohus pidi lähtuma kostja esialgsest menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest; 2) puudus algselt esitatud avalduses osade arvete puhul kinnitus, et neil kirjeldatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja andis vastavasisulise kinnituse pärast hageja esindaja poolt vastuväite esitamist, kuid selleks ajaks oli möödas kohtu poolt antud tähtaeg nimekirja täpsustamiseks, mistõttu ei olnud kinnituse menetlemine lubatav TsMS § 66 alusel. TsMS § 177 lg-st 6 tulenevalt annab kohus ühe tähtaja, mille jooksul saab menetlusosaline võimaluse vajalikuks peetavas ulatuses esitada täiendavaid täpsustusi; 3) palub määruskaebuse esitaja ringkonnakohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades määruskaebuse esitaja poolt varasemas menetluses esitatud vastuväiteid.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Sense Building OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole TsMS-is enam ranget, 30-päevast, tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esitas nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks ning täiendavalt kuludokumendid kohtu soovil ja samuti tähtajaks. Menetluskulude suuruse täpsustamine ja selle sidumine kuludokumentides toodud numbriga ei ole reeglivastane ega hageja õigusi rikkuv; 2) on oluline, et hageja on saanud tutvuda menetluskulude nimekirjaga ja kuludokumentidega ning saanud esitada neile oma vastuväiteid. Kõik kuludokumendid on olnud seotud konkreetse kohtuasjaga. Antud asjaolu on kohtulikult kontrollitav ning seda ei ole määruskaebuse esitaja eraldi vaidlustanud; 3) on määruskaebus liiga abstraktne. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks ta peab maakohtu määratud kulu liialt suureks või kuidas on maakohus tema arvates põhjendamiskohustust rikkunud; 4) oleks määruskaebuse esitajast menetluslikult aus avaldada enda menetluskulude suuruse, mis võimaldaks võrrelda poolte kulude suurust ja anda seeläbi hinnangut kostja kuludele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. augusti 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1550 euro ulatuses (s.o 2250 – 700). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti pidanud võimalikuks lähtuda kostja 18. augusti 2015 menetlusdokumendist (II kd, tl 191), milles paluti määrata kostja menetluskuludeks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 2700 eurot.
Riigikohus on 11. veebruari 2015 määruse nr 3-2-1-147-14 p-s 22 märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles oleksid menetluskulud rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Käesolevas asjas on maakohtu otsus tehtud 14. novembril 2014 ning selles ei olnud menetluskulud rahaliselt kindlaks määratud. Maakohus ei ole kostjale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaega andnud. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 27. juulil 2015 (II kd, tl 161), viidates arvetele nr 10268, 10813, 10583, 10117 ja 10144 ning paludes määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 1860 eurot. Maakohus palus esitada lepingulise esindaja kulusid tõendavad dokumendid (II kd, tl 162) ning kostja esitas 30. juulil 2015 arved nr 10583, 10117, 10144, 10290, 10482 ja 10813 (II kd, tl 168-179). Pärast hageja vastuväidetega tutvumist täpsustas kostja
18.augusti 2015 menetlusdokumendis (II kd, tl 191), et palub määrata kostja menetluskuludeks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 2700 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 28. juuli 2015 e-kirjas (II kd, tl 162) märgitud tähtaeg (s.o 30. juuli 2015) ei olnud antud menetluskulude nimekirja täpsustamiseks, vaid üksnes kostja lepingulise esindaja kulusid tõendavate dokumentide (arvete) esitamiseks. Seega ei olnud maakohtu poolt antud tähtaeg selline tähtaeg, mille möödumisel ei olnud kostjal enam võimalik oma menetluskulude nõuet täpsustada (sh nõuet suurendada ja kinnitada, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga). Kuivõrd maakohus ei ole määranud kostjale menetluskulude nimekirja esitamiseks konkreetset tähtaega ning sellist tähtaega ei tulene ka käesoleval ajal kehtivast TsMS-ist (erinevalt enne 1. jaanuari 2015 kehtinud TsMS § 174 lg-st 1), oli kostjal ringkonnakohtu hinnangul õigus oma avaldust täpsustada ning maakohus on õigustatult täpsustusest ka lähtunud. Arved, millel märgitud summade liitmisel kujunebki menetluskulude nõudeks 2700 eurot, olid hagejale edastatud ning hageja esitas arvete osas omapoolsed vastuväited 10. augusti 2015 menetlusdokumendis (II kd, tl 182-186).
10.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja kiiresti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Kostja esindaja kui professionaalne õigusteenuse osutaja oleks pidanud esitama korrektse menetluskulude nimekirja juba esimesel korral, kuid samas ei saa asuda seisukohale, et kostjapoolne menetluskulude nimekirja täpsustamine oleks menetluskulude kindlaksmääramise menetlust oluliselt venitanud.
11.Määruskaebuse esitaja on palunud ringkonnakohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades määruskaebuse esitaja poolt varasemas menetluses esitatud vastuväiteid. Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, seega ei esine alust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ümberhindamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.