Välja mõista XXX PlusPlus Baltic OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 288 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda PlusPlus Baltic OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-14-28162 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.PlusPlus Baltic OÜ (hageja) esitas 02.09.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu 1333,54 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 01.10.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.22.10.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 666,77 euro ja viivise 666,77 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXAktsiaselts (AS) ja kostja 18.11.2010 ja 28.11.2010 liitumislepingud ja järelmaksulepingud (nr 10451019), mille alusel kohustus XXXAS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefonide) ja teenuste eest õigeaegselt ning regulaarselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja kasutas XXXAS-i poolt pakutud kaupu ja teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Viimase arve tasumise tähtaja (18.09.2011) seisuga oli kostja võlgnevus XXXAS-i ees 666,77 eurot. Oma allkirjadega lepingutel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva XXX mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (XXX üldtingimused). Vastavalt XXX üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 18 päeva jooksul nende esitamisest ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXX AS loovutas 19.12.2013 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmisega viivitamise eest ajavahemikus 18.09.2011-22.10.2014 viivist kogusummas 1130,18 eurot (s.o 666,77 eurot x 1130 päeva x 0,15%). Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivisenõuet põhivõla summani, paludes kostjalt välja mõista viivise summas 666,77 eurot.
3.Käesolevas tsiviilvaidluses kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 teine lause, mis sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna kostja võlgnevus on tekkinud aastal 2011 esitatud arvete alusel, siis algas nõude aegumistähtaeg 2011 aasta lõpust ning oleks lõppenud 31.12.2014. Hageja on esitanud kostja
2-14-28162 suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse 02.09.2014, seega antud hetkeks ei olnud nõue kostja vastu aegunud. Samuti TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 sätestab, et nõude aegumine peatub maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja nõuete väljamõistmise esitamise tähtaeg on möödunud tuginedes TsÜS § 142 lg-le 1, §-le 143, §-le 144, § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-le 1. Nõue oli sissenõutav alates 19.09.2011 ning aegumistähtaeg lõppes 20.09.2014. Kostja ei saanud hageja poolt teavitusi, kuna elas väljaspool Eestit alates 2012.
5.TsÜS § 147 lg 2 näeb ette, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega nõue oli sissenõutav alates 19.09.2011. Kostja leiab, et TsÜS § 147 lg 3 saab rakendada juhul, kui poolte vahel oli kokkuleppe. Antud juhul kokkulepet ei olnud.
6.Kostja ei ole nõus viiviste ja menetluskuludega ning ei ole võimeline neid tasuma, kuna asus tööle alates 04.03.2015 põhipalgaga 200 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses esitatud väiteid, et tema ja XXXAS-i vahel oli 18.11.2010 ja 28.11.2010 sõlmitud liitumislepingud ja järelmaksulepingud (nr 10451019), mille alusel kohustus XXXAS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefonide) ja teenuste eest õigeaegselt ning regulaarselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Samuti ei ole kostja eitanud sõlmitud lepingute alusel arvete esitamist XXXAS-i poolt ning arvetel kajastatud kaupade saamist ja teenuste tarbimist. Nende faktiliste asjaolude vaidlustamise tahe ei ilmne kohtu arvates ka kostja muudest avaldustest, mistõttu võib TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada kostja poolt nende asjaolude omaksvõttu.
10.VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Lisaks annab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt algse võlausaldaja XXXAS-i ja kostja vahel 18.11.2010 ja 28.11.2010 sõlmitud liitumislepingute ja järelmaksulepingute (vt tl 20-21 ja 25-26) lisaks olevate XXX üldtingimuste p-dele 4.1.2. ja
7.3.(vt tl 27-39) kohustus kostja tasuma arved hiljemalt arvetel märgitud maksetähtpäevadeks (vt ka http://XXX.ee/tugiinfo/tingimused/yldtingimused/; p-d 4.1.2. ja 6.13.). Samuti andis XXX üldtingimuste p 7.3. võlausaldajale õiguse nõuda arvete tasumisega viivitamise korral kostjalt viivist alates arvetele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust ka nõuete loovutamise üle. VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise
2-14-28162 võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja on esitanud hageja nõuetele aegumise vastuväite. Lisaks väidab kostja, et ta ei saanud hageja poolt teavitusi.
12.Kohus käsitleb esmalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud ning põhjendab seda järgnevaga. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Mobiiltelefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat. Nõude aegumise alguse määratlemisel tuleb käesoleval juhul lähtuda TsÜS § 147 lg 3 teisest lauset. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Nimetatud teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kostja pidi liitumislepingute kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. XXX üldtingimuste p 7.2. kohaselt pidi XXXAS esitama kostjale arve üldjuhul vähemalt üks kord kalendrikuus. Asja materjalidest nähtuvalt esitati vaidlusalused arved kostjale ajavahemikus 01.02.201101.09.2011 (vt tl 49-64). Seega algas lepingutes kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2011. a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab kalendriaasta vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele olema lõppenud, seega algas kõigi hagis nimetatud arvete osas tasu nõude aegumine 01.01.2012 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppenuks TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2014 kell 24.00. Mobiiltelefonide järelmaksu kohustuste osas on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa vastavalt esitatud arvetele) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas mobiiltelefonide järelmaksu osas nõude aegumine 01.01.2012 kell 00.00 ning aegumistähtaeg oleks lõppenud TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2014 kell 24.00. Ka esitatud viivisenõude aegumistähtaeg oleks lõppenud 31.12.2014 kell 24.00. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal oli kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Sellest lähtuvalt tuleb nõude aegumistähtaja algust arvestada TsÜS §-s 154 sätestatu kohaselt. Viivisenõude aegumistähtaeg algas seega samuti 01.01.2012 kell 00.00 ning lõppenuks TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2014 kell 24.00. Kohus märgib, et kõrvalkohustusest tuleneva nõudena aeguks viivisenõue TsÜS § 144 kohaselt igal juhul hiljemalt koos põhinõudega.
13.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 02.09.2014, mis jätkub siiani hagimenetluses. Kohus selgitab, et TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega (paragrahvi esimese lõike tähenduses) võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
14.Kohtu hinnangul ei anna ka teised kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja nõuete rahuldamata jätmiseks. Mobiiltelefoniteenuste lepingute esemeks oli mobiilsideteenuse müük
2-14-28162 telekommunikatsioonivõrgu kaudu, mistõttu tuleb lepingule vastavalt VÕS § 208 lg-le 3 kohaldada asja müügi kohta seaduses sätestatut, niivõrd kui seadusest ei tulene teisiti või see ei ole vastuolus müüdava teenuse olemusega. VÕS § 208 lg 1 järgi on ostja kohustuseks ostuhinna tasumine. Samuti tuleneb XXX üldtingimuste p-st 4.1.2, et klient (st kostja) on kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ning üldtingimustes kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Arvelduste kord on fikseeritud XXX üldtingimuste 7. punktis. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses väitnud, et ta ei saanud hageja poolt teavitusi. Kohus leiab, et teavituste väidetav mittesaamine ei vabasta kostjat lepingutest tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti pidi kostja arvestama kohustusega tasuda viivist vastavalt XXX üldtingimuste p-s 7.3. kokku lepitule. Lisaks tuleb märkida, et hageja väidete kohaselt on hagile lisatud teatis nõude loovutamise kohta (tl 65) ja võlanõue (tl 66) saadetud kostja poolt lepingute sõlmimisel teatatud aadressile (XXX, Tallinn). Juhul kui kostja mainitud aadress vahepeal muutus, oli tal vastavalt XXX üldtingimuste p-le 4.1.6. kohustus sellest XXXAS-i kirjalikult teavitada. Kostja poolt kohtule esitatud kirjalikust vastusest järelduvalt on tema aadress muutunud ajavahemikus 2012 kuni 15.02.2015 ning seejärel on uuesti kontaktaadressiks Sütiste tee 33-137, Tallinn (vt tl 97, 102, 135).
15.Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda 22.10.2014 seisuga põhinõudelt (666,77 eurot) viivist ajavahemiku 18.09.2011-22.10.2014 eest kogusummas 1130,18 eurot. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse järgi võib viivitusintressi (viivist) nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. XXXAS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute lisaks olevate XXX üldtingimuste p-s 7.3. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on hagis esitanud viivisenõude siiski vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista 666,77 eurot. Nõutava viivisesumma vähendamine hageja poolt on kooskõlas ülalosundatud TsMS § 5 lg-s 1 sätestatuga.
16.Kohus lisab, et ülalviidatud XXX üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses ning kostja sõlmis lepingud eelduslikult tarbijana (VÕS § 34). Kuivõrd XXXAS sõlmis kostjaga lepingud oma majandustegevuse raames, tuleb kohtul vaidluse lahendamisel poolte taotlustest sõltumata arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega (TsMS § 438 lg 1). Kohus leiab samas, et vähemalt käesolevas vaidluses kohalduvate lepingupunktide osas ei saa pidada XXX üldtingimusi VÕS §-s 42 sätestatud alustel tühisteks. Samuti puudub poolte esitatud faktiväidete põhjal põhjus arvata, et need tingimused ei ole saanud sõlmitud lepingute osaks (VÕS § 37 lg-d 1 ja 3).
17.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi nii põhi- kui viivisenõude osas.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
2-14-28162
19.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 288 eurot.
21.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
22.Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 155 eurot, kokku 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
23.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 4 tunni ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 240 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14, otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
25.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et käesolevat tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses, kohtuasja materjalide maht ei ole suur ning menetlus ei ole kestnud ajaliselt kaua.
26.Kohus on seisukohal, et esindaja toimingud olid hageja esindamiseks vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud 4 tunni ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate
2-14-28162 dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
27.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 60 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades eeltoodut peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
28.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 240 eurot (s.o 4 x 60), millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 288 eurot. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (vt tl 129). Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabikulude kostjalt väljamõistmine koos käibemaksuga.
29.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 488 eurot.
30.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
31.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.