M.F. hagi AS Eesti Raudtee vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
0 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.F. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): M.F. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838), esindajad vandeadvokaat Triin Raudsepp ja advokaat Tavo Tiits
1.Tühistada Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus osaliselt menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata AS-i Eesti Raudtee menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista M.F. lt AS-i Eesti
Raudtee kasuks välja menetluskulud summas 796,56 eurot.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
1.Jätta AS-i Eesti Raudtee menetluskulud ringkonnakohtus AS-i Eesti Raudtee kanda.
2.Jätta M.F. le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
3.Määrata riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks Advokaadibüroole Sven Sillar advokaat Andrei Matvejevi poolt M.F. tsiviilasjas nr 2-13-49355 osutatud õigusabi eest kokku 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot.
4.Saata otsus menetluskulude jaotuse p 3 osas Eesti Advokatuurile, Advokaadibüroole Sven Sillar ning Rahandusministeeriumile.
Edasikaebamise kord
1.Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
2.Advokaadibürool Sven Sillar või riigil Rahandusministeeriumi kaudu on õigus esitada kassatsioonkaebus menetluskulude jaotuse p 3 osas Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.F. (hageja) esitas 20. oktoobril 2013 Viru Maakohtule hagi AS-i Eesti Raudtee (kostja) vastu kahju summas 16 140 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt töötas hageja kostja juures Narva raudteejaamas rööpaseadjana.
9.augustil 1978 juhtis kostja töötaja rongi ning manöövri teostamisel rikkus ohutusnõudeid ja puudutas hagejat, millega tekitas viimasele kehalisi vigastusi. Hagejal on 2013. aastal tuvastatud töövõime kaotus 50%, mis on põhjustatud nimetatud töövigastusest. Hageja saab õiguse vanaduspensioni saamiseks 2020. aastal. Saamata jäänud töötasu perioodil 2013. aasta jaanuar kuni 2020. aasta veebruar on 32280 eurot, millest 50% moodustab 16 140 eurot.
2.AS Eesti Raudtee vaidles hagile vastu ning taotles vaheotsuse tegemist. Hageja nõue on aegunud. Samuti on nõue ebaselge ja põhjendamata. Kostja esitas 19. veebruaril 2015 menetluskulude nimekirja, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 2254,13 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus kohaldas 3. märtsi 2015 otsusega hageja nõudele aegumist, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud M.F. kanda. Maakohus mõistis välja M.F. AS-i Eesti Raudtee kasuks menetluskulude katteks 2254,13 eurot ja viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus jättis riigi õigusabi kulud summas 403,20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt toimus hagejale tervisekahju tekitanud sündmus 9. augustil 1978 ning seega algas ka hagi aegumine 9. augustist 1978. Hagi on esitatud 20. oktoobril 2013, s.o pärast 35 aasta ja 2,3 kuu möödumist kahju põhjustanud sündmuse toimumisest. Kohus ei tuvastanud, et aegumine oleks enne hagi esitamist katkenud või peatunud. Seega on nõue aegunud (TsÜS § 153 lg-d 1 ja 2). Maakohus leidis, et kostja menetluskulud summas 2254,13 eurot (tõlgete tegemise kulu 123,38 eurot + arhiivist koopiate tegemise kulu 29,60 eurot + lepingulise esindaja kulud 2101,15 eurot) on vajalikud ja põhjendatud täies ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M.F. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsuse tühistamist kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega määrata kindlaks AS-i Eesti Raudtee menetluskulud summas 510,99 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jättis maakohus otsuse menetluskulude osas täiesti põhjendamata, millega rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. Kohtul oli kohustus kontrollida menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel. Avaldus oli selgelt põhjendamatu; 2) ei saa antud juhul kohaldada ka TsMS-is asjaolude omaksvõttu reguleerivaid sätteid, sest maakohus ei järginud TsMS § 176 lg-s 8 sätestatut ega andnud hagejale tähtaega menetluskulude kohta seisukohtade esitamiseks; 3) pidi maakohus kontrollima kostja menetluskulusid ka põhjusel, et hageja õigusabi kulud olid kostja kuludest kordades väiksemad; 4) peaks asja materjalide ja kohtulahendiga tutvumisele, nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi raames tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kostja on esitanud kohtule viis menetlusdokumenti. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kulud aega umbes 40 min. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 5,33 tundi (8 lk x 0,666 h) summas 510,99 eurot; 5) ei ole tõlketeenuse eest tasutud kulude hüvitamine TsMS § 175 mõtte kohaselt sätte eesmärgiks. TsMS § 143 ei sätesta asja läbivaatamise kuluna tõendite tõlkimise kulu;
6) ei saa käsitleda tõendite esitamisega seotud kulusid Rahvusarhiivi riigilõivu ja koopiate tegemise osas asja läbivaatamise kuludena TsMS § 143 mõttes; 7) ei ole kostja esitanud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, mis oleks vajalik kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimiseks.
5.AS Eesti Raudtee vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant vastustaja menetluskulude osas enne maakohtu otsuse tegemist vastuväiteid esitanud, mistõttu on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 175 lg-t 1. Apellandile oli tagatud võimalus esitada menetluskulude osas omapoolne seisukoht; 2) on maakohus järginud diskretsioonipiire ning mõistnud vastustaja menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendamatu on apellandi väide, et vastustaja kulutused tõendite tõlkele, Riigiarhiivi riigilõiv ja arhivaalist koopiate tegemise kulu ei ole hüvitamisele kuuluvad kulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 796,56 eurot. Muus osas tuleb Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on apellant vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 1743,14 eurot (s.o 2254,13-510,99 eurot). Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaidlustatud osas.
8.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 2 menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 94). Kostja esitas
19.veebruaril 2015 menetluskulude nimekirja, mis vastavalt TsMS § 176 lg-le 7 edastati hageja esindajale (tl 116). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks andnud hagejale tähtaja kostja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks, seega tuleb asuda seisukohale, et maakohus on rikkunud TsMS § 176 lg-t 8. Kuivõrd hageja on esitanud omapoolsed vastuväited kostja menetluskulude nimekirja osas apellatsioonkaebuses, on maakohtu rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldatud.
9.Riigikohus on 26. juuni 2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruse nr 137. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 175 lg-st 1 ning kontrollida menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Sellest tulenevalt on õige apellatsioonkaebuses toodud väide, et olenemata hageja vastuväidete puudumisest oli maakohtul kohustus kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust omal algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda teinud.
10.Kostja on palunud määrata kindlaks ning mõista hagejalt välja menetluskulud summas 2254,13 eurot (tõlkekulu 123,38 eurot + riigilõiv ja koopiad arhiivist 29,60 eurot + lepingulise esindaja kulu 2101,15 eurot). Maakohus rahuldas kostja taotluse täies ulatuses. Apellant leiab, et kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud moodustavad 510,99 eurot.
11.Üldjuhul peab kohtule esitatav dokumentaalne tõend olema eestikeelne (TsMS § 33 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et dokumentaalse tõendi tõlkekulu ei ole käsitletav asja läbivaatamise kuluna TsMS § 143 mõttes ning seega ei kuulu antud kulu ka hüvitamisele. Rahvusarhiivi riigilõiv ja koopiate tegemise kulu kuuluvad hüvitamisele, sest tegemist on asja läbivaatamise kuludega (TsMS § 143 p 3).
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tuleb lähtuda menetlusdokumentide arvust ja mahust. Ringkonnakohtu hinnangul soodustaks selline lähenemine ebamõistlikult mahukate, kuid samas sisutühjade, menetlusdokumentide esitamist. Iga menetlusdokumendi puhul tuleb eraldi hinnata, kas selle koostamiseks kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. TsMS sätetest ei tulene, et menetluskulud peaksid olema kantud, mistõttu on ebaõige apellandi väide selle kohta, et kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimiseks oleks kostja pidanud esitama menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente.
13.Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on 95,87 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasuks saab pidada 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 13.11.2013 nr 3-2-1-115-13, p 25; RKTKm 9.12.2013 nr 3-2-1-45-13, p 14). Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ning vajalik.
14.Arve nr 037-06-14 (tl 113) spetsifikatsioonis on kajastatud hagiavaldusega tutvumine, esialgse vastuse ja menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine, suhtlemine kliendiga ja materjalidega tutvumine. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastust nõudva dokumendi analüüsimist ning suhtlemist kliendiga. Samuti ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja kulud, mis seonduvad tähtaja pikendamise taotluse koostamisega. Kostja esialgne vastus hagile (tl 55-56) ei ole mahukas ega õiguslikult keeruline (põhjaliku vastuse esitas kostja
15.juulil 2014), mistõttu loeb ringkonnakohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kuivõrd Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine on kajastatud järgmisel arvel (tl 112), jääb selgusetuks, milliste materjalidega kostja lepinguline esindaja tutvus. Selleks ajaks oli kostja esitanud kohtule esialgse vastuse hagile, mistõttu puudus vajadus ka hagile lisatud materjalidega tutvumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul pole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
15.Arve nr 020-07-14 (tl 112) spetsifikatsioonis on kajastatud suhtlus kliendiga ja Riigiarhiiviga, Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine ning vastuse koostamine. Arvestades vastusele lisatud materjali (tl 69-78) mahtu loeb ringkonnakohus Riigiarhiiviga suhtlemise ja Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kostja vastuse (64-67) mahtu ning keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi.
16.Arve nr 008-02-15 (tl 111) spetsifikatsioonis on kajastatud kohtunõudega, hageja arvamusega ning materjalidega tutvumine, kostja seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamine. Eespool on ringkonnakohus asunud seisukohale, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastust nõuda dokumendi analüüsimist. Hageja 13. juuli 2014 arvamusele ei olnud uusi tõendeid lisatud. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, milliste materjalidega kostja lepinguline esindaja tutvus (Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine oli kajastatud eelmise arve spetsifikatsioonis). Kostja seisukoha (tl 105-106) mahtu ja keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et menetluskulude nimekirja koostamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Riigikohus on 11. novembri 2014 määruse nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuivõrd selle avalduse ja menetluskulude
nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
17.Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 8 tundi, kokku 766,96 eurot (s.o 8 tundi x 95,87 eurot/tund) (ilma käibemaksuta), millele lisandub Rahvusarhiivi riigilõiv ja koopiate tegemise kulu summas 29,60 eurot. Kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja hagejalt väljamõistetavaks menetluskuluks on seega kokku 796,56 eurot.
18.Kuivõrd TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi ja vastustaja poolt
2.novembril 2015 esitatud menetluskulude nimekirjad ning apellandi poolt 5. novembril 2015 esitatud vastuväite.
19.Viru Maakohtu 16. juuli 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-31741 on apellandile antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokaat Andrei Matvejev on esitanud kolm taotlust (ühe taotluse 27. märtsil 2015 ning kaks taotlust 2. novembril 2015) riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 27. märtsi 2015 taotlus ja üks 2. novembril 2015 esitatud taotlustest on samasisulised: 26.03.2015 apellatsioonkaebuse esitamine 3 tundi (120 eurot). Advokaat Andrei Matvejev palub määrata oma tasuks 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 24 eurot, kokku 144 eurot. Kolmandas taotluses on toiminguks märgitud 02.11.2015 arvamuse esitamine 2 tundi (80 eurot). Advokaat Andrei Matvejev palub määrata oma tasuks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 16 eurot, kokku 96 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb mõistlikuks ja põhjendatud riigipoolse õigusabi mahuks lugeda kokku 3 tundi (apellatsioonkaebuse koostamine 2 tundi + seisukoha koostamine 1 tund). Kuna ringkonnakohus loeb apellatsioonimenetluses M.F. esindamiseks põhjendatud õigusabile kulunud ajaks 3 tundi, on advokaat Andrei Matvejevile hüvitamisele kuuluva tasu suuruseks 120 eurot (3 tundi x 40 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 20% summas 24 eurot, kokku 144 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele. Viru Maakohtu 16. juuli 2013 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-31741 tulenevalt jäävad apellandile riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.