Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(4)

2-14-56170 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hagiavalduses (t.l.-55-58, I kd) esitas hageja nõude tunnistada õigusvastaseks hageja korteris küttesüsteemi tagasivoolu toru äralõikamine ja kohustada kostjat taastama hageja korteris küttesüsteemi tagasivoolu toru. Kohtuistungil 27. oktoobril 2015 (t.l.-9-10, II kd) täpsustas hageja nõude eset ja palub tunnistada õigusvastaseks hageja korteris kuumavee varustuse tagasivoolu toru äralõikamine ja kohustada kostjat taastama hageja korteris kuumavee varustuse tagasivoolu toru. Hageja nõuab kostjalt kui korteriühistult õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, esialgse olukorra taastamist. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi aadressil XXX omanik. Elamu Pähklimäe 7 Narva haldamiseks on moodustatud korteriühistu Pähklimäe 7/11, asjas kostja. Hageja on korteriühistu Pähklimäe 7/11 liige. Kostja teostas 2008. aastal maja tehnosüsteemide renoveerimist, mille käigus oli 05. septembril 2008 kostja poolt hageja korterist eemaldatud kuumavee tagasivoolu toru. Hageja leiab, et kostja teostas tehnosüsteemide renoveerimise töid, sealhulgas ka hageja korterist kuumavee tagasivoolu toru eemaldamise ebaseaduslikult, omamata tööde tegemiseks kõigi korteriomanike nõusolekut, samuti puudus kostjal tööde tegemiseks projekt. Kostja poolt hageja korterist kuumavee tagasivoolu toru eemaldamise tagajärjel avastas hageja 2009. aasta jaanuari kuus, et hageja korteris on siseõhu temperatuur langenud alla eluruumide siseõhu temperatuuri kohta kehtestatud normi. Hageja on seisukohal, et kostja ebaseadusliku tegevuse tagajärjel on hagejale tekitatud kahju ning hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamiseks hageja korteris esialgse olukorra taastamist. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja viitab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastatajast, mil hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja nõustub, et tööd hageja korteris toimusid septembris 2008 ja seega pidi hageja kahjust teada saama hiljemalt 2009. aasta aprillis, kui talv lõppes. Lähtuvalt eeltoodust taotleb kostja aegumise kohaldamist hageja nõudele ja palub jätta hagi rahuldamata. 2(4)

2-14-56170

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et hageja on korteriomandi aadressil XXX omanik. Elamu Pähklimäe 7 Narva haldamiseks on moodustatud korteriühistu Pähklimäe 7/11, asjas kostja. Hageja on korteriühistu Pähklimäe 7/11 liige. Kostja teostas 2008. aastal maja tehnosüsteemide renoveerimist, mille käigus oli 05. septembril 2008 kostja poolt hageja korterist eemaldatud kuumavee tagasivoolu toru. Hageja avastas 2009. aasta jaanuari kuus, et hageja korteris on siseõhu temperatuur langenud alla eluruumide siseõhu temperatuuri kohta kehtestatud normi. Hageja palub tunnistada õigusvastaseks hageja korteris kuumavee varustuse tagasivoolu toru äralõikamine ja kohustada kostjat taastama hageja korteris kuumavee varustuse tagasivoolu toru. Kostja esitas aegumise vastuväite hageja nõudele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus järeldab, et hageja sai kahjust teada hiljemalt jaanuaris 2009, kui hageja hakkas tundma, et korteri siseõhu temperatuur on langenud alla tavapärase temperatuuri. Hageja kinnitas seda ka kohtuistungil. Arvestades jaanuarist 2009 kolm aastat, aegus hageja nõue kahju hüvitamiseks esialgse olukorra taastamiseks 2012. aasta jaanuari lõpus. Hageja esitas hagi kohtule 21. augustil 2014, s.o peale nõude aegumist. Kohus ei tuvastanud, et hageja nõude aegumine oleks enne hagi esitamist katkenud või peatunud. Lähtuvalt TsÜS § 142 lg 1, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143, kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3, kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue on aegunud ning kostjal on õigus keelduda kahju hüvitamise kohustuse täitmisest. Kohus kohaldab kostja taotlusel hageja nõude osas aegumist ja teeb vaheotsuse lõppotsusena, millega jätab hagi rahuldamata ja asja edasi ei menetle. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnistada õigusvastaseks hageja korteris kuumavee varustuse tagasivoolu toru äralõikamine ja kohustada kostjat taastama hageja korteris kuumavee varustuse tagasivoolu toru. Kohus leiab, et hageja on esitanud kaks nõuet, millest esimene on tuvastusnõue ning teine nõue on tuvastusnõudega seotud sooritusnõue kahju hüvitamiseks esialgse olukorra taastamiseks. Sooritusnõude väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. 3(4)

2-14-56170 Vastavalt TsMS § 134 lg 1 ja lg 3, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid ning TsMS § 174 lg 2 ja lg 4 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Lähtuvalt TsMS § 177 lg 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus teeb asjas vaheotsuse aegumise kohaldamiseks. Samas ei ole välistatud, et tsiviilasja menetlus võib jätkuda ja seetõttu menetlusosaliste menetluskulud suureneda. Menetlusökonoomia seisukohast ei ole menetluskulude mitmekordne kindlaksmääramine põhjendatud ja seega on mõistlik määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks peale asja menetlust lõpetava lahendi jõustumist ühe korraga. Menetluskulude rahalise suuruse kindlakmääramise ja menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrustega peale tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.