2.Määrata kindlaks avaldajate ja puudutatud isikute kaasomandi esemeks oleva kinnistu asukohaga XXXTallinn parkimiskohtade kasutuskord alljärgnevalt: 2.1 parkimiskoha nr 1 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 11 ja 29 omanikele XXXle (isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX); 2.2 parkimiskoha nr 2 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 2 ja 30 omanikele XXXle (sünniaeg 24.11.1958) ja XXX (sünniaeg XXX); 2.3 parkimiskoha nr 3 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 7 ja 22 omanikule XXXle (isikukood XXX); 2.4 parkimiskoha nr 4 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 3 ja 32 omanikule XXX(isikukood XXX); 2.5 parkimiskoha nr 5 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 10 ja 24 omanikele XXXle (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX); 2.6 parkimiskoha nr 6 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 4 ja 26 omanikele XXX (isikukood XXX) ja XXXle (isikukood XXX). 2.7 Puudutatud isikud kohustuvad andma avaldajatele tagasivõtmatult kõik vajalikud XXXparkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks vajalikud dokumendid. 2.8 Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1-2.6 nimetatud kaasomanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast parkimiskohast saadavale tulule ja viljale; 2.9 Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1-2.6 nimetatud kaasomanikel on õigus ilma teiste kaasomanike nõusolekuta sõlmida enda ainuvalduses ja kasutuses olevate parkimiskohtade suhtes üüri-, rendi-ja muid kasutuslepinguid ning kasutuskorra kokkuleppeid kolmandate isikutega ning kaasomanikud annavad üksteisele parkimiskoha kasutuskorras kokkuleppimisega nende ainuvalduses ja -kasutuses olevate parkimiskohtade suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks vajalikud nõusolekud. 2.10 Kaasomandi võõrandamisel kohustub kaasomandiosa võõrandaja parkimiskoha suhtes kokkulepitud kasutuskorrast informeerima võõrandamislepingu järgset ostjat ja andma talle üle kõik käesolevas määruses kokkulepitud kasutuskorrast tulenevad õigused ja kohustused.
3.Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1-2.6 nimetatud parkimiskohtade asukoht on märgitud käesoleva määruse lisaks oleval plaanil, mis on kohtumääruse lahutamatu osa.
5.Edastada käesolev kohtumäärus täitmiseks kinnistusosakonda. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
7.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
Asjaolud ja avaldajate nõue
1.Avaldajate ja puudutatud isikute kaasomandis on kinnisasi asukohaga XXXTallinn. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele asub kinnisasjal korterelamu, mis on jagatud 32 korteriomandiks. XXX kinnisasja juurde kuulub 6 parkimiskohta hoovis maja ees. Parkimiskohad on korterite nr 2, nr 3, nr 4, nr 7, nr 10 ja nr 11 omanikud endale notariaalsete ostu-müügilepingute kohaselt ka ostnud, kuid parkimiskohtade kasutuskord on notariaalselt kinnitamata ega nähtu kinnistusraamatust. Selleks, et muuta parkimiskohtade kasutusõigus siduvaks ka õigusjärglastele ja et parkimiskohti koos korteriomandiga müüa, soovivad avaldajad kokku leppida parkimiskohtade kasutuskorra ja selle kinnistusraamatusse kanda.
2.Kaasomandi jagamine kõigi kaasomanike nõusolekul ei ole antud juhul võimalik, sest puudutatud isikud VI ja VII on vastu kasutuskorra kindlaksmääramisele. Puudutatud isikute VI ja VII korteri ostu-müügilepingu punktist 4.3 nähtub, et nad on parkimiskohast loobunud. Sellest hoolimata pargivad puudutatud isikud VI ja VII oma auto parkimiskohale nr 3 ja eiravad sellega XXX majaelanike vahel tavaks saanud parkimiskorda. Puudutatud isikud VI ja VII loobusid oma korteri ostu-müügilepingus parkimiskohast, mistõttu pidid nad olema teadlikud, et neil puudub õigus parkimiskohta kasutada ja sellised õigused on isikutel, kes on endale parkimiskoha soetanud.
3.Korteri nr 7 omanik avaldaja IV ostis korteriomandi täitemenetlusest enampakkumise teel. Eelmise korteriomaniku XXX ostu-müügilepingust nähtub, et ta on tasunud ka korteri nr 7 juurde kuuluva parkimiskoha nr 3 eest. Avaldaja IV ostu-müügilepingusse ei lisatud punkti, et korteri juurde kuulub ka parkimiskoht nr 3, sest parkimiskohtade kasutuskorda ei olnud kinnistusraamatusse märgitud.
4.18.02.2013 sõlmisid kõik korteriomanikud, välja arvatud korteri nr 2, nr 4, nr 6, nr 8 ja nr 11 omanikud kokkuleppe XXX parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldajad leiavad, et puudutatud isikute VI ja VII käitumine on pahatahtlik, sest nad on ise loobunud parkimiskohast, kuid teadlikult kasutavad hetke olukorda ära, et parkida parkimiskohale nr 3 ega soovi seepärast määrata kindlat parkimiskohtade kasutuskorda. Samuti kardavad avaldajad, et puudutatud isikute VI ja VII käitumise tulemusena võib tekkida olukord, kus kõik hakkavad suvaliselt parkima ettejuhtuvale vabale kohale ja korteriomanik ei saa korterit koos parkimiskoha kasutuse õigusega müüa, mis mõjutab otseselt ka korteri turuväärtust.
5.Korteri nr 8 ühisomanikud puudutatud isikud VI ja VII on parkimiskohast selgesõnaliselt oma korteriomandi ostu-müügilepingus loobunud, mistõttu ei saa kindlate parkimiskohtade kasutuskorra määramine kuidagi kahjustada nende huvisid. Teised puudutatud isikud on endale parkimiskoha soetanud või saanud selle kasutamiseks õiguse, mistõttu tuleb eeldada, et ka nende huvides on parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramine. Lähtuda tuleb korteriomanike poolt algselt sõlmitud ostu-müügilepingutest, mistõttu ei kahjusta käesoleval juhul XXX parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramine kuidagi puudutatud inimeste huve.
6.Avaldajad, võttes arvesse nii kinnisasja varasemat kasutamist kui puudutatud isikute ja avaldajate huvisid, on seisukohal, et kinnisasja parkimiskohtade kasutuskord tuleks määrata alljärgneval viisil: a. parkimiskoht nr 1 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 11 ja 29 omanikele XXX ja XXX; b. parkimiskoht nr 2 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 2 ja 30 omanikele XXX ja XXX; c. parkimiskoht nr 3 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 7 ja 22 omanikule XXX; d. parkimiskoht nr 4 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 3 ja 32 omanikule XXX; e. parkimiskoht nr 5 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 10 ja 24
omanikele XXX ja XXX; f. parkimiskoht nr 6 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 4 ja 26 omanikele XXX ja XXX; g. Kaasomanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast kinnisasja osast saadavale tulule ja viljale; h. Kaasomanikul on õigus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta sõlmida enda ainuvalduses ja kasutuses olevate ruumi(de) suhtes üüri-, rendi-ja muid kasutuslepinguid ning kasutuskorra kokkuleppeid kolmandate isikutega ning kaasomanikud annavad üksteisele kinnisasja kasutuskorras kokkuleppimisega nende ainuvalduses ja kasutuses olevate ruumide suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks vajalikud nõusolekud; i. Kaasomandi võõrandamisel kohustub kaasomandiosa võõrandaja kinnisasja suhtes kokkulepitud kasutuskorrast informeerima võõrandamislepingu järgset ostjat ja andma talle üle kõik kokkulepitud kasutuskorrast tulenevad õigused ja kohustused.
7.Eeltoodud viisil kinnisasjal asuvate parkimiskohtade kasutuskorra määramine põhineb avaldajate poolt juba varasemalt koostatud kokkuleppel ja vastab kaasomanike vahel kujunenud tavale. Avaldaja soovivad ka, et kasutuskord kantakse kinnistusraamatusse märkusena. Avaldaja III täiendav seisukoht
8.Avaldaja III esitas kohtule 26.10.2015 täiendava dokumendi, milles märgib, et korteri nr 7 omanik ei ole parkimiskohta nr 3 juriidiliselt omandanud. Avaldaja III leiab, et parkimiskoht nr 3 peaks jääma ühiskasutusse. Puudutatud isikute I ja II seisukoht
9.Puudutatud isikud I ja II pooldavad kasutuskorra kindlaksmääramist ning soovivad enda parkimiskoha nr 2 kinnistusraamatus kinnitada. Puudutatud isikud I ja II märgivad, et nende arvamust kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest ei ole kunagi küsitud.
10.Puudutatud isikud I ja II leiavad, et parkimiskoht nr 3 tuleks jätta ühiseks kasutuseks. Puudutatud isikute III ja IV seisukoht
11.Puudutatud isikud III ja IV on nõus sellega, et parkimiskoht nr 3 jääb ühiskasutusse. Puudutatud isiku V seisukoht
12.Puudutatud isik V ei ole nõus, et parkimiskoht nr 3 jääb korteri 7 juurde. Puudutatud isikute VI ja VII seisukoht
13.Puudutatud isikud VI ja VII on nõus kinnisasjal asuvate parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramisega tingimustel, mis on avalduses välja toodud, välja arvatud osas, kus parkimiskoha nr 3 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 7 ja 22 omanikule avaldajale IV.
14.Korteri nr 7 omanik avaldaja IV ostis korteriomandi täitemenetluses enampakkumise teel. Avaldaja IV ostu-müügilepingus ei ole märkinud, et lepingu eseme hulka kuulub ka parkimiskoht. Kuna parkimiskoht ei ole kantud kinnistusraamatusse, kuulub parkimiskoht nr 3 mõttelistes osades kõikidele majas eluruumi omavatele isikutele.
15.Eeltooduga paluvad puudutatud isikud VI ja VII jätta parkimiskoht nr 3 maja ees hoovis vastavalt pakutavale plaanile ühiskasutamiseks, mis annaks võimalust korteritele nr 7 ja 8 seda ühiselt kasutada. Kohtumääruse põhjendused
16.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldajate avaldus XXX Tallinn parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada.
17.Avaldajad taotlevad Tallinnas XXX asuvate parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 2 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus
hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
18.Käesoleval juhul nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et avaldajad ja puudutatud isikud on korteriomanditeks jagatud kinnisasja XXX Tallinn korteriomanikud (II kd, lk 51-52). Kuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse, loeb kohus tuvastatuks, et XXX Tallinn on avaldajate ja puudutatud isikute kaasomandis.
19.Antud asjas on tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse kaasomanikevahelisi suhteid reguleerivad sätted. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 72 lg 3 alusel on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
20.Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6-07 p-st 18 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja esmajoones kokkuleppe alusel. Seega kaasomanikud peavad ühiselt otsustama, kuidas nad kaasomandis olevat asja kasutavad. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 15 märkinud, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldus kaasomandi kasutuskorra kokkulepet sõlmimast, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses ning kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse (vt Riigikohtu 18. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 11; 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13; 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-121-05, p 23). Seega eeltoodust tuleneb, et kui kaasomanikud kasutuskorra kokkulepet ei saavuta, võib kaasomanik, tuginedes AÕS § 72 lg-tele 1 ja 5, nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist. Kohus leiab, tulenevalt asjas esitatud seisukohtadest, tõenditest ja kaasomanike vahelisest vaidlusest, et käesolevas asjas on mõistlik ja vajalik parkimiskohtade kasutuskord kindlaks määrata kohtu poolt.
21.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega; kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel taotletud kasutusviisidega (vt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10; 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13;
8.veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42; 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14).
22.Kaasomanikud on menetluse kestel avaldanud oma seisukohta XXX Tallinn parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramise osas, esitades omapoolse nägemuse parkimiskohtade kasutuskorra jaotusest. Avaldajad soovivad, et parkimiskoha nr 1 kasutusõigus kuuluks korteriomandite nr 11 ja 29 omanikele, parkimiskoht nr 2 korteriomandite 2 ja 30 omanikele, parkimiskoht nr 3 korteriomandite 7 ja 22 omanikule, parkimiskoht nr 4 korteriomandite nr 3 ja 32 omanikule, parkimiskoht nr 5 korteriomandite 10 ja 24 omanikele ning parkimiskoht nr 6 korteriomandite nr 4 ja 26 omanikele. Puudutatud isikud I-VII on seisukohal, et parkimiskoht nr 3 tuleb jätta ühiskasutusse.
23.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 11.06.2007 korteriomandite vabastamiseks ühishüpoteegi alt, korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkt 3.1 kohaselt on puudutatud isikud I ja II omandanud korteriomandi asukohaga Räime tn 15-2 Tallinn koos parkimiskohaga nr 2 (I kd, lk 22-31). 04.02.2008 asjaõiguslepingu p 1.1 alusel on Risto Laur omandanud korteriomandi asukohaga Räime tn 15-3 Tallinn koos õigusega kasutada parkimiskohta nr 4 (I kd, lk 32-41). 16.09.2015 lepingu kohaselt on avaldaja II omandanud korteriomandi Räime tn 15-3, mille punkti 1.3.9 kohaselt on müüja (Risto Laur) kinnitanud, et müüja kasutuses on parkimiskoht nr 4, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse (II kd, lk 1-8). 05.10.2009 asjaõiguslepingu kohaselt on puudutatud isikud III ja IV omandanud korteriomandi asukohaga Räime tn 15-4 ning punkti 1 kohaselt koos õigusega parkimiskohale 6 (I kd, lk 42-50). 06.10.2009 asjaõiguslepingu kohaselt on avaldajad VI ja VII omandanud korteri asukohaga Räime tn 15-10 ning punkti 1.1 kohaselt koos õigusega parkimiskohale nr 5 (I kd, lk 51-57). 10.12.2007 asjaõiguslepingu kohaselt on puudutatud isikud VIII ja IX omandanud korteriomandi asukohaga Räime tn 15-11, mille punkti 3.1 kohaselt on ostuhind sisaldanud parkimiskohta (nr 1) (I kd, lk 71-80). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on kõnealused korteriomanikud koos korteriga omandanud ka parkimiskoha ning selle eest tasunud, mistõttu on põhjendatud ja õiglane vastavate parkimiskohtade konkreetsete korteriomanike kasutusse jätmine.
24.Puudutatud isikud on seisukohal, et parkimiskoht nr 3 tuleb jätta kaasomanike ühiskasutusse. Avaldajad leiavad, et parkimiskoht nr 3 tuleb jätta avaldaja IV kasutusse. Puudutatud isikud vastuväiteid teiste parkimiskohtade osas esitanud ei ole, seega puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et parkimiskoha nr 1 kasutusõigus peaks kuuluma korteriomandite nr 11 ja 29 omanikele, parkimiskoha nr 2 kasutusõigus korteriomandite nr 2 ja 30 omanikele, parkimiskoht nr 4 korteriomandite nr 3 ja 32 omanikele, parkimiskoht nr 5 korteriomandite nr 10 ja 24 omanikele ning parkimiskoht nr 6 korteriomandite nr 4 ja 26 omanikele. Seega tuleb lahendada vaidlus eelkõige parkimiskoha nr 3 kasutusõiguse osas.
25.Kohus on seisukohal, et XXX Tallinn parkimiskohtade kasutuskord tuleb kindlaks määrata avaldajate nõutud viisil. 11.06.2007 asjaõiguslepingu alusel on puudutatud isikud VI ja VII omandanud korteromandi asukohaga Räime tn 15-8, mille punkti 4.3 kohaselt ei ole puudutatud isikud VI ja VII soovinud koos korteriomandiga omandada kahte parkimiskohta (I kd, lk 81-92). Seega on puudutatud isikud VI ja VII väljendanud tahet, et nad ei soovi kaasomandisse kuuluva kinnistu raames parkimiskohta omada. Samas on 14.06.2007 asjaõiguslepingu kohaselt XXX omandanud korteriomandi asukohaga XXXTallinn ning punkti nr 3.1 kohaselt on müügihind sisaldanud parkimiskoha nr 3 maksumust (I kd, lk 5870). 08.09.2009 asjaõiguslepingu alusel on avaldaja IV omandanud enampakkumisel korteriomandi asukohaga XXX Tallinn (I kd, lk 106-111), kuid asjaõiguslepingus ei ole märgitud, et avaldajal IV on parkimiskoha nr 3 kasutusõigus. Asjas esitatud seisukohtadest nähtub, et parkimiskohta nr 3 on senini kasutanud avaldaja IV ja puudutatud isikud VI ja VII. Kohus leiab, et kuna avaldaja IV on omandanud korteriomandi enampakkumisel ning kuna eelmine korteriomanik on korteriomandit ostes tasunud ka parkimiskoha nr 3 eest, on põhjendatud jätta parkimiskoha ainukasutusõiguse avaldajale IV. Korteriomandi nr 7 algselt omandanud isik soovis, et korteriomandi juurde kuuluks ka parkimiskoht ning avaldaja IV on korteriomandi selliselt ka omandanud.
26.Kohus märgib, et kaasomanikud olid alates korteriomandite soetamisest teadlikud asjaolust, et parkimiskohtade arv kinnistul on limiteeritud ning parkimiskohtade kasutusõigus on kokku lepitud korteriomandi soetamisel asjaõiguslepingus. Seega pidid kaasomanikud arvestama, et neil on õigus kasutada parkimiskohta, mille kasutusõiguse nad korteriomandi ostmisel said, või juhul, kui nad korteriomandi soetamisel loobusid parkimiskohast, puudub neil ka õigus parkimiskoha kasutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt õiglane jätta parkimiskoht nr 3 kõigi kaasomanike ühiskasutusse, kuna see ei vastas senisele väljakujunenud
tavale ning kaasomanikel ei saanud ka tekkida õigustatud ootust sellele, et üks parkimiskohtadest on kõigi kasutuses. Asjaolu, et parkimiskoha kasutusõigus ei ole märgitud 08.09.2009 asjaõiguslepingus, millega avaldaja IV korteriomandi omandas, ei tähenda, et tal ei tekkinud õigustatud ootust lähtuvalt tavast, et korteriomandi nr 7 omanik kasutab ka parkimiskohta nr 3, kuna korteriomandi nr 7 hind hõlmas esialgselt ka parkimiskohta nr 3.
27.Kohus leiab, et eeltooduga on põhjendatud jätta parkimiskoht nr 3 avaldaja IV ainukasutusse, kuna selline kasutuskorra jaotus vastab senisele väljakujunenud tavale ning on kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul selline kasutuskorra jaotus ei kahjusta ka teiste kaasomanike huve ebamõistlikult võrreldes avaldaja IV huvidega, kuna parkimiskohta nr 3 on kõigist kaasomanikest senini kasutanud üksnes avaldaja IV ja puudutatud isikud VI ja VII. Kuna puudutatud isikud VI ja VII ei ole korteriomandit soetades soovinud tasuda parkimiskoha maksumust, kuid korteriomandi XXX varasem korteriomanik on seda teinud, siis ei ole põhjendatud määrata parkimiskoha nr 3 kasutusõigus kõigile kaasomanikele ühiselt. Hea usu põhimõttest tulenevalt pidid puudutatud isikud eeldama, et kuna varasemalt on parkimiskohta nr 3 kasutanud korteriomandi nr 7 omanik, siis võis avaldajale IV korteriomandi omandamisel üle minna ka parkimiskoha nr 3 kasutusõigus, olenemata sellest, et kasutuskord ei ole kantud kinnistusraamatusse.
28.Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus kindlaks XXX Tallinn asuvate parkimiskohtade kasutuskorra selliselt, et parkimiskoha nr 1 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 11 ja 29 omanikele XXX ja XXX, parkimiskoha nr 2 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 2 ja 30 omanikele XXX ja XXX, parkimiskoha nr 3 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 7 ja 22 omanikule XXX , parkimiskoha nr 4 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 3 ja 32 omanikule XXX, parkimiskoha nr 5 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 10 ja 24 omanikele XXX ja XXX , parkimiskoha nr 6 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 4 ja 26 omanikele XXX ja XXX .
29.Avaldajad on esitanud ka taotluse, et puudutatud isikud annaksid avaldajatele tagasivõtmatult kõik vajalikud XXX parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks vajalikud dokumendid. Samuti taotlevad avaldajad, et kaasomanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast parkimiskohast saadavale tulule ja viljale. Avaldajad taotlevad, et kaasomanikul on õigus ilma teise kaasomanike nõusolekuta sõlmida enda ainuvalduses ja kasutuses olevate parkimiskohtade suhtes üüri-, rendi-ja muid kasutuslepinguid ning kasutuskorra kokkuleppeid kolmandate isikutega ning kaasomanikud annavad üksteisele parkimiskoha kasutuskorras kokkuleppimisega nende ainuvalduses ja kasutuses olevate parkimiskohtade suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks vajalikud nõusolekud. Avaldajad taotlevad veel, et kaasomandi võõrandamisel kohustub kaasomandiosa võõrandaja parkimiskoha suhtes kokkulepitud kasutuskorrast informeerima võõrandamislepingu järgset ostjat ja andma talle üle kõik kokkulepitud kasutuskorrast tulenevad õigused ja kohustused.
30.Kohus on seiskohal, et avaldajate eelnimetatud taotlused tuleb rahuldada. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-185-13 märgib kohus, et AÕS § 72 lg 5 teisest lausest tuleneb, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on põhimõtteliselt kõigil kaasomanikel kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks sellest kahjustatud. Kohus leiab, et kaasomanike huve arvestades on põhjendatud määrata kasutuskorra raames kindlaks, et puudutatud isikud kohustuvad andma avaldajatele tagasivõtmatult kõik vajalikud XXX parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks vajalikud dokumendid, et tagada kindlaks määratud kasutuskorra täitmine. Samuti on põhjendatud määrata kindlaks, et kaasomanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast parkimiskohast saadavale tulule ja viljale, kaasomanikel on õigus sõlmida kasutuslepinguid enda parkimiskohaga ning parkimiskoha võõrandamisel on kaasomanik kohustustatud
teavitama omandajat ning üle andma kasutuskorra kokkuleppes tulenevad õigused ja kohustused. Kohus märgib, et ka puudutatud isikud ei ole vastu vaielnud eelnimetatud taotlustele, mistõttu puudub kohtul alus jätta taotlused rahuldamata.
31.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-13-14 p-s 10 märkinud, et AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Kohus on seisukohal, et käesoleva lahendi tegemisel on kohus kaalunud ja hinnanud kaasomanike huve ning on seisukohal, arvestades vaidluse asjaolusid, asjas esitatud tõendeid, pooltevahelisi suhteid ja kaasomandi suuruseid, et kaasomanike parkimiskord vastab kõigi kaasomanike huvidele.
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ning määrab kindlaks kaasomanike kasutuskorra parkimiskorra avalduses märgitu kohaselt, samuti rahuldab kohus avaldajate esitatud taotlused.
33.TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus puudutatud isikute nõusolekud kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Kohus edastab määruse avaldajate taotlusel kinnistusosakonda kande tegemiseks.
34.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi 3 500 eurot.
35.TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab hagita menetluses tehtav määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud määrata, et käesolev määrus hakkab kehtima alates jõustumisest. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna käesolev vaidlus oli lahendatud lähtuvalt kõigi kaasomanike huvidest, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus märgib täiendavalt, et tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 peaks menetluskulud jääma eelkõige avaldajate kanda, kuna avaldajad on kohtusse pöördunud ning lahend on tehtud eelkõige nende huvide kaitseks, kuid kohus võtab arvesse ka asjaolu, et avaldajate nõue kuulus rahuldamisele, mis omakorda tähendab, et osaliselt on menetluskulude tekkimine põhjendatud puudutatud isikutest. Seega on õiglane menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda.