Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(4)

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Auvõlg OÜ esitas 25.02.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse R D vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korter XXX Korteriühistu Võidu 7 esitas kostjale arve detsembrikuu 2014 korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 71 eurot 55 senti. Eelnevalt on kostjal tasumata arved alates 30.11.2011. Kostja ei ole tasunud ühtegi arvet. 2(4)

KÜ Võidu 7 loovutas 27.01.2015 arvetest tulenevad rahalised nõuded Auvõlg OÜ-le ja teavitas kostjat 27.01.2015 tähitud kirjaga nõude loovutamise tagajärgedest ning palus edaspidi kostjal täita oma kohustused Auvõlg OÜ-le. Kuna kostja pole pärast nõude loovutamist hagejale ühtegi summat tasunud, siis on kostja poolt tasumata põhivõlg on 1893 eurot 81 senti, mille hageja palub enda kasuks kostjalt välja mõista. Põhivõlale lisaks nõuab hageja kostjalt viivisena 72 eurot 91 senti põhinõudelt alates 01.01.2015 kuni 25.02.2015, sellele eelnevatel perioodidel arvestatud viivis 741 eurot 16 senti ning viivist 0,07% tasumata põhinõudelt päevas alates 26.02.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja esitatud tõendid: KÜ Võidu 7 arve detsember 2014 (tl 6), võlgnevuse arvestuskaart (tl 7), viivisearvestustabel (tl 11-12)teatis nõude loovutamise kohta (tl 8), nõudeõiguse loovutamise leping (tl 9). Kostja vastus (tl 28) Kohus toimetas hagiavalduse kostjale e-posti aadressi kätte 28.09.2015. Kostja teatas 28.septembril 2015 vastuseks hagiavaldusele, et väidetavalt ei ela ta Eestis, sealhulgas Narvas, 2008 aastast alates, sest viibib alaliselt Indias või Inglismaal. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vastusest on võimalik tuletada, et kostja ei tunnista nõuet. Kohtu hinnangul on tõendatud korteriomandi asukohaga XXX omandiõiguse kuuluvus R D, isikukood XXX (tl 38). Hageja leiab, et kostja peab korteriomanikuna tasuma hooldus-, remondi- ja kommunaalteenuste eest ning viivise korteriühistuseaduses sätestatud määras. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS § 15 1 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätesta teisiti. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. KÜS § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule, samas lõike 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-132-04). VÕS § 170 järgi kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta kohustuse täita uuele võlausaldajale. Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 270115/01 p 1.2 järgi on koosneb loovutatav nõue tasumata kommunaalmaksetest summas 1893,81 eurot ja viivisest 741,16 eurot. Lepingu p 5 kohaselt nõude loovutamisel lähevad nõude omandajale üle kõik õigused, mis olid lepingu järgselt nõude 3(4)

loovutajal võlgniku vastu. Kostja pole esitanud vastuväidet loovutamise tühisuse mistõttu on Auvõlg OÜ õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus loeb tõendatuks detsembri 2014 arve ja põhivõla arvestuse tabelist tuleneva põhivõla suuruseks kokku 1893,81 eurot. Kohus loeb tõendatuks ka hageja viivise summas 72,91 eurot perioodi eest 01.01.2015 kuni 25.02.2015 (1893,81 põhivõlg seisuga 31.12.2014 x seadusejärgne viivis 0,07 x 55 viivituses oldud päevad). Hagiavalduses puudub kohtule nähtavalt ja üheselt mõistetavalt sissenõutavaks muutunud viivise, perioodi eest 01.12.2011 kuni 31.12.2014, arvestuskäik. Selles osas jääb hagi rahuldamata. Rahuldamisele kuulub nõue edasiulatuva viivise osas alates 26.02.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,07 protsenti tasumata põhinõudelt päevas. Menetluskulud TsMS § 163 lg1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja poolt on hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv 300 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega nii, et hageja menetluskulud jäävad 62% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud 38 % ulatuses hageja enda kanda.

Digitaalne allkiri Pille Aver Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.