Hageja 1: K. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-x, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja 2: D. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-x, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: T. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-x, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: N. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post:)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista N. R. lapse K. R. kasuks elatis alates 31.05.2019. a 250 eurot kuus kuni K. R. täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista N. R. lapse D. R. kasuks elatis alates 31.05.2019. a 250 eurot kuus kuni D. R. täisealiseks saamiseni.
4.N. R. tuleb temalt resolutsiooni punktides 2 ja 3 laste kasuks välja mõistetud elatis maksta T. V. pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (SEB Pank). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud N. R. kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
2-19-522 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alaealised K. R. ja D. R. (seadusliku esindaja T. V. vahendusel) esitasid 31.05.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused N. R. elatise saamiseks kummalegi 250 eurot kuus. Avalduste kohaselt on N. R. kantud isana K. R. ja D. R. sünniaktidesse, kuid laste ülalpidamises ta ei osale. Kohus tegi N. R. makseettepanekud elatise maksmiseks K. R. ja D. R. kummalegi 250 eurot kuus. N. R. esitas makseettepanekutele 03.09.2019. a vastuväited. N. R. teatas, et ei ole nõus maksma elatist nõutavas summas ega ole nõus ka elatise nõudmise ajalise arvestusega. N. R. teatas, et ei nõustu avaldustes esitatud väitega, et ta ei osale laste ülalpidamises. Ta selgitas, et T. V. lahku minnes jättis ta temale korteri, mis tegelikult kuulub neile mõlemale. T. V. on teatanud, et ta seda korterit temaga jagama ei hakka ning soovib jätta selle endale ja lastele. N. R. leiab, et tema endine elukaaslane T. V. püüab saada temalt rohkem raha kui alimendid ette näevad. Seni on ta teinud T. V. ülekandeid erinevate inimeste poolt, kirjutades selgitustesse, et tegu on alimentidega. Alati ei ole maksed küll olnud 500 eurot kuus. 2019. aasta mai kuus kandis ta T. samuti alimendid üle, kuid kuna ei saanud kohe tervet summat kanda, hakkas T. kohe teda hirmutama, et läheb kohtusse. Kuna mai kuus on raha üle kantud, ei ole N. R. nõus makseettepaneku tasumise kuupäeva algusega 31.05.2019. Lisaks makstud alimentidele on T. temalt igakuiselt palunud raha ning samuti küsinud, et ta ostaks lastele riietust/raamatuid vms. Igakuiselt kui N. R. võtab lapsi enda juurde, ostab ta neile vajalikke asju, milleks kulutab umbes 500-600 eurot kui mitte rohkem. Kuna T. pole varasemalt töötanud ning elas tema ülalpidamisel, ei ole N. R. raha kandmisel alati kindel, kas seda kulutatakse just laste peale. Ta on T. V. mitmeid kordi proovinud kokkuleppele jõuda, kuid viimane ei ole temale vastu tulnud. Kokkuvõtteks, ei ole N. R. nõus temalt nõutava elatise summaga ja alguskuupäevaga. N. R. teatel sooviks ta jõuda T. V. pigem kokkuleppele nii, et arvestatakse raha, mida ta laste peale kulutab siis, kui võtab neid enda juurde. Muidu tuleb välja, et ta peab maksma kahekordset summat (maksan alimente ning lisaks ostab lastele erinevaid asju) ja ei saa kontrollida, kas tema samuti täidab laste ülalpidamiskohustust või kulutab temale ülekantud raha enda vajadustele (nt geelküüned, ripsmed, pidutsemine), mida ta on küll teinud. Kandes alimente ning kulutades lastele samavõrdse summa, ei saa N. R. ennast ülal pidada. Ta peab ostma endale korteri, kuna tal ei ole elamiskohta ning samuti peab enda arveid jm maksma. Seoses N. R. poolt vastuväidete esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 16.09.2019. a määrustega lõpetada maksekäsu kiirmenetlused ja anda asjad üle Tartu Maakohtule menetluste jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohtu 18.09.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-115417 otsustas kohus liita D. R. hagi N. R. vastu ühte menetlusse K. R. hagiga N. R. vastu tsiviilasjas nr 2-19-115416. Liidetud tsiviilasjade numbriks jäeti 2-19-115416.
3.Tartu Maakohtu 16.10.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-115416 võeti menetlusse K. R. ja D. R. hagi N. R. vastu elatise nõudes.
4.Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi 09.03.2020. a. Istungil selgus, et kostja N. R. ei räägi eesti keelt ja tal ei olnud kaasas tõlki. Kohus lükkas asja arutamise edasi, määrates uue istungi toimumise ajaks 07.05.2020. a.
2-19-522 27.04.2020. a esitas kostja kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks põhjusel, et koroonaviiruse ohuga seoses tekkinud eriolukorra tõttu ei saa ta Soomest Eestisse tulla ja pärast sinna tagasi tööle minna. Kohus rahuldas kostja taotluse ja tühistas määratud kohtuistungi.
5.Kohus otsustas 15.05.2020. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus võttis kokku poolte poolt seni esitatu, selgitas asjale õigusliku hinnangu andmist ja poolte tõendamiskoormist ning andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Ühtlasi kohustas kohus hagejate esindajat T. V. esitama kohtule määratud tähtaja jooksul andmed hagejate vajaduste kohta ning hagejate esindajat ja kostjat N. R. esitama andmed ja tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.
6.Kostja N. R. esitas 07.06.2020. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles teatab, et tunnistab hagi vaid osaliselt ja on nõus maksma elatist kummalegi lapsele 50 eurot kuus. Suuremas ulatuses elatise nõudele vaidleb kostja vastu. Kostja teatel viibivad lapsed tema juures igakuiselt 4- 7 päeva. Viimasel ajal küll seoses koroonaviirusega viibisid lapsed tema juures vähem, kuna kostjal ei olnud võimalust Soomest Eesti tulla ning laste ema ei anna võimalust lapsi Soome võtta. Igakuiselt lastega viibimise ajal kulutab kostja laste peale umbes 500-600 eurot, sellel ajal varustatakse lapsi söögiga (antakse kaasa ka koju), riietusega ning meelelahutusega. Samuti ostetab ta lastele erinevaid raamatuid, õppematerjale ja kõike vajaliku laste arendamiseks (värvid, puzzle, mängud, joonistustarbed jne). Kahjuks hetkel viibides Soomes ei ole võimalik kostjal seda tšekkidega tõendada. Lastele on ostetud alati kõik, mis ema T. V. on maininud ja veel rohkemgi. Siis kui lapsed temaga ei viibi, on kostja saatnud laste ema aadressile ravimeid ning püüdnud emaga leida kompromissi ning alati küsinud, kas lastel on midagi vaja ning on alati püüdnud leida võimaluse varustada lapsi sellega. Viimasel ajal laste ema elektroonsele postile ei vasta ning ei anna võimalust lapsi varustada sellega, mis oleks vajalik. Kostja on pakkunud laste emale eluaseme kütmiseks küttepuid, kuid viimane on sellest hüvest keeldunud ning soovis seda rahaliselt saada. Kostja on nõus maksma pool lasteaia rahast, kuid ei soovi seda teha laste ema arvele, kuna ei usalda tema raha kasutamist. Laste ema T. V. on esitanud elatise saamise taotluse 31.05.2019. a. Samal ajal kehtis kokkulepe, mis oli koostatud lastekaitses. Enne seda oli laste emale alati raha arvele tulnud ning 11.05.2019. a saadeti temale elatis 200 euro suuruses, kuid ema väitis, et ei ole alimente mai kuus saanud. Ei olnud küll koheselt terve summa üle kantud, kuid kostja proovis pidada laste emaga läbirääkimisi ning kuna oli raske eluline ja rahaline seisukord, palus, et kannab raha natuke hiljem. Kuid laste emale see ei sobinud ning elatise väljamõistmise nõudega püüdis kostjat manipuleerida. T. V. lastega on varustatud korteriga hea remondiga ning kõik võimaliku tehnikaga, laste jaoks kõik on seal olemas ning varasemalt ostetud kostja poolt. Kui lapsed viibisid isa juures ning ta on kokkuleppe kohaselt maksnud elatist, andis ema alati lapsed üle vanas riietuses (vajalikud esemed puudusid) ning alati pidi täiendavalt poest uusi riideid ostma. Seega, ei ole arusaadav, kuhu laste ema talle saadetud raha kulutas. Samuti varasemalt koos elades, on kostja mitmeid kordi suuri summasid laste emale andnud, kuid sellest kulutas T. V. vähe laste peale ning põhiliselt enda vajadustele. Ise laste ema töötada ei soovinud ning oli arvamusel, et kostja peab nii lapsi kui ka teda ülal pidama. Seega, kostja ei usalda laste ema, kuna ta ei kasuta temale saadetud raha eesmärgipäraselt. Kostja on nõus kandma laste ema arvele igakuiselt 50 eurot lapse kohta ning kõige muu vajalikuga ise lapsi varustama. Kostja teatel tal sissetulek puudub, kuna seoses koroonaviiruse levikuga on ta töö kaotanud ning on hetkel tööotsinguil. Kostja ei oma vara ega saa toetusi. Tal on vajalik tasuda kohustusi Eesti riigile umbes 20 000 euro ulatuses.
7.Hagejate seaduslik esindaja T. V. esitas 09.06.2020. a kohtule hagi täpsustuse ja vastuse kostja vastuväidetele. Hagejate esindaja teatab, et hagejad jäävad kohtule esitatud nõude juurde ja paluvad kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatise kummalegi 250 eurot kuus. Hagejate esindaja täpsustab, et hagejate kulud ühes kuus kokku on ca 1393,51 eurot, sh: 1) eluasemekulud 234,31 eurot (ühistu arve 122,25 eurot, elekter 75,08 eurot, internet 24,98 eurot,
2-19-522 teleteenus 12 eurot); 2) riided, jalanõud ja pesu 230 eurot; 3) söök 400 eurot; 4) ravimid 50-60 eurot; 5) hügieeni- ja majapidamistarbed 80-100 eurot; 6) lasteaiaarve 79,20 eurot; 7) tantsutrenn 30 eurot; 8) lasteaiaga teatri külastused 12 eurot (kord või kaks kuus); 9) laste telefoniarve 10 eurot; 10) mänguasjad 30 eurot; 11) õppematerjalid, joonistustarbed, kirjutusvahendid 25 eurot; 12) laste sünnipäevad 33 eurot (400 eurot aastas); 13) meelelahutus 120 eurot; 14) laste telefoniarve 10 eurot; 15) lemmikloomadega seotud kulud 30 eurot. Hagejate esindaja T. V. sissetulek on 580 eurot kuus ja ta saab Sotsiaalkindlustusametist peretoetust 120 eurot kuus, kokku sissetulek 700 eurot. Seni on hagejate esindaja saanud kulutused katta hagejate tädi, vanaema ja vanavanema abiga. Hagejate esindaja on seisukohal, et hagejate rahaliste vajaduste rahuldamise kohustus on ka nende isal, kostjal N. R. . Hagejad taotlevad kostjalt elitist kummalegi 250 eurot kuus. Hagejate esindaja ei ole nõus elatise summat vähendama, kuna see on niigi ainult natuke üle kolmandiku hagejate vajadusest. Hagejate esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. Hagejate esindaja ei nõustu kostja väitega, et lapsed viibivad tema juures kuni 7 päeva ühes kuus. Tegelikult on lapsed viibinud kostja juures üldjuhul 48 tundi, välja arvatud jõulud 2019. aastal. Samuti ei võta kostja lapsi igakuiselt enda juurde. Viimati olid lapsed kostja juures 06.03.2020-08.03.2020. a ning enne seda 25.12.2019-29.12.2019. a. Hagejate esindaja, nende ema T. V. ei ole lapsi lubanud isa juurde Soome, kuna lapsed on rääkinud, et kui nad on isa juures siis isa joob, ei mängi nendega. Lisaks ei usalda ema lapsi Soome kostja narkootikumide tarvitamise probleemide pärast. Tõele ei vasta kostja väide, et ta kulutab laste peale igakuiselt 500-600 eurot. Isa juurest koju tulles on olnud lastel käes kaks pulgakommi, mis ei ole kindlasti terve kuu söögivaru lapse jaoks. Kostja on ühel korra ostnud tähtede harjutamise töövihiku, mis oli venekeelsete tähtede õppimiseks. Kuna aga lapsed käivad eesti lasteaias ja lähevad eesti kooli, on antud töövihik kasutu. Jututeemasid, kus laste ema tahab rääkida sellest, mis lastele on vaja osta, kostja ignoreerib. Tõele ei vasta kostja väide, et ta on saatnud lastele ravimeid. Kostja ei ole isegi kursis asjadega, mida lastel mingil ajahetkel vaja on. Kostja ja laste ema vahel suhtlust ei toimu, kuna kohtu poolt on kostjale pandud laste ema suhtes lähenemiskeeld ja suhtluspiirang peale tema poolt sooritatud vägivaldset tegu. Kohtuotsuses kohtuasjas nr 1-19-5643 on kirjas et N. R. võib T. V. ühendust võtta ainult nende alaealisi lapsi puudutavatel teemadel. Kostja ei pea sellest aga kinni ning kaldub jututeemadega kuhu ise tahab, solvab, alandab ja sõimab laste ema. Kostja ei tunne huvi laste käekäigu, tegemiste ning enda juurde võtmise vastu ning laste ema on lõpetanud kostjaga suhtlemise. 2019. aasta suvel lubas kostja, et toob küttepuid, aga ei toonud. Hagejate esindaja ostis küttepuud ise ega küsinud selle eest kostjalt mingit raha. Seni ei ole kostja maksnud ka ühtegi lasteaia arvet. Seda on teinud laste ema. Sotsiaalametis sõlmiti vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja maksma elatist 250 eurot ühe lapse kohta ehk kokku 500 eurot kuus. Kui kostja on maksnud ainult 200 eurot, siis saab ju öelda, ta ei ole kokkulepet kohaselt täitnud ning alusetud on kostja väited, et kohtule elatise väljamõistmise nõudega soovitakse teda manipuleerida. Hagejate esindaja leiab, et kostja ei ole tõendanud oma rahaliselt rasket olukorda nagu ta seda väidab olevat. Hagejate esindaja on seisukohal, et see, et kostjal on riigi ees täitmata kohustusi, ei saa mõjutada temalt laste kasuks elatise väljamõistmist. Võlgnevused on kostjal tekkinud tema enda tegevuse tulemusena. Hagejate esindaja ei nõustu ka kostja väitega, et tema on varustanud lapsed hästi remonditud korteriga. Tegelikult ostis korteri laste ema T. V. , kes ostis ka korterile uued aknad ja remondiks vajalikud materjalid. Kostja ei olnud selleks võimeline, kuna kulutas enda raha alkoholi ja narkootikumide peale. Kostja aitas remonditöödega, aga ka sellest oli rohkem kahju kui kasu, kuna tema teadmised ehitusest ja remondist olid algelised ja täna kus remondis on möödas ainult 2-3 aasta vajab korter uuesti remonti. Seega raiskas kostja hulga hagejate ema ostetud ehitusmaterjali oma amatöörlikuse tõttu ning hagejate emal tuleb teha kulutusi uue remondi jaoks et lastel oleks hea, soe ja turvaline kodu.
8.Kohus andis 09.07.2020. a kirjaga pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade esitamiseks. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku pidada läbirääkimisi ja lõpetada menetlus kompromissiga.
2-19-522
9.Kostja N. R. esitas 10.08.2020. a kohtule oma lõpliku seisukoha. Kostja teatas, et varasemalt esitatud vastuväidete juurde ja on nõus maksma hagejatele elatist kummalegi 50 eurot kuus ning varustama ise lapsi kõige vajalikuga. Täiendavalt teatas kostja, et ei nõustu hagejate esindaja poolt välja toodud hagejate kuludega. Kostja leiab, et laste kulud ei saa nii suured olla ega ole olnud kunagi nii suured, kui hagejate esindaja väidab. Välja toodud korteriarved ei kuulu ainult laste vajaduste juurde, laste ema elab samuti selles korteris ja vaatab televiisorit jne. Meilivahenduses on laste ema kirjutanud, et lastel on riided olemas, kuid riiete peale on märkinud ta päris suured summad, arvestades seda, et kostja on lapsi vajaliku riietusega varustanud. Samuti ei ole võimalik, et söögi peale läheb nii palju raha, kuna lapsed söövad lasteaias ning koju tulevad ainult õhtul. Kostja arvates ei ole need kulutused proportsionaalsed ja mõistlikud ning rohkem peab panustama teistesse asjadesse ning laste arengusse. Kostja märgib, et korteri ostis tegelikult tema ja kõikide tehingute tegemiseks on hagejate esindaja saanud raha kostja ema arvelt. Hagejate esindaja ise oli töötu ning tal puudus võimalus iseseisvalt osta korterit ning teha remonti. Kostja teatel on ta hetkel töötu. Ta proovib küll kiiremas korras saada tööle, kuid kuna ta peab maksma võlgasid, siis ka tööle saades ei saa ta hagis nõutud ulatuses elatist maksta. Kuna võlad on kohtutäituri juures, siis jäetakse kostjale miinimumpalga, mis võrdub nõutud elatisega.
10.Hagejad kohtu poolt lõplike seisukohtade esitamiseks määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat kohtule ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.1.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et T. V. ja kostjal N. R. on ühised alaealised lapsed: K. R. , sündinud xxxxxxxxxx. a, ja D. R. , sündinud xxxxxxxxxx. a (hagejad). Vanemate kooselu on lõppenud ja lapsed elavad oma ema T. V. . Kostja elab lastest eraldi. Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt elatist alates hagi esitamisest kummalegi 250 eurot kuus. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma kummalegi hagejale elatist 50 eurot kuus. Suuremas ulatuses elatise nõudele vaidleb kostja vastu. Kostja väitel on lapsed olnud osalise aja tema juures ja ta kannab laste kulud vahetult neile vajalike asjade ostmisega. Kostja väitel ei ole ta ka oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline maksma elatist hagis nõutud ulatuses.
11.2.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusega nr 117 oli alates 1. jaanuarist 2019. a kuni kehtestatud kuupalga alammääraks 540 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 on kehtestatud alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2019. a kuni 31. detsembrini 2019. a oli
2-19-522 miinimumelatis ühe lapse kohta 270 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2020. a on see 292 eurot kuus. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka juba varasemates lahendites (vt nt 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 ja 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13) avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Eelnimetatud sätete alusel on kostjal vanemana kohustus oma alaealisi lapsi K. R. ja D. R. (hagejaid) ülal pidada. Eraldi elava vanemana saab kostja ülalpidamiskohustust täita eelkõige elatise maksmise teel. Hagejate esindaja on välja toonud, et hagejate igakuised kulud ühes kuus on kokku ca 1393 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et osaliselt on välja toodud kulud põhjendamatult suured. Eelkõige on põhjendamatult suured märgitud eluasemekulud, mis tuleks jaotada kõigi eluaset kasutavate isikute vahel, mitte arvestada jaotatuna ainult hagejate peale. Kuna aga hagejad nõuavad kostjalt elatist alla seadusega ettenähtud alammäära, siis tulenevalt kehtivast elatise regulatsioonist ja eespool viidatud Riigikohtu praktika seisukohtadest, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi nõutavas ulatuses tõendama ning saab eeldada, et ühe hageja vajaduste rahuldamiseks kulub vähemalt kahekordne miinimumelatis (s.o alates 1. jaanuarist 2019. a vähemalt 540 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2020. a vähemalt 584 eurot kuus). Elatise nõude rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks.
11.3.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõenditega põhistanud PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada temalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist. Kohus märgib, et PKS § 102 lg-s 2 on toodud näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel on alust elatise väljamõistmiseks alla seadusega ettenähtud miinimummäära (vanema töövõimetus, teise lapse vähemkindlustatuks jäämine). PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks võib olla ka igasugune muu asjaolu. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on sellise asjaolu tõendamiskoormus kostjal, kes sellele oma vastuväidetes tugineb. Kostja väitel viibivad lapsed tema juures umbes 4-7 päeva ühes kuus ning kostja teeb laste vajaduste katteks kulutusi umbes 500-600 euro ulatuses kuus. Kohus leiab, et iseenesest saab käsitleda PKS § 102 lg 2 mõttes elatise vähendamise mõjuva põhjusena seda, kui lapsed viibivad olulise aja kohustatud vanema juures ja sel ajal annab vanem neile ülalpidamist vahetult laste vajalike kulude kandmisega. Kohus leiab aga, et antud juhul ei ole kostja tõendanud ei seda, et hagejad oleksid olulise ajast temaga, samuti seda, et on teinud laste vajaduste katteks kulutusi väidetud summade ulatuses. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist 15.05.2020. a määruses, millega määrati poolte nõusolekul kirjalik menetlus. Hoolimata sellest kostja oma väidete tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Hagejate esindaja, nende ema väitel on lapsed viibinud kostja juures üldjuhul ühes kuus kuni 2
2-19-522 päeva (48 tundi), kuid pärast käesoleva aasta märtsikuud ei ole lapsed üldse kostja juures olnud. Hagejate esindaja väitel kannab kõik laste vajalikud tema ning teda on laste ülalpidamisel aidanud laste sugulased, tädi, vanaema ja vanavanaema. Hagejate esindaja tunnistab, et kostja on ostnud lastele vaid mõned üksikud asjad. Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud ega tõendanud, et on laste ülalpidamisse olulises ulatuses panustanud vahetult. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel ei saa arvesse võtta kostja väidet selle kohta, et hagejad koos emaga elavad tema poolt ostetud ja remonditud korteris. Tulenevalt VÕS § 200 lg 1 p-st 1 ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada. Ehk kui kostjal on tulenevalt eluasemest mingid nõuded hagejate seadusliku esindaja vastu, siis neid nõudeid kostjalt nõutava elatisega tasaarvestada ei saa. Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja väited selle kohta, et tema varaline seisund ei võimalda hagejatele nõutud ulatuses elatist maksta. Riigikohus on 13.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 korranud ka juba varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja esitatu kohaselt töötas ta Soomes, kuid seoses koroonaviiruse levikuga selle aasta kevadel kaotas töö ja on hetkel töötu. Kostja väitel puudub tal praegu sissetulek ja puudub ka igasugune vara. Vaatamata kohtu nõudele esitada andmed ja tõendid oma varalise seisundi kohta, kostja mingeid tõendeid ei esitanud. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu praktika seisukohti, leiab kohus, et ainuüksi see, et kostjal ei ole sissetulekut või on see liiga väike, ei anna alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist. Hagejad nõuavad hagis elatist alla kehtiva miinimummäära. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu või esineks mõni muu takistus, mis ei võimalda tal sissetulekut teenida. Koroonaviiruse leviku tõttu töö kaotamine saab olla üksnes ajutine. Kostjal vanemana on laste ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, et hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kohtuväliselt olid vanemad leppinud kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnas kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejatele elatist kummalegi 250 eurot kuus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on esitanud tõendina maksekorralduse (dtl 81), millest nähtub, et K. T. kontolt on 11.05.2019. a kantud hagejate ema T. V. arvele 200 eurot, selgitusega: alimendid N. R. . Hagejad nõuavad kostjalt elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 31.05.2019. a. Kostja poolt esitatud tõend tõendab hagejatele elatise maksmist enne seda perioodi. Kostja ei ole tõendanud, et ta on maksnud hagejatele elatist pärast hagi esitamist ja nõutavat perioodi alates 31.05.2019. a.
11.4.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 31.05.2019. a hagis nõutud määras, s.o kummalegi hagejale 250 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema T. V. pangakontole.
2-19-522
Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul kohus rahuldab hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtule ei ole teada hagejatele menetluskulude tekkimist ning seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.