Eesti Energia Kaevandused AS hagi Virumaa Teenus Oü vastu kahju hüvitamise nõudes Hagihind 282 907,78 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
09.09.2015 ja 02.11.2015
nende Hageja:
Eesti Energia Kaevandused AS (RK xxx, asukoht: Jaama 10 Jõhvi) ja tema lepinguline esindaja Kersti Tingas
Kostja:
Virumaa Teenus OÜ (RK xxx, asukoht: Viru 17-31 Kiviõli)
Kostja lepinguline esindaja
Lepinguline esindaja Kalle-Kaspar Sepper
vandeadvokaat
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Energia Kaevandused AS hagi Virumaa Teenus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Eesti Energia Kaevandused AS kanda. Rahuldada menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista Eesti Energia Kaevandused AS-lt Virumaa Teenus OÜ kasuks 1573,40 (üks tuhat viissada nelikümmend kolm eurot 40 senti) eurot. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Eesti Energia Kaevandused AS esitas 30.01.2015 Viru Maakohtule hagi Virumaa Teenus OÜ vastu, milles palus Virumaa Teenus OÜ-lt välja mõista Eesti Energia Kaevandused ASile õigusvastaselt tekitatud kahju summas 282 907,78 eurot. Hagi asjaolude kohaselt 22.06.2014 tekitas Virumaa Teenus OÜ (edaspidi kostja) keskkonnareostuse Aidu karjääri territooriumil, mille operatiivse likvideerimise kulu Eesti Energia Kaevandused AS-ile (edaspidi hageja) oli kokku 282 907,78 eurot ning mis Võlaõiguseseadusest lähtuvalt on hagejale tekitatud õigusvastaselt ning hagejal on õigus kostjalt selle hüvitamist nõuda. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping nr EEK12614 (lisa 1), mille kohaselt toimus killustiku müük ja laadimine Aidu karjääri territooriumil. Tulenevalt nimetatud müügilepingust kohustus kostja ostetud killustiku Aidu karjääri territooriumilt ära vedama hiljemalt 30.09.2013, kuid laadimine viibis ja hageja lubas suuliselt kostjal Aidu karjääri territooriumil viibida ning killustiku laadimine lõpule viia, kuna laaditava killustiku eest oli kostja teinud ettemaksu. Ekskvaator KOBELKO 200, mida keskkonnareostuse tekitamise hetkel juhtis K. L., kuulub kostjale. Nimetatud fakti on tuvastanud Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasjas nr 14240102452 (lisa 2), milles on ühtlasi tuvastatud, et keskkonnareostus tekkis masuudi mahuti purustamisel ja mahuti purustas K. L., teostades kaevetöid Aidu karjääri territooriumil. Samuti on tuvastatud, et K. L. tegi tööd Virumaa Teenus OÜ jaoks ning kostja pole vastupidist väitnud. Keskkonnakahju tekitamise hetkel teostas kostja töötaja hagejale kuuluval territooriumil kaevetöid, vaatamata asjaolule, et müügilepingu nr EEK12614 järgselt oli kostjal õigus ainult killustiku laadimistöödeks ja äraveoks hagejale kuulunud kinnisasjalt. K. L. on eespool nimetatud kriminaalasja uurimisel andnud ütlusi, et ta töötas kostja heaks ja kostja ei ole seda eitanud. Samuti ei ole kostja eitanud müügilepingu nr EEK12614 pikenemist seoses killustiku laadimise ja väljaveo viibimisega kostjast tulenevatel põhjustel. Müügilepingu nr EEK12614 punktide 2.2, 4.12 ja 4.13 kohaselt: 2.2 Kauba laadimise ja väljaveo korraldab Ostja; 4.12 Ostja kohustub hüvitama Müüjale ja kolmandatele isikutele Ostja poolt tekitatud kahju lähtudes hindadest, mis kehtivad kahju hüvitamise hetkel; 4.13 Ostja kohustub vastutama alltöövõtulepingute alusel tehtud tööde eest. Õigusvastaselt tekitatud kahjunõude aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on hageja jaoks kokku 282 907,78 eurot ning see on tõendatud kriminaalasjas nr 14240102452 kogutud tõenditega ning hageja sõlmitud hankelepingute (lisa 3) ning nende alusel teostatud maksekorraldustega (lisa 4). Hageja esitas kostjale 8.12.2014 kahjunõude (lisa 5), millele kostja pole regeerinud. Hiljem leppis hageja kostja esindajaga telefoni teel kokku kohtumise, et tekkinud olukorda ja kahjunõuet arutada, kuid kostja esindaja ei ilmunud kohale ega teavitanud hagejat ka mitteilmumisest.
Hageja palus hagis, et kui kohus leiab, et tegemist ei ole lepingu rikkumisest tuleneva õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega, palub hageja kohtul hagi lahendada deliktiõigusest juhindudes.
2.Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja leidis, et kohus pidanuks hagi jätma TsMS § 371 lg.2 alusel menetlusse võtmata. Asjas puudub vaidlus, et K. L. tekitas hagejale kahju seoses reostuse tekitamisega. Hageja on esitanud hagi vale isiku vastu. Hagis viidatud müügileping lõppes 30.09.2013, kahju tekitati 22.06.2014, seega 9 kuud peale lepingulise suhte lõppemist. Sellest tulenevalt kostjal puudub mistahes vastutus kolmanda isiku poolt hagejale tekitatud kahju osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagi ese: kahju hüvitamise nõue tulenevalt poolte vahel sõlmitud müügilepingu nr EEK12614 tingimuste rikkumisest. Alternatiivnõue: välja mõista kahju VÕS § 1043 alusel.
5.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja olid hagejaga lepingulistes suhetes (vaidlus on lepingu lõppemise tähtpäeva osas); 2) 22.06.2014 tekitas K. L., kes töötas kostjale kuuluval ekskavaatoril KOBELKO 200 Aidu karjääris, keskkonnareostuse Aidu karjääri territooriumil, mille operatiivse likvideerimise kulu Eesti Energia Kaevandused AS-ile (edaspidi hageja) oli kokku 282 907,78 eurot; 3) peale 30.09.2013 oli osa müügilepingu esemeks olevast killustikust kostja poolt veel Aidu karjääri territooriumilt välja vedamata ja väljavedu toimus ka peale lepingus märgitud tähtaja lõppu.
6.Kostja vaidles hagile tervikuna vastu, leides, et müügileping lõppes 30.09.2013 ning kostja ei saa vastuta K. L.i isetegevusliku tegevuse eest karjääri territooriumil.
7.Kostja taotlus menetluse lõpetamiseks. Maakohus on seisukohal, et antud juhul puudub alus TsMS §-de 423 (hagi läbivaatamata jätmine) 371 lg.2 kohaldamiseks.
8.Kostja väide, et müügileping lõppes 30.09.2013 ja sellest tulenevalt on lepingu p-dele viitamine põhjendamatu. Maakohtu istungil leidis hageja tunnistajate I. V., V. T. ja kostja tunnistaja L. K. ütlustega ning 10.10.2013 Kauba üleandmise- vastuvõtmise aktiga (tl 132) tõendamist poolte suuline kokkulepe, et kostjal on õigus tähtajaks välja vedamata jäänud killustikku ka peale lepingus kokkulepitud tähtaega Aidu karjäärist välja vedada. Eelpool nimetatud tunnistajate ütlustega leidis ka tõendamist, et K. L. oli kostja lepinguline töötaja, kes keskkonnareostuse tekitamise päeval pidanuks täitma kostja poolt antud tööülesandeid, so teostama killustiku laadimist laadimisplatsil.
9.VÕS § 127 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud.
VÕS § 127 lg-st 3 tuleneb, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Viidatud sätte mõtteks on piirata kohustust rikkunud lepingupoole vastutust vastavalt sellele, milliseid riske pidi lepingupool lepingut sõlmides ette nägema ja millega arvestama. Seega on kahju ettenähtavuse puhul oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Lähtuda tuleb ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Maakohtu arvates on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse. Antud juhtumi puhul ei ole võimalik ka majandus- või kutsetegevuses tegutseval mõistlikul isikul VÕS § 7 mõttes ette näha, et tema töötaja võimalikku ebaseaduslikku tegevust töö ajal- so töötaja lahkub tööajal talle näidatud töökohast (laadimisplats), sõidab ekskavaatoriga teise kohta ja asub karjääri territooriumil tegeleme ebaseadusliku tegevusega. Ebaseadusliku tegevuse puhul on tegemist tavapäratu tegevusega, seega see ei saa olla tööandjale etteaimatav. Antud juhul ei kohaldu müügilepingu sätted: 4.12 Ostja kohustub hüvitama Müüjale ja kolmandatele isikutele Ostja poolt tekitatud kahju lähtudes hindadest, mis kehtivad kahju hüvitamise hetkel ja 4.13 Ostja kohustub vastutama alltöövõtulepingute alusel tehtud tööde eest, sest kahju põhjustamine ei tulene poolte vahelise müügilepingu täitmisest vaid kostja töötaja ebaseaduslikust tegevusest, mis ei olnud seotud tööülesannete täitmisega.
10.Alternatiivnõue: välja mõista kahju VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Maakohus on seisukohal, et kahju tekitamises puudub kostja süü. Tunnistaja K. L. ütlustega on tõendatud, et kuna laadimiste vahel oli pikk ooteaeg, tekkis tal soov teenida „lihtsat raha“. Talle oli teada, et laadimiskohast eemal asuvad maasse kaevatud metallist mahutid ning ta lootis metallist mahutite müügist endale lisatulu teenida.
MENETLUSKULUD
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seoses hagi rahuldamata jätmisega, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja taotleb õigusabi kulude hüvitamist summas 1812,50 eurot (14 h 30 m) ja tunnistajatasu hüvitamist summas 23,40 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust maakohus leiab, et õigusabikulud tuleb hüvitada osaliselt:
kohus, arvestades vastuse mahtu ja asja keerukust, ei pea usutavaks , et vastuse koostamiseks kulus 3h 15 m ja peab põhjendatud ajakuluks 2 h; kohtuistungi aja kooskõlastamine, e-kirja saatmine kohtule ja kliendile ei saa võtta enam kui 15 minutit, kohus peab põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistuse ajaks, sh toimiku läbitöötamist, Riigikohtu lahendite analüüsi maksimaalselt 1 h. Ei ole usutav, et advokaat jättis toimikuga tutvumise ja Riigikohtu lahendite analüüsi kohtuistungi päevale, seejuures kohtuistung algas kell 11.00. Kohus leiab, et tsiviilasja materjalide meelde tuletamiseks järgmisel kohtuistungil on piisav aeg kohtuistungi päeval 0,30 minutit. Ülejäänud osas on advokaadi ajakulu põhjendatud. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 12 h 20 min, so 1550 eurot. Hüvitamisele kuulub ka kostja kantud tunnistaja tasu summas 23,40 eurot
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.