Osaühingu XXX hagi XXXOÜ ja XXX(XXX) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
7952,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühing XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Riho Friedrichs (elektronpost [email protected])
Kostjad
XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(elektronpost XXX) XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
09.10.2015,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus põhinõude 3000,40 (kolm tuhat koma nelikümmend) eurot tasumise nõude osas.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista solidaarselt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) ja XXX (XXX, isikukood XXX) Osaühingu XXX(registrikood XXX) kasuks 3187,89 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend seitse koma kaheksakümmend üheksa) eurot.
4.Välja mõista solidaarselt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) ja XXX (XXX, isikukood XXX) Osaühingu XXX(registrikood XXX) kasuks viivis 0,1% (null koma üks protsenti) päevas põhinõude 1833 eurot tasumata osalt 26.02.2014.a (kahekümne kuuendast veebruarist kahe tuhande neljateistkümnendal aastal) alates kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1833 eurot.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3 (kolm) on XXXOÜ (registrikood XXX) suhtes 1833 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm) euro tasumise nõude osas tagatiseta viivitamata täidetav põhinõude 1833 eurot õigeksvõtu tõttu (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1 (6)
7.Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Osaühing XXX(hageja) esitas 25.02.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXOÜ ja XXX(kostjad) vastu (tl-d 2-4). Kohus jättis 25.03.2014 määrusega hagi käiguta ja määras tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 19-21). Hageja esitas kohtule 28.03.2014 menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 24-25). Kohus võttis hagi 31.03.2014 määrusega menetlusse (tl-d 29-32). Kostja XXXOÜ vastas hagile 21.04.2014 (tl-d 40-41). Hageja edastas kohtule 26.06.2014 elektronkirja (tl 46) ja 20.01.2015 menetluskulude nimekirja (tl-d 53-60) ning 09.10.2015 nõude täpsustuse (tl-d 79-80). 09.10.2015 toimus asjas avalik kohtuistung (tl-d 85). Hageja edastas 14.10.2015 kohtule menetluskulude nimekirja täpsustuse. Kohus on eelnevalt andnud pooltele kompromissiläbirääkimiste pidamiseks tähtaja kuni 27.06.2015. Hageja on kohtule teatanud, et kompromissi osas kostjatega kokkulepet ei saavutatud.
2.Hageja on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad. Võlatunnistus ja käendus. 24.04.2013 sõlmisid hageja ja kostjad võlatunnistuse, millises kostja XXXOÜ tunnistas võlgnevust hageja ees põhisummas 7133,4 eurot ning lubas selle 60 päeva jooksul tagasi maksta hagejale. Kostja XXX käendas võlakinnituses tagasimaksmisele kuuluvate summade osas kostja XXXOÜ kohustust. 60 päeva kuupäevast 24.04.2013 sai täis 23.06.2013, mis langes pühapäevasele päevale, st tasumise tähtajaks oli järgmine tööpäev 24.06.2013. Kostja XXXOÜ poolt võla tasumine. Kostja XXXOÜ tasus võlast tähtaegselt (18.06.2013) 200 eurot. Kokku on kostja XXXOÜ tasunud võlga 2300 eurot. Põhivõla jääk on 7133,4 – 2300 = 4833,4 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab põhivõlg 4833,4 eurot ning viivis 1354,89 (145,60+ 199+ 211,16+ 233,63+ 565,5) eurot. Võlatunnistuse punkt 4 kohaselt käendab kostja XXX võla tagastamist. Kuna võlga pole tagastatud kokkuleppe kohaselt, vastutab kostja XXX võla tagastamata jätmise ja ebakorrektse tagastamise eest kostja XXXOÜ-ga solidaarselt. Hageja palub lugeda hagi resolutsiooni punkti 2 osas õigeks sõnastus, mille kohaselt välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivised kuni 25.02.2014 summas 1354,89 eurot ning alates 26.02.2014 0,1% tasumata põhivõlalt 4833,40 eurot summalt päevas kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Hageja leiab, et poolte vahel on konstitutiivne võlatunnistus.
3.Kostja XXXOÜ on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad. Kostja XXXOÜ-l ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja XXXOÜ tunnistab hagi põhivõlga 4833,40 eurot ulatuses. Kostja XXX ei ole antud asjas esitanud omapoolseid asjaolusid ja seisukohtasid ning vastuväiteid.
2 (6)
4.09.10.2015 toimus kohtuvaidluses avalik kohtuistung, milles avaldati järgmist. Kohus selgitas menetlusosalisele asjaolusid ja menetluse hetkeseisu. Hageja esindaja avaldas, et kostja XXXOÜ on hagi esitamisest tänaseni osa võlga ära tasunud. Hageja täpsustab nõuet ja esitab vastava kirjaliku arvestuse. Tasutud nõude osas vastavalt täpsustustele hageja loobub nõudest. Hageja taotleb sisulise otsuse tegemist. Hageja on täpsustuses välja toonud ka viivised tänase päeva seisuga.
5.Hageja esindaja esitas 09.10.2015 kohtule menetlusdokumendi. Hageja on välja toonud, et kostja XXXOÜ on peale hagiavalduse esitamist osaliselt tasunud võlga, mistõttu tuleb nõude osas tasutud summad arvesse võtta ja teha teatavaid korrektuure. Kokku moodustab seisuga 09.10.2015 kostjate võlgnevus hageja ees 1833 eurot põhivõlga ning viivist (2251+658,04=) 2909,04 eurot, mille hageja palub kohtul kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Hageja esindaja on 13.11.2015 elektronkirjas selgitanud 09.10.2015 menetlusdokumendi kohta, et nõue esitatud arvestuse tõttu ei suurenenud ega vähenenud. Täpsustus vaid matemaatiline arvestuskäik ehk saabus selgus selles, kui suureks oli viivis kujunenud istungi ajaks. Seetõttu palutakse kohtul lähtuda hagiavalduses esitatud 25.02.2014 ja 28.03.2014 menetlusdokumendis täpsustatud nõude sõnastusest, millise kohaselt lisaks põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutnud viivise nõudele, palutakse välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivised alates 26.02.2014 0,1% tasumata põhivõlalt 4833,40 eurot summalt päevas kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
6.Hageja on taotlenud antud asjas sisulise otsuse tegemist. Kohus määrab asja lahendamisel esmalt kindlaks asjaolud, mille üle pooled ei vaidle, nõudest osalise loobumise ja võlatunnistuse olemuse, st kas pooled on sõlminud konstitutiivse (abstraktne) võlatunnistuse või deklaratiivse võlatunnistuse, ning hindab sõlmitud võlatunnistuse kehtivust. Seejärel hindab kohus hageja nõude ulatust ja teeb kindlaks, kas ja millised nõuded on hagejal kostjate vastu tulenevalt võlatunnistusest. Viimasena lahendab kohus hageja nõuded. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
7.-
-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 24.04.2013 sõlmisid hageja ja kostjad võlatunnistuse, milles kostja XXXOÜ tunnistas võlgnevust hageja ees põhisummas 7133,4 eurot ning kostja XXXOÜ lubas selle 60 päeva jooksul tagasi maksta hagejale; võlatunnistusest tulenev viivisemäär on 0,1% päevas; kostja XXX käendas võlatunnistuses tagasimaksmisele kuuluvate summade osas kostja XXXOÜ kohustust.
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et punktis 7 nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS §-le 231 lg 4 vaja tõendada. Nõudest osaline loobumine
8.Hageja on kohtumenetluses avaldanud järgmist. Kostja XXXOÜ on osa võlga ära tasunud. Hageja täpsustab nõuet ja esitab vastava kirjaliku arvestuse ning tasutud nõude osas ja vastavalt täpsustustele hageja loobub nõudest. Hageja esindaja esitas 09.10.2015 kohtule menetlusdokumendi. Hageja on selles välja toonud, et hagiavalduse esitamise seisuga 25.02.2014 oli põhivõlg 4833,40 eurot ja viivis 1354,89 eurot ning seisuga 09.10.2015 on kostjate võlgnevus hageja ees 1833 eurot põhivõlg ja viivis 2909,04 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on põhivõlgnevuse nõuet vähendanud 3000,40 euro võrra (4833,40-1833) ning see kujutab endast hagist osalist loobumist. Kohtu hinnangul puuduvad alused hagist osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse põhivõlgnevuse 3000,40 eurot tasumise nõudes. Eeltoodust tulenevalt on kohtumenetluses hageja põhinõude suurus kostjate vastu 1833 eurot (4833,40-3000,40). 3 (6)
Põhinõude õigeksvõtt
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja XXXOÜ on kohtule esitatud avalduses tunnistanud hagis nõutud põhivõlga 4833,40 eurot ulatuses (tl 40). Kohus on eelnevalt võtnud hagist osalise loobumise vastu ja lõpetanud menetluse põhivõlgnevuse 3000,40 eurot tasumise nõude osas, mistõttu on kohtumenetluses hageja põhinõude suurus kostjate vastu 1833 eurot. Kostja XXXOÜ võttis hageja põhinõude õigeks (tl 40), mistõttu peab kohus kostja XXXOÜ osas hagiavalduse rahuldama põhinõudes 1833 eurot. Kohus rahuldab kostja XXXOÜ osas hagiavalduse õigeksvõtul põhinõudes 1833 eurot ning mõistab kostja XXXOÜ-lt hageja kasuks välja 1833 eurot. Kostja XXXOÜ osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus põhinõudes 1833 eurot tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Võlatunnistuse olemus ja kehtivus
10.Hageja on välja toonud, et pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse ja asjaolud, millest nähtub hageja nõuete põhinemine kostjate vastu võlatunnistusel. Kohus märgib, et võlatunnistus on konstitutiivne (abstraktne) võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Teisisõnu konstitutiivse ehk abstraktse võlatunnistusega luuakse võlgniku ja võlausaldaja vahel uus iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks. Nimetatu nähtub 24.04.2013 sõlmitud võlatunnistusest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistus oleks vastuolus seaduse, heade kommetega või avaliku korraga. Kohtu hinnangul sõlmisid 24.04.2013 hageja ja kostjad konstitutiivse võlatunnistuse. Kohus leiab, et poolte vahel 24.04.2013 sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus ei ole tühine ning on pooltele täitmiseks kohustuslik. Nõuete ulatus
11.Hageja on välja toonud, et hagiavalduse esitamise seisuga 25.02.2014 oli põhivõlg 4833,40 eurot ja viivis 1354,89 eurot ning seisuga 09.10.2015 on kostjate võlgnevus hageja ees 1833 eurot põhivõlg ja 2909,04 eurot viivis. Kohus on võtnud hagist osalise loobumise vastu ja lõpetanud menetluse põhivõlgnevuse 3000,40 euro tasumise nõude osas, mistõttu on hageja põhinõude suurus kostjate vastu 1833 eurot, mida hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks. Kohus rahuldas kostja XXXOÜ osas hagiavalduse õigeksvõtul põhinõudes 1833 eurot. Hageja on palunud asja lahendamisel lähtuda hagiavalduses esitatud 25.02.2014 ja 28.03.2014 menetlusdokumendis täpsustatud nõudest. 28.03.2014 menetlusdokumendis palutakse välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivised kuni 25.02.2014 summas 1354,89 eurot ning alates 26.02.2014 0,1% tasumata põhivõlalt 4833,40 eurot summalt päevas kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Kohus lähtub asja lahendamisel hageja viivise nõudest välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivised kuni 25.02.2014 summas 1354,89 eurot ning viivise nõudest, milles palutakse hagejalt välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivised alates 26.02.2014 viivisemääraga 0,1% päevas tasumata põhivõlalt, milleks on osalise loobumise tõttu 4833,40 eurot asemel 1833 eurot, kuni põhivõla lõpliku tasumiseni.
12.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel 24.04.2013 sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus on kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. 24.04.2013 sõlmitud võlatunnistuse punktidest 3 ja 4 nähtub, et kostja XXXOÜ ja hageja on nõus, et võlg tasutakse 60 päeva jooksul võlatunnistuse sõlmimisest hageja arveldusarvele ja kostja XXX käendab võlatunnistuses tagasimaksmisele kuuluvate summade osas kostja XXXOÜ kohustust. Sõlmitud võlatunnistusele 4 (6)
tuginedes võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Nimetatud säte reguleerib kõigi rahaliste kohustuste täitmise nõudeid. Raha maksmise kohustuse täitmist saab põhimõtteliselt alati nõuda. Võimatus raha maksta ei vabasta täitmise kohustusest ega ole üldjuhul ka aluseks rikkumise vabandatavusele. See tähendab, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav ja makseraskused (sh vähene töötasu) ei vabasta täitmise kohustusest. Sõlmitud võlatunnistuses on kindlaks määratud võlasuhtes viivisemäär 0,1% päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
13.Hageja on kohtule esitanud menetlusdokumendis järgmise hagiavalduse esitamise ajaks 25.02.2014 sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse summas 1354,89 eurot. Kostja XXXOÜ tasus võlast tähtaegselt (18.06.2013) 200 eurot. Alates 23.06.2013 oli kostja XXXOÜ tasumisega viivituses. 23.06.2013 kuulus tasumisele 7133,4-200 = 6933,4 eurot. 15.07.2013 tasus kostja XXXOÜ järgmise makse 300 eurot. Perioodi 23.06.2013-15.07.2013 jääb 21 päeva. Seega viivitas 6933,4 eurot tasumisega kostja XXXOÜ kokku 21 päeva. Võlatunnistuse punkt 1.8. kohaselt peavad pooled enesele siduvaks viiviseregulatsiooni, mille punkt 1.2 kohaselt on viivisemäär 0,1% päevas. 0,1% summast 6933,4 eurot moodustab 6,9334 eurot päevas. Seega perioodil 23.06.2013-15.07.2013 tekkis arvestuslikku viivist 6,9334 * 21= 145,60 eurot. 14.08.2013 tasus kostja XXXOÜ järgmise makse 600 eurot. Perioodi 16.07.2013-14.08.2013 jääb 30 päeva. Seega viivitas (6933,4 – 300 = 6633,4) eurot tasumisega kostja XXXOÜ kokku 30 päeva. Võlatunnistuse punkt 1.8. kohaselt peavad pooled enesele siduvaks viiviseregulatsiooni, mille punkt 1.2 kohaselt on viivisemäär 0,1% päevas. 0,1% summast 6633,4 moodustab 6,6334 eurot päevas. Seega perioodil 16.07.2013-14.08.2013 tekkis arvestuslikku viivist 6,6334 * 30= 199 eurot. 19.09.2013 tasus kostja XXXOÜ järgmise makse 600 eurot. Perioodi 15.08.2013-19.09.2013 jääb 35 päeva. Seega viivitas (6633,4 – 600=) 6033,4 eurot tasumisega kostja XXXOÜ kokku 35 päeva. Võlatunnistuse punkt 1.8. kohaselt peavad pooled enesele siduvaks viiviseregulatsiooni, mille punkt 1.2 kohaselt on viivisemäär 0,1% päevas. 0,1 % summast 6033,4 moodustab 6,0334 eurot päevas. Seega perioodil 15.08.2013-19.09.2013 tekkis arvestuslikku viivist 6,0334 * 35 = 211,16 eurot. 01.11.2013 tasus kostja XXXOÜ viimase makse 600 eurot. Perioodi 20.09.2013-01.11.2013 jääb 43 päeva. Seega viivitas (6033,4 – 600=) 5433,4 eurot tasumisega kostja XXXOÜ kokku 43 päeva. Võlatunnistuse punkt 1.8. kohaselt peavad pooled enesele siduvaks viiviseregulatsiooni, mille punkt 1.2 kohaselt on viivisemäär 0,1% päevas. 0,1 % summast 5433,4 moodustab 5,4334 eurot päevas. Seega perioodil 20.09.2013-01.11.2013 tekkis arvestuslikku viivist 5,4334 * 43 = 233,63 eurot. Alates 01.11.2013 on kostjal jätkuvalt tasumata põhivõlga (5433,4-600) 4833,4 eurot. Võlatunnistuse punkt 1.8. kohaselt peavad pooled enesele siduvaks viiviseregulatsiooni, mille punkt 1.2 kohaselt on viivisemäär 0,1% päevas. 0,1 % summast 4833,4 moodustab 4,8334 eurot päevas. Alates 01.11.2013 kuni hagiavalduse esitamise seisuni (25.02.2014) on summa 4833,4 tasumisega viivitatud 117 päeva. Seega perioodist 01.11.2013 kuni 25.02.2014 (hagiavalduse esitamise seis) on arvestuslik viivis (117 * 4,8334) 565,5 eurot. Seega hagiavalduse esitamise seisuga moodustab põhivõlg 4833,4 eurot ning viivis (145,60+ 199+ 211,16+ 233,63+ 565,5) 1354,89 eurot. Kostjad ei ole esitanud nimetatud hageja viivise nõudele vastuväiteid.
14.Kohus selgitab, et viivise arvestuse perioodi 23.06.2013-15.07.2013 jääb 23 päeva (mitte 21 päeva) ja viivise arvestuse perioodi 15.08.2013-19.09.2013 jääb 36 päeva (mitte 35 päeva), mistõttu võib hagejal olla kostjate vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue arvestusega kuni 25.02.2014 summas 1374,80 eurot. Hageja on esitanud kohtule sissenõutavaks muutunud viivise nõude arvestusega kuni 25.02.2014 summas 1354,89 eurot. Kohus ei saa hageja poolt kohtule esitatud nõude piire ületada. Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue arvestusega kuni 25.02.2014 summas 1354,89 eurot.
15.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude mõista hageja kasuks viivis alates 26.02.2014 viivisemääraga 0,1% päevas kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hagejal õigust nõuda viivist põhinõudest 1833 eurot suuremas ulatuses, sest hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist põhinõuet ületavas osas. Kohus mõistab seetõttu VÕS § 5 (6)
113 lõike 1 alusel võlatunnistuses kokkulepitud määras ja TsMS § 367 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1833 eurot tasumata osalt määraga 0,1% päevas alates 26.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1833 eurot. Eeltoodut arvesse võttes, sealhulgas asjaolu, et kostjad ei ole tõendanud hageja nõuete tervikuna või hageja avaldatust suuremas ulatuses rahuldamist, loeb kohus kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide alusel tuvastatuks, et hagejal on kostjate vastu järgnevad nõuded: 1833 eurot põhivõlgnevuse nõue, 1354,89 eurot sissenõutavaks muutnud viivise nõue, viivise nõue põhinõude 1833 eurot tasumata osalt määraga 0,1% päevas alates 26.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1833 eurot. Nõuete lahendamine
16.Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: 24.04.2013 sõlmitud võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevuse nõue 1833 eurot; 24.04.2013 sõlmitud võlatunnistusest tulenev sissenõutavaks muutnud viivise nõue 1354,89 eurot arvestusega kuni 25.02.2014; viivise nõue põhinõude 1833 eurot tasumata osalt 0,1% päevas alates 26.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1833 eurot. Hageja nõue kostjate vastu on kokku 3187,89 (1833+1354,89) eurot, millele lisandub viivise nõue alates 26.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et antud asjas esinevad asjaolud ei anna alust jätta võlatunnistusest või seadusest tulenev kohaldamata. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus rahuldab kohtuotsuse punktis 16 nimetatud hageja nõuded ja mõistab need kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu tuleb menetluskulud vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 jätta kostjate kanda.
18.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 13.11.2015. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.