sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
7023,25 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja
esindajad
vandeadvokaat Raul Ainla Kostja OÜ XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja Harland Paas
Kohtuistungi toimumise aeg
27. oktoober 2015. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja lepinguline esindaja Harland Paas
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks kahjuhüvitis 6500 eurot, viivis 12.11.2015 seisuga 302,48 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (6500 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks menetluskulud 2040 eurot, millest riigilõiv 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1590 eurot.
2-15-5770
4.Jätta rahuldamata XXXOÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1200 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.11.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXOÜ (hageja) esitas 16.04.2015 maakohtule hagi OÜ XXX(kostja) vastu kahju 6500 euro hüvitamiseks ja sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ XXX 04.02.15 metsamaterjali müügilepingu, mille kohaselt hageja omandas metsamaterjali asukohaga XXX hinnaga 17 280 eurot. 23.02.2015 umbes kella 16.30 paiku tuvastas OÜ XXX esindaja, et tüviste riida ja 3 m küttepuude riida juures teeb omavolilist hakkimistööd ja äravedu kostja. Selgus, et töökäsu selleks andis kostja tootmisjuht. Hageja leiab, et kostja on tekitanud talle õigusvastaselt kahju. Kostja omastas (hageja hinnangul varastas) hagejale kuulunud metsamaterjali. Põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja hagejal kahju tekkimise vahel on hageja poolt tõendatud – kostja tegu põhjustas kaotuse hageja varalises sfääris. Kostja viis ära 2100 rm metsamaterjali, mille väärtus asjatundja arvamuse kohaselt on 12 054 eurot. Hageja nõuab 6500 euro hüvitamist. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja poole pöördus 2014. a detsembris ennast OÜ XXXesindajana tutvustanud XXX, kes tellis kostjalt Tallinna Lennuvälja taga asuval maa-alal lammutuspuidu hakkimise teenuse. XXX’iga suhtles kostja töödejuhataja XXX. Suuliselt lepiti kokku töö tegemise tingimustes ja kostja töötajad teostasid kokkulepitud töö ajavahemikul 30.12.2014 kuni 07.01.2015. Peale töö tegemist küsis ei olnud XXX enam kättesaadav ning kostja ei teadnud, kellele teostatud tööde eest arve esitada. Kuivõrd XXX oli eelnevalt pakkunud kostjale teha samal objektil ka hakkepuitu, siis töötas kostja 23.02.2015 üles 540 m3 hakkepuitu ja müüs selle XXX OÜ-le. Hakkepuidu müügist sai kostja tulu ca 3000 eurot (müügist 5483,84 eurot – ülestöötamise kulu 2 500 eurot). Kostja leiab, et ei ole hageja omandiõigust rikkunud, sest 04.02.2015 kuupäevaga leping metsamaterjali müügiks on näilik ja tehtud eesmärgiga anda nõudeõigus kostja vastu OÜ-lt XXX üle kolmandale isikule, e hagejale, sest sellisel moel väldib XXX menetluses osalemist. XXX suhtles algusest peale kostja esindajatega esitades valeväiteid ja hoidudes kirjalike lepingute sõlmimisest, et töö eest mitte tasuda. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab et hagi tuleb rahuldada.
2-15-5770
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja teostas Tallinna Lennuvälja taga asuval maa-alal (Lennuplatsi kinnistu) lammutuspuidu hakkimise teenust ning teenuse tellijaks oli XXX. 27.06.2014 töövõtulepinguga nr 27.06.2014 on tõendatud, et OÜ XXX oli sõlminud töövõtulepingu Aktsiaseltsiga Tallinna Lennujaam, et teostada viimasele kuuluvatel kinnistutel prügi likvideerimistöid ning OÜ XXX esindajaks oli XXX (tl 81-82). Puudub vaidlus, et kostjalt telliti nimetatud töövõtulepingu raames alltöövõtuna lammutuspuidu hakkimise teenust ning kostjale on eeltoodud tööde eest tasumata. Kostja ei vaidle vastu, et lisaks lammutuspuidu hakkimisele hakkis ta 23.02.2015 vaidlusalusel kinnistul metsamaterjali ja müüs selle XXX OÜ-le. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja oli 23.02.2015 vaidlusalusel kinnistul asuva metsamaterjali omanik ning kas kostja on oma õigusvastase tegevusega tekitanud hagejale kahju. Hageja nõude kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Kohus ei ole tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtu hinnangul saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
5.Pooled vaidlevad 04.02.2015 metsamaterjali müügilepingu olemasolu ja selle õiguslike tagajärgede üle (tl 6-9). 04.02.2015 kirjalikust müügilepingust nähtub, et OÜ XXX, keda esindas XXX, ja hageja, keda esindas XXX, on sõlminud metsamaterjali müügilepingu. Metsamaterjal, mida vaidlusaluse müügilepinguga OÜ XXXkostjale võõrandas, on sama metsamaterjal, mida kostja 23.02.2015 Lennuplatsi kinnistul hakkis ja ära müüs. Kostja leiab, et 04.02.2015 kuupäevaga leping metsamaterjali müügiks on näilik ja tehtud eesmärgiga anda nõudeõigus kostja vastu OÜ-lt XXXüle kolmandale isikule. Kostja leiab, et eeltoodut tõendavad järgmised asjaolud: tehingu teinud äriühingute esindajad on vennad (XXX ja XXX), 25.02.2015 elektronkirjas käsitleb OÜ XXXümbertöötatud metsamaterjali enda varana (tl 42), kummagi tehingupoole majandustegevusse ei kuulu metsamaterjali töötlemine (tl 51-64), hagiavaldusega koos ei esitanud hageja lepingupoole volikirja. Vastuväide, et hageja ei ole müügilepingu alusel OÜ-le XXXmetsamaterjali eest tasunud, on kohtuistungil sisulise arutamise käigus esmakordselt esitatud väide, mille kohus jätab tähelepanuta TsMS § 330 lg 3 alusel (vt 27.10.2015 kohtuistungi protokoll, tl 152).
6.Kohtu hinnangul on tõendatud, et Lennuplatsi kinnistul asuv maha võetud ja kokku kogutud metsamaterjal kuulus OÜ-le XXX ning OÜ XXXsai nimetatud metsamaterjali võõrandada. Eeltoodu on tõendamist leidnud OÜ XXX ja Aktsiaseltsi XXXvahel 27.06.2014 sõlmitud töövõtulepingu ja sellele eelnenud kirjavahetusega (tl 81, 84-86). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja väide, et 04.02.2015 müügilepingu ja XXX’i volikirja vormistamine on toimunud tagant järele (tl 73). Kohtu hinnangul ei anna ükski kostja vastuväide põhjust kahelda, et 04.02.2015 vastavasisuline kokkulepe OÜ XXXja hageja vahel
2-15-5770 sõlmiti. XXX’il oli OÜ XXXesindamise õigus, mida kinnitab lisaks 27.06.2014 töövõtuleping, kus töövõtja (OÜ XXX) esindajana on märgitud XXX (tl 81-82). Tunnistaja XXX on oma ütlustega kinnitanud 04.02.2015 müügilepingu sõlmimist ning et ta oli OÜ XXXesindaja (tl 153 pöördel-153). Asjaolu, et 04.02.2015 müügilepingu sõlminud äriühingute esindajad olid vennad ja äriühingute majandustegevuseks ei ole metsamaterjali töötlemine, ei lükka ümber kirjalikus lepingus kokkulepitut. Kuigi 25.02.2015 elektronkirjas on metsamaterjali varguse teate esitanud OÜ XXXesindajana XXX ning nõudnud kahju hüvitamist OÜ-le XXX, siis ainuüksi see asjaolu ei ole piisav lugeda 04.02.2015 müügileping mittesõlmituks. Tunnistaja XXX on selgitanud, et pidas metsamaterjali vargust samuti OÜ XXXprobleemiks, sest nemad olid metsamaterjali kokku kogunud ja edasi hagejale müünud (tl 152 pöördel). Tunnistaja XXX’i ütlustega on tõendatud, et 04.02.2015 müügilepingu allkirjastamisega läks metsamaterjali omandiõigus hagejale üle (tl 153). Metsamaterjali koguse osas oli mõõtmise akt (tl 111).
7.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et 04.02.2015 omandas hageja kokkuleppel OÜ XXXesindaja XXX’iga Lennuplatsi kinnistul oleva metsamaterjali ja oli seega alates 04.02.2015 metsamaterjali omanik. Tunnistajate XXX ja XXX’i ütlustega on tõendatud, et OÜ XXXega hageja ei pakkunud 23.02.2015 kostjale vaidlusalust metsamaterjali hakkimiseks (tl 152-153). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ei pakkunud talle keegi seda võsa hakkimiseks ning kostja võttis metsamaterjali hakkimiseks, sest lammutuspuidu hakkimise eest oli talle tasumata. Kostja ei tea, kes peaks talle lammutuspuidu hakkimise eest tasuma. Kohtu hinnangul ei oma kostja suhted OÜ-ga XXXvõi XXX’iga käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Oluline on see, et kostjal ei olnud õigust Lennuplatsi kinnistul oleva hagejale kuuluva metsamaterjali hakkimiseks ega müümiseks. Ajal, mil XXX tunnistaja XXX ütluste kohaselt pakkus metsamaterjali kostjale, ei ostnud kostja Tallinna piires hakkematerjali.
8.VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos) tõendamist leidnud. Kostja hakkis ja võõrandas hagejale kuuluvat metsamaterjali. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavat asjaolu (VÕS § 1045 lg 2) ega süü puudumist (VÕS § 1050).
9.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks oli sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines. Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitseeesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132). Vaidlusaluse asja seisukohalt omab tähtsust VÕS § 132, mis piirab hüvitusnõudeid asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega.
2-15-5770
10.Nõude ulatuse kindlakstegemisel deliktiõiguse alusel tuleb kohaldada VÕS § 132. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kohtu hinnangul on asjatundja arvamusega tõendatud, et kostja poolt hakitud ja müüdud metsamaterjali väärtuseks oli 12 054 eurot (tl 123-135). Seega on tõendatud, et kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkis hagejale kahju 12 054 eurot. Hageja nõuab sellest 6500 euro hüvitamist.
11.Hageja nõuab seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Samuti on hagejal õigus nõuda tulevikus viivist TsMS § 367 alusel, mille kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul saab hageja nõuda viivist alates 16.04.2015 (hagi esitamise aeg, VÕS § 113 lg 2). Hageja oli enne hagi esitamist kostjale nõudest teatanud. Referentsintressimäär 01.01.2015 kuni 30.06.2015 ja alates 01.07.2015 on Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega on 2015. a esimesel ja teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 16.04.2015 kuni 12.11.2015, s.o 211 päeva eest on 6500 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 302,48 eurot (6500 × 0,0805 / 365 × 211). Edasi tuleb arvestada viivist seaduses sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
13.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. (TsMS § 174 lg 1).
14.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 450 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2790 eurot (käibemaksuta). Kokku taotleb hageja menetluskulude kindlaksmääramist
2-15-5770 summas 3240 eurot (käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Menetluskuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (TsMS § 138 lg 2). Hageja taotlus kostjalt menetluskuluna riigilõivu 450 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „ Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-15313, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
16.Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Kohus ei nõustu hageja esindaja töö mahuga 23,25 tundi. Kohus ei nõustu ajakuluga 5,25 tundi, mis esindajal kulus kliendiga nõupidamiseks hagiavalduse esitamise perspektiivi hindamiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja esitamiseks. Arvestades asja keerukust ja tõendite mahtu, on kohtu hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,25 tundi. Kohus vähendab esindaja ajakulu 3 tunni võrra. Samuti ei ole osaliselt põhjendatud 17.06.2015 ajakulu 4,5 tundi kostja vastuse analüüsiks, nõupidamiseks kliendiga ja seisukoha koostamiseks. Esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik vastuse koostamisele kulunud ajaks 2,5 tundi (tl 31-33, 68-72). Kohus vähendab esindaja ajakulu 2 tunni võrra. Ka ei ole osaliselt põhjendatud ajakulu 4,25 tundi 28.08.2015 nõupidamiseks kliendiga ja kostja seisukoha koostamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on põhjendatud ajakulu 2,25 tundi. Kohus vähendab esindaja ajakulu 2 tunni võrra. Põhjendatud ei ole ajakulu 3,5 tundi ettevalmistus 27.10.2015 istungiks, sh nõupidamine kliendiga. Kohtu hinnangul ei olnud kvalifitseeritud esindajal vaja täiendavalt 3,5 tundi istungiks ette valmistuda. Samuti ei pea kohus põhjendatuks vastaspoolelt välja mõista kliendiga nõupidamisega seotud kulu. Kohus leiab, et esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades on istungiks ettevalmistumise põhjendatud ja vajalik aeg 0,5 tundi. Kohus vähendab esindaja ajakulu 3 tunni võrra. Muus osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik.
17.Ülalmärgitud arvestades rahuldab kohus hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud: lepingulise esindaja kulud (13,25 x 120) 1590 eurot ja riigilõiv 450 eurot.
2-15-5770
18.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.