Rahuldada osaliselt hageja taotlus 02.11.2015.a. kohtuistungiprotokolli parandamiseks, lugedes õigeks protokolli sõnastuses „Mille alusel Te väidate, et selle hobuse eest oleks 2012. a. detsembris võinud saada 4000€?“.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja OÜ Craftberg kanda.
2.Jätta rahuldamata kostja Andres Kallaste taotlus menetluskulude hüvitamiseks.
2-15-7307
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja OÜ Craftberg on 14.05.2015.a. esitanud hagi, millega palub kohtul välja mõista kostjalt Andres Kallastelt hageja OÜ Craftberg kasuks välja käsunduslepingu alusel maksmisele kuuluv tasu summas 4320 (neli tuhat kolmsada kakskümmend) eurot 00 senti või alternatiivselt hüvitisena õigusliku aluseta säästetu harilik väärtus summas 4320 eurot. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 24 eurot ja 71 senti ning hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivis Võlaõigusseaduse §-des 113 lg 1 ja 94 lg 1 sätestatu alusel määratud protsendina tasumata põhisummast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
1.2.Hagiavalduse kohaselt 2012. a. novembri teisel poolel andis kostja Andres Kallaste talle kuulunud hobuse Collins UELN 2330022TB824707 hagejale OÜ-le Craftberg Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus asuvasse talli ülalpidamisele. Muu hulgas tegeles hageja hobuse treenimise, hooldamise ja võistlustele osalemisele viimisega. Hobuse ülalpidamise, kasvatamise ja treenimise lõppeesmärgiks oli hobune müüa. Hobuse andis kostja üle hageja esindajana tegutsenud R V le, kes on hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme H V vend ning kellega leppis kostja kokku, et tema hobune õpetatakse välja, sealhulgas viiakse teda osalema võistlustele, ja ühtlasi tegeletakse tema müügiga. Hobuse ülalpidamiskulu (sealhulgas rautamine, veterinaarkulud ja võistlustel osalemise kulud) pidi kaetama hobuse müügist saadava raha arvelt. Seetõttu ei esitatud kostjale ka igakuiseid arveid hobuse ülalpidamise või talli boksikoha üüri eest. Hageja või R V ei müünud hobust, kuna 04.02.2014. a. ilmus Jürisse kostja poeg A K, sooviga saada hobune enda valdusse ja eesmärgiga ta müüa kolmandale isikule. Hobune anti A K le üle ja hagejale teadaolevalt on hobune seejärel müüdud Soome Vabariigis. Enne hobuse üleandmist sõlmisid, aga R V ja A K lepingu, mille tingimuste kohaselt võttis A K hobuse müüki ning et saadud tulu pidi jaotatama vastavalt kostja ja R V vahelisele kokkuleppele. Lepingus on ühtlasi fikseeritud, et hobune oli veterinaarselt kontrollitud veterinaararsti A T poolt 02.11.2013. a. ja tunnistatud terveks. Hobusega anti kostjale kaasa ka röntgeni pildid jalgadest. (vt. Lisa 2). Nimetatud lepinguga on fikseeritud ja see tõendab, et hobune anti 04.02.2014. a. üle kostjale (kostja esindajale A K le) ning et hobune oli üleandmise ajal terve. Kuigi A K sõlmis R V ga eelnimetatud lepingu, mille kohaselt pidi hobuse müügist saadav raha jaotatama vastavalt R V ja kostja vahelisele kokkuleppele, siis kahjuks seda ei toimunud. Seetõttu saadeti kostjale OÜ Craftberg arve nr 284, 10.03.2014. a., summas 4320,00 eurot (vt Lisa 3).
1.3.15.06.2015.a. täiendas hageja enda seisukohti vastuseks kostja seisukohale. Ebaõige on kostja seisukoht, et hobune Collins ei olnud hageja ülalpidamisel või et kostja ei andnud hobust hagejale ülalpidamisele. Hobune oli hageja juures ja elas hageja kasutuses olnud tallis ning hageja kandis tema eest ka hoolt, söötis, jootis ja tegi muid hagis kirjeldatud toiminguid. Kindlasti ei toonud
2-15-7307
kostja hobust hageja juurde ka vaid pelgalt müügiks (müügiks pakkumiseks). Hobune oli hageja ülalpidamisel, et hageja teda treeniks ja suurendaks seeläbi hobuse (müügi)väärtust. Kostja soovis hobuse müümisel, tema treenimise ja väljaõpetamise järgselt, saada 3800 eurot ja ülejäänud müügisumma oleks jäänud hagejale hobuse ülalpidamis-, treenimis- ja muude kulude katteks. Kostja tõi hobuse hageja juurde seetõttu, et tal endal puudusid võimalused ja võimalik, et ka teadmised hobuse treenimiseks ning seeläbi hobuse väärtuse tõstmiseks. Hobune oli veel (suhteliselt) noor – 5-aastane – ja täiesti välja õpetamata. Sellisena ei oleks olnud võimalik tema eest soovitud raha saada ja seepärast tegeleski hageja poolte kokkuleppel hobuse treenimise ja võistlustele viimisega, et teda arendada ja seeläbi müügiväärtust tõsta.
1.4.Eelistungi on hageja 28.08.2015.a. täiendanud enda seisukohti, mille järgi R V omas 2012. a. novembris esindusõigust OÜ Craftberg (hageja) nimel kostjaga kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ja R V vahel oli juba alates 2010. a. juulist koostöösuhe, mis seisnes OÜ Craftberg poolt renditavate tallide majandamisele kaasaaitamises, tallidesse ülalpidamiseks ja müügiks toodud hobuste müügiks ettevalmistamises, hobuste treenimises ja hobuste väljaõppe korraldamises ning hobuste müügiks pakkumises. Ühtlasi omas R V volitusi hageja nimel läbirääkimisteks ja kokkuleppe sõlmimiseks kostjaga, et leppida kostjaga kokku hobuse Collins hageja poolt Jüris üüritud (renditud) talli toomiseks ning müügi vahendamiseks ja hiljem tema ülalpidamiseks ning treenimiseks, et õpetada see hobune välja inimesega sõitmiseks. Ülalpidamise ja väljaõppe tulemuseks ning eesmärgiks oli hobuse müük kolmandale isikule. Asjaolu, et on hobune oli väljaõpetamata (väljasõitmata, ratsastamata) ilmnes alles (teistpidi juba) järgmisel päeval, kui hobuse vaatas hageja juures Jüris üle K K, kes on kogenud sõitja. Hobusele oli selleks ajaks maksimaalselt paaril (ehk mõnel) korral vaid sadul selga pandud, nii et ta seda maha ei visanud. Isegi, kui temaga oli proovitud varem sõita, siis tegelikult ei olnud temaga sel ajal sõita võimalik ja lubatav – hobune oli täielikult väljaõpetamata. Hobune ei allunud (ei osanud alluda) inimese korraldustele seoses liikumisega ja tema seljas ei saanud ratsutada. Seetõttu ei saanud teda ostuhuvilisele, kellest kostja ja R V olid rääkinud, isegi näidata. Hobune oli sel ajal veel metsik ja ta oleks olnud võõra inimese jaoks ohtlik, teda ei saanud 2012. a. novembris ära müüa. Hobuse viimise järgselt Jürisse helistas kostja R V le ja uuris, kas hobune õnnestus ära müüa. Kuuldes, et seda teha ei saanud, leppisid pooled kokku, et hobune jääb OÜ Craftberg talli ülalpidamisele ja väljaõppele seniks kuni teda on võimalik müüa. Hagejal on oluliselt raskendatud konkreetselt hobusega Collins seotud ja kantud kulude eraldi väljatoomine. Esiteks kandis hageja neid tervikuna kogu talli kohta nii talli üüri (rendi), tarbimisteenuste (elekter, vesi jms), tallimehe töötasu, kui ka hobuste söötade, lisasöötade ja toidulisandite, ravimite jms osas, mistõttu ei ole neid kulusid võimalik välja tuua nö. ühe hobuse lõikes. Ja teiseks on kulusid kantud ja kantakse sularahas, mille puhul teenuse või kauba müüja, kas ei anna üldse kviitungit või siis ei märgi sinna peale konkreetse hobuse nime. Hageja esitas kohtule tõendid perioodil 2012. a. lõpp kuni 2014. a. algus OÜ Craftberg tehtud kuludest– SKL Operaator OÜ talli üüri (rendi) arved hagejale, maamaksuarved, elektri- ja veearved, lisasöötade ja toidulisandite arved, veterinaarteenuste ja ravimite arved.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 08.06.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei ole kunagi andnud endale kuuluvat hobust Collins hagejale Harjumaal Rae vallas, Jüri alevikus asuvasse talli ülalpidamisele, nagu väidab seda hageja. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, nii kirjalik kui ka suuline, et hageja ülesandeks on hobusega tegelemine treenimise ja võistlustele viimise mõttes. Kostja leppis hagejaga kokku, et hageja viib Tema hobuse oma Jüri alevikus asuvasse talli müügiks. Kahjuks ei suutnud hageja hobust pikema aja vältel müüa ja kostja viis oma hobuse veebruaris 2014.a. ära. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et hobune on müügis hinnaga 4000 eurot ja hageja kannab sellega seoses kõik kulud. See, et hageja ei suutnud hobust müüa, ei puutu enam kostjasse ega ole kostja süü.
2-15-7307
2.2.04.09.2015.a. esitas kostja seisukohad eelistungi järgselt, mille järgi kostja ei teadnud sellest midagi, et R. V esindab hagejat. OÜ-st Craftberg ei olnud kostja kuulnudki, enne hagiavalduse esitamist. Kostja ei ole kunagi andnud endale kuuluvat hobust Collins hagejale Harjumaal Rae vallas, Jüri alevikus asuvasse talli ülalpidamisele, nagu väidab seda hageja. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, nii kirjalik kui ka suuline, et hageja ülesandeks on hobusega tegelemine treenimise ja võistlustele viimise mõttes. Kostja soovib rõhutada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et hobune on müügis hinnaga 4000.- eurot ja hageja kannab sellega seoses kõik kulud. See, et hageja ei suutnud hobust müüa, ei puutu enam kostjasse ega ole kostja süü.
MENETLUSE KÄIK
3.14.05.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 10.08.2015.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 28.08.2015.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 04.09.2015.a. 02.11.2015.a. kohtuistungil jäid pooled kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - 2012.a. novembris andis kostja Andres Kallaste talle kuulunud hobuse Collins (UELN 2330022TB824707; edaspidi: hobune) hagejale OÜ-le Craftberg üle; - kostja Andres Kallaste ja R V leppisid suusõnaliselt kokku, et R. V l tuleb hobune kolmandale isikule müüa ning saadavast rahast pidi kostja saama 4000 eurot (milles tuli maha arvata 200 eurot, so veterinaarkulud, röntgenipiltide maksumus); - hobune oli 2012.a. novembrist kuni 04.02.2014. a. hageja tallides ülalpidamisel, st hobusele tallikohta, toidu andmist, veterinaari teenuseid ja treenimist; - 04.02.2014.a. võttis kostja poeg A K hobuse enda valdusse eesmärgiga ta müüa kolmandale isikule; - 04.02.2014.a. allkirjastasid R V ja A K kirjaliku kokkuleppe, mille järgi võttis A K hobuse müüki ning müügist saadav tulu tuli jaotada vastavalt kostja Andres Kallaste ja R V vahelisele kokkuleppele;
5.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pidi hobune Collins OÜ-s Craftberg pidamise ja väljaõppe järgselt OÜ Craftberg poolt müüdama kolmandale isikule. Saadud müügisummast pidi kostja saama 3800 eurot. Ülejäänud summa arvelt pidi kaetama hobuse ülalpidamise ja väljaõppe kulud. Hageja leiab, et kostja A. Kallaste on alusetult keeldunud hagejale tasumast hobuse ülalpidamise, treenimise eest. Kuigi kirjalikus vormis kokkulepet käsundussuhte alusel maksmisele kuuluva teenustasu suuruse kohta ei ole, ei vabasta see hageja hinnangul kostjat selle eest tasu maksmise kohustusest. Hobuste ülalpidamisel, kasvatamisel ja treenimisel ning selleks talli üürimisel on OÜ Craftberg tegelenud enda majandusja kutsetegevusega, mistõttu on tal seetõttu ka õigus nõuda mõistlikku tasu vaidlusaluse hobuse ülalpidamise, sh. söötmise, hooldamise, rautamise, treenimise, võistlustele viimise, vaktsineerimiste ja muu veterinaarkontrolli ning muude kaasnenud toimingute eest. Kostja on esitanud vastuväited, mille järgi ei ole lepingu sõlmitud hagejaga, vaid R V ga ning teiseks, kostja ja R. V vahel oli kokkulepe, mille järgi saab kostja igal juhul 4000 eurot ja seejärel arvatakse hobuse müügitulust maha kõik kulud. Kohus leiab, et poolte vahelist õigussuhet tuleb kvalifitseerida Võlaõigusseaduse (VÕS) § 692 järgi komisjonilepinguks, mille järgi komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise
2-15-7307
isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et tegemist oli käsunduslepinguga VÕS § 619 lg 1 tähenduses, sest kostja ja R V vaheline kokkulepe ei seisnenud üksnes kostjale hobuse hooldamisega seotud teenuste osutamises, vaid kokkulepe oli hobune ära müüa. Olemuselt kuulub komisjonileping käsunditüüpi teenuse osutamise lepingute hulka, mille sisuks on komisjonäri tegevus kolmanda isikuga tehingu tegemiseks (müügikomisjon). Tunnistaja R V kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et „... kokkulepe oli selline, et oleksin selle hobuse 3 päeva pärast ära müünud. Mingi osa oleks läinud Craftbergile ja minule. Teine osa A Kallastele.“ /.../ „Kulud pidi maha võetama hobuse tervest müügihinnast ja see ei mõjutanud Kallaste saadavat summat, 3800€. Hobuse pidin müüma mina.“ Nimetatud asjaolus puudub ka vaidlus, kostja A. Kallaste on eelistungil kohtule avaldanud, et tema huvides oli saada kindel rahasumma (4000€) ja ülejäänud pidi jääma R V le. Hobune jäi OÜ Craftberg talli, et temaga tegelda, millega pidi tõusma hobuse väärtus. Tunnistaja R. V ütluste järgi oli kokkulepitud, et esmalt võetakse maha hobuse ostuhind, kulud ja kui jääb üle, siis on see tema ja ratsastaja K K tulu. Nimetatuga riimuvad tunnistaja K. K ütlused, kelle sõnade järgi tegeles tema hobuse müügiks ettevalmistamisega, sest hobust ei saanud müüa sellisena nagu ta talli toodi, ta vajas väljaõpetamist. Välja õpetatud hobuse hind võib ülekuulatud tunnistajate ütluste järgi olla maksimaalselt 8000 10 000 eurot. Asjaolu, et R. V ja kostja A. Kallaste leppisid kokku hobuse treenimises ja selles, et ta jääb OÜ Craftberg talli ei muuda kohtu hinnangul kokkuleppe sisu, sest endiselt oli suulise lepingu poolte eesmärgiks müüa hobune maksimaalse hinnaga ja kostja pidi saama ikkagi esialgselt lubatud rahasumma (4000€). Hobuse väärtuse kasvamine oli selgelt komisjonäri huvides, millest ka R. V soov jätkata lepinguga. VÕS § 701 lg 2 kohaselt võib komisjonär nõuda komisjonitasu, kui komitendi arvel sõlmitud leping on kolmanda isiku poolt täidetud või kui leping jäi täitmata komitendist tuleneva asjaolu tõttu. Kui leping jäi täitmata muul põhjusel, ei või komisjonär nõuda komisjonitasu, kuid võib oma tegevuse eest nõuda vastavalt asjaoludele mõistlike kulude hüvitamist. Puudub vaidlus, et hobune viidi kostja poja poolt 04.02.2014.a. hagejale kuuluvast tallist minema ja müüdi Soomes ära, seega jäi kohtu hinnangul leping täitmata komitendist (kostjast) tuleneva asjaolu tõttu. Kohus on eelistungil 10.08.2015.a. hagejale teinud ettepaneku esitada tõendid, millal on konkreetsele hobusele kulutusi tehtud ja millest on kulu tekkinud. Hageja on 28.08.2015.a. kohtule teatanud, et on võimatu hobusega Collins seotud ja kantud kulude väljatoomine. Hageja on hagiavalduses toonud võrdlusena teiste hobuste kulud ja peale eelistungit on hageja esitanud kohtule andmed kogu talli kohta, nii talli üüri (rendi), tarbimisteenuste (elekter, vesi jms), kui ka hobuste söötade, lisasöötade ja toidulisandite, ravimite jms kohta. Kohtul tuleb aga anda hinnang mõistlike kulude olemasolu kohta, mida antud juhul ei ole võimalik teha. Üldkulude põhjal ei saakski kaugele ulatuvaid järeldusi teha, kui ei ole teada, kui palju hobuseid on, et ligilähedaseltki mõistlik kulu välja arvutada või kas veterinaari teenuseid on hobusele Collins osutatud. Antud juhul nähtub üheselt, et kostja hobusega seotud kulusid ei ole kõnealusel perioodil arvestatud, mis veelkord mh kinnitab kohtu veendumust, et käsunduslepingut hageja ja kostja vahel sõlmitud ei olnud, sest lepingu täitmise eelduseks ei olnud jooksvalt osutatud teenuste eest tasu küsimine. Seega tuleb ainuüksi hageja poolt kulutuste tõendamata jätmise tõttu jätta hagi rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole kõnealuse lepingu pooleks, sest R V on sõlminud kostjaga lepingu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Sama seaduse § 117 lg 2 võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kohus on eelistungil teinud hagejale ettepaneku esitada tõendeid, mis kinnitaks, et 2012.a. novembris oli R V l õigus hagejat esindada. Hageja on kohtule esitanud 27.08.2015.a. hageja juhatuse liikme H V allkirjastatud kinnituse, mille järgi oli hagejal R V ga alates 2010. aastast koostöö, mis sisaldas endas hobuste müügiks pakkumist. Samuti nähtub dokumendist, et R
2-15-7307
V omas piiramatut õigust sõlmida lepingut kostjaga, millele järgneb hobuse seisundi kirjeldus. Nimetatud dokument ei kajasta volitust lepingu sõlmimise ajahetkel, sest on tunduvalt hiljem allkirjastatud ja ei sisalda tahteavaldust R. V le esindusõiguse andmiseks või heakskiitu. Kohtu hinnangul saab 27.08.2015.a. allkirjastatud hageja kinnitust lugeda maksimaalselt seletuseks, mis on esitatud kohtule asjaolude selgituseks. Kohus leiab, et asjas on tõendatud R. V poolt isiklikult kostjaga lepingu sõlmimine, mis välistab lepingu alusel kulude hüvitamise nõude esitamise OÜ Craftberg poolt. R. V on tunnistajana andnud ütluseid vastuseks küsimusele, millest tuleneb tema esindusõigus, et ta aitas hagejaga sõlmitud lepingu alusel hagejal majandada, lapsi treenida, sportlasi õpetada, mis andis talle väidetavalt õiguse hobuseid müüa. Sellise esindusõiguse olemasolu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Tunnistaja R. V on ülekuulamisel andnud ütluseid, mille järgi on tema sõlminud kostjaga kokkulepped, mida on kinnitanud ka K. K oma ütlustega selles, et tal olid kokkulepped tasu saamiseks R. V ga, mitte aga hagejaga. Samuti nähtub 04.02.2014.a. allkirjastatud lepingust, et hobuse müügist laekuva tasu tuleb arvestada R V ja kostja Andres Kallaste vahel sõlmitud suusõnalise lepingu täitmiseks. Nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad kohtu veendumust, et lepingu poolteks olid kostja Andres Kallaste ja R V, viimasel oli kokkuleppe järgi kohustus tasuda kostjale 4000€ ja enne endale tasu arvestamist pidi maha arvama kulud, mis olid tekkinud OÜ Craftberg juures hobusele teenuste osutamisega. Kohus leiab, et mõistlike kulude hüvitamist seoses komisjonilepingu täitmisega saaks 2012.a. novembris sõlmitud lepingu järgi kostjalt Andres Kallastelt nõuda üksnes R V.
5.2.Hageja on nõude esitanud alternatiivselt, st kui kohus peaks leidma, et hageja nõue kostjalt käsundussuhte alusel tasu väljamõistmiseks ei ole põhjendatud, siis esitab hageja kostja vastu nõude ka alternatiivsel alusel. Sellisel juhul tugineb hageja enda nõudes alusetu rikastumise sätetele VÕS §-des 1027 jj. Hageja hinnangul on kostja alusetult rikastunud, sest ta ei kandnud perioodil, mil hobune viibis hageja tallis, ise oma hobusele mingeid pidamise kulutusi, s.t. kostja hoidis kulutuste tegemise arvelt kokku. Kulud kandis hageja, kes tegutses omamata sellist kohustust, kuid arvates, et see on talle kokkuleppega pandud. Esiteks, ei ole asjas tõendatud hobusega seotud kulutusi. Kohus leiab, et kostja ei ole ka alusetult rikastunud, sest hageja kulutused on tehtud õiguslikul alusel, seetõttu jätab kohus VÕS § 1042 lg 1 alusel esitatud kulutuse hüvitamise nõude rahuldamata. Kohus selgitab, et toiming, mille tagajärjel kulutused tekivad, peavad kostja alusetu rikastumise korral olema tehtud ilma õigusliku aluseta, st juhul, kui kulutusi kandnud isik ei olnud selliseks toiminguks õigustatud ega ka kohustatud (RKTKo 3-2-1-107-07, p 15). Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et kulud said antud juhul tekkida R V l, tema poolt kostjaga sõlmitud lepingu täitmisel. Komisjonilepingu sisuks oli hobuse müümine, mis pidi katma kõikvõimalikud kulud pärast seda, kui kostja A. Kallaste on saanud enda osa müügitulust kätte. Seega ei ole kostja osalenud ega saanudki osaleda kulutuste kandmises. VÕS § 1042 lg 2 p 2 alusel ei ole kulutuste tegijal nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Eelistungil on kohus teinud hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks, et tõendada kostjale kulutuste tegemise kavatsusest teatamist. Tunnistajana üle kuulatud R. V on ülekuulamisel kinnitanud, et ta on teatanud kostjale raskusest hobuse müümisel seoses vähese treenitusega, mis lükkas müügitehingut edasi, kuid tõendamata on asjaolu, et kostjale on teatatud soovist teha selliseid kulutusi, mis on seotud hobuse ülalpidamisega, mis väljuvad kokkuleppe raamest. Samadel asjaoludel on välistatud ka nõude rahuldamine VÕS § 1018 lg 1 tähenduses käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja ei ole enne asjaajamisele asumist käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatanud ega oodanud ära soodustatu (kostja) edasist otsust asjaajamise kohta (VÕS § 1020 lg 1). Samuti ei olnud hageja tahe suunatud soodustatu (kostja) kasuks tegemisele, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, sest tunnistaja R. V ja K. K ütlustest nähtub, et hobusega seotud kulutuste eest, sh hagejale pidi tasuma R. V pärast seda, kui oli tasutud kostjale ning alles seejärel said ratsastaja ja R. V enda osa müügitulust. Hageja oli huvitatud eelkõige sellest, et R. V l müügitehing õnnestuks, millest
2-15-7307
oleks saanud soovitud tasu. Kohus leiab, et ka lepinguväliste kohustuste sätete alusel ei kuulu hagi rahuldamisele.
6.05.11.2015.a. on hageja esitanud taotluse protokolli parandamiseks, mille järgi 02.11.2015. a. kohtuistungi protokollis esinevad olulised ebatäpsused hageja lepingulise esindaja poolt väljendatu kajastamisel, mistõttu palume teha protokolli alltoodud parandused. 1) Protokolli teisel leheküljel ülalt 5. lõigus on ebaõigesti protokollitud hageja lepingulise esindaja poolt kostjale esitatud küsimus: kui A. Kallaste peab hobuseid üleval, kas tema vastutusel on ka maneež? Hageja esindaja küsis tegelikult: kui A. Kallaste peab hobuseid üleval, kas tema kasutuses on ka maneež? Küsimuse sisuliseks mõtteks oli täpsustada ja välja selgitada, kas kostjal (A. Kallastel) on hobuste kasvatamiseks ja väljaõpetamiseks maneež, mis võimaldab tegeleda hobuste ratsastamisega (väljaõpetamisega) ka külmadel aastaaegadel. „maneeži vastutusel olek“ ei tähenda veel iseenesest seda, et seal oleks võimalik ja saaks hobuseid ka ratsastada. Palume seetõttu parandada sisuline ebatäpsus hageja küsimuses, asendades sõna „vastutusel“ sõnaga „kasutuses“. 2) Protokolli teisel leheküljel keskel (ülalt 14. Lõigus, alt 7. lõigus) on kahes kohas ebaõigesti protokollitud hageja lepingulise esindaja poolt kostjale esitatud küsimus: On teada, et see hind oli 3800 €. Mille alusel Te väidate, et selle hobuse eest oleks 2014. a. detsember võinud saada 4000 €? Antud küsimus oli esitatud küsimuse järel, millega hageja soovis teada, milline oli hobuse Collins (tegelik) müügihind, kui kostja või tema poeg hobuse müüs. Hageja seda hinda ei tea. Seepärast ei saanud hageja esindaja kuidagi öelda ja väljendada, et see (st. müügihind) oli 3800 €. Hageja esindaja sedastas, et „On teada, et (kostja poolt) soovitud hind oli (vähemalt) 3800 €. 3) Hageja palub parandada ebatäpsus järgnenud küsimuses toodud aastaarvus. Käesolevas vaidluses ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hobune oli hageja juures ülalpidamisel 2012.a. novembrist 2014. a. veebruarini. Seega ei ole asjakohane ja hageja ei saanud küsida, millist müügihinda oleks hobuse eest olnud võimalik saada 2014. a. detsembris. Hageja küsimuse mõtteks ja sisuks oli ikka soov teada kostja viidet ja tõendit sellele, mille alusel kostja väidab, et hobuse eest oleks olnud võimalik saada 2012. a. detsembris ehk vahetult pärast hobuse hageja juurde toomist 4000 €. Hageja palub seetõttu parandada sisulised ebatäpsused hageja küsimuses ja kajastada protokollis hageja lepingulise esindaja küsimus järgnevalt: On teada, et soovitud hind oli 3800 €. Mille alusel Te väidate, et selle hobuse eest oleks 2012. a. detsembris võinud saada 4000€? Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Vastavalt TsMS § 55 saab protokolliga tõendada menetlustoimingu vorminõuete järgimist. Taotlustes esitatud punktide 1.-2 osas kohus leiab, et need ei ole põhjendatud. Protokollis kajastatakse menetlustoimingu käiku ja taotluste lahendamist, tõendi allikana kuuluvad fikseerimisele vande all antud ütlused. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised eelkõige mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides (TsMS § 50 lg 1 p 8 mõte). Protokoll ei ole stenogramm, ainuüksi sõnastuse muutmine ei ole põhjendatud. Kohus aga nõustub hageja 3. parandamise taotlusega, sest protokollis on ekslikult 2012.a. asemel märgitud 2014.a. Hagihind
7.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 14.05.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude summaks on 4320 eurot, viiviseid summas 24,71 eurot kuni hagi esitamiseni ning viiviseid põhinõude täitmiseni (aastane viivis 346,90 eurot). TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Käesoleva tsiviilasja hind on 4691,61 eurot.
2-15-7307
Menetluskulud
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 06.10.2015.a. esitas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt kostja taotleb – „palun hagejalt, OÜ-lt Craftberg, välja mõista kostja poolt kantud järgmised menetluskulud: Kokku 840.- eurot advokaaditasu.“ 05.11.2015.a. esitas hageja seisukoha, mille järgi palub jätta kostja taotluse rahuldamata, sest ei ole arusaadav, mille eest tasu hüvitamist taotletakse. TsMS § 176 lg 1 kohaselt, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kostja lepinguline esindaja ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust kohtuistungil. Taotlus on esitatud ajal, mil kohus ootas menetluskulude hüvitamise taotlusi 02.11.2015.a. kohtuistungil tekkinud kulude hüvitamiseks. Kostja lepinguline esindaja ei ole esitanud ülevaadet sellest, milliste toimingutega seoses on menetluskulu tekkinud ja kui suur on tema õigusabiteenuse tunni hind. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata, sest ilmselgelt ei ole 840 eurot kohtuistungil osalemise eest mõistlik tasu ja kohtul puudub esindaja tegevuse ülevaate puudumise tõttu võimalus hinnata tasu mõistlikku suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.