E. L. (L.) avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: E. L., esindajad vandeadvokaat Kaimo Räppo (epost: [email protected]) ja vandeadvokaadi abi Tatjana Dobolina (e-post: [email protected]); Puudutatud isik 1: E. P. (isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat Eeva Mägi (e-post: [email protected]); Puudutatud isik II: M. L. (isikukood: xxx); Puudutatud isik III: H. L. (isikukood: xxx); Puudutatud isikutele II ja III riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (e-post: [email protected])
Kohalikud omavalitsused
Harku Vallavalitsus, esindaja K. S. (e-post: [email protected]); Tallinna Linnavalitsus, esindaja M. R. (e-post: xxx).
RESOLUTSIOON
1.Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-6530.
2.Kinnitada E. P. ja E. L.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2.1.E. P. ja E. L. teostavad oma ühiste laste H. L. ja M. L. üle ühist hooldusõigust.
Lapsed veedavad vanematega aega 50/50 põhimõttel, viibides kaks nädalat ema juures ja kaks nädalat isa juures. Kahe nädalane periood algab iga kahe nädala tagant pühapäevast. Vanemad lepivad omavahel eelnevalt kokku, kuidas lapsed teise vanema juurde tulevad.
2.3.Laste koolivaheajad jagatakse võrdselt vaheldumisi üle ühe aasta selliselt, et: kui lapsed veedavad isaga sügisvaheaja, siis emaga veedavad lapsed kevadvaheaja ja vastupidi, jõuluvaheaja esimese vaheaja nädala (sh jõulud) veedavad lapsed ühe vanemaga ja teise nädala (sh aastavahetuse) teise vanemaga. Vanem, kelle juures lapsed veedavad jõulupühade nädala, võimaldab lastel käia ühel päeval ka teise vanema juures jõuluõhtut veetmas. Suvevaheaja veedavad lapsed kahe nädala kaupa ema ja isa juures.
Emadepäeval ja ema sünnipäeval on lapsed emaga ja isadepäeval ja isa sünnipäeval on lapsed isaga.
2.5.Lastel on õigus valida, kumma vanema juures soovivad nad veeta oma sünnipäeva. Teisel vanemal on õigus lastega nende sünnipäeval kohtuda.
2.6.Kui vanemad soovivad reisida lastega välismaale, siis informeerivad nad teist vanemat reisi kavatsusest ette vähemalt 1 kuu. Reisi planeerivale vanemale annab teine lapsevanem riigipiiri ületuseks nõutud lapse reisidokumendi ja selleks vajalikus vormis nõusoleku (lihtkirjalik või notariaalselt tõestatud nõusolek, mis sõltub eelkõige külastatava riigi ja reisimarsruudil läbitavate riikide nõudmistest) vähemalt 5 päeva enne planeeritava reisi algust.
2.7.Laste viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus suhelda lastega sidevahendite (Viber, e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades lapse tavapärast päevakava. Vanem ei tee takistusi lapsel teise vanemaga suhtlemisel, arvestades lapse arengut ja päevarežiimi. Vanemal on õigus saada lapse kohta teavet ja kohustus anda teavet mõistlikkuse piires.
2.8.Vanemad suhtuvad teineteisesse lugupidavalt ja kinnitavad, et ei halvusta teist vanemat laste eest.
2.9.Vanemad seavad kõiges esikohale laste huvid ja kui ilmneb, et käesolev suhtluskord ei ole laste huvides või kahjustab laste igapäeva elu, siis vaatavad vanemad koos suhtluskorra üle ja teevad selles vastavaid muudatusi.
3.E. L. ja E. P. menetluskulud jäävad nende endi kanda. M. L. ja H. L. riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-6530.
5.Toimetada määrus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on E. L. (L.) avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
2.Kohus peatas tsiviilasja nr 2-20-6530 menetluse 29.06.2020 määrusega.
3.05.10.2020 esitasid pooled Harju Maakohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissi, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-6530 lõpetada. E. P. ja E. L. leppisid kokku alljärgnevas:
1.E. P. ja E. L. teostavad oma ühiste laste H. L. ja M. L. üle ühist hooldusõigust.
2.Lapsed veedavad vanematega aega 50/50 põhimõttel, viibides kaks nädalat ema juures ja kaks nädalat isa juures. Kahe nädalane periood algab iga kahe nädala tagant pühapäevast. Vanemad lepivad omavahel eelnevalt kokku, kuidas lapsed teise vanema juurde tulevad.
3.Laste koolivaheajad jagatakse võrdselt vaheldumisi üle ühe aasta selliselt, et: kui lapsed veedavad isaga sügisvaheaja, siis emaga veedavad lapsed kevadvaheaja ja vastupidi, jõuluvaheaja esimese vaheaja nädala (sh jõulud) veedavad lapsed ühe vanemaga ja teise nädala (sh aastavahetuse) teise vanemaga. Vanem, kelle juures lapsed veedavad jõulupühade nädala, võimaldab lastel käia ühel päeval ka teise vanema juures jõuluõhtut veetmas. Suvevaheaja veedavad lapsed kahe nädala kaupa ema ja isa juures.
4.Emadepäeval ja ema sünnipäeval on lapsed emaga ja isadepäeval ja isa sünnipäeval on lapsed isaga.
5.Lastel on õigus valida, kumma vanema juures soovivad nad veeta oma sünnipäeva. Teisel vanemal on õigus lastega nende sünnipäeval kohtuda.
6.Kui vanemad soovivad reisida lastega välismaale, siis informeerivad nad teist vanemat reisi kavatsusest ette vähemalt 1 kuu. Reisi planeerivale vanemale annab teine lapsevanem riigipiiri ületuseks nõutud lapse reisidokumendi ja selleks vajalikus vormis nõusoleku (lihtkirjalik või notariaalselt tõestatud nõusolek, mis sõltub eelkõige külastatava riigi ja reisimarsruudil läbitavate riikide nõudmistest) vähemalt 5 päeva enne planeeritava reisi algust.
7.Laste viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus suhelda lastega sidevahendite (Viber, e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades lapse tavapärast päevakava. Vanem ei tee takistusi lapsel teise vanemaga suhtlemisel, arvestades lapse arengut ja päevarežiimi. Vanemal on õigus saada lapse kohta teavet ja kohustus anda teavet mõistlikkuse piires.
8.Vanemad suhtuvad teineteisesse lugupidavalt ja kinnitavad, et ei halvusta teist vanemat laste eest.
9.Vanemad seavad kõiges esikohale laste huvid ja kui ilmneb, et käesolev suhtluskord ei ole laste huvides või kahjustab laste igapäeva elu, siis vaatavad vanemad koos suhtluskorra üle ja teevad selles vastavaid muudatusi.
10.Pooled lõpetavad kohtumenetluse tsiviilasjas 2-20-6530 kompromissiga. Poolte menetluskulud tsiviilasjas 2-20-6530 jäävad poolte enda kanda.
11.Pooled kinnitavad, et nad on aru saanud käesoleva kompromissi sisust ja et käesolev kompromiss vastab nende tahtele.
12.Pooled esitavad kompromissi kohtule. Kompromiss jõustub kohtu poolt seda kinnitava määruse jõustumisega. Pooled lühendavad TsMS § 64 lõike 2 kohaselt kompromissikinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega 1 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Pooled on esitanud 05.10.2020 kohtule kinnitamiseks tsiviilasjas nr 2-20-6530 kompromissi, millest lähtuvalt uuendab kohus tsiviilasja nr 2-19-7623 menetluse.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised kompromissi hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
9.Kohus selgitab E. L.ile ja E. P.le, et kui üks vanematest rikub lapsega kindlaksmääratud suhtlemiskorda, on teisel vanemal õigus esitada kohtule avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks kooskõlas TsMS § 563 lõikega 1. Enne vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist tuleb alustada kohtulikku lepitusmenetlust, mille ebaõnnestumise korral saab kohus mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada.
10.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. M. L.i ja H. L.i menetluskulud jäävad nende endi kanda. M. L.ile ja H. L.ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasud ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. M. L.i ja H. L.i esindaja tasu taotluse lahendab kohus eraldi määrusega. Kohalikud omavalitsused kannavad oma menetluskulud ise.
11.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.