(osaliselt hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13. november 2015, Tartu kohtumaja kantselei
Hagi ese
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi OÜ Will Plus Trading ja Viljar Kääriku vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8 965 eurot 38 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Taago Pähkel (e-post [email protected]) kostja I: Will Plus Trading OÜ (registrikood 11006069) kostja II: Viljar Käärik (isikukood XXXX, elukoht XXXX) kostjate I ja II lepinguline esindaja: advokaat Meelis Masso (e-post [email protected]) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi osaliselt, so rahuldada hagi OÜ Will Plus Trading vastu ja jätta rahuldamata hagi Viljar Kääriku vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt Will Plus Trading Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks võlgnevus 8 965 eurot 38 senti.
3.Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali menetluskulud jätta 50% ulatuses OÜ Will Plus Trading kanda ja 50 % Nordea Bank Finland Plc Eesti enda kanda.
4.Viljar Kääriku menetluskulud jätta 100% ulatuses Nordea Bank Finland Plc Eesti kanda.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (kd I lk 2-6)
1.Tartu Maakohtu menetluses on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (hageja) hagi OÜ Will Plus Trading (kostja I) ja Viljar Kääriku (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks. 31.07.2013 hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja I vahel 06.04.2006 sõlmitud arvelduslaenu leping nr 17000943804 (laenuleping), millele on seatud tagatis 06.04.2006 sõlmitud käenduslepinguga (käendusleping). Käenduslepinguga kohustus laenulepingut isiklikult käendama kostja I juhatuse liige kostja II 15 977 euro 91 sendi ulatuses. Laenulepinguga on seotud kostjale I kuuluv arvelduskonto nr XXXX (arvelduskonto). Laenulepingu p 2.1 kohaselt oli arvelduslaenu limiidiks 10545 eurot 42 senti. Laenuleping lõppes vastavalt kokkulepitule 06.04.2011.
2.Hageja saatis 28.03.2012 kostjale I ja kostjale II maksenõude põhjusel, et laenulepingu järgsed kohustused olid kostja I või kostja II poolt juba pikema aja jooksul täitmata – ületatud oli limiiti ning vaatamata korduvatele hagejapoolsetele meeldetuletustele ei likvideeritud võlgnevust. Võlgnevuse likvideerimiseks anti aega kuni 12.04.2012. 14.08.2012 esitati nõue äriühingule Võlakütid sissenõudmiseks. Peale seda avaldasid kostja I ja kostja II soovi võlgnevus likvideerida, inkassomenetlus lõpetati ning alustati hageja ja kostja I ning kostja II poolseid läbirääkimisi, mis kahjuks ebaõnnestusid. 25.07.2013 seisuga ei ole võlgnevus kostjate poolt likvideeritud. Hageja pakkus ka kostjatele laenu refinantseerimise võimalust veel 02/2013, kuid kahjuks kostja I ja kostja II sellega nõus ei olnud.
3.Käenduslepingu p 8 alusel on hagejal õigus esitada käendaja vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul laenulepingu lõppemisest. Kostjale II kui käendajale on hageja 28.03.2012 kui ka hiljem elektroonsel teel peetud kirjavahetuses teada andnud nii sellest, et edastati maksenõue kostja I suhtes, kui ka sellest, et leping on lõppenud ja nõue sissenõutavaks muutunud.
4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla summas 8 963 eurot 78 senti ja riigilõivu 450 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.
5.Hagiavaldusele olid lisatud arvelduslaenu leping nr 17000943804 (kd I lk 7-11), kostja II käendusleping (kd I lk 12), 28.03.2012 maksenõuded kostja I (kd I lk 13) ja kostja II (kd I lk 14) vastu, arvelduskonto nr XXXX väljavõte (kd I lk 16-200, kd II lk 1-5), riigilõivu tasumise tõend (kd I lk 1). KOSTJATE VASTUS HAGILE (kd II lk 14-17)
6.09.09.2013 esitatud menetlusdokumendis vaidleb kostja I hageja nõudele vastu, sest nõue ei ole selge. Hageja on esitanud hagivalduses väite, et tema põhinõue on 8963 eurot 78 senti ja kõrvalnõuded puuduvad. Samas on hagiavaldusele lisatud arvelduslaenu lepingust võimalik tuvastada, et hageja arvestas limiidi kasutatud osalt intressi, lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost laenusaaja arvelduskontol ja et intress kuulus tasumisele iga kalendaarse kvartali viimasel päeval ja lepingu lõppemisel (laenulepingu punkt 3). Sama kehtib viiviste kohta. Kostja I soovib, et hageja täpsustaks oma nõude suurust ja näitaks ära, kuidas on põhinõue arvutatud ning kas ja millise osa sellest moodustavad intressid ja viivised.
7.Kostja II hageja nõuet ei tunnista. Kostja II on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks oma nõude kostja II vastu
pannud maksma käenduslepingus sätestatud tähtajal. Kostja II märkis, et hagiavalduses märgitu kohaselt lõppes leping vastavalt kokkuleppele 06.04.2011, kuid sellest kuupäevast alates ühe aasta jooksul ei ole hageja kostja II vastu nõuet esitanud. Hagiavaldusele on küll lisatud maksenõue kostjale II, mis kannab kuupäeva 28.03.2012, kuid hageja ei ole tõendanud, et selline maksenõue oleks kostjale II ka tegelikult esitatud ehk siis kätte toimetatud. Kostja II kinnitab, et võlga on nõutud vaid kostjalt I ja sedagi suulises vormis. Inkassomenetlust alustas hageja 14.08.2012, kuid selleks ajaks oli nõude esitamise tähtaeg kostja II vastu möödunud. Seega on hageja nõue kostja II vastu aegunud ja seda õigust lõpetava tähtaja möödumise tõttu. Kostja II leiab, et hageja kohustus on tõendada, et ta on nõude kostja II vastu esitanud tähtaegselt. HAGEJA VASTUS JA HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS (kd II lk 22-28)
8.27.09.2013 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Lepingu lõppemisel kuulus tagastamisele 10 543 eurot 70 senti limiidi põhiosa ja ajavahemikul 01.04.2013 kuni 06.04.2011 arvestatud intress kasutatud põhiosalt summas 7 eurot 23 senti ja Firmapaketi kuutasu summas 7 eurot 35 senti. Seega kõik kokku 10 558 eurot 28 senti. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli eelnimetatud summale lisandunud viivisintresse summas 1186 eurot 35 senti ehk kokku oli arvestatud kostja I ja kostja II kohutusi hageja ees 11 744 eurot 63 senti, millest põhinõudeid 10 551 eurot 5 senti ja kõrvalnõudeid 1193 eurot 58 senti. Pärast laenulepingu lõppemist laekus arveldusarvele XXXX ajavahemikul 07.04.2011 kuni 31.01.2013 2773 eurot 62 senti, millest tasuti kõrvalnõudeid 1193 eurot 58 senti ja vähendati põhiosa nõuet 1580 eurot 4 senti. Seega on sissenõutav põhiosa summa suuruses 8965 eurot ja 38 senti mitte 8965 eurot 38 senti nagu oli ekslikult märgitud 30.04.2013 esitatud hagiavalduses.
9.Nõude aegumise vastuväite osas märkis hageja, et Nordea panga üldtingimuste punkti 8.3 kohaselt Panga poolt kliendile, kliendi esindajale või muule kliendi nimel teate vastuvõtmiseks õigustatud isikule posti, elektronposti või muu sidevahendi teel saadetud teade loetakse kliendi poolt kättesaaduks ja panga vastav informeerimiskohustus täidetuks, kui teade on edastatud kliendi või tema esindaja poolt pangale viimasena teatatud kontaktaadressil või -numbril ja teate väljasaatmisest on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi kaudu. Kostjale I ja kostjale II oli saadetud võlateatis sellele aadressile, mis oli hagejale teatavaks tehtud. Lisaks sellele on suheldud alates laenulepingu lõppemisest kuni 2013 aasta alguseni kostjaga I ja kostjaga II nii telefoni teel kui elektroonsel teel. Seega on hageja üldtingimuste põhjal, millega kostja I ja kostja II on nõustunud vastavalt laenulepingule ja käenduslepingule allkirja andes, nõuded teavitamisest täidetud.
10.Arvestades seda, et kostja II kinnitab, et võlga on nõutud vaid kostjalt I ja sedagi suulisel teel, siis kostja II olles kostja I juhatuse liige, kes tegutseb füüsilise isikuna äriühingut juhtides, pidi ise ka aru saama ja olema teadlik, et laenuleping on lõppenud ja käenduskohutus on tekkinud.
11.Samas märkis hageja, et asjaolu, et kostjaga I on suheldud ainult suulisel teel, ei vasta tõele. 2012. aastal on kostjad käinud hageja Tartu kontoris ning püüdnud leida võimalusi võlgnevuse likvideerimiseks. Samuti on hageja esindaja suhelnud kostjatega elektronposti teel mitmeid kordi, kus kirjale allakirjutanu on kostja II. Kostja II on teatanud mitmel korral elektroonselt ja suuliselt, et eraisikuna ta kostja I laenulepingut üle võtta ei soovi, mis läheb vastuollu kostjate vastusega 09.09.2013, kus on selgesõnaliselt kirjas, et kostja II kinnitab, et võlga on nõutud vaid kostjalt I ning tema ei tea võlast midagi. Seega on hageja seisukohal, et tegelikkuses on ja oli kostja II oma käenduskohutusest teadlik ja teavitatud ning püüab vältida eraisikuna käenduslepinguga võetud kohustust.
12.Hageja esitas taotluse kohustada kostjaid esitama kohtule kostja I ja kostja II arveldusarvete kinnitatud väljavõte Swedbank AS-ist ja SEB Ühispangast
ajavahemikul 07.04.2011 kuni 31.04.2013 tehtud laekumiste ja väljaminekute kohta. Hageja lisas menetlusdokumendile arveldusarve nr XXXX väljavõtted perioodide 01.04.2011-06.04.2011 ja 04.04.2011-30.04.2013 kohta (kd II lk 29-37), hageja üldtingimused (kd II lk 38-45) KOSTJATE SEISUKOHT (tlk 48-50)
13.21.10.2013 esitatud menetlusdokumendis võttis kostja I hagi õigeks.
14.Kostja II vaidleb hagile vastu ja jääb aegumise vastuväite juurde. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et hagiavaldusele lisatud 28.03.2012 maksenõuded oleks ka tegelikult kostjatele II edastatud. Hageja kohustuseks on tõendada, et ta on nõude kostja II vastu esitanud tähtaegselt. Seni hageja seda teinud ei ole. KOHTUISTUNG 16.12.2013 (tlk 61-62)
15.16.12.2013 kohtuistungil teatas hageja, et nad ei saa ära tõendada, et nad on kostjale II teate saatnud. See töötaja, kes selle võlaga tegeles on juba töölt lahkunud. Hageja märkis, et kostja II suhtles pangaga 2011. aastal, siis kui leping lõppes. Hageja märkis, et konto väljavõtet on vaja selleks, et nendest maksetest oleks näha, kas kostja II oli teadlik oma kohustustest ning kas ta maksis võlgnevust enda vahenditest. Kostja II esindaja märkis, et kostja II oli võlgnevusest teadlik.
16.20.01.2014 esitas kostja II esindaja pangakontode väljavõtted (kd II lk 68-72). HAGEJA SEISUKOHT JA TÕENDID (lk 76-83)
17.13.05.2014 esitatud menetlusdokumendis jäi hageja enda seisukoha juurde ja märkis, et kostja II oli teadlik enda kohustusest hageja ees ning kostja II osas ei ole nõue aegunud. Hageja on seisukohal, et kostjate esitatud kontoväljavõtted on moonutatud, millest ei nähtu tegelikke asjaolusid ning seega on alust arvata, et kostja II püüab varjata asjaolu, et ta tegelikkuses oli oma kohustusest hageja ees teadlik ning on oma isiklikest vahenditest tasunud kostja I võlgnevusi laenates kostjale I raha. Hageja ei nõustu, et kostja II ei olnud võlast teadlik, sest ta ise kinnitas, et kostjalt I on võlga nõutud suulisel teel. Seega pidi kostja II kui kostja I juhatuse liige teadma, et leping on lõppenud ja käenduskohustus tekkinud. Hageja esitas kohtule väljavõtted 11.09.2012 ja 25.10.2012 toimunud kirjavahtusest (kd II lk 79-83). 11.09.2012 peetud kirjavahetusest nähtub, et tegemist on kostja II ja hageja vahelise kirjavahetusega, kuna kostja II on signeerinud kirjad eraisikuna mitte kui kostja I esindajana. KOSTJA II VASTUS (lk 91-94)
18.03.06.2014 menetlusdokumendis jäi kostja II varasemalt esitatud seisukoha juurde. Kostja II märkis, et hageja ei ole 28.03.2012 maksenõude edastamist ja kättetoimetamist kostjale II tõendanud. Inkassomenetlus algatati 14.08.2012, kuid ka selleks ajaks oli nõude esitamise tähtaeg kostja II vastu möödunud. Seega ei ole üldse oluline tõendada, kas kostja II oli võlast teadlik ning seda, kas läbirääkimisi hagejaga võla tasumise osas pidas kostja II kostja I nimel või enda eest. Hageja esitatud kirjavahetused ei ole asjakohased ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kostja II arvates ei saa olla vaidlust ka selles, et millises korras ja kujul pidi nõude esitamine toimuma, sest hageja ise on esitanud kohtule kaks kirjalikku maksenõuet, mis tuli edastada üldtingimuste p 8.3 kohaselt.
KOHTU SEISUKOHT
19.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Hagi kostja I vastu tuleb rahuldada ja kostja II osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja menetluskuludest 50% jäävad kostja I kanda ja 50 % hageja enda kanda. Kostja II menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja kanda.
20.Hageja palub kostjatelt I ja II mõista välja solidaarselt 8965 eurot ja 38 senti. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja nõue kostja I vastu
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja I võttis 21.10.2013 esitatud menetlusdokumendis hagi õigeks (TsMS § 440 lg 3). Seega tuleb hageja nõue kostja I vastu täies ulatuses rahuldada. Hageja nõue kostja II vastu
22.Kostja II vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et hageja ei ole käenduslepingus kokku lepitud tähtaja jooksul oma nõuet tema vastu esitanud, mistõttu kostja I osas on nõue aegunud. Hageja on seisukohal, et arvestades seda, et kostja II on kostja I juhatuse liige, oli ta nõudest teadlik juba alates lepingu lõppemisest. Samuti saatis hageja kostjale II nõude, milles teatas, et soovib nõude täitmist kostja II poolt. Kostja II on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud 28.03.2012 maksenõude väljasaatmist kostjale II, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole kostjale II maksenõuet esitanud.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
24.Hageja ja kostja I sõlmisid 06.04.2006 arvelduslaenulepingu nr 17000943804, limiit oli 165 000 krooni ehk 10 545 eurot 42 senti. 06.04.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille punkti 3 kohaselt vastutab kostja II laenulepingust tulenevate kostja I maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid siiski mitte suuremas summas kui käenduslepingu punktis 4 näidatud käendaja vastutuse rahaline ülempiir. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 250 000 krooni ehk 15 977 eurot 91 senti.
25.Käenduslepingu punkti 6 kohaselt on käendusleping tähtajaline, olles seotud käendatava laenulepingu tähtajaga. Pangal on õigus esitada käendaja vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul arvates laenulepingu lõppemisest. Nõude esitamiseks loetakse käendaja teavitamist tema maksekohustusest. Käendaja suhtes nõudeõiguse säilitamiseks ei ole vajalik tema vastu eelnimetatud tähtaja jooksul hagi esitamine.
26.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et leping lõppes 06.04.2011. Seega pidi hageja teavitama kostjat II viimase maksekohustusest hiljemalt 06.04.2012. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue kostja II vastu on aegunud või mitte. Hageja peab enda teatamiskohustuse täidetuks 28.03.2012 saadetud maksenõudega. Vaidluse keskmes on see, kas hageja on kostjale II saatnud välja toimikus esitatud maksenõude (kd I lk 14).
27.Kohus nõustub kostja II seisukohaga, et hageja poolt esitatud maksenõue ei tõenda, et ta on teavitanud kostjat II tema maksekohustusest. Hageja on esitanud kohtule küll 28.03.2012 kuupäeva kandva maksenõude, kuid ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendab maksenõude väljasaatmist. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud 28.03.2012 kuupäeva kandev maksenõue ja 16.12.2013 kohtuistungil hageja esindaja poolt avaldatud väide on vastuolulised. Vaidlusalune maksenõue on allkirjastatud hageja praeguse esindaja poolt. Samas 16.12.2013 toimunud kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et hageja ei saa tõendada maksenõude saatmist kostjale II, kuna töötaja, kes selle võlaga tegeles on juba töölt lahkunud. Kuna 28.03.2012 maksenõude on allkirjastanud hageja praegune esindaja, on põhjust asuda seisukohale, et võlaga tegeleski hageja praegune esindaja. Vastupidine ei ole tõendatud. Kohus on andnud hagejale täiendava tähtaja maksenõude väljasaatmise tõendamiseks või vastavate asjaolude põhistamiseks, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja ei ole ka tekkinud
vastuolu selgitanud. Hageja märkis, et jääb esitatud seisukohtade ja tõendite juurde ning täiendavalt materjale ning tõendeid lisada ei ole. Ehkki lepingutest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, mis viisil tuleb maksenõue saata, lasub hagejal oma nõude maksma panemiseks kohustus tõendada maksenõude väljasaatmise. Kuna hageja ei ole suutnud seda tõendada ega põhistada, on kohus seisukohal, et hageja ei ole kostjale II 28.03.2012 maksenõuet saatnud.
28.Hageja leiab, et kostja II pidi hageja nõudest teadlik olema, sest kostjaga I ja kostjaga II on alates laenulepingu lõppemisest kuni 2013. aasta alguseni suheldud nii telefoni teel kui elektroonsel teel. Seega on hageja üldtingimuste põhjal, millega kostja I ja kostja II on nõustunud vastavalt laenulepingule ja käenduslepingule allkirja andes, nõuded teavitamisest täidetud. Kohus ei nõustu, et hageja üldtingimuste kohaldamine on antud asjas asjakohane. Laenulepingu p 11.2 kohaselt peavad edastatavad teated, taotlused ning muud lepingu alusel ja selle täitmiseks üleantavad dokumendid olema kirjalikus vormis ja allkirjastatud vastava poole esindusõigust omava isiku poolt. Kohus leiab, et antud nõue kohaldub ka kostjale II saadetava maksenõude kohta (maksekohustusest teatamine). Seega ei saa väidetavalt telefoni teel või e-kirja teel saadetud teade maksekohustusest vastata poolte vahel kokkulepitud vorminõuetele. Lisaks märgib kohus, et hageja on esitanud kohtule kaks kirjavahetust, mis toimusid vastavalt septembris ja oktoobris 2012 (kd II lk 79-84). Septembri ja oktoobri 2012 kirjavahetused on toimunud enam kui 1 aasta pärast lepingu lõppemist, st pärast käenduslepingu punktiga 6 ettenähtud nõude esitamise tähtaega. Seega ei ole kohtu arvates üldse oluline, kas nimetatud kirjavahetusi arvestades tuleb lugeda kostja II võlast teadlik olevat ning seda, kas läbirääkimisi hagejaga võla tasumise osas pidas kostja II kostja I nimel või enda eest. Väidetavalt varasemalt toimunud kirjavahetuste kohta pole hageja tõendeid esitanud, mistõttu nende kohta ei saa kohus seisukohta võtta. Kohus märgib, et võimalik kostja II poolne raha ülekandmine kostja I arveldusarvele (see küll ei ole tsiviilasjas tõendamist leidnud) selleks, et kostja I saaks tasuda oma võlga hageja ees, ei ole veel nõude aegumise katkemise aluseks TsÜS § 158 lg 2 tähenduses. Samuti lisab kohus, et kostja II poolne nõudest teadmine ja kostjale II nõude esitamine (nõuetekohane teatamine maksekohustusest käenduslepingu p 6 ja laenulepingu p
11.2.kohaselt) on kaks erinevat asja.
29.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaatamata sellele, kas kostja II oli laenulepingu lõppemisest ja käenduskohustuse tekkimisest teadlik, on hageja nõue kostja vastu aegunud, kuna hageja ei ole esitanud kostjale II nõuetekohast nõuet ühe aasta jooksul arvates laenulepingu lõppemisest. Seega jätab kohus hagi kostja II vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
30.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei ole kehtivat (alates 01.01.2015) menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni võimalik mõistlikult kohaldada, määrab kohus kindlaks vaid menetluskulude jaotuse.
31.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades seda, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, so täies ulatuses ühe kostja vastu ja teise kostja osas jättis rahuldamata, tuleb hageja menetluskuludest jätta 50% kostja I kanda ja 50% hageja kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
32.Kohus märgib, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 eurot (kd I lk 1). Arvestades hagihinda (8 965 eurot 38 senti) ja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivumäära (425 eurot), on hageja tasunud 25 eurot ettenähtust enam. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.