OÜ Esteiron hagi Sense Building OÜ vastu 7495 euro 70 sendi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
8110 eurot 77 senti Hageja: OÜ Esteiron (registrikood: 11513062, asukoht: XXXX), esindaja vandeadvokaat Grete Maarja Stelmak, Advokaadibüroo LEXTAL, e-post: [email protected] Kostja: Sense Building OÜ (registrikood: 12452687, asukoht:
1.Jätta OÜ Esteiron hagi Sense Building OÜ vastu 7495 euro 70 sendi ja viivise saamiseks saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Esteiron (hageja) esitas 7. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule hagi Sense Building OÜ (kostja) vastu 4165 euro 80 sendi, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagi esitamisest alates kogunenud viivise ning viivise kuni põhinõude kohase täitmiseni saamiseks. 14. juulil 2014 suurendas hageja oma nõuet 7495 euro 70 sendini, millele lisandub viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25. septembril 2013 ehituse töövõtulepingu nr 25.09_2013 (töövõtuleping), mille alusel pidi hageja tegema tööd kostja alltöövõtjana. Ehitusseaduse § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile, hageja ei pidanud projekteerimistöid tegema. Töövõtulepingu p.-de 8.5 ja 8.8 järgi oli kostja kohustuseks anda hagejale ehitustööde tegemiseks vajalikud andmed. Hageja küsis kostjalt korduvalt jooniseid, kostja hagejale joonised ei edastanud, hageja andis kostjale jooniste esitamiseks ka täiendava tähtaja. Juba töövõtulepingu sõlmimisel oli poolte tahteks, et kostja esitab hagejale ehitamiseks vajalikud joonised. Hageja ütles 6. jaanuaril 2014 töövõtulepingu üles. Töövõtulepingu p.-i 16.6. järgi on juhul, kui töövõtja ütleb lepingu üles olukorras, kus tellija rikub lepingut, tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu objektiks oleva lõpetatud tööde osa eest ja kompenseerima kulud, mida on põhjustanud lepingu ülesütlemine töövõtjale ja tekitatud kahju. Hagejale on kostja lepingurikkumisega tekitatud kahju 7495 euro 70 senti (tööjõuga seotud kulud 6659 eurot 80 senti; ehitussoojaku üür 651 eurot 96 senti; välikäimla üür 183 eurot 948 senti).
2.Kostja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingurikkumist. Töövõtulepingu p.-d 8.5. ja 8.8 ei sisalda kostja kohustust edastada hagejale ehituse teostamiseks vajalikud tööjoonised. Hagile lisatud töövõtulepingu p. 8.5. sätestab tellija kohustuse tagada objekti dokumentatsiooni allkirjastamine esindaja poolt ja p. 8.8. tellija kohustuse vastutada dokumentatsiooni sisulise õigsuse eest. Hageja on esitanud kohtule ebaõige lepingudokumendi. Hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet tööjooniste koostamiseks. Pooled soovisid sõlmida uued kokkulepped edasise suhtes ning tööjooniste saamine oli suunatud uude kokkuleppesse töömahtude arvestamise sisestamiseks. XXX 4 asuvat ehitusobjekti sai teostada ilma detailsete tööjoonisteta, hageja on püstitanud 2013. aastal kõrvalasuvale krundile, aadressiga XXX 2, analoogse passiiv-maja ilma tööjoonisteta. Seda kinnitavad hagile lisatud kuluarved XXX 2 soojakute ja konteinerite rentimise kohta. XXX 2 ja XXX 4 olid analoogsed ehitusobjektid ja XXX 2 puhul ei olnud tarvidust tööjooniste koostamiseks. Hageja on taganenud töövõtulepingust alates 6. jaanuarist 2014, sellest alates ei olnud pooled enam lepingulistes suhetes. VÕS § 188 lg 2 järgi vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda. Seega ei saa rääkida lepingurikkumisest tulenevast kahjust peale lepingust taganemist. Kostja ei saanud kuidagi ette näha, et hageja töötajad on väidetavalt jäänud 2014. aasta veebruaris-märtsis peale lepingu lõppemist, ilma tööta. Hageja ehitussoojaku ja välikäimla üürimise arvete kohaselt on soojakute üürimine puudutanud vaid objekti XXX tn 2, mitte aga objekti XXX tn 4. Välikäimla üürimisel oktoober 2013 kuni jaanuar 2014 puudus mõte, sest töötajaid sellel perioodil XXX tn 4 objektil ei olnud. Juhul, kui see välikäimla XXX tn 4 kinnistul
2/7
paikneski, siis on see teenindanud kõrvalasuvat XXX tn 2 kinnistut ja ehitust, kuna hageja tegi sellel ajal seal ehitustöid. Hageja täitis 25. septembri 2013 ehituse töövõtulepingut vaid osaliselt, lepingu p.-s 3.2 viidatud ettemaksu ulatuses. Hageja töötajad ei ole võetud tööle üksnes XXX 4 hoone ehitamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
4.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: • hageja ja kostja sõlmisid 25. septembril 2013 ehituse töövõtulepingu, mille järgi pidi hageja tegutsema kostja alltöövõtjana • töövõtulepingu p. 8.5 järgi pidi kostja tagama tööde dokumentatsiooni, sh objekti päeviku läbivaatamise ja selle allakirjutamise oma volitatud esindaja poolt vähemalt üks kord kuus • töövõtulepingu p. 8.8 järgi vastutas kostja hagejale antud dokumentide, korralduste ja juhiste, eelkõige nende õigsuse ja otstarbekuse eest • töövõtulepingu p. 16.6 järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale lepingu objektiks oleva lõpetatud tööde osa eest ja kompenseerima kulud, mida on põhjustanud lepingu ülesütlemine hagejale ja tekitatud kahjud, kui hageja ütleb lepingu üles põhjusel, et kostja rikub lepingut • hageja ütles 6. jaanuari 2014 ülesütlemise avaldusega töövõtulepingu üles Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja suurendas 14. juuli 2014 menetlusdokumendis oma nõuet, kostja esindaja sai nõude suurendamise kätte 14. juulil 2014, hagi suurendamise avaldus on kostjale edastatud kohtute infosüsteemist tuleneva teate põhjal, kuid kohtul ei ole õnnestunud infosüsteemi puuduse tõttu vastavat kinnitust kohtutoimikusse välja trükkida. Kostja ei ole hageja nõude suurendamisele vastuväiteid esitanud, kostja ei esitanud vastuväiteid ka 29. septembri 2014 kohtuistungil. Maakohtu menetluses on hageja nõue kostja vastu 7495 euro 70 sendi ja viiviste saamiseks.
5.Hageja lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude eelduseks on see, et kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust, selle tõendamise kohustus on hagejal. Poolte vahel oli sõlmitud ehituse töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Hageja väitel on tal tekkinud kahju, kuna kostja ei ole esitanud töö tegemiseks vajalikke tööjooniseid. VÕS § 652 lg 1 kohaselt võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega. VÕS § 652 lg 2 järgi võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut. VÕS § 652 reguleerib üldjuhul tellija lepingulist kõrvalkohustust. Tellija kohustus toimingute tegemiseks, mis võimaldaksid töövõtjal töid jätkata või alustada, on õiguskirjanduse seisukohalt erandlik (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. P.V., I.K., V.K., M.K. (koost.). Tallinn: Juura 2009, lk 95) ning selle tekkimise eelduseks
3/7
on üldjuhul vastavasisulise erikokkuleppe olemasolu töövõtulepingus, tellija kohustuse olemasolu peab vaidluse korral tõendama töövõtja.
6.Hageja on tõendanud kostja lepingulist kohustust ehituse dokumentatsiooni üleandmiseks töövõtulepinguga (I kd, tlk. 83 jj). Kostja väitel (I kd, tlk. 118) on hageja esitanud kohtule vale töövõtulepingu, kuna p.-s 2 on lepingu objektiks nimetatud ühepereelamu asukohaga XXX. Kostja põhjendas objekti nimetust töövõtulepingu p.-s 2 1 eksituseks, lepingu p.-s 5.2.2 kohaselt on lepingu dokumendiks XXX 4 hinnapakkumine ja digikonteineris on samuti dokumente nimetatud XXX 4 objekti järgi (I kd, tlk. 126). Kuna kostja menetluse kestel rohkem vastuväiteid töövõtulepingu õigsusele esitanud ei ole ning nõustus 12. mai 2014 kohtuistungil, et lepingul oli vale tähistus (I kd, tlk. 170), lähtub maakohus poolte vahelisele õigussuhtele hinnangu andmisel hageja kohtule esitatud 25. septembri 2013 ehituse töövõtulepingust. Nimetatud töövõtulepingu p. 8.5 järgi pidi kostja tagama tööde dokumentatsiooni ning töövõtulepingu p. 8.8 järgi vastutas kostja hagejale antud dokumentide, korralduste ja juhiste, nende õigsuse ja otstarbekuse eest. Maakohus leiab, et „tööde dokumentatsiooni“ mõiste ehituse töövõtulepingus on tõlgendatav nii tööjooniste, projektide kui muude juhistena. Kostja vaidleb küll tööjooniste esitamise kohustusele vastu, kuid ei ole menetluses esitanud ühtegi omapoolset selgitust selle kohta, mida on pooled töövõtulepingu p.-s 8.5 silmas pidanud.
7.Hageja leiab lisaks, et kostja ehitusjooniste esitamise kohustus tuleneb ehitusseaduse (EhS) § 12 lg-st 1, mille järgi tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. Maakohus nõustub põhimõtteliselt hagejaga, et isegi juhul, kui kostjal ei oleks olnud otseselt töövõtulepingust tulenevat kohustust tööjooniseid esitada, siis võib tuleneda vastav kostja kohustus ka ehitusseadusest. Nimelt on EhS § 4 lg 1 järgi garantii ehitusettevõtja võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Seega vastutab kostja hageja ees ja kolmandate isikute ees lisaks lepingule ka ehitusseadusest tulenevalt. Kuigi nimetatud ehitusgarantiist tulenev töövõtja vastutus on dispositiivne (vt Riigikohtu 28. veebruari 2012. a . otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1177-11 p. 11), ei ole kostja menetluses kordagi tuginenud sellele, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud vastutust välistav kokkulepe. Kostjal on töövõtulepingut täites kohustus järgida ehitamist käsitlevaid õigusakte, mida saab teha ehitamiseks vajalike lähteandmetega (projektiga, tööjoonistega). Seega peaks kostja vastutus pärast ehitise üleandmist tulenema täiendavalt ka EhS §-st 4. Maakohus leiab eeltoodule tuginedes, et kostjal oli kohustus hageja ees esitada ehitamiseks vajalikud XXX 4 tööjoonised.
8.Kostja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et XXX 4 ehitus oli võimalik ka ilma detailse tööjooniseta (I kd, tlk. 118; 145), kuna hageja on XXX 4 kõrval asuvale krundile püstitanud 2013. a analoogse passiivmaja ilma tööjoonisteta. Seega leiab kostja, et tal ei olnud hageja ees tööjooniste esitamise kohustust. Hageja ei ole XXX 4 naabruses asuva XXX 2 ehitamise osas vastuväiteid esitanud. Maakohus leiab aga, et ainuüksi asjaolust, et kostja on juba sarnase maja ehitanud, ei saa järeldada, et hageja ja kostja ei oleks XXX 4 objekti suhtes teisiti kokku leppinud. Hageja ja kostja on XXX 4 ehitamiseks sõlminud eraldi kokkuleppe. Hageja leidis 26. mai 2014 menetlusdokumendis (I kd, tlk. 175), et kuigi hageja ja kostja on teinud koostööd ka varem, nad on alati sõlminud iga objekti jaoks eraldi lepingu. Kostja ei ole sellele
4/7
vastuväiteid esitanud. Seega ei tõenda juba analoogse maja ehitamine seda, et kostjal ei oleks olnud töövõtulepingust tulenevat kohustust esitada XXX 4 tööjooniseid.
9.Kostja vastutab hageja ees töövõtulepingu p. 16.6 järgi ning VÕS § 652 lg 2 järgi juhul, kui ta on lepingulist kohustust rikkunud. Kostja väitel olid juhised samad, mis XXX 2 objektil. Maakohus leiab, et kuigi asjaolu, et hageja on juba sarnase maja ehitanud, ei tõenda iseenesest teistsuguseid kokkuleppeid uue maja ehitamise suhtes, võib kostja olla oma kohustuse hageja ees tööjooniste üleandmiseks olla siiski täitnud siis, kui pooled leppisid kokku, et uus maja ehitatakse samasugune. Seega kui hageja ja kostja on kokku leppinud, et XXX 4 tuleb ehitada nii, nagu ehitati XXX 2, võib kostja oma töövõtulepingu p.-st p.8. 5 tuleneva kohustuse hageja ees olla täitnud. Seda, et algselt rajati XXX 4 vundament XXX 2 jooniste alusel, kinnitas ka hageja esindaja kohtuistungil (I kd, tl. 170). Hageja on kohtule kostja kohustuse rikkumise tõendamiseks esitanud hageja ja kostja vahelise e-kirjavahetuse (I kd, tlk. 24 jj; 180 jj). Maakohus on seisukohal, et nimetatud kirjavahetus on vastuoluline ning sellest ei saa üheselt järeldada, et kostja oleks rikkunud kohustust hageja ees XXX 4 tööjooniste esitamiseks. Kirjavahetusest küll nähtub nt, et hageja on kostjalt soovinud „XXX maja“ autovarjualuse jooniseid (I kd, tlk. 24), kuid 21. oktoobri 2013 kirja järgi soovib hageja seda nii XXX 2 kui XXX 4 objekti jaoks (I kd, tlk. 25), soovides need korraga ära valada. 20. oktoobri 2013 e-kiri on seotud finantseerimisprobleemidega (I kd, tlk. 26). 14. novembri 2012 kirja soovib hageja kostja üldist nägemust (I kd, tlk. 27) XXX 4 osas. Otseselt jooniseid on hageja kostjalt soovinud
11.detsembri 2013 ja 19. detsembri 2013 kirjades (I kd, tlk. 28 jj). 19. detsembri 2013 kirjas (I kd, tlk. 31) leiab hageja, et „tööprojektide taga seisab ka“, nimetatu viitab poolte vahelistele muudele olulistele erimeelsustele.
10.Maakohus on seisukohal, et poolte vahel olid laiaulatuslikumad arusaamatused. Poolte kinnitusel toimusid läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks XXX 4 suhtes (hageja esitatud
19.detsembri 2013 kirjad, I kd, tlk. 32 jj). Kostja esitas maakohtule poolte e-kirjavahetuse novembrist 2013, milles täpsustatakse tehtavaid töid (I kd, tlk. 149; II kd, tlk. 4 jj). Viimane kinnitab poolte vahelisi läbirääkimisi tööde mahu kohta, hageja väitel sõltub edasiste tööde tegemine sellest, kuidas ning millal rahad liiguvad (I kd, tlk. 154). Otseselt XXX 4 jooniseid küsis hageja kostjalt mh 20. detsembril 2013 (I kd, tlk. 34), saades kostjalt vastuseks täpsustava küsimuse selle kohta, milliseid jooniseid hageja silmas peab (I kd, tlk. 34) ning selgituse, et valmis on vaid XXX 4 sisekonstruktsioone puudutav osa (I kd, tlk. 35). Hageja ütles lepingu üles 6. jaanuaril 2014 (I kd, tlk. 36). Ülesütlemisavalduses tugines hageja ehitustööde tegemiseks vajalike lähteandmete puudumisele. Hageja viitab oma 19. detsembri 2013 kirjas kostjale, et 6. jaanuariks peavad joonised olemas olema (I kd, tlk. 157). Maakohus leiab, et esitatud kirjavahetusest nähtub, et probleemid poolte vahel olid lepingutingimuste suhtes üldiselt ning hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja rikkus just tööjooniste esitamise kohustust. Hageja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et uue lepinguprojekti p. 3.1 (I kd, tlk. 164 jj) sisaldab samuti kostja kohustust anda hagejale üle projektdokumentatsioon, kostja kohustuse olemasolu suhtes võttis maakohus seisukoha otsuse p.-s 5.
11.Hageja esitas kohtule 22. oktoobri 2013 kirjavahetuse (I kd, tlk. 180), milles kostja avaldab, et vana XXX joonis enam „ei päde“. Samas jääb hageja ja kostja kirjavahetusest mulje, et mingisuguseid töid siiski tehti edasi ning kohtule jääb ikkagi arusaamatuks, kas ehitustööd XXX 2 objektil oktoobris-novembris 2013 veel käisid. Hageja esitatud T.P.
5/7
teatise (I kd, tlk. 199) järgi olid peatöövõtja ja alltöövõtja vahel probleeme arvete/raha maksmisega, kuid tegemist on Rakveres asuva objektiga ning esitatud teatis ei tõenda kostja lepingulist kohustust hageja ees tööjooniseid esitada. Hageja väide selle kohta, et kostjale peaks olema teada, kui palju tööjõudu hageja ühepereelamu ehitamisel rakendab (I kd, tlk. 127) ei tõenda hageja sõlmitud töölepingute otstarbekust XXX 4 ehitamiseks. Tunnistaja A.L. (II kd, tlk. 88 jj) ütluste kohaselt tuli projektijuhile üllatusena, et hageja viitab joonistele. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hagejal töös korraga mitu objekti ning hagejal ei olnud XXX 4 jaoks piisavalt tööjõuressurssi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli poolte vahel probleeme töö mahu osas, ettemaks ei katnud neid töid mida ta pidi katma. Hageja on seisukohal, et tunnistaja A.L. ütlused on ebausaldusväärsed ja palub neid mitte arvestada (II kd, tlk. 95). Hageja tugineb sellele, et tunnistja ei ole andnud õigeid tõendeid XXX 2 objekti valmimise kohta. Millal hageja XXX 2 objektil tööd lõpetas, selle kohta ei ole hageja ise esitanud kohtule üheselt arusaadavaid selgitusi. Maakohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud kohustust esitada tööjoonised. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja nõudel jäid tööd seisma jooniste puudumise tõttu (II kd, tlk. 20).
12.Lisaks märgib maakohus, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Esialgselt hagiavaldusega esitatud Stroman oü-Ehitustööriistade Rent arvetel on märgitud XXX 2 (I kd, tlk. 37 jj), 15. jaanuari 2014 arvel on märgitud kuupäev, mis on ligi kaks nädalat pärast ülesütlemisavalduse tegemist (I kd, tlk. 37). Iseenesest on õige hageja seisukoht, et lepingust taganemise järel säilivad kahju hüvitamise nõuded. Samas ei ole hageja tõendanud vaatamata kohtu sellekohastele küsimustele (I kd, tlk. 170), kuidas toimus XXX 2 ja XXX 4 ehitustööde järjekord, kas osa töödest tehti ühel ajal või oli XXX 2 täielikult valmis enne, kui asuti XXX 4 ehitama. Hageja esitatud kirjavahetuse põhjal võib asuda järeldusele, et vähemalt osa töid on tehtud samal ajal. Nii viitab hageja oma 21. oktoobri 2010 kirjas, et „korraga ära teha/valada“ (I kd, tlk. 25). Tunnistaja A.L. väitel tegi hageja töid nii XXX 2 kui XXX 4 objektil samal ajal. Kostja esitas maakohtule uued arved (I kd, tlk. 134 jj), millel oli objekti nimetuseks XXX 4, põhjendades seda arve esitaja tehnilise veaga (I kd, tlk. 132). Maakohus leiab, et hageja esitatud arved on vastuolulised ja ei tõenda, et soojakud olid vajalikud üksnes XXX 4 objektil. Seega ei saa lugeda üheselt tõendatuks, kas välikäimla ja ehitussoojak olid vajalikud üksnes XXX 4 objektil tehtavate tööde ajaks.
13.Maakohus leiab, et hageja esitatud väited tööjõuga seotud kahju arvestamisel on olnud vastuolulised. Hageja väitel on ta väikeettevõtja, kel on vähe töötajaid ning töö tegemine toimub objektipõhiselt st hagejal ei ole enamjaolt võimalik ehitada kahte objekti korraga (I kd, tlk. 177). Maakohtule jääb arusaamatuks, miks on hageja esitatud töövõtulepingud (I kd, tlk.53 ja 184 jj) sõlmitud tähtajatuna. Erinevad on ka hageja esitatud töölepingu sõlmimise ajad. Tööleping A.V. on sõlmitud 1. aprillil 2013 (I kd, tlk 48); A.K. 13. augustil 2013 (tlk. 53); E.K. 13. augustil 2013 (I kd, tlk. 58 ja 189); K.S. 6. märtsil 2013 (I kd, tlk. 63); M.K.13. augustil 2013 (I kd, tlk. 68 ja 194) K.N. 10. juunil 2013 (I kd, tlk. 73); M.P. 4. märtsil 2013 (I kd, tlk. 78). Maakohus leiab, et hageja töötajate kinnituskirjad selle kohta, et nad on hagejalt palka saanud (II kd, tlk. 33 jj) ei tõenda seda, et töötasu on makstud veebruaris ja märtsis 2014 seetõttu, et töötajad pidid töötama XXX 4 objektil.
14.Maakohus on seisukohal, et hageja tunnistajate ütlused ei tõenda hageja kahju. Vaidluse all on hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu täitmisega seotud kahju
6/7
hüvitamise nõue. Ainuüksi asjaolu, et hageja on alates märtsist 2013 sõlminud töötajatega tähtajatud töölepingu, ei tõenda töölepingute sõlmimist 25. septembri 2013 töövõtulepingu täitmise eesmärgil. Tunnistajate ütlustest selgub, et töötajad olid korraga erinevatel objektidel (II kd, tlk. 20 jj). Maakohtule jääb arusaamatuks, miks hageja esindaja kinnitas ka ise 11. juuni 2014 kohtuistungil, et töötajad on võetud tööle üksnes XXX 4 objekti tõttu, kuid hagiavalduses leidis hageja selgelt ja üheselt mõistetavalt, et „lepingu sõlmimisel arvestas hageja välja, kui palju töömehi teatud ehitamise ajahetkel olema peab“.
15.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.