K. R. i (R.) hagi O. L. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2430 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. R. (isikukood XXX), aadress XXX Hageja seaduslik esindaja E.. R. (isikukood XXX), aadress XXX; e-post: XXX Kostja: O. L. (isikukood XXX), aadress XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. R. i hagi O. L. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista O. L. lt tagasiulatuvalt alates 5. veebruarist 2019. a kuni 31. juulini 2019. a (kaasa arvatud) elatis alaealise lapse K. R. i kasuks ühekordse summana 878 (kaheksasada seitsekümmend kaheksa) eurot 57 senti.
3.Välja mõista O. L. lt K. R. i kasuks igakuine elatis 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 1. augustist 2019. a kuni K. R. i täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a.
4.Tühistada 14.augusti 2019.a. hagi tagamise määrus, millega kohustati O. L. d maksma tsiviilasja nr. 2-19-11588 menetluse ajal K. R. i ülalpidamiseks igakuiselt elatist 270 (kakssada seitsekümmend) eurot.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.K. R. (hageja) esitas 2. augustil 2019. a hagi O. L. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 5. veebruarist 2019. a. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Kostja ei ole maksnud hagejale elatist alates veebruarist 2019. a.
2.14. augustil 2019. a esitatud avalduses taotles hageja hagi tagamist. Avalduse kohaselt ei jätku hagejal rahalisi vahendeid vajalike kulude katmiseks seoses sellega, et hageja läheb sügisest lasteaeda ning küttepuude ostmiseks. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, kohustades kostjat maksma tsiviilasja nr 2-19-11588 menetluse ajal igakuiselt hageja ülalpidamiseks elatist 270 eurot iga järgneva kalendrikuu eest ette.
16.septembril 2019. a kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et kostjaga oli sõlmitud kokkulepe elatisena 120 euro tasumise kohta, kuid tegemist on kaks aastat vana kokkuleppega, mille täitmise kostja on lõpetanud aasta tagasi. Kostja tegeleb autoremondiga, samuti müüb metalli ning tema sissetulekud laekuvad kolmandate isikute kontodele.
II. KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidles 16. septembri 2019. a kohtuistungil hagiavaldusele vastu. Kostja on Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX. a otsuse alusel võetud arvele töötuna. Lisaks hagejale on kostjal veel XXX last, kellele kostja maksab kompromissilepingu alusel tsiviilasjas nr XXX elatist kummalegi 150 eurot kuus. Kostjal puudub kindel sissetulek, teistele lastele maksab ta elatist juhutöödest saadava raha arvelt. XXX on kostja hobi. Kostja ei tegele ise XXX, vaid veab XXX. Ta teeb XXX tööd, kostjal on XXX, kuid vigastuse tõttu ei saa seda tööd teha. Kostja on nõus maksma hagejale elatist vastavalt varasemale kokkuleppele 120 eurot kuus.
III. KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Alaealisele lapsele makstav elatis ei või PKS § 101 lg 1 kohaselt üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus saab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad osundatud sätte kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud
olukorras, peab ta PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Osundatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaatamata kohtu 22. aprilli 2020. a määrusele ei ole ei kostja ega hageja seaduslik esindaja kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu poolt nõutud tõendeid esitanud. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 1 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on XX.XX.XXXX. a sündinud hageja isa. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et ta on kohustatud hagejale ülalpidamist andma, kuid ei ole seda teinud. Vaidlus on asjaolu üle, kas esineb asjaolusid, mis võimaldavad elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.
6.Kostjal on Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX. a otsusega nr XXX kindlaks tehtud osaline töövõime perioodil XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX. a. Viidatud otsuse kohaselt on kostjal mõõdukas XXX tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on XXX vigastus. Kostjal on piiratud XXX. Piiranguid põhjustavad XXX. Tal esineb XXX. Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX. a otsusega nr XXX on kostjal tuvastatud XXX perioodil XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX. a. Otsuse kohaselt on kostjal XXX haigus. Kostjal on XXX. Põhjuseks on XXX. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus keskmiselt ca XXX eurot kuus, mille kostja on lasknud kanda kolmandate isikute arvele.
7.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostjal XXX last- XXX, neist üks on XXX. Kostjal tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissi alusel kohustus tasuda elatist V. L. ja A. L. ülalpidamiseks kummalegi lapsele 150 eurot kuus. Kostja kinnitas käesolevas tsiviilasjas XX.XX.XXXX. a toimunud kohtuistungil, et tasub viidatud kompromissimääruse alusel väljamõistetud elatist juhutöödest saadud sissetuleku arvelt.
8.Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olles sellises olukorras, peab vanem PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb üksnes aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). See tähendab, et
vanemal tuleb kasutada tema käsutuses olevad rahalised vahendid selliselt, et tagada kõigile ülalpeetavatele ligilähedaselt sarnane elatustase. Vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
9.Eeltoodu alusel ei ole vaidlust asjaolude üle, et kostja on XXX, tal on XXX ülalpeetavat ning tema sissetulekust ei piisa hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks taotletud ulatuses. Kuid kostja on kinnitanud, et alaealistele lastele V. ja A. L. maksab ta elatist juhutöödest saadavast sissetulekust 150 eurot kuus mõlemale lapsele. Kuivõrd kompromissi korras väljamõistetud elatis ületab kostja ametlikku sissetulekut, siis on võimalik järeldada, et kostja juhutöödest saadavad rahalised vahendid on piisavad, et täita ülalpidamiskohustust ka hageja suhtes. Kostja lasknud oma XXX kanda kolmandate isikute arvele. Kohtu hinnangul viitab nimetatud asjaolu kostja poolt oma tegelike sissetulekute varjamisele. Kohus teostas päringud kostja vara kohta kinnistusraamatusse, äriregistrile ja Maanteeametile. Kostjale kuulub XXX kinnistut XXX ja XXX, millest viimane on kostja elukoht. Kinnistu XXX registriosa nr XXX on kinnistusraamatu järgi 165m2 ning sellel asub ehitis ehitisealuse pinnaga 20m2. Kostjale sõiduauto XXX, registrimärgiga XXX, ehitusaasta XXXX ning omavalmistatud haagis registrimärgiga XXX. Hageja seadusliku esindaja väited kostja poolt autode remontimisega tegelemise kohta on jäänud paljasõnalisteks. Arvestades Eesti Töötukassa poolt kostjal tuvastatud XXX põhjustega ei pruugi kostjal füüsiliselt XXX tegelemine olla võimalik.
10.Kohus on seisukohal, et kostjal esinevad asjaolud, mille alusel on võimalik vähendada alaealise lapse kasuks väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, ehk poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära- XXX puudumine ja teiste ülalpeetavate olemasolu. Kuid arvestades kostjal teatud vara olemasolu, samuti kostja kinnitusi juhutööde tegemise ning tema teistele lastele elatise tasumise kohta ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja kasuks elatise väljamõistmine väiksemas ulatuses, kui teistele ülalpeetavatele makstav elatis, s.o 150 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid asjaoludele, et ta ei võta osa hageja igapäevase hooldusõiguse teostamisest ega osale lapse kasvatamisel ning kõik lapse vajadused katab lapse ema.
11.Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatusvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 5. veebruarist 2019. a. Kuna kostja ei ole selle aja jooksul hagejale ülalpidamist andnud, tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatis 878 eurot 57 senti (150/28*24+150*5). Elatise maksmise kohustus käesoleva kohtuotsuse alusel on kostjal kuni lapse täisealiseks saamiseni (PKS § 97 p 1).
12.Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Osundatud paragrahvi lg 5 alusel võib kohus TsMS § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Käesolevas asjas on kohus 14.augusti 2019.a. hagi tagamise määrusega TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel kohustanud kostjat menetluse ajal maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 270 eurot. Kuna kohus on käesoleva kohtuotsusega mõistnud kostjalt välja elatise hageja kasuks alates hagi esitamisest väiksemas ulatuses kui kostja oli kohustatud tasuma hagi tagamise määruse alusel, tuleb hagi tagamise määrus tühistada.
13.Kohus selgitab , et tulenevalt TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd elatise nõudmise hagi esitamisel ei tasuta riigilõivu, hageja osales menetluses oma seadusliku esindaja kaudu ning kostja osales isiklikult, ei ole pooltel eelduslikult menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.