OÜ Esteiron hagi Sense Building OÜ vastu kahju hüvitamiseks 8114,03 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Esteiron apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Esteiron (registrikood 11513062), esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Gretta Oltjer
esindajad
Vastustaja (kostja): Sense Building OÜ (registrikood 12452687), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Esteiron kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Esteiron (hageja) esitas 7. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule hagi Sense Building OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja 4165,80 eurot ning viivise. 14. juuli 2014 menetlusdokumendis suurendas hageja nõuet ning palus mõista kostjalt välja 7495,70 eurot ning viivise. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 25.09.2013 ehituse töövõtulepingu. Hageja tegutses lepingu alusel Pihla 4 objektil all-, kostja peatöövõtjana. Lepingu p-de 8.5 ja 8.8 kohaselt oli kostja kohustuseks anda hagejale ehitustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Kostja ei edastanud hagejale vajalikke jooniseid. Hageja ütles lepingu 06.01.2014 üles. Hagejale on tekkinud kahju summas 4165,80 eurot, mis koosneb tööjõuga seotud kuludest (3329,9 eurot), ehitussoojaku üürist (651,96 eurot) ja välikäimla üürist (183,948 eurot). Kostja lepingurikkumise tõttu on hageja olukorras, kus ta ei saa töötajatele Pihla 4 objektil tööd pakkuda, kuid peab neile palka maksma.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole lepingurikkumist tõendanud. Lepingu p-d 8.5 ja 8.8 ei näe ette tööjooniste esitamise kohustust. Antud juhul oli Pihla 4 objekti teostamine võimalik ilma detailsete tööjoonisteta. Hageja on püsitatud kõrvalasuvale krundile (Pihla 2) analoogse maja ilma tööjoonisteta. Alates 06.01.2014 ei olnud pooled lepingulistes suhetes. Hageja kahju ei kuuluks hüvitamisele VÕS § 127 lg 3 järgi. Arvete kohaselt puudutab soojakute üürimine vaid Pihla 2 objekti. Välikäimla üürimisel puudus mõte. Kui välikäimla Pihla 4 kinnistul paikneski, siis teenindas see kõrvalasuvat Pihla 2 kinnistut.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 14. novembri 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt lähtus maakohus pooltevahelisele õigussuhtele hinnangu andmisel hageja kohtule esitatud 25.09.2013 ehituse töövõtulepingust. Maakohus leidis, et kostjal oli kohustus esitada ehitamiseks vajalikud Pihla 4 tööjoonised. Analoogse maja ehitamine ei tähenda seda, et kostjal ei oleks olnud töövõtulepingust tulenevat kohustust esitada Pihla 4 tööjooniseid. Hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus on vastuoluline ning sellest ei saa üheselt järeldada, et kostja oleks rikkunud kohustust hageja ees Pihla 4 tööjooniste esitamiseks. Kirjavahetusest nähtub, et probleemid poolte vahel olid lepingutingimuste suhtes üldiselt ning hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja rikkus just tööjooniste esitamise kohustust.
Maakohus märkis, et hageja ei ole tõendanud ka kahju tekkimist. Hageja ei ole kohtule sellekohastele küsimustele vaatamata tõendanud, kuidas toimus Pihla 2 ja Pihla 4 ehitustööde järjekord. Hageja esitatud arved on vastuolulised ning ei tõenda, et soojakud olid vajalikud üksnes Pihla 4 objektil. Hageja esitatud väited tööjõuga seotud kahju arvestamisel on olnud vastuolulised. Hageja töötajate kinnistuskirjad selle kohta, et nad on hagejalt palka saanud, ei tõenda seda, et töötasu on makstud veebruaris ja märtsis 2014 seetõttu, et nad pidid töötama Pihla 4 objektil. Hageja tunnistajate ütlused ei tõenda hageja kahju. Ainuüksi asjaolu, et hageja on alates märtsist 2013 sõlminud töötajatega tähtajatud töölepingud, ei tõenda töölepingute sõlmimist 25.09.2013 töövõtulepingu täitmise eesmärgil. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Esteiron esitas apellatsioonkaebus, milles taotles Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsuse tühistamist ning uus otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud hindamata asjas tähtsust omavad tõendid (apellandi ja vastustaja vaheline e-kirjavahetus, tunnistajate ütlused ja seletuskirjad, väljatrükk vastustaja veebilehelt, tööde üleandmise aktid nr 1-7): 1.1) kuigi Pihla 4 ehitusobjektil rajati vundament Pihla 2 jooniste alusel, oli ka vastustaja juba 22.10.2013 seisukohal, et Pihla 2 ehitusobjekti jooniseid ei saa kasutada Pihla 4 hoone ehitamisel. Kirjavahetusest nähtub selgelt vastustaja lubadus edastada joonised Pihla 4 objekti ehitamiseks ning apellandi korduvad palved antud jooniste saamiseks. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et Pihla 4 objekti ehitamiseks pidi vastustaja esitama apellandile tööjoonised. Ebaõiged on maakohtu järeldused, et vastustaja on täitnud kohustuse jooniste andmiseks sellega, et andis apellandile üle Pihla 2 joonised ning et apellandi poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et vastustaja on rikkunud hageja ees kohustust Pihla 4 objekti tööjooniste esitamiseks; 1.2) tõendavad tunnistajate ütlused ja kirjalikud selgitused seda, et apellandil on tekkinud varaline kahju seoses vastustaja poolse lepingurikkumisega; 1.3) on apellant selgitanud, et Pihla 2 objekt valmis vahetult enne Pihla 4 objekti ehitamiseks lepingu sõlmimist. Seega on välistatud olukord, kus ühed ehitussoojakud ja välikäimlad teenindavad kahte ehitusobjekti korraga. Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendi, millega apellant tõendas Pihla 2 objekti valmimisaega; 1.4) ei ole maakohus põhjendanud, miks tööde üleandmise akte nr 1-7 ei ole võetud arvesse vastustaja kohustuse rikkumise hindamisel. 2) on maakohus otsuses tuginenud lubamatule tõendile. Tunnistaja A.Lu ütlused on vastuolus kirjalike tõenditega ning on ebausaldusväärsed. Maakohus oleks pidanud jätma ütlused TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata.
5.Sense Building OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja töövõtulepingu rikkumist tõendanud. Maakohus on õigesti viidanud tunnistaja A.Lu ütlustele. Hageja kohustuste täitmiseks ei olnud jooniseid vaja, kuna täpselt samasugune maja (Pihla 2) oli peegelpildis valmis ja seda ehitas samuti hageja. Kuna tegemist oli moodulmajaga, ei olnud ehitajal spetsiifilisi tööjooniseid vaja. Apellandi väited seoses tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusega ei ole põhjendatud. Kaetud tööde aktid ja tööde osalise üleandmise
akt on esitatud pärast põhiistungit ja on kaheldava väärtusega. 2013 e-kirjad ei kajasta tööjooniseid; 2) puudub põhjuslik seos ning hageja ei ole kahju tõendanud. Märtsis, juunis ja augustis 2013 tööle võetud töötajate puhul ei saanud olla teada, et nad võetakse tööle tulevikus, st 25.09.2013, sõlmitavat töölepingut täitma. Töötajate kinnituskirjad ei ole kohaseks tõendiks palga väljamaksmise kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et asjas ei saa lugeda tõendatuks, kas välikäimla ja ehitussoojak olid vajalikud üksnes Pihla 4 objektil tehtavate tööde ajaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Hageja on esitanud maakohtule hagi kostja vastu lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks summas 7495,70 eurot (tööjõuga seotud kulud 6659,80 eurot, ehitussoojaku üür 651,96 eurot, välikäimla üür 183,94 eurot). Maakohus on vaidluse lahendamisel lähtunud
25.septembri 2013 ehituse töövõtulepingust (I kd tl 83-97), mis on allkirjastatud poolte poolt 16.10.2013 (I kd tl 98). Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud seda, et vaidluse lahendamisel tuleb aluseks võtta poolte vahel sõlmitud 25. septembri 2013 ehituse töövõtuleping ning seetõttu lähtub ka ringkonnakohus nimetatud lepingust. Hageja ütles lepingu üles 6. jaanuaril 2014 (I kd tl 36). Ülesütlemisavalduses tugines hageja kostjapoolsele lepingu rikkumisele, mis seisnes selles, et kostja tellijana ei esitanud hagejale ehitustööde tegemiseks vajalikke tööjooniseid ning seetõttu seiskus töö ehitusobjektil vähemalt 60 päevaks. Hageja väite kohaselt rikkus kostja ehituse töövõtulepingu p-i 8.5 (tellija on kohustatud tagama tööde dokumentatsiooni, sealhulgas objekti päeviku läbivaatamise ja allakirjutamise oma volitatud esindaja poolt vähemalt üks kord kuus ning kaetud tööde aktide puhul vastavalt lepingu p-s 6.16 sätestatule) ja p-i 8.8 (tellija on kohustatud vastutama töövõtjale antud dokumentide, korralduste ja juhiste, eelkõige nende õigsuse ja otstarbekuse eest. Tellija ei või töövõtjale anda juhist või korraldust, mille järgimine tooks kaasa ehitise valmimise, mis ei vasta õigusaktide nõuetele, samuti juhist või korraldust, mis eirab ohutusnõudeid) ning kuna kostja rikkus lepingust, siis ütles hageja lepingu üles ning p-i 16.6 kohaselt on kostja kohustatud hagejale kompenseerima kulud, mis on põhjustanud lepingu ülesütlemine. VÕS § 652 lg 2 järgi kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Maakohus on tuvastanud, et kostjal oli ehituse töövõtulepingust tulenev kohustus anda hagejale üle vajalikud tööjoonised. Vastavad põhjendused on maakohus esitanud vaidlustatud otsuse p-des 6 ja 7, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
8.Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist, mis on põhjustatud lepingu ülesütlemisest, peab olema tõendatud kostjapoolne lepingu oluline rikkumine lepingu ülesütlemise alusena.
Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud kohustust esitada tööjoonised. Vastavad põhjendused on maakohus esitanud vaidlustatud otsuse p-des 9-11, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Apellandi väite kohaselt rajati küll Pihla 4 ehitusobjektil vundament Pihla 2 jooniste alusel, kuid vastustaja oli juba 22.10.2013 seisukohal, et Pihla 2 ehitusobjekti jooniseid ei saa kasutada Pihla 4 hoone ehitamisel ning tööjooniste vajalikkus Pihla 4 objekti ehitamiseks on tõendatud poolte kirjavahetusega, samuti tunnistajate ütlustega. Siinkohal viitab apellant e-kirjavahetusele, mis asub I kd tl 24-35; 149-158; 180-182 ning II kd tl 4-13. Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et e-kirjavahetus on vastuoluline ning sellest ei saa üheselt järeldada, et kostja oleks rikkunud hageja ees Pihla 4 tööjooniste esitamise kohustust (vaidlustatud otsuse p 9). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning apellandi põhjendused ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Apellandi väite kohaselt tõendab tööjooniste mittesaamist apellandi esindaja Tõnu Ojanurme
21.oktoobri 2013 kell 16.48 kiri, milles oli märgitud „Lisaks ootan ka Pihla 2 ja Pihla 4 autovarjualuse postvundamendi asukohti ning jooniseid kuidas kuhu ja mida ehitada...Poisid puuruvad pihlal ning ootavad jooniseid... et korraga ära teha/valada. Kas need asjad on töös? Mul tegelikult juba põleb nende asjadega.“ Asja materjalide hulgas ei ole kostja vastust eelviidatud kirjale, aga kuna kostja on küsinud 21. oktoobri 2013 e-kirjas Pihla 2 ja Pihla 4 autovarjualuse postvundamendi asukohti ning jooniseid ning edaspidises kirjavahetuses ei ole enam nimetatud küsimust puudutatud, siis sai eeldatavasti probleem lahendatud (s.o hagejale sai selgeks Pihla 2 ja Pihla 4 autovarjualuse postvundamendi asukoht). Apellandi poolt viidatud kostja 22. oktoobri 2013 kell 21.21 kiri Tõnu Ojanurmele on vastus hageja 22. oktoobri 2013 kell 19.42 kirjale, millest nähtub, et „Vastavalt olemasolevatele joonistele/vundamendi joonistele on meil kilbid paika pandud, diagonaalid on üle mõõdetud ning kõik mõõdud klapivad...Kui ilmtingimata on vaja teostada ja näete vajadust teostusmõõdistuseks, siis kätt ette ei pane. Samas kui kõik projektid klapivad omavahel, ei näe ma elementide paigalduse riski ning sellel lisakulul mõtet – mis tekib tellitaval teostusmõõdistusel.“ Viidatud kirjad puudutasid Pihla 4 montaažtöid ning kirjavahetusest nähtuvalt pooled lahendasi probleemi ja küsimust ei tõusetunud tööjooniste esitamisest. Pihla 4 montaažtöid puudutab ka apellatsioonkaebuses viidatud 22. oktoobri 2013 kell 22.15 kostja poolt hagejale saadetud kiri ning ka nimetatud kiri ei kinnita hageja väidet, et kostja ei esitanud talle õigeaegselt tööjooniseid vaatamata hageja palvele ning seetõttu ei olnud tööde tegemine võimalik.
9.Apellandi väitel kinnitab hageja poolt kostjalt tööjooniste küsimist ja nende mittesaamist T. Ojanurme poolt kostjale 11. detsembril 2013 kell 15.44, 19. detsembril 2013 kell 11.13 ja
19.detsembril 2013 kell 11.50 saadetud e-kirjad. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud 11. detsembri ja 19. detsembri 2013 e-kirjad viitavad sellele, et poolte vahel olid probleemid 25.09.2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingu täitmisega ning peeti läbirääkimisi uue kokkuleppe sõlmimiseks. Nimetatud asjaolu kinnitavad muu hulgas ka kostja 19.12.2013 kell 13.32 ja kell 15.21 e-kirjad; hageja 19.12.2013 kell 14.27 e-kiri. Hageja on otseselt küsinud Pihla 4 tööjooniseid kostjalt 20.12.2013 kell 9.13 e-kirjas ning kostja on seepeale hagejale saadetud e-kirjas palunud täpsustada, millised joonised puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pooltevaheline e-kirjavahetus ei tõenda, et kostja rikkus just tööjooniste esitamise kohustust, vaid kirjavahetusest nähtuvad probleemid 25.09.2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingu täitmisega üldse. Samuti ei tõenda e-kirjavahetus hageja poolt väidetut, et ilma tööjoonisteta ei olnud võimalik Pihla 4 objektil ehitustöid teostada ning hagejapoolne tööseisak oli täielikult põhjustatud tööjooniste puudumisest.
10.Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja M.Pi ütluste kohaselt (II kd tl 21) läksid töötajad Pihla 4 objektilt novembrist alates vastavalt kas Viljandi või Rakvere objektidele, sest puudusid tööjoonised, mille järgi ehitada. Tunnistaja K.Ni ütlustest nähtuvalt (II kd tl 21-22) olid Pihla 4 osas vundamendi joonised, edasist ei olnud, vundamenditööd tegid nad valmis, Sense Building OÜ paigaldas majakarbi, edasist tööd ei olnud, midagi oli lahti lepinguga. Tunnistaja M.Ki ütluste järgi (II kd tl 22-23) joonised, mis neil olid, ei läinud kokku elektri- ja torujoonistega. Tunnistaja E.Ki ütluste järgi (II kd tl 23-24) tekkisid Pihla 4 objektil rahalised ja lepingulised ebakõlad, taheti muuta lepingut ja tööde mahtu vähendada ning seetõttu lõpetati leping. Tunnistaja A.Ki ütlustest nähtub (II kd tl 24-25), et poolte vahel oli vaidlus töömahus. Ringkonnakohus leiab, et viidatud tunnistajate ütlused ei tõenda hageja väidet kostjapoolset lepingu rikkumist sellega, et ta ei esitanud hagejale vajalikke tööjoonised. Pigem kinnitavad tunnistajate ütlused seda asjaolu, et poolte vahel oli vaidlus töömahus ning sooviti muuta esialgset 25.09.2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingut.
11.Alusetu on apellandi väide, et tunnistaja A.Lu ütlused on ebausaldusväärsed. TsMS § 254 kohaselt tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta. Antud juhul on tunnistaja andnud ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta ning asjaolu, et hageja arvates on tunnistaja ütlused vastuolus hageja poolt esitatud tõenditega, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja A.Lu ütlusi ning puudub alus nende ümberhindamiseks.
12.Apellandi väitel ei ole maakohus seisukohta võtnud kaetud tööde aktide nr 1-7 kohta, kuid kaetud tööde aktides nr 1 ja nr 2 märkus „tööjoonised puudu“ tõendab kostjapoolset tööjooniste üleandmise kohustuse rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et kaetud tööde aktid ei tõenda kostjapoolset lepingust tuleneva kohustuse rikkumist. Kaetud tööde aktid on koostatud tehtud tööde kohta ning aktides nr 1 ja nr 2 märgitud „tööjooniste puudumine“ ei ole takistanud hagejal aktis märgitud tööde tegemist (s.o tööjooniste puudumine ei ole takistanud hagejal tegemast vee, kanalisatsiooni ja drenaaži torustiku paigaldustöid liitumispunktist hooneni ning hoonealuse liivapadja tegemist, tihendamist ja ettevalmistust).
13.Kuna ei ole tõendatud kostjapoolne oluline lepingu rikkumine, mis oleks andnud hagejale aluse poolte vahel sõlmitud 25. septembri 2013 ehituse töövõtuleping üles öelda, siis puudub hageja õigus nõuda VÕS § 652 lg 2 ja lepingu p-i 16.6 kohaselt kostjalt kulutuste hüvitamist. Kuna hagejal puudub kulutuste (kahju) hüvitamise nõue, siis puudub vajadus võtta seisukohta selles, kas lepingu ülesütlemisega tekkis hageja kahju ja kui suures ulatuses.
14.Lisaks eeltoodule kui möönda, et hagejal on õigus nõuda kostjalt seoses lepingu rikkumisega kahju hüvitamist, siis on õige maakohtu põhjendus, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid (maakohtu põhjendused on esitatud vaidlustatud otsuse p-des 12-14).
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast
tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kuna maakohtu vaidlustatud lahend on tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.