Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Pankrotiavalduse kohaselt on 22.10.2012 Jõhvi notar Ülle Mesi poolt välja antud pärimistunnistuse nr. 2047/2012 alusel I. K.e pärijaks F. K.-M.. Pärija mingeid toiminguid pärandvara ümbervormistamiseks pärimistunnistuse alusel ei teinud. Viru Maakohtu 25. veebruari 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61986 määrati F. K.-M. eestkostjaks Jõhvi vald tähtajaga kuni 25. veebruar 2020. 10. aprillil 2015 esitas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi notar Ülle Mesile avalduse pärandi inventuuri teostamiseks. Kohtutäitur Kristel Maalman teostas pärandvara inventuuri. 22.06.2015 kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirja alusel ületab pärandvara väärtus kohtutäituri hinnangul kohustusi 617,13 euro võrra. Samas lisanduvad kohustustele kohtutäitur Risto Kütt poolt peale inventuuri teostamist välja mõistetud täitemenetluse kulud täitemenetlustes nr 072/2015/831 summas 676,76 eurot ja täitemenetluses nr 072/2014/804 summas 651,56 eurot. I. K.el on teadaolevaid kohustusi kogusummas 10 715,66 eurot. Samas on I. K.el vara pärandvara inventuuri läbiviija andmetel 10 000 eurot. Kuna I. K.e pärandvara arvel ei ole eeldatavalt võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid, on Jõhvi vald kui I. K.e seadusjärgse pärija eestkostja kohustatud esitama pärandvara pankrotiavalduse. Kohus võttis 17.09.2015.a pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku pärandvara arvelt tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad võlgniku vara.

Esitatud aruande kohaselt: I Võlgniku üldandmed: I. K., isikukood 45110292264, surnud 16.07.2012.a. Rahvastikuregistri andmetel oli pärandaja lahutatud. Pärandaja abielu E. K.ega oli sõlmitud kahel korral ja kehtis perioodidel: 26.08.1972 – 5.01.1982 ja 15.12.2000 – 16.10.2002. Mõlemal korral lõppes abielu lahutusega. Kui eeldada, et neil oli abielu ajal ühisvara, siis on kõik tähtajad nõuda ühisvara jagamist, möödunud. Rahvastikuregistri andmetel on pärandajal üks järeltulija: F. K.-M., kellele on väljastatud pärimistunnistus. F. K.-M. üle on seatud piiratud teovõime tõttu viieks aastaks (25.02.2020) eestkoste ja eestkostjaks on määratud Jõhvi vald (Viru MK määrus 25.02.2015). II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste, kohtutäituri, notari poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Kristel Maalmann teostanud I. K. pärandvara inventuuri. Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna järelpärimise vastuse ja rahvastikuregistri kohaselt kuulus pärandajale korteriomand nr 30 (registriosa nr xxx) asukohaga xxx linnas, suurusega 48,8 m2. Ehitusregistri kohaselt asub korter 1965. aastal kasutuselevõetud 5-korruselises majas (kokku majas 80 korterit. Korteriomand on pärandaja nimele kinnistusraamatus kantud 20.04.2006. aastal ning seega kuulub vara pärandaja ainuomandisse (abielu lahutati 2002.a.). 10.04.2015 on kinnistusraamatus tehtud sissekanne pärimistunnistuse alusel ja omanikuks on pärijaks tunnistatud F. K.-M.. Kinnistusraamatu III jaos on korteriomandile 9.09.2015 kantud keelumärge kinnisasja käsutamiseks TF Bank AB kasuks ja 11.09.2015 on kantud sisse keelumärge kinnisasja käsutamiseks BIGBANK AS kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on kehtiv hüpoteek BIGBANK AS kasuks summas 140 000 krooni (8 947,63 eurot). Inventuuris on korteriomandi väärtuseks märgitud 10 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul, arvestades vara asukohta, võib selle väärtus osutuda väiksemaks. Maakleri selgituste kohaselt on analoogsete korteriomandite (remonti vajavad) hinnad 5000-6000 eurot. Kui korteriomandil on jooksev võlgnevus, siis on tõenäoline, et tegelik korteri eest saadav summa pankrotivarasse on veelgi väiksem. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et pärandvarasse kuuluva korteri väärtus on ca 5000 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti andmetel käesoleval ajal võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Muu vallasvara: Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel puudub realiseerimisväärtus ning neid ei ole seetõttu võimalik arvata pankrotivara koosseisu. Rahalised vahendid: Pärandajale kuulub arvelduskonto nr EE061010010236766017 SEB Pangas, saldo 3,02 eurot. Kontol ei ole tehtud tehinguid pärast pärandaja surma. SEB Pangas oli pärandajal avatud ka teine konto: EE201010010841569010, mis suleti 24.10.2012. Seisuga 16.07.2012 oli kontol rahalisi vahendeid 2 119,65 eurot. Vastavalt konto väljavõttele on 23.07.2012 makstud välja rahalisi vahendeid F. K.-M.le 1000 eurot matusekuludeks ja 24.10.2012 on pärimistunnistuse alusel makstud pärijale välja 1 111,23 eurot. Milleks kulutas pärija 1 111,23 eurot, pole ajutisele haldurile teada. Kuna ta oli eelduslikult ka raha väljavõtmise ajal piiratud teovõimega, siis võib eeldada, et selgituste saamine rahaliste vahendite kasutamise kohta ei

anna tulemust ning nõude esitamine ei ole käesoleval ajal otstarbekohane, sest ta viibib hoolekandeasutuses ning tal puudub piisav sissetulek. Swedbank’is omas pärandaja arvelduskontot nr EE362200221053646708, saldo 0,00 eurot, tehingud pärast pärandaja surma puuduvad. Ülejäänud krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. Pärandaja nimele ei ole registreeritud väärtpabereid ning ta ei ole liitunud kogumispensioniga. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud pärandajal nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega, pärandvarasse kuuluva kinnisvara väärtus on prognoositavalt kuni 5000 eurot. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: BIGBANK AS on teatanud, et tulenevalt tarbijakrediidilepingutest nr 0500407/47tt ja nr 0700627/47at on I. K.el võlausaldaja ees täitmata kohustusi vähemalt 8000 eurot (võlausaldaja andmetel lisandub veel tuleviku viivis. Kinnistusraamatust on nähtav, et võlausaldaja kasuks on pärandaja varale seatud hüpoteek summas 140 000 krooni (8 947,63 eurot). Hüpoteegi seadmise aluseks oleva lepingu kohaselt tagab hüpoteek võlausaldaja ja pärandaja vahel 10.10.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust 0700627/47at tulenevaid nõudeid, samuti kõiki nõudeid mis on sõlmitud enne käesoleva lepingu sõlmimist ja ka tulevikus tekkivaid võlaõiguslikke nõudeid. Viru Maakohtu otsuse 19.03.2014, tsiviilasjas nr 2-14-1519 kohaselt on nõue TF Bank AB-l summas 1309,07 eurot. Kohtulahendi kirjeldavast osast nähtub, et hagiavalduse kohaselt esitati hagi F. K.-M. vastu, sest seoses I. K.e pärandi vastuvõtmisega on talle üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused. Lähtudes eeltoodust, oli esialgne võlasuhe ilmset I. K.e ja TF Bank AB vahel. Pärandvara inventuuri kohaselt on AS-l Eesti Energia nõue pärandaja vastu summas 54,85 eurot. Ajutisele haldurile on suusõnaliselt KÜ Hariduse 8 teatanud, et tal on nõuded tulenevalt korteriomandi xxx eest tasumata kommunaalkuludest. Kahjuks käesolevaks ajaks raamatupidamisest täpsed andmed puuduvad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel nõuded pärandaja vastu puuduvad. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele halduri hinnangul on pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 9 363,92 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul on pärandvara maksejõuetuks muutumise põhjuseks pärandaja surm. Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta Ajutise halduri hinnangul võib eeldada, et pärandvara arvelt on võimalik tasuda vähemalt esialgselt pankrotimenetlused kulud ning sõltuvalt menetluse käigust, võib eeldada ka mingis osas võlausaldajate nõuete rahuldamist (kehtib eelduslikult ainult hüpoteegipidaja osas). Kui selgub KÜ nõue, siis ei saa välistada, et ajutine haldur taotleb menetluse raugemist juhul, kui võlausaldajad või mu huvitatud isik ei ole nõus tasuma kohtu deposiiti menetluskulusid. Kuivõrd varale on seatud hüpoteek ja hüpoteegipidajal on nõue võlgniku vastu, siis PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskulude tasumise ülempiiriks 15% vara hinnast. Kui eeldada, et vara hind on 5000 eurot, siis moodustavad menetluskulud ainult 750 eurot, mis ei taga pankrotimenetluses kulude hüvitamist.

Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku PankrS § 31 lg1 alusel: kuulutada I. K.e pärandvara pankrot; avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUISTUNG

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et asja pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

menetlus kuulub

lõpetamisele

Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulud, kogusummas 404,64 eurot, sh ajutise halduri tasu 336 eurot ja kulud 68,64 eurot, välja mõista riigilt PankrS § 23 lg 4 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud täies ulatuses, so summas 404,64 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1,2 lõpetab kohus et I. K.e pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.