Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.11.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-108492
Tsiviilasi
Placet Group OÜ hagi XXX vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, kõrvalnõuete ja kulude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 115,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Placet Group OÜ (registrikood 11198910, asukoht Fr.R.Kreutzwaldi 4, Tallinn), lepinguline esindaja Riho Siil Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Group
avaldus
menetluskulude
rahaliseks
Kohtu põhjendused
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenu tagastamise viivitamise korral näeb pooltevahelise lepingu p 9.1 laenuandja õiguse nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 10.12.2014 – 10.07.2015 eest seaduses sätestatud määras summas kokku 37,63 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, ei ole ebamõistlikult suur ega kunstlikult tekitatud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis perioodi 10.12.2014 – 10.07.2015 eest summas 37,63 eurot. Alates 11.07.2015 tuleb põhinõudelt (800 eurot) arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni.
kaasnenud
kulud
Tarbijakrediidilepingu p-s 9.3 kohaselt peab kostja maksma võlateatiste/meeldetuletuskirjade saatmise eest vastavalt hinnakirjale, mis on lepingu lahutamatuks osaks. Hinnakirja (lk 42) kohaselt on kirja saatmise tasu 12 eurot. Hageja saatis kostjale kaks võlateatist/meeldetuletuskirja (lk 40 – 41), mille eest palub mõista kostjalt välja hüvitise summas 24 eurot. VÕS § 113 lg 5 teisest lausest nähtuvalt võib sõltumata viivise maksmisest võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Tarbijakrediidilepingu p 9.3 puhul on tegemist tüüptingimusega. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tingimus tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel, sest tegemist ei ole ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Seega kuulub hageja nõue sissenõudmiskulude (võlateatiste/meeldetuletuskirjade saatmise kulud) hüvitise 24 euro väljamõistmise osas rahuldamisele VÕS § 113 lg 5 teise lause alusel.
vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Harju Maakohus ei peatanud 05.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14783 menetlust käesolevas vaidluses. Märgitud maakohtu määrusest ei nähtu ka seda, et kostja oleks taotlenud käesolevas asjas menetluse peatamist või et kostja oleks esitanud tsiviilasjas nr 2-15-14783 taotluse kujundada ümber hagejaga sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev nõue. Kui kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-15-14783 taotluse kujundada ümber hageja nõue, siis VÕVS § 20 lg 1 esimese lause alusel peatub võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda kostjalt viivist alates kostja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kuid see ei takista hageja nõudes lahendi tegemist käesolevas asjas.
tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hagejat on kogu menetluse vältel esindanud üks esindaja. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 60 eurot ilma käibemaksuta. Kohus loeb hagejale osutatud õigusabi tunnitasu 60 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks. Kohus, analüüsides hageja lepingulise esindaja ajakulu käesoleva menetluse raames tehtud toimingutele, on seisukohal, et hageja lepinguline esindaja ajakulu 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ning toimingutele kulunud aeg on mõistlik. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu katteks. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.