Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-24213
Tsiviilasi
AK Apartments OÜ hagi ER vastu 370 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
400 eurot 44 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK Apartments OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AK Apartments OÜ (registrikood 12599516), seaduslik esindaja juhatuse liige AK, tehinguline esindaja Erkki Evart Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): ER (isikukood
XXXXXXXXXX),
tehinguline esindaja Valeria Štšerbakova
Istungi toimumise aeg
28.10.2015
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.04.2015 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada AK Apartments OÜ hagi ER vastu 370 euro ja viivise väljamõistmiseks.
Mõista kostjalt ER hageja AK Apartments OÜ kasuks välja 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot, käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-24213
muutunud viivis 33,80 eurot (kolmkümmend kolm eurot ja 80 senti) ning viivis alates 12.11.2015 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (370 eurot) tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahuldada hageja maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldused. Mõista ER-lt hageja AK Apartments OÜ kasuks välja maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AK Apartments OÜ (edaspidi hageja) esitas 09.07.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 413,35 euro saamiseks. ER (edaspidi kostja) esitas avaldusele õigeaegselt täies ulatuses vastuväite, mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.25.09.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 370 eurot ja viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest.
3.Hagiavalduse kohaselt vahendas hageja üüritehingu sõlmimist Tallinnas aadressil XXXXX XX-XX (2) asuva korteri (edaspidi üürikorter) osas avaldades üürikuulutuse kinnisvaraportaalis kv.ee. Kinnisvaraportaalis oli esitatud pakkumus üürilepingu sõlmimiseks tingimusel, et üürilepingu sõlmimisel tuleb üürnikul tasuda ühe kuu üür 370 eurot, tagatisraha 370 eurot ja vahendustasu 370 eurot. Hageja ja üürikorteri omaniku OÜ ALAVARA (edaspidi ka omanik) vahel on sõlmitud vahendusteenuse osutamiseks maaklerteenuse leping, mille p. 4.1 näeb ette, et maaklerteenuse tasu maksab üürnik summas, mille on maakler ja üürnik omavahel eelnevalt kokku leppinud. Sama lepingu p. 4.2 näeb ette, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise tulemusel korteri üürilepingu sõlmimisest. Hageja leidis huvilise (kostja), kes soovis üürikorterit üürile võtta. Omaniku ja kostja vahel sõlmiti 20.05.2014 üürileping. 21.05.2014 koostas hageja esindaja maaklerteenuse arve nr
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-24213 405211 summas 370 eurot ning saatis selle kostjale, kes lubas arve tasuda. Nimetatud arve on siiani tasumata. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Üürikuulutuse näol on tegemist reklaamiga, mis on suunatud kindlaks määramata isikute ringile avalikus arvutivõrgus, mistõttu on tegemist ettepanekuga esitada pakkumus. Seega esitab pakkumuse kinnisvara üürile võtmiseks üürileandjale või vahendavale maaklerile üürnik. Hageja viide kolmanda isikuga sõlmitud lepingule tõendab, et maakleriteenust on hagejalt ostnud omanik, mitte kostja. Maaklerilepingu punkt 4.1, milles pannakse lepinguvälisele kolmandale isikule kohustus maakleritasu maksmiseks pole ega saagi olla kolmandale isikule õiguslikult siduv. Kostja ei ole võtnud endale ühtki lepingulist kohustust, v.a üürileping, milles väljenduks tema kohustus tasuda maakleritasu. Kostja pole tänaseni väljendanud nõusolekut taolise kohustuse võtmiseks. Võlasuhe on tekkinud hageja ja üürikorteri omaniku vahel sõlmitud maaklerilepingust, mistõttu ei ole kostja vastutav võlasuhtega seotud kohustuste või õiguste realiseerimise eest. Esimese astme kohtu otsus
5.Maakohus tegi 10.04.2015 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
6.Hageja ja omaniku vahel sõlmitud maaklerilepinguga on tõendatud, et maakleriteenust on ostnud üürikorteri omanik. Kui kaks isikut sõlmivad omavahel võlaõigusliku lepingu, saavad sellest lepingust tulenevad õigused ja kohustused reguleerida vaid lepingupoolte vahelisi suhteid. Lepingupooled ei saa panna lepingust tulenevaid kohustusi kolmandale isikule, kes pole andnud selleks nõusolekut. Seega pole kostjal kohustust tasuda sellise lepingu alusel hagejale maakleritasu.
7.Avalikus arvutivõrgus avaldatud üürikuulutus seal sisalduvate hindadega üüri, tagatisraha ja vahendustasu kohta oli suunatud kindlaks määramata isikute ringile. Üürikuulutuses avaldatu tuleb seetõttu lugeda maakohtu hinnangul ettepanekuks esitada pakkumus. Hageja pole tõendanud, et üürikuulutuses on ta selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega sõlmida üürileping üürikuulutuses toodud tingimustel. Hageja on üürikuulutusega teinud ettepaneku asuda üürilepingu sõlmimiseks läbirääkimistesse, mida pooled on ka teinud.
8.Maakohus ei pidanud veenvaks hageja väidet, mille kohaselt juhul, kui kostja oleks teatanud hagejale, et on nõus üürilepingu sõlmimisega tingimusel, et vahendustasu ta ei tasu, ei oleks hageja kostjaga üürilepingut sõlmitud. Üürikuulutusest on küll arusaadav, et üürilepingu sõlmimisel oodatakse üürnikult ka vahendustasu tasumist, kuid kuna üürileping on sõlmitud ilma, et üürilepingus oleks vahendustasu mainitud, siis pole põhjust eeldada, et üürilepingu poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe maakleritasu tasumiseks. Hageja pole maakohtu hinnangul ka tõendanud, et kostja nõustus tasuma üürikorteri omaniku eest vahendustasu 370 eurot. Kostja ja hageja sms-kirjavahetus nimetatut ei tõenda. Hageja käsitlus, et kostja pidi sarnaselt hagejaga 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-24213 aru saama, et vahendusteenuse tasumise kohustus lasub kostjal, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kui kostja lepingueelsetel läbirääkimistel ei vaielnud vastu vahendustasu maksmisele, ei saa sellest tekkida kostjale kohustus täita võlgniku s.o. käsundiandja kohustus tasuda maakleritasu.
9.Kuna pooled ei vaielnud, et kostja on võtnud endale üürilepingust tulenevad kohustused, siis ei omanud maakohtu hinnangul vaidluse lahendamisel tähtsust poolte väited mis puudutasid üürilepingu allkirjastamist kostja ja omaniku poolt. Samuti ei omanud maakohtu hinnangul tähtsust väited, mis seondusid maaklerilepingu sõlmimisest kasu saamisega. Maakohus neid väiteid ei hinnanud. Apellatsioonkaebus
10.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada.
11.Hageja leiab, et maakohus pole esitatud tõendeid piisavalt uurinud ning vaidleb vastu 02.02.2015 taotluste rahuldamata jätmisele 09.03.2015 kohtuistungil. Hageja hinnangul on maakohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et üürikorteri suhtes sõlmiti üürileping just hageja poolt esitatud üürilepingu kuulutuses toodud tingimustel. Kostja ei suutnud kohtumenetluses ümber lükata hageja väiteid ning kostja vastuväited olid pigem paljasõnalised. Hagejale jääb arusaamatuks, miks ei rahuldanud maakohus hageja taotlust tunnistajate ja kostja vande all ülekuulamiseks. Kostja esitas vastulause rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg-s 1 toodud põhimõtteid ning hageja sai kostja seisukohtadega tutvuda vaid üks päev enne kohtuistungit, mistõttu ei olnud hagejal võimalik oma seisukohta kujundada.
12.Kostja esindaja vastuväited ning selgitused olid hageja hinnangul ebapiisavad. Vahendustasu kokkuleppe olemasolu kohta pidi maakohus küsima ka kostja enda käest, kuna kostja esindaja pole teadlik üürilepingu sõlmimise asjaolust ega viibinud lepingueelsetel läbirääkimistel isiklikult kohal. Kohtuvaidluse pidamine olukorras, kus kostja isiklikult ei viibi kohal ja küsimuste küsimine temalt pole võimalik, samas esindaja ei oska kostja enda eest küsimustele vastata, ei aita kaasa tõe väljaselgitamisele kohtumenetluses. Hageja hinnangul tuleks antud asja eespool nimetatud põhjustel uuesti arutada esimeses kohtuastmes.
13.Kui ringkonnakohus otsustab mitte saata antud asja uuesti arutamiseks esimese astme kohtule, siis palub apellant kuulata kostja vande all üle. Hageja taotleb kuulata tunnistajana üle ka üürikorteri omaniku esindaja, sest viimane oli üürilepingu sõlmimise juures ja on teadlik maakleritasu maksmise kokkuleppe olemasolu kohta.
14.Apellant ei nõustu maakohtu arvamusega, mille kohaselt on üürikuulutuse näol tegemist ettepanekuga teha ofert VÕS § 16 lg 3 mõttes. Seda, kas tegemist on ettepanekuga teha ofert või oferdiga, on võimalik selgitada välja tahteavalduste tõlgendamise teel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 sätestab, et tahteavaldust,
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-24213 mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Kui lugeda üürikuulutuses väljendatud lepingu sõlmimise tingimusi ettepanekuks teha ofert, kostja lepingu sõlmimise ettepanekut oferdiks ning korteriomaniku nõustumist aktseptiks, siis peab aktsept kui tahteavaldus väljendama aktseptandi tahet sõlmida leping, olema tehtud tähtaegselt ning ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes pakkumusega (VÕS §-id 17-22). Kui üürikuulutuses oli väljendatud kõik olulised tingimused, siis lepingu sõlmimiseks pidi kostja nendega nõustuma ja tegema ettepaneku sõlmida nendel tingimustel leping. Vastasel juhul poleks lepingut kostjaga sõlmitud. Puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja oleks teinud ettepaneku lepingutingimuste muutmiseks erinevalt üürikuulutuses avaldatust. Seega lepiti kokku üürilepingu sõlmimises tingimusel, et maakleritasu maksab kostja.
15.Hageja hinnangul ei anna maakleritasu maksmise kokkuleppe puudumine üürilepingus alust järeldada, et vastavat kokkulepet ei eksisteeri. Hageja leiab, et üürileping on üürniku ja üürileandja vaheline leping, kuhu reeglina ei märgita kolmandate isikutega seotud kokkuleppeid.
16.Kohtumenetluses on apellant selgitanud, et hageja tegevusest sai olulist kasu ka vastustaja, mistõttu võinuks kohus kaaluda VÕS § 688 lg 2 alusel hagi osalist rahuldamist. Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtul võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jaotada teisiti menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
19.Hageja on esitanud nõude rahalise kohustuse täitmiseks (vahendustasu saamiseks) ning viivise väljamõistmiseks. Nõue vahendustasu saamiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-24213
20.Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti tuvastanud järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud: hageja vahendas üüritehingu sõlmimist OÜ-le ALAVARA kuuluva üürikorteri (aadress XXXXX XX-XX (2), Tallinn) osas, avaldades üürikuulutuse kinnisvaraportaalis kv.ee (I kd, tl 35-42); hageja ja OÜ ALAVARA vahel on sõlmitud 01.05.2014 maaklerileping OÜ-le ALAVARA kuuluvate korterite vahendamiseks maakleri poolt leitud üürnikele (I kd, tl 63-64); hageja kaudu soovis kostja üürikorterit üürile võtta ning üürileping OÜ ALAVARA ja kostja vahel sõlmiti 20.05.2014 (I kd, tl 43-46, 158-159); 21.05.2014 koostas tehingut vahendanud hageja maaklerteenuse arve nr 405211 summas 370 eurot (I kd, tl 47), mille saatis kostja elektronpostiaadressile XXX@XXX; kostja seda arvet tasunud ei ole.
21.Ülalmärgitud osas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab üürilepingu sõlmimise vahendamise eest hagejale tasuma, st kas nende vahel on tekkinud võlasuhe, millest tulenevad kohustused on kostja poolt täitmata.
23.Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja ja OÜ ALAVARA vahel 01.05.2014 sõlmitud maaklerilepingu alusel kostjal maakleritasu tasumise kohtustust tekkinud ei ole, sest kostja ei ole selle lepingu pool ega ole andnud maaklerilepingu sõlmimisel nõusolekut täita käsundiandja kohustus tasuda maakleritasu maaklerile. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja poolt kinnisvaraportaalis kv.ee avaldatud üürikuulutust tuleb praegusel juhul lugeda ettepanekuks esitada pakkumus (VÕS § 16 lg 3), mitte pakkumuseks (oferdiks) VÕS § 16 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
24.Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et üürilepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus lepiti hageja ja kostja vahel kokku, et kostja peab üüritehingu vahendamise eest tasuma hagejale vahendustasu. Kolleegium nõustub, et hageja esitatud sms-kirjavahetus (I kd, tl 48) ega esitatud arve (I kd, tl 47) ei tõenda otseselt ega kaudselt kostja nõusolekut maksta hagejale vahendustasu. Samas on maakohus asja materjalidest nähtuvalt jätnud 09.03.2015 kohtuistungil rahuldamata hageja poolt õigeaegselt (kohtu poolt tähtaja jooksul) esitatud taotluse tunnistaja MH ülekuulamiseks (I kd, tl 181pöördel). Selle tunnistaja ütlustega soovis hageja mh tõendada eelviidatud pooltevahelise kokkuleppe sõlmimist (I kd, tl 148). Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus põhjendamatult nimetatud tunnistaja ülekuulamisest.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-24213 Tegu oli asjakohase ning lubatava tõendiga (TsMS § 238 lg-d 1 ja 2) ning ei esinenud ka muid aluseid tõendi kogumisest keeldumiseks (TsMS § 238 lg 3). Samuti on maakohus käitunud eelmenetluse ülesannete (TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4) täitmisel vastuoluliselt, selgitades 20.01.2015 istungil hagejale täiendava tõendamise vajadust (I kd, tl 141-142), kuid keeldudes hiljem täiendavate tõendite vastuvõtmisest. Eeltoodut arvestades pidas ringkonnakohus võimalikuks MH apellatsioonimenetluses TsMS § 652 lg 3 p 1 ja lg 5 alusel hageja taotluselt tunnistajana üle kuulata. Samuti võttis ringkonnakohus samade vaidlusaluste asjaolude kohta TsMS § 2681 alusel seletuse kostjalt.
25.MH poolt ringkonnakohtu istungil antud ütluste kohaselt viibis ta Tallinnas XXXXX XX-XX (2) asuvas korteris toimunud vestluse juures, mille käigus kostja avaldas hageja juhatuse liikmele (AK) suuliselt, et on maakleritasu tasumisega nõus (II kd, tl 41 ja 41pöördel). Kolleegium ei nõustu kostjaga, et MH ütlusi tuleks pidada ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohtule ei ole teada, et MH isiklikult või temaga seotud äriühingud võiksid olla huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks või et tunnistajal oleks isiklikke tutvus- või sõprussidemeid hageja juhatuse liikmega AK. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel võis olla üürilepingu sõlmimise eelselt vestlus vahendustasu tasumise osas, kinnitab kaudselt ka üürikuulutus (I kd, tl 35-42), millest on mõistlikult arusaadav, et üürilepingu sõlmimisel oodatakse üürnikult mh vahendustasu tasumist. Kostja kinnituse kohaselt oli ta sama või samasisulise üürikuulutusega enne üürilepingu sõlmimist tutvunud (II kd, tl 40pöördel). Lisaks langevad MH ütlused nendes kirjeldatud asjaolude osas kokku kostja poolt vande all antud seletuse (II kd, tl 40pöördel ja 41) sisuga, v.a vahendustasu tasumisega nõustumise osas.
26.Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et vahendustasu tasumise kohta kostja poolt hagejale üürilepingu ettevalmistamise käigus siiski kokkulepe saavutati (VÕS § 9 lg 1). Kostja on vande all antud seletuses sellist kokkulepet eitanud, kuid MH ütlused koos korteri üürikuulutusega on kohtu jaoks käesoleval juhul kaalukamad tõendid. Muu hulgas arvestab kohus seda, et kostja on vahetult huvitatud tema vastu esitatud hagi rahuldamata jätmisest. Samuti puuduvad asjas tõendid, et hageja ja kostja oleks kokku leppinud teistsuguses vahendustasu suuruses kui üürikuulutuses märgitud 370 eurot.
27.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on kostja vahendustasu arve tasumata jätmisega rikkunud kohustusi hageja ees (VÕS § 100). Kostja ei ole tuginenud rikkumise vabandatavusele (VÕS § 103 lg 1) ning poolte esitatud asjaolude põhjal ei ole rikkumise vabandatavus ka tuvastatav. Samuti ei võimalda poolte esitatud väited ja asjaolud järeldada, et kostjal oleks õigus vahendustasu maksmisest VÕS §-st 110 või §-st 111 lähtuvalt või muul alusel keelduda. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist. Kolleegium märgib, et tuvastatud asjaoludel ei ole kostja sõlminud hagejaga küll VÕS § 658 lg 1 järgsetele tunnustele vastavat maaklerilepingut ning
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-24213 tasunõuet ei saa käsitleda maaklerilepingust tuleneva maakleritasu nõudena, kuid hageja ja kostja vaheline kokkulepe tasu maksmise kohta üürileping sõlmimise vahendamise eest ei ole kolleegiumi arvates seaduse sisu ega mõttega vastuolus (VÕS § 1 lg 1).
28.Hageja on taotlenud kostjalt ka põhivõlalt VÕS § 113 alusel arvestatava seadusjärgse viivisemäära ulatuses viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (25.09.2014) kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt TsMS §-le 367 saab hageja taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kolleegiumi hinnangul on viivise nõudmine tuvastatud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole taotlenud kohtult viivise vähendamist.
29.VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga poolt avaldatud teadete (VÕS § 94 lg 2) kohaselt oli referentsintressimäär enne 1. juulit 2014 0,15%, enne 1. jaanuari 2015 ja enne 1. juulit 2015 on määr olnud 0,05%. Ülaltoodust lähtudes tuleb VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 25.09.2014-31.12.2014 lugeda 8,15% aastas ning alates 01.01.2015 8,05% aastas.
30.Viivis ajavahemiku 25.09.2014-31.12.2014 eest moodustab seega 8,10 eurot ((370*8,15%):365*98) ning ajavahemiku 01.01.2015-11.11.2015 eest 25,70 eurot ((370*8,05%):365*315). Käesoleva otsuse tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutnud viivisesumma ülalmärgitut arvestades seega 33,80 eurot.
31.Lahendi tegemisele järgneva perioodi eest mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg-st 5 tuleneb, et kui madalama astme kohus määras
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-24213 menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kõrgema astme kohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
34.Tsiviilasja materjalidest ning hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest (I kd, tl 169-170; 196-197; II kd, tl 32) nähtuvalt moodustavad hageja poolt kantud menetluskulud riigilõivust 200 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 55 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, ning kuludest hagejale osutatud õigusabile 332,50 eurot. Esindaja tunnitasu suuruseks on nimekirjadele lisatud arvetest nähtuvalt 35 eurot. Õigusabiteenus maakohtu menetluses on seisnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamises (1 tund), hagiavalduse koostamises ja edastamises (1,5 tundi), kostja vastuse osas hageja seisukohtade esitamises (1,5 tundi) ning kohtuistungitel osalemises (2 tund). Õigusabiteenus apellatsioonimenetluses on seisnenud kohtuistungiteks ettevalmistamises ja istungitel osalemises (3,5 tundi). Hageja kinnituste kohaselt on kõik menetluskulud kantud seoses käesolevas tsiviilasjas toimuva kohtumenetlusega. Kostja vastaspoole menetluskulude kohta seisukohti esitanud ei ole.
35.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 p-dele 1 ja 7 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kolleegium leiab, et hageja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg oli esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldused ning mõistab kostjalt välja maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kogusummas 532,50 eurot (200+332,50).
36.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.