16.novembril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-14-30518
Kohtuasi
AS XXXX hagi väljamõistmiseks
Hagihind
3351,82 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: AS XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider
XXXXOÜ
vastu
võlgnevuse
Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kohtuistungi toimumise aeg
14. oktoober 2015
Resolutsioon
1.AS-i XXXX hagi XXXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista XXXXOÜ-lt põhivõlg 3015,60 eurot AS-i XXXX kasuks
3.Välja mõista XXXXOÜ-lt AS-le XXXX perioodi eest 01.07.2014 kuni 14.10.2015 viivis 315,57 eurot ja alates 15.11.2015 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni viivis põhisummalt 3015,60 eurot VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas) kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista XXXXOÜ-lt AS-le XXXX 2100,00 eurot Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt saatis kostja töötaja XXXX02.04.2014 hagejale soovi saada hinnapakkumine järgmisele tööle: „brošüür, lakaga kaas; kogus 3000 tk; lk: 20+kaas lakaga (manuses) lakal on visiitkaardi hoidja, suurus A4, print 4+4, sisu 170 g silk, kaaned 250 g silk+1/1 matt laminaat; 2 aasklambrit“. Hageja esitas kostjale vastavalt hinnapäringule hinnapakkumise. 14.05.2014 tellis kostja telefoni teel hagejalt eelpoolnimetatud töö. Hageja saatis 14.05.2014 kostjale selle kohta tellimuse kinnituse nr 2853. Hageja teostas töö vastavalt tellimusele ja kostjalt saadud juhistele. Töö valmimisel saatis kostja hagejale kaubaaluse sildid ja transpordi saatelehtede vormid, nö delivery note, mis tähendas, et valmis töö tuleb üle anda transpordifirmale ja saata delivery note kirjas näidatud aadressile ja saajale. Hageja andis 02.06.2014 töö üle transpordifirmale XXXX.
2.31.05.2014 väljastas hageja kostjale töö eest arve nr XXXX summas 3015,60 eurot koos käibemaksuga tasumise tähtajaga 30.06.2014. Kostja ei ole arvet käesoleva ajani tasunud. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul olid pooled sõlminud töövõtulepingu 3000 brošüüri valmistamise kohta vastavalt kostja poolt 02.04.2014 saadetud e-kirjale. Töö saab lugeda vastuvõetuks 02.06.2014, kui hageja andis töö üle kostja poolt nimetatud isikule. Hageja nõue töö tegemise eest on muutunud sissenõutavaks ja kostjal on tekkinud kohustus hageja poolt tehtud töö eest tasuda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3015,60 eurot.
3.Hageja esitab viivise nõude seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele. Arve tasumise tähtaeg oli 30.06.2014. Hagi esitamisel oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 90,45 eurot (123 päeva*0,67 eurot). Kohtuistungi päevaks on sissenõutavaks muutunud viivis 315,57 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel välja mõista viivise, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt tellis kostja hagejalt samal ajal kaks tööd - brošüürid ja registrilehed. Registrilehtedele tuli augud puurida ja brošüüridele aasklambrid kinnitada rootsi standardi järgi, mille osas juhtis kostja esindaja tähelepanu 21.05.2014 e-kirjaga. Pooled ei vaidle selle üle, et 31.05.2014 väljastas hageja kostjale arve nr 141389 summas 4262,40 eurot, et hageja andis 02.06.2014 nii brošüürid kui ka registrilehed üle transpordifirmale, kes toimetas tooted kohale Rootsi ettevõttele XXXX ning et kaup toimetati kohale.
5.02.07.2014 saatis Rootsi ettevõte, kellele hageja brošüürid ja registrilehed tarnis, kostjale teate koos seda iseloomustava fotoga, mille kohaselt ei saa brošüüri mappi klammerdada, kuna aasklambrid ei vasta rootsi standardile. Kostja esitas hagejale pretensiooni brošüüride osas, registrilehtede osas pretensioonid puudusid. 15.07.2014 saatis hageja kostjale tööde eest eraldi arved, millest kostja tasus arve registrilehtede töö eest. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud aru saama, et aasklambrid tuleb kinnitada rootsi standardi järgi nagu registrilehed ja enamik Rootsi turule mõeldud köidetavaid trükiseid või täpsustama, millise standardi järgi tuli aasklambrid paigaldada. Perioodil 14.07.-31.07.2014 pidasid pooled läbirääkimisi töö parandamise üle, kuid kokkuleppele ei jõutud ja arve brošüüride valmistamise töö eest on senini tasumata.
6.31.07.2014 teatas kostja, et tellib korrektsed brošüürid muu ettevõtte käest, kuna hageja ei parandanud tööd mõistliku aja jooksul ja kostjal oli vaja täita oma kohustus Rootsi ettevõttest tellija ees ning esitas hagejale arve parandustööde maksumuse, 3120 euro, tasumiseks. Hageja ei ole arvet tasunud. Kostja on seisukohal, et 31.07.2014 e-kirjaga on ta lepingust taganenud ja palus kohtul vastastikused rahalised nõuded tasaarvestada. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 02.04.2014 küsis kostja hagejalt hinnapakkumist 3000 brošüüri valmistamiseks, et brošüürid telliti 2014.a maikuus, et hageja andis 02.06.2014 brošüürid üle transpordifirmale, kes toimetas need kohale Rootsi ettevõttele XXXX, et 31.05.2014 väljastas hageja kostjale arve nr XXXX summas 3015,60 eurot ning et arve on maksmata. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et brošüüridega samaaegselt esitas kostja hagejale registrilehtede tellimuse.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on töö teostamisel pooltevahelist lepingut rikkunud sellega, et ei kinnitanud brošüüridele aasklambreid keskkohast vahekaugusega 70 mm ja kas kostja on lepingust taganenud.
9.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
10.Kostja töötaja XXXX02.04.2014 e-kirjast hagejale (lk 35) nähtub, et kostja soovis saada hinnapakkumist tööle, mille kirjeldus oli järgmine: „brošüür, lakaga kaas; kogus 3000 tk; lk: 20+kaas lakaga (manuses) lakal on visiitkaardi hoidja, suurus A4, print 4+4, sisu 170 g silk, kaaned 250 g silk+1/1 matt laminaat; 2 aasklambrit“. Kostja hinnapäringust nähtuvalt on aasklambrite osas märgitud üksnes nende arv, aasklambrite vahekaugust ei ole selles märgitud. Hageja hinnapakkumisest nr 14540 (tlk 36), mis saadeti kostjale 03.04.2014 ekirjaga (tlk 173) nähtub, et töö kirjeldus vastab kostja hinnapäringule. Ka hinnapakkumises ei ole aasklambrite vahekaugust märgitud. Hinnapakkumise allosas on punkti 2 all märkus, et tellijal on kohustus esitada printfail ja makett. Maketi puudumisel ei vastuta trükikoda võimalike vigade eest. Tunnistajate XXXXja XXXX ütlustega (tlk 193 - 198) ning fotodega hagejale saadetud maketist (tlk 155-156) on tõendatud, et kostja saatis hagejale töö näidise, kuid sellele ei olnud paigaldatud ega näidatud aasklambrite vahekaugust.
11.Tunnistaja XXXXütlustest (tlk 193-195) nähtuvalt tellis kostja töötaja XXXXhagejalt eelpoolnimetatud töö 14.05.2014 telefoni teel, mille kohta saatis hageja 14.05.2014 kostjale tellimuse kinnituse nr 2853 (tlk 38). Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja esitatud tellimus selge ega vajanud täpsustamist. Kuna kostja ei tellinud keskkohast 70 mm vahekaugusega aasklambrite paigaldust, siis paigaldati aasklambrid vastavalt standardile keskkohast 80 mm vahega. Tunnistaja XXXXütluste kohaselt tellis XXXXsamal ajal brošüüridega hagejalt ka registrilehed, mille aukude vahekauguse kohta märkis kostja, et need tuleb puurida vastavalt nn rootsi standardile ja saatis joonised aukude vahekauguste kohta. Tunnistaja XXXXütluste
kohaselt oli kummagile tööle tehtud iseseisev hinnapakkumine, mistõttu ta käsitles brošüüride ja registrilehtede tellimusi iseseisvate töödena.
12.Tunnistaja XXXXütlustest (tlk 197-198) nähtuvalt ei teadnud ta XXXXbrošüüride hinnapäringu esitamisel, missuguse vahekaugusega peavad aasklambrid brošüüridele olema paigaldatud ning ta ei mäleta, et ta oleks edaspidi K.Rosinale aasklambrite vahekaugust täpsustanud. Registrilehtede aukude vahekauguse kohta saatis tunnistaja K.Rosinale joonise eeldades, et hagejale pidi arusaadav olema olema, et mõlemad tööd tuleb teha selle järgi, kuna mõlemad tellimused esitati hagejale samal ajal ning tööd saadeti Rootsi.
13.Poolte kirjavahetusest (tlk 69-72) nähtub, et kostja töötaja XXXXkinnitas 21.mail 2014 ekirjas ka omalt poolt nii registri kui brošüüri tellimused, märkides seejuures, et „registris on 4 auku rootsi standard“. Brošüüri aasklambrite vahekauguse või standardi kohta e-kirjas mingisugust märget ega teavitust selle kohta, et brošüür ja registrilehed paigutatakse samasse kiirköitjasse, ei ole. Kirjavahetusest nähtuvalt küsis hageja töötaja Kairi Rosin e-kirjas Triin Läätselt üle „kas rootsi standard on need augud, kus on 2 tk hästi lähestikku“. XXXXsaatis vastuseks joonise ja kirjutas e-kirja kaaskirjas „variant Triohalning“. Seega on kohus seisukohal, et kirjavahetuse põhjal oli hagejal alust arvata, et joonis saadeti ainult registrilehtede tellimusele nelja augu puurimise näidisena, mitte aga brošüüride aasklambrite asetuse näidisena. Kirjale lisatud joonisest (tlk 72) nähtub, et sellel on kujutatud kahte augustuse varianti, millest variant „Triohalning“ on aukude asetusega keskkohast 70 mm ja variant „Europahalning“ on aukude asetusega keskkohast 80 mm.
14.Eeltoodud tõenditega - brošüüride hinnapäringu, hinnapakkumise, tellimuse kinnitusega ning tunnistajate XXXXja XXXXütlustega, loeb kohus tõendatuks, et pooled saavutasid VÕS § 9 lg 1 ja 2 sätestatud kokkuleppe töö teostamiseks vastavalt hageja hinnapakkumisele nr 14540 14.05.2014, kui kostja antud töö hagejalt telefoni teel tellis. Pooltel puudus lepingu sõlmimisel kokkulepe brošüüride aasklambrite vahekauguste osas ning aasklambrite vahekauguses ei lepitud kokku ka 20.-30. mai 2014 toimunud kirjavahetuses.
15.VÕS § 641 lg 1 esimene lause sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele, sama paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ning kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
16.Kohtule esitatud asitõenditest – keskkohast 80 mm vahekaugusega kiirköitjast ja brošüürist nähtuvalt teostati töö vastavalt kostjalt saadud juhistele, sest kostja tellis brošüüridele 2 aasklambrit ja hageja paigaldas 2 aasklambrit. Tunnistaja XXXXütlustega on tõendatud, et hageja jaoks oli brošüüride tellimus selge, mistõttu ei vajanud see täpsustamist. Tunnistaja ütlustega kooskõlas on e-kirjavahetus (tlk 69-71), millest nähtub, et hageja täpsustas registrilehtede aukude asetust, kuna see oli hageja jaoks ebaselge ja palus saata joonise. Järelikult on kostja etteheited hagejale selles osas, et hageja ei täpsustanud tellimust põhjendamatud, sest eelkõige oleks tulnud kostjal tellimuse esitamisel esile tuua, et aasklambrite paigutus on ebastandardne. Tunnistaja XXXXütlustega on tõendatud, et ta seda
ei teinud ega teadnud algul ka ise, milline on brošüüride aasklambrite vahekaugus. Kuna pooltel kokkulepe aasklambrite vahekauguse kohta puudus, siis paigaldas hageja need vastavalt ISO 838 standardile keskkohast vahekaugusega 80 mm.
17.Väljavõtetega Eesti Standardikeskuse (EVS) ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) interneti kodulehelt (tlk 157-158, 163-171, 185) on tõendatud, et EVS, kes esindab ISO-s Eesti Vabariiki, on alates 1.jaanuarist 2011 ISO täisliige. ISO täisliige on ka Rootsi (tlk 171). Standard ISO 838 määrab lehtedele või dokumentidele tehtavate aukude mõõdud, kauguse ja asukoha nende säilitamiseks kaustades. Mõõtude iseloomustusest (tlk 165-166) nähtuvalt on aukude vahekaugus keskkohast 80 mm +/- 0,5 mm. Kostja poolt esitatud tõendil (tlk 143-144) on esitatud riikide nimekiri, mis on ISO soovituse R 838 heaks kiitnud enne 1972.a ja mis eelnes standardi ISO 838 vastuvõtmisele. Tõendist nähtuvalt ei olnud soovitust vastu võtnud Rootsi, kuid ISO soovituse R 838 oli vastu võtnud NSVL, mille koosseisu kuulus sellel ajal Eesti NSV. Järelikult on ISO standardis ettenähtud mõõtmed olnud juba enne standardi kehtestamist soovitusliku normina kasutusel aastakümnete vältel suurele osale riikidest. Kostja esitatud kiletasku (tlk 146) ei ole standardiks, kuna vastavalt standardile EVS-EN 45020:2008 on standard konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud asutuse poolt vastuvõetud normdokument, milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud kontekstis (tlk 167). Kuigi ISO 838 standard ei reguleeri aasklambrite paigaldamise asetust, kuid aasklambreid on samuti vaja dokumentide vms. kiirköitjatesse paigaldamiseks, siis on põhjendatud, et hageja kasutas kostja tellitud brošüüridele muu asetuse kohta suuniste puudumisel ISO 838 standardit. Kuna standard ISO 838 on ainuke rahvusvaheline standard, mis määrab augustamise tehnilise kirjelduse, siis oleks kostjal tellijana tulnud standardist erineva toote tellimisel sellest hagejat teavitada.
18.Kausta ja brošüüri vaatlusel tegi kohus kindlaks, et brošüüri on aasklambrite abil võimalik ISO 838 standardile vastavasse kiirköitjasse köita. Kuna kostja ei teavitanud hagejat hinnapäringus, e-kirjas, töö näidisel ega ka telefoni vestluses, et aasklambrite paigutus erineb tavapärasest standardist, siis ei saanud hageja seda töö valmistamisel arvesse võtta. Sellest, et kostja tellis ühele tööle – registrilehtedele (tlk 104) neli auku vahekaugusega keskkohast 70 mm, saates selle töö kohta hagejale joonise ja nimetadess aukude asetust rootsi standardiks (tlk 70-72), ei pidanud hageja järeldama, et kostja teisele iseseisvalt esitatud tellimusele brošüüride, tuleks aasklambrite vahekaugus paigutada standardist erinevana. Tunnistaja XXXXütlustega on tõendatud, et hageja jaoks oli tegemist kahe eraldi tellimusega, kuna esitati kaks eraldi hinnapäringut ning nende kohta koostati kaks eraldi hinnapakkumist. Et antud hinnapäringuid ja hinnapakkumisi ei esitatud koos ühe tellimusena, kinnitas ka tunnistaja XXXX ning see nähtub veel kohtule esitatud kirjalikest tõenditest (tlk 35 ja 104). Kostja vastuväited ja tõendid selle kohta, et hageja on ka varem ühiste tellimuste kohta teinud eraldi hinnapakkumised, ei ole antud vaidluse puhul asjakohased. Hinnapäringutest ja hinnapakkumistest (tlk 151-153) nähtuvalt on 08.05.2013 ühes ja samas hinnapäringus küsitud kahte erinevat hinnapakkumist olenevalt tellimuse lehekülgede arvust, mistõttu on hageja teinud kostjale vastavad hinnapakkumised eraldi hinnapakkumistena. Seega ei ole antud hinnapakkumiste vormistus sarnane vaidlusaluse olukorraga, kus küsiti kummalgi juhul hinda ühele trükitööle, millele saadeti vastu üks hinnapakkumine.
19.Hageja ei pidanud järeldama ka töö saatmise sihtkohast – Rootsi Kuningriik, Stenkullen, et töö puhul on tegemist komplektiga, kuna Stenkullen on piirkond ja täpset aadressi hinnapäringutes ei olnud. XXXX ütluste kohaselt täpsustati aadress, kuhu tööd saata, alles pärast töö valmimist. Asjaolust, et töö saadeti Rootsi ei saanud hageja järeldada, et töö tuleks automaatselt teha ebastandardsete aasklambrite vahekaugusega 70 mm. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on Andreas Tengwall ́i 1889.a leiutatud kiirköitja, millel on neli rõngast kahes paaris keskkohast 70 mm-se vahekaugusega, Rootsis auguraudade de facto standardiks nime all „triohalning“, kuid neljaaugulisel kiirköitjal puudub ISO standard (tlk 113-119). Kohtule esitatud hinnapäringu (tlk 102, 103) ja tunnistaja XXXXütlustega on tõendatud, et ka Rootsis asuvad kliendid on hagejalt tellinud standardse, keskkohast 80 mm-se vahekaugusega aasklambritega töid.
20.Kostja ja tema koostööpartneri ILOPRINT e-kirjavahetus (tlk 147-148) ei tõenda pooltevahelist praktikat ega antud valdkonna praktikat. Kirjavahetus on toimunud 17.02.2015, s.o pärast kohtusse hagi esitamist, mistõttu ei tõenda see vaidlusele eelnevat praktikat poolte vahel.
21.Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole rikkunud VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2 tähenduses lepingut, sest tema tehtud töö vastab kostja 02.04.2014 e-kirjas saadetud hinnapäringule ja selle alusel koostatud hageja hinnapakkumisele, kostja tellis antud töö 14.05.2014 telefoni teel hagejalt, tööl on kokkulepitud omadused ja kokku leppimata aasklambrite paigaldus võimaldab brošüürid paigutada standardsetesse kiirköitjatesse.
22.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 643 sätestab töö ülevaatamise kohustuse, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus-või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega peab tõendama kostja, et vastuvõetud töö ei olnud lepingukohane. Kostja ei ole tõendanud, et ta tellis hagejalt brošüürid, mille aasklambrite kinnituste vahekaugused on ISO 838 standardist erinevad, s.o 70 mm. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et hageja toimetas 02.06.2014 töö kostja poolt nimetatud isikule kohale, siis saab lugeda töö vastuvõetuks 02.06.2014. Tunnistaja XXXXütlustega saab lugeda tõendatuks, et samaaegselt saatis hageja valmistatud töö näidised kostjale. Kostja ei vaadanud viivitamatult tööd üle ega esitanud hagejale ka koheselt pretensiooni. Pretensiooni esitas kostja hagejale alles kuu aega hiljem, kui tema Rootsis asuv klient ei olnud rahul kostja tööga.
23.VÕS § 116 lg 1 ning 647 lg 1 ja lg 3 kohaselt on tellijal õigus lepingust taganeda, kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, muuhulgas kui ta keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast. VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega on lepingust taganemise formaalseks eelduseks taganemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele, mis jõustub kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Kuigi lepingust taganemisele ei ole ette nähtud kindlat vormi, siis peab lepingust taganemise kui kujundusõiguse kasutamisel lepingu pool oma tahet lepingust taganeda
teisele poolele sedavõrd selgelt väljendama, et teine pool saab tõepoolest aru, et lepingust ühepoolselt taganetakse.
24.Kostja on seisukohal, et ta taganes lepingust oma 31.07.2014 e-kirjaga (tlk 75). Kirjas teatab kostja esindaja XXXX hageja esindajale XXXX, et ta otsustas Livallco brošüürid uuesti trükkida, kuna hageja on keeldunud praaki mõistliku aja jooksul parandamast ning kõik sellega seosnduvad kulud tuleb hagejal kanda. Kohus on seisukohal, et antud kirjas on kostja küll väljendanud, et tellib kolmandalt isikult uue töö ja soovib selle kulutuse hüvitamist (kahju hüvitamist) hagejalt, kuid lepingust taganemise tahet ei ole kostja kirjas mingil viisil väljendanud. Järelikult ei ole 31.07.2014 e-kirja puhul tegemist VÕS § 188 lg 1 sätestatud taganemisavaldusega. Poolte kirjavahetusest (tlk 74-86) ja töö saatmisest hagejale (tlk 149, 172) nähtub, et pooled olid erinevatel seisukohtadel selles, kas hageja on lepingut rikkunud või mitte ja kas brošüüride uuesti trükkimise puhul on tegemist praagi parandamise või uue tööga, mille eest tuleb kostjal maksta sõltumata eelnevalt tehtud tööst. Pooled jäidki selles osas erinevatele seisukohtadele, mistõttu on väär kostja arvamus, et hageja keeldus mõistliku aja jooksul praagi parandamisest. Kuna kohus eespool tuvastas, et hageja ei ole lepingut rikkunud, siis ei ole täidetud ka materiaalne eeldus lepingust taganemiseks. Järelikult ei ole kostja lepingust taganenud ja poolte vahel on kehtiv leping.
25.Kostja on esitanud nõude hageja nõudega tasaarvestada XXXXOÜ 31.07.2014 arve summas 3120 eurot, mis koosnes uute brošüüride tootmisega seotud kuludest. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
26.VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult lepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamist. VÕS § 646 lg 5 järgi kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus tuvastas eelpool, et hageja valmistatud brošüürid vastasid lepingutingimustele, mistõttu ei ole hageja lepingut rikkunud ja kostjal ei ole kahju hüvitamise nõuet summas 3120 eurot hageja vastu. Kostjal hageja vastu rahalise nõude puudumise tõttu tuleb tasaarvestuse avaldus jätta rahuldamata.
27.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
28.Kuna hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, siis on kostjal tekkinud kohustus hageja poolt tehtud töö eest tasuda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus
3015,60 eurot.
29.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas viivise nõude seadusjärgses määras, kuna lepinguga ei ole kokku lepitud kõrgemat viivise määra. Vastavalt 31.05.2014 arvele (tlk 45) oli töö eest tasumise tähtaeg 30.06.2014, järelikult on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 1.07.204 kuni 14.10.2015 315,57 eurot. Asjaolu, et hageja kostja palvel esialgse arve kaheks eraldi arveks ümber vormistas saates ümbervormistatud arved välja 15.07.2014, ei välista hageja õigust nõuda viivist alates 30.06.2014. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelnevast tulenevalt on hageja viivise nõue protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.11.2015 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
32.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Hageja esitas kohtule 21.07.2015, 14.10.2015 ja 19.10.2015 menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid, mille kohaselt on ta hagi esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot ja esindaja kulud moodustavad 1800 eurot käibemaksuta. Esindaja on osutanud hagejale õigusabi 108 eurot tunnis koos käibemaksuga (90 eurot tunnis ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning, et ta on
käibemaksukohuslane ja saab sisendkäibemaksuna käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on esitatud esindaja kulu ilma käibemaksuta.
35.Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited, mille kohaselt on hageja menetluskulude nimekirjas näidatud lepingulise esindaja ajakulu selgelt ülepaisutatud ega vasta koostatud menetlusdokumentide sisukusele ja mahule. Kostja märgib, et hageja esitatud hagiavaldus on õiguslikult lihtne ning suurem osa tekstilisest osast moodustab õigusnormide ümberkirjutamine. Kostja hinnangul tuleb vähendada hageja lepingulise esindaja ajakulu nõupidamiste ning muude kliendikonsultatsioonide osas, kuna nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ja peaksid sisalduma ka esindaja tunnihinnas. Samuti ei ole sellised toimingud toimiku materjalide järgi kontrollitavad ega hinnatavad ja sellistele tegevustele kulunud aega ei tule arvestada menetluskuluna. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud hüvitada hagejale menetluskulusid, mis on suurenenud menetlusdokumentides esitatud sõnalise info rohkuse tõttu, mille saavutamiseks on lepinguline esindaja rakendanud tekstitöötlusprogrammide elementaarseid kasutusvõtteid (nn copy-paste varasematest menetlusdokumentidest). Kostja on seisukohal, et eelkõige saab kuuluda hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides.
36.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal seoses maksekäsu kiirmenetlusega aega 1,5 tundi, mis on dokumentidega tutvumiseks ja kiirmenetluse avalduse esitamiseks põhjendatud ja mõistlik ajakulu. Advokaadibüroo on esitanud arve nr 58, 25.09.2014 maksumusega 135 eurot käibemaksuta.
37.10.11.2014 kulus esindajal hagiavalduse koostamisele 4 tundi, mis on kohtu hinnangul asjaolude analüüsi ja tõendite põhjal avalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg. Advokaadibüroo Siiri Schneider OÜ on esitanud arve nr 72, summa ilma käibemaksuta 360 eurot.
38.20.07.2015 menetlusdokumendi koostamisele kulus esindajal 3,5 tundi, mis on kohtu arvates antud avalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg. Advokaadibüroo Siiri Schneider OÜ on esitanud kliendile arve nr 129, 20.07.2015 ilma käibemaksuta summas 315 eurot.
39.Esindaja kulud Harju Maakohtu 17.08.2015 istungil 225,00 eurot osalemise eest 1,5 tundi vastab kohtuistungi protokollile. Hageja 14.09.2015 menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg on 1 tund, mis on kohtu arvates antud avalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg. Advokaadibüroo Siiri Schneider on esitanud arve nr 140, 01.09.2015 arvestusega 2,5 tundi, summa ilma käibemaksuta 225 eurot.
40.Esindaja kulud hageja 28.09.2015 menetlusdokumendi koostamisel arvestusega 1,5 tundi on kohtu arvates avalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg. Advokaadibüroo on esitanud arve nr 152, 13.10.2015 arvestusega 1,5 tundi, summa ilma käibemaksuta 135 eurot.
41.Esindaja kulu Harju Maakohtu 14.10.2015 istungil osalemiseks arvestusega 7 tundi vastab kohtuistungi protokollile. Advokaadibüroo on esitanud arve 157, 16.10.2015 arvestusega 7 tundi, summa ilma käibemaksuta 630 eurot.
42.Kohus on seisukohal, et hageja kulud riigilõivule ja esindaja õigusabile 21,5 tunni ulatuses on antud asja keerukust arvestades põhjendatud ja ka õigusabi osutanud esindaja tunnihind 90 eurot ilma käibemaksuta, on esitatud tasumiseks mõistlikus suuruses. Kostja vastuväited, et hageja esindaja menetluskulud on ülepaisutatud ega vasta koostatud menetlusdokumentide sisukusele ja mahule, on ebaobjektiivne hinnang vastaspoole esindaja tehtud tööle ja selleks kulunud ajale, kuna kostja lepinguline esindaja on sama tsiviilasjaga seoses kulutanud õigusabi osutamisele aega oluliselt rohkem kui hageja esindaja, kokku 33 tundi. Arvestades, et kaasuse keerukus on hageja ja kostja jaoks ühesugune, siis ei ole kostja vastuväited selle kohta, et hageja esindaja menetluskulud on põhjendamatult suured, põhjendatud. Järelikult kuulub menetluskulude nõue rahuldamisele kokku summas 2100 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.