lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-11684/5

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-11684/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1332
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11684

Tsiviilasi

K K hagi K K vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

828 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K K (isikukood xxxx), seaduslik esindaja M K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja Anu Baum (OÜ HUGO, e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: K K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Muuta Pärnu Maakohtu 09.05.2011 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-13432 väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt K Klt (K) välja hageja K K kasuks K K ülalpidamiseks alates 12.08.2020 välja igakuine elatis summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni K K täisealiseks saamiseni 12.01.2025.
3.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda M K arveldusarvele nr xxxx AS-is LHV Pank hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks, selgitusse märkida „K K elatis“.
4.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1).

viivitamatult

täidetavaks

5.K K menetluskulud jätta tema enda kanda. K K menetluskulud jätta täies ulatuses K K kanda. K Klt (K) K K kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks on 0 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjaliku menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.K K esitas 12.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse K K vastu elatise suurendamise nõudes (tl 1-4). Hagiavalduse kohaselt suurenevad lapse ülalpidamiskulud pidevalt. Hageja palub kostjal suurendada lapse elatisraha riigi poolt kehtestatud miinimumini. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas.
2.26.08.2020 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3.07.09.2020 kõrvaldas hageja puudused (tl 19-21). Hagi kohaselt on M K (tl 6) ja K K ühisest kooselust sündinud nende ühine laps K K (tl 5). Pärast vanemate kooselu lõppu jäi laps elama emaga. Kostjalt so lapse isalt on 09.05.2011 maksekäsu asjas 2-11-13432 mõistetud oma alaealise lapse kasuks välja igakuine elatis summas 200 eurot kuus alates 24.03.2011. Kostjalt on elatis mõistetud välja kindla summana (tl 7). Elatise väljamõistmise ajal oli hageja 4-aastane. Alates elatise väljamõistmisest 24.03.2011 on seoses lapse kasvamisega ja elukalliduse tõusuga suurenenud lapse kulud. Lapse kulud ühes kuus on järgmised: eluaseme kulud 70 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarbed 55 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 84 eurot, muud kulud (vaba aja veetmine, mänguasjad jne) 55 eurot ning kulud koolile ja hobidele 65 eurot; kokku 584 eurot. Hageja seaduslik esindaja so lapse ema igakuiseks sissetulekuks on 918,40 eurot (6 kuu keskmine brutotöötasu) ja peretoetus 60 eurot (tl 8-9, 10-11). Otsus tsiviilasjas 2-11-13432 on tehtud 09. mai 2011. Alates 2011. aastast on seoses elukalliduse tõusu ja ka lapse kasvamistest tingitud vajaduste suurenemisega suurenenud lapse igapäevased kulud. Ajavahemikul 2011 kuni 2020 on miinimumpalga määr tõusnud, millest tulenevalt on tõusnud ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatis. 2011. aastal on kohus määranud kostjalt elatise välja kindla summana so 200 eurot kuus ning väljamõistetud elatis ei suurene seoses miinimumpalga ja elukalliduse tõusuga. 2011. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278 eurot. Kuigi 2011. aastal kostjalt välja mõistetud elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatis, on kostja poolt täna maksatav elatis peaaegu 1/3 võrra väiksem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatis. Alates 01. jaanuarist 2020 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 584 eurot ning PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras elatis on 292 eurot, seega moodustab kostja poolt makstav elatis 68,49 % PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et võrreldes 2011. aastaga, mil tehti kohtuotsus tsiviilasjas 2-11-13432 ja millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 200 eurot kuus, on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, millest tulenevalt on hageja õigustatud pöörduma elatise suurendamise nõudega kohtu poole so avaldusega suurendada väljamõistetavat elatist 292 euroni kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub rahuldada K K hagi ja kohustada K Kt tasuma alaealisele lapsele K Kle edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates avalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni 12.01.2025 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palub hageja kohustada K Kt kandma igakuiselt elatise iga kuu 10. kuupäevaks M K arvelduskontole xxxx, LHV pank

selgitusega „Elatis K K“.

4.08.09.2020 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastuväited
5.09.09.2020 esitas kostja vastuse hagile (tl 24-25), milles märkis, et kostja on nõustunud hagiavalduses esitatud väidete ja nõuetega ning nimetab neid õigeks. Kohtuotsuse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
7.Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. K K on 12.01.2007 sündinud K K isa. Pärnu Maakohtu 09.05.2011 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-13432 on K Kt kohustatud tasuma K Kle elatist 200 eurot kuus alates 24.03.2011 kuni K K täisealiseks saamiseni 12.01.2025. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud suurendada kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust miinimumsummani. Kostja võttis kohtule esitatud vastuses hagi õigeks. Eeltoodust tulenevalt muudab kohus Pärnu Maakohtu 09.05.2011 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-13432 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks alates 12.08.2020 välja igakuise elatise miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni

kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

9.TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on menetluskulud palunud jätta riigi kanda. Kohus märgib, et hagiavaldusest ei nähtu ning ei ole tõendatud, et hageja seaduslik esindaja oleks enne hagi kohtusse esitamist pöördunud kostja poole ja kostja oleks keeldunud elatise tasumisest miinimummääras. Kohtule esitatud vastuses on kostja kohe hagi õigeks võtnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kuna kostja ei ole taotlenud oma menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist, on hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja