Placet Group OÜ hagi XXX vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, kõrvalnõuete ja kulude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 115,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Placet Group OÜ (registrikood 11198910, asukoht Fr.R.Kreutzwaldi 4, Tallinn), lepinguline esindaja Riho Siil Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista XXX Placet Group OÜ kasuks välja võlgnevus summas 800 eurot, intress summas 189,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.12.2014 – 10.07.2015 eest summas 37,63 eurot ja alates 11.07.2015 viivis protsendina tasumata võlgnevuselt (800 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata Placet Group OÜ menetluskuludeks 320 eurot.
6.Mõista XXX Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulu 320 eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu 120 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 kohast luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Hageja nõue
1.Placet Group OÜ (hageja) esitas 22.04.2015 mäksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, kõrvalnõuete ja kulude väljamõistmiseks. Kostja esitas vastuväite ja asi anti üle Harju Maakohtule lahendamiseks hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 13.07.2015 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid pooled 26.08.2014 laenulepingu, mille alusel laenas kostja hagejalt 800 eurot. Kostja pidi tagastama laenu osamaksetena hiljemalt 21.09.2015 ja tasuma intressi. Kostja ei ole laenu tagastanud. Hageja edastas kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. 25.11.2014 teatisega andis hageja kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 09.12.2015 ja teatas, et juhul, kui kostja ei täida hageja nõuet, loeb hageja laenulepingu ülesöelduks 10.12.2014. Kuivõrd kostja laenu ei tagastanud, luges hageja laenulepingu ülesöelduks 10.12.2014 Hageja märgib, et laenulepingu krediidi kulukuse määr on võrdne intressi määraga 58,50% ja lepingus on ekslikult märgitud suurem krediidikulukuse määr. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja teostas kostja suhtes taustauuringu tuvastamaks tema maksevõimet. Käesoleval juhul on oluline, et kostja oli ka varem hagejalt laenu võtnud ning selle koos kõrvalnõuetega korrektselt tagastanud. Kostja poolt esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine ei takista lõpplahendi tegemist käesolevas asjas. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 800 eurot, intressi seisuga 09.12.2015 summas 189,75 eurot, viivise perioodi 10.12.2014 - 10.07.2015 eest summas 37,63 eurot, võlgnevuse menetlemisega seotud kulud (võlateatise/meeldetuletuskirjade saatmine) summas 24 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis tasumata võlgnevuselt alates 11.07.2013 kuni selle kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Vastuse kohaselt tunnistab kostja hageja põhinõuet summas 800 eurot. Kostja hinnangul on kõrvalnõuete summa „konstrueeritud“ selliselt, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet. Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja poolt juhitud ettevõte oli pankrotis. Samuti oli kostja käsunduslepinguga ettevõte juhatuse liige ja alates maist 2014 ei olnud kostjal võimalik ennast töötuna arvel võtta. Seega puudus kostjal regulaarne sissetulek.
Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 26.08.2014 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 800 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi laenu kasutamise eest ja pidi laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 21.08.2015 (lk 27 – 39, lk 42). Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud ja hageja ütles laenulepingu üles alates 10.12.2014 (lk 40 – 41).
5.Kohus leiab, et pooled sõlmisid 26.08.2014 krediidilepingu alaliigiks oleva tarbijakrediidilepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr võrdub lepingus märgitud intressimääraga. Kohus lähtub lepingus märgitust ja asub seisukohale, et lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku krediidi kulukuse määras 149,35%. 26.08.2014 sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kuus korda. Seega ei ole pooltevaheline leping tühine. Kuivõrd kostja rikkus laenu tagastamise kohustust, ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles alates 10.12.2014. Lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg 1 ja lepingu p 13.1.4) olid täidetud. Laenulepingu p 13.2 järgi pidi kostja laenulepingu ülesütlemisel tagastama hagejale kõik laenulepingujärgsed maksed. Kuivõrd kostja ei ole hagejale tagastanud laenusummat 800 eurot, on viimasel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 alusel. Kostja tunnistas hageja põhinõuet summas 800 eurot, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 800 eurot VÕS § 108 alusel.
6.Hageja nõuab kostjalt intressi laenu kasutamise eest alates kostjale laenu väljastamisest 26.08.2014 kuni tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseni 09.12.2014 summas kokku 189,75 eurot. VÕS § 397 lg 2 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sama sätte lg 3 sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Intressi maksmise kohustuse näeb ette ka lepingu p 8.2. Pooled leppisid lepingus kokku seaduses sätestatust kõrgemas intressimääras, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi maksmist lepingus sätestatud määras ja kohtu hinnangul ei ole intress kunstlikult tekitatud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja VÕS § 397 lg 2 ja 3 alusel intress laenu kasutamise eest summas 189,75 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates tarbijakrediidilepingu ülesütlemisest 10.12.2014 kuni 10.07.2015 summas 37,63 eurot ja alates 11.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenu tagastamise viivitamise korral näeb pooltevahelise lepingu p 9.1 laenuandja õiguse nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 10.12.2014 – 10.07.2015 eest seaduses sätestatud määras summas kokku 37,63 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, ei ole ebamõistlikult suur ega kunstlikult tekitatud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis perioodi 10.12.2014 – 10.07.2015 eest summas 37,63 eurot. Alates 11.07.2015 tuleb põhinõudelt (800 eurot) arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni.
8.Hageja palub mõista kostjalt välja nõude menetlemisega (võlateatiste/meeldetuletuskirjade saatmise kulud) summas 24 eurot.
kaasnenud
kulud
Tarbijakrediidilepingu p-s 9.3 kohaselt peab kostja maksma võlateatiste/meeldetuletuskirjade saatmise eest vastavalt hinnakirjale, mis on lepingu lahutamatuks osaks. Hinnakirja (lk 42) kohaselt on kirja saatmise tasu 12 eurot. Hageja saatis kostjale kaks võlateatist/meeldetuletuskirja (lk 40 – 41), mille eest palub mõista kostjalt välja hüvitise summas 24 eurot. VÕS § 113 lg 5 teisest lausest nähtuvalt võib sõltumata viivise maksmisest võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Tarbijakrediidilepingu p 9.3 puhul on tegemist tüüptingimusega. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tingimus tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel, sest tegemist ei ole ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Seega kuulub hageja nõue sissenõudmiskulude (võlateatiste/meeldetuletuskirjade saatmise kulud) hüvitise 24 euro väljamõistmise osas rahuldamisele VÕS § 113 lg 5 teise lause alusel.
9.Kohus leiab, et kostja väide, et hageja on väidetavalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja selgitas, et kostjale laenu väljastamisel kontrollis tema kostja maksevõimet. Hagejal tekitas usaldust kostja suhtes ka see, et kostja oli ka varem hagejalt laenu võtnud ning selle koos kõrvalnõuetega tagastanud. Kostja märgib, et hageja on väidetavalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid ei ole selgitanud, millist eesmärki sooviks kostja vastuväitega saavutada. Kostja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele tuginedes vastunõudeid esitanud.
10.Käesoleva asja menetluse jooksul esitas kostja avalduse võlgade ümberkujundamiseks, millise Harju Maakohus võttis 05.11.2015 määrusega (lk 85 – 88) menetlusse (tsiviilasi nr 215-14783). Kohus leiab, et kostja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine ei takista käesolevas asjas lõpplahendi tegemist. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 sätestab võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. VÕVS § 20 lg 3 p 1 kohaselt peatab kohus avalduse menetlusse võtmisel võlgniku
vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Harju Maakohus ei peatanud 05.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14783 menetlust käesolevas vaidluses. Märgitud maakohtu määrusest ei nähtu ka seda, et kostja oleks taotlenud käesolevas asjas menetluse peatamist või et kostja oleks esitanud tsiviilasjas nr 2-15-14783 taotluse kujundada ümber hagejaga sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev nõue. Kui kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-15-14783 taotluse kujundada ümber hageja nõue, siis VÕVS § 20 lg 1 esimese lause alusel peatub võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda kostjalt viivist alates kostja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kuid see ei takista hageja nõudes lahendi tegemist käesolevas asjas.
11.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 1 051,38 eurot (800 eurot + 189,75 eurot + 37,63 eurot + 24 eurot). Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 05.11.2015 ning kohus määras pooltele vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks tähtaja 10.11.2015. Hageja esitas menetluskulude nimekirja koos 13.07.2015 hagiavaldusega (lk 45) ja täiendavalt 12.08.2015 (lk 55). Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud ega hageja kulude osas oma seisukohta avaldanud.
13.Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas kokku 200 eurot (lk 1 – 3, 44) ja lepingulise esindaja tasust summas 120 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja taotlus kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas kokku 200 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel
tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hagejat on kogu menetluse vältel esindanud üks esindaja. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 60 eurot ilma käibemaksuta. Kohus loeb hagejale osutatud õigusabi tunnitasu 60 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks. Kohus, analüüsides hageja lepingulise esindaja ajakulu käesoleva menetluse raames tehtud toimingutele, on seisukohal, et hageja lepinguline esindaja ajakulu 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ning toimingutele kulunud aeg on mõistlik. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu katteks. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.