2-24-138079/8 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja nõue Bondora AS (hageja) ja X (kostja) sõlmisid 20.06.2024 tarbijakrediidilepingu (leping) BL4672032. Hageja andis kostjale laenu summas 4300 eurot (laenusumma 4572 eurot, millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu). Kostja pidi tasuma krediidi koos kõrvalkohustustega maksegraafiku alusel. Kostja on hagejale tagastanud 0 eurot. Hageja esitas korduvaid meeldetuletusi kostjale, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles lepingu 21.10.2024 erakorraliselt üles ja palus täita sissenõutavaks muutunud kohustused, mida kostja ei teinud. Antud juhul on tegemist krediidilepingugaVÕS §402 lg 1 järgi ehk tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas eteenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast IDkaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu aega. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides.

Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni. Isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude (ja/või teabe avaldamise kohustuse osas), on leping muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS § 408 lg 2 alusel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (s.o 49,95% - lepingus on 39,40% aastas). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. Leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 18. kuupäevaks tagasimakse summas 133.88 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.1.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.1.1 järgi sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust, mille kohaselt on hageja selgelt põhistanud, et krediidileping on sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, peab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Seega hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue (tagastamata krediidisumma) 4572 eurot. Hageja arvestab lepingu kehtivuse ajal intressinõude suuruseks 0 eurot. Hageja on viivisenõude arvestatud lepingujärgses määras ja hageja viivisenõue on 115,53 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o 22.10.2024 kuni 27.11.2024 (s.o hagiavalduse esitamise kuupäev). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 28.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,99% tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.02.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud (tähtaeg oli 17.02.2025). Kohus kontrollis, kas leping on tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) tühine või mitte. Leping on sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides, leping muutus kehtivaks laenu väljastamisel VÕS § 408 lg 2. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr (39,40%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, mis oli 49,95%. Seega vastas 20.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr BL4672032 krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. VÕS § 108 lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, saab võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist. Kostjal ei ole võimalik seega esitada täitmise võimatuse vastuväidet. Käesoleval juhul on kõik hageja nõude eeldused täidetud - hageja on tõendanud lepingu sõlmimist ja laenu väljastamist, kostjapoolset võlgnevust (kohustuse rikkumist) ja laenulepingu ülesütlemist, millega nõue on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud. Hageja nõude ulatus tugineb seadusjärgsele viivisemäärale, mistõttu on ka hageja nõude ulatus õiguspärane ja tuleb rahuldada hagiavalduses esitatud kujul. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 595 eurot ja esindustasu 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega, mis on hagejal võtnud aega 1,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot.