Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.Määrata Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) menetluskulude suuruseks riigilõiv 550 (viissada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulud 1574,71 (üks tuhat viissada seitsekümmend neli koma seitsekümmend üks) eurot.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 550 (viissada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulud 1574,71 (üks tuhat viissada seitsekümmend neli koma seitsekümmend üks) eurot.
4.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) kasuks viivis menetluskulude 2124,71 (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli koma seitsekümmend üks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) avaldus menetluskulude lepingulise esindaja kulude 183,29 (ükssada kaheksakümmend kolm koma kakskümmend üheksa) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte 1 (7)
Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Aktsiaselts XXX (hageja) esitas 17.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ (kostja) vastu. Pärnu Maakohus andis 29.04.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 21.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Harju Maakohtu 02.10.2014 otsusega jäeti menetluskulud kostja kanda (I kd, tl 197). Otsus jõustus 18.11.2014 (I kd, tl 200). Hageja esitas 08.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd, tl-d 1-3). Kostja vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 31.12.2014 (II kd, tl-d 16-19). Hageja esitas kostja vastuse kohta arvamuse 23.02.2015 (II kd, tl-d 27-29). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15). Hageja kantud riigilõiv
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 189,15 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 360,85 eurot. Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kostja menetluskuludele selles osas vastu ei vaidle. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud riigilõivu 550 eurot ja mõistab selle TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja. Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus
4.TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 2 (7)
esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 ja TsMS § 175 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p 76). Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 2308 eurot. Kostja esitas menetluskuludele lepingulise esindaja kulude osas vastuväite, mistõttu kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
5.Hageja esindaja on avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt osutanud hagejale õigusteenust järgmiselt.
5.1.Arve nr 140933 ja kulude aruanne: 19.05.2014 nõude dokumentide analüüs, hagiavalduse koostamine (ajakulu 3,7 tundi); 19.05.2014 nõude dokumentide analüüs, nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamise ettevalmistav asjaajamine (ajakulu 1,1 tundi); 20.05.2014 hagiavalduse koostamine (ajakulu kokku 2 h); 21.05.2014 hagiavalduse koostamine, esitamine kohtule (ajakulu 0,3 tundi); 21.05.2014 hagiavalduse koostamine, suhtlemine kliendiga, lisade komplekteerimine (ajakulu 1,2 tundi). Arvest nähtub, et lepingulise esindaja kulud on 854 eurot (ilma käibemaksuta), keskmine tunnihind on 102,89 eurot (II kd, tl-d 5, 6). Kostja leiab, et arusaamatuks jääb, milliseid dokumente ja missuguses mahus ning mis otstarbel analüüsiti. Samuti ei ole teada, missugune tegevus on hagiavalduse koostamise ettevalmistav tegevus. Hageja ei ole põhjendanud nende toimingute vajalikkust ja otstarvet. Kostja leiab, et nõude dokumentide analüüs, hagiavalduse koostamine ja selle ettevalmistav asjaajamine, lisade komplekteerimine, esitamine kohtule ning kliendiga suhtlemine on olemuslikult kattuvad ning kogu selle töö mahuks kokku on põhjendatud aeg maksimaalselt 5,5 tundi (II kd, tl 17). Kohtu hinnangul on ajavahemikus 19.05.2014 kuni 21.05.2014 osutatud õigusteenus suunatud hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamiseks vajalik nii hageja nõude aluseks olevate dokumentide kogumine, analüüs, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine, hagi lisade komplekteerimine, hagi kohtule esitamine, advokaadi seadusest tuleneva teavituskohustuse täitmine (kliendiga suhtlemine). Seetõttu ei loe kohus ühtki hageja väljatoodud toimingut mittevajalikuks.
11.07.2014 hagi õigeksvõtust taganemise võimaluse analüüs, ajakulu 0,2 tundi; 11.07.2014 kostja 08.07 vastuse analüüs, vastuse koostamine ja esitamine kohtule, ajakulu 0,7 tundi; 11.08.2014 kostja vastuse analüüs, vastuse ettevalmistamine, ajakulu 0,3 tundi; 17.08.2014 kostja vastuse analüüs, vastuse koostamine, ajakulu 0,9 tundi; 18.08.2014 vastuse täiendamine, suhtlus kohtu ja kliendiga, ajakulu 0,3 tundi. Arvest nähtub, et lepingulise esindaja kulud on 710 eurot (ilma käibemaksuta), keskmine tunnihind on 142 eurot (II kd, tl-d 7, 8).
5.2.1.Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 04.06.2014 kirjavahetus kohtu ja kliendiga (menetlusse võtmise määrus) (ajakulu 0,2 tundi). Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud 04.06.2014 kirjavahetus kohtuga on põhjendamata kulu, sest kohtute infosüsteemist ega toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja esindaja oleks seoses menetlusse võtmise määrusega kohtuga kirjavahetust pidanud. Seetõttu loeb kohus ebavajalikuks ajakuluks 0,05 tundi ehk 3 minutit. Kohus loeb kirjavahetuse kliendiga (menetlusse võtmise määrus) ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 0,15 tunni ehk 9 minuti ulatuses. Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Eeltoodust nähtuvalt peab kohus 04.06.2014 tehtud toimingustest vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,15 tundi (9 minutit) ning põhjendamatuks kuluks 0,05 tundi (3 minutit).
5.2.2.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid järgmisele menetluskulule: 05.06.2014 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine (ajakulu 0,8 tundi). Kostja on tingimusteta ja selgesõnaliselt hageja eelnimetatud menetluskulud omaks võtnud, s.t kostja on hageja menetluskulud omaks võtnud 0,8 tunni ulatuses (II kd, tl 17). TsMS § 231 lg 2 esimene ja teine lause sätestavad, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuivõrd kostja on eeltoodud menetluskulu osas avalduse omaks võtnud, jätab kohus hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata.
5.2.3.Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 06.06.2014 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine (ajakulu 0,2 tundi). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 punktis 12 märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu loeb kohus 06.06.2014 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise ajakulu 0,2 tundi põhjendamatuks kuluks. Kohus selgitab, et kuivõrd 05.06.2014 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise ajakulu 0,8 tunni osas võttis kostja omaks, siis ei kontrolli kohus selle kulu vajalikkus ja põhjendatust.
5.2.4.Kohus on seisukohal, et 25.06.2014 kostja vastuse analüüs ja kirjavahetus kliendiga (ajakulu 0,3 tundi ehk 18 minutit) on põhjendatud ja vajalik kulu. See aeg on mõistlik, et tutvuda kostja vastusega ja suhelda kliendiga ja teavitada teda menetluse seisust.
5.2.5.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid järgmisele menetluskulule: 30.06.2014 avaldus kohtule kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumise kohta (ajakulu 0,3 tundi). Seetõttu loeb kohus eeltoodud menetluskulu osas avalduse kostja poolt omaks võtuks ja kohus jätab selles osas hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata.
5.2.6.Kostja on esitanud vastuväite järgmisele hageja menetluskulule: 26.06.2014 ettevalmistumine läbirääkimisteks, läbirääkimised kostjaga (kompromiss) (ajakulu 0,7 tundi ehk 42 minutit). Kohus on 4 (7)
seisukohal, et eelnimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik kulu. Nimetatud aja jooksul on võimalik ette valmistuda läbirääkimisteks, sealhulgas arutada võimalikud ettepanekud oma kliendiga läbi ja pidada läbirääkimisi ja esitada oma ettepanekud kostjale. Hageja on esitanud kohtule kirjavahetuse kostjaga, millest nähtub, et hageja on teinud kostjale kompromissettepaneku (II kd, tl-d 157, 158).
5.2.7.Kostja on esitanud vastuväite järgmisele hageja menetluskulule: 03.07.2014 kirjavahetus kohtuga (menetluskulud) (ajakulu 0,1 tundi ehk 6 minutit). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik kulu. 03.07.2014 edastas kohus hagejale järelepärimise menetluskulude nimekirja kohta ja määras hagejale tähtaja vastamiseks (II kd, tl 160). Seega oli hagejal kohustus kohtule vastata.
5.2.8.Kostja on esitanud vastuväite järgmisele hageja menetluskulule: 11.07.2014 hagi õigeksvõtust taganemise võimaluse analüüs (ajakulu 0,2 tundi ehk 12 minutit). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendamata kulu. 08.07.2014 esitas kostja kohtule vastuse, kus ühtlasi selgitas hagi õigeksvõtu asjaolusid (II kd, tl-d 165-167). Kostja ei ole hagi õigeksvõtu asjaolusid selgitanud eraldi menetlusdokumendis. Hageja on eraldi kuluna välja toonud ka kostja 08.07 vastuse analüüsi (vt järgmine punkt). Seega on hageja kostja 08.07.2014 vastust analüüsinud kahel korral.
5.2.9.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid järgmisele menetluskulule: 11.07.2014 kostja 08.07 vastuse analüüs, vastuse koostamine ja esitamine kohtule (ajakulu 0,7 tundi). Seetõttu loeb kohus eeltoodud menetluskulu osas avalduse kostja poolt omaks võtuks ja kohus jätab selles osas hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata.
5.2.10.Kostja on esitanud vastuväite järgmisele hageja menetluskulule: 11.08.2014 kostja vastuse analüüs, vastuse ettevalmistamine (ajakulu 0,3 tundi ehk 18 minutit). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik kulu. Nimetatud aja jooksul on võimalik kostja vastusega tutvuda ja analüüsida oma vastuse koostamiseks vajalikku infot. Need on vastuse ettevalmistamiseks tehtavad toimingud, mis ei ole võrdsustavad vastuse koostamisega.
5.2.11.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid järgmisele menetluskulule: 17.08.2014 kostja vastuse analüüs, vastuse koostamine (ajakulu 0,9 tundi ehk 54 minutit). Seetõttu loeb kohus eeltoodud menetluskulu osas avalduse kostja poolt omaks võtuks ja kohus jätab selles osas hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata.
5.2.12.Kostja on esitanud vastuväite järgmisele hageja menetluskulule: 18.08.2014 vastuse täiendamine, suhtlus kohtu ja kliendiga (ajakulu 0,3 tundi ehk 18 minutit). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud kulu. Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Samuti ei saa ebavajalikuks kuluks pidada kohtuga suhtlemist, sest esindaja on kohustatud menetlusdokumendid kohtule esitama ja selles osas vajadusel kohtuga suhtlema.
5.3.Arve nr 142018 ja kulude aruanne: 24.09.2014 suhtlus kohtu ja kliendiga, ajakulu 0,1 tundi; 02.10.2014 maakohtu otsuse analüüs, kirjavahetus kliendiga, ajakulu 0,3 tundi; 07.11.2014 otsuse jõustumise kontroll, ajakulu 0,1 tundi; 03.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine, ajakulu 0,5 tundi; 05.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine, esitamine kohtule, ajakulu 0,3 tundi. Arvest nähtub, et lepingulise esindaja kulud on 194 eurot (ilma käibemaksuta), keskmine tunnihind on 149,23 eurot (II kd, tl-d 9, 10).
5.3.1.Kohus on seisukohal, et 24.09.2014, 02.10.2014 ja 07.11.2014 tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Suhtlust kohtuga ja kliendiga ei saa pidada ebavajalikuks kuluks. Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Kohtuotsusega 5 (7)
tutvumiseks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Nimetatud aja jooksul on võimalik kohtuotsusega sisuliselt tutvuda ja otsustada kaebuse esitamine otsuse peale. Kohus märgib, et kohtuotsusega tutvumine ei tähenda üksnes otsuse formaalset läbilugemist, vaid kohtuotsusega tutvumisel otsustab menetlusosaline, kas kohus on tema arvates jõudnud õigetele järeldustele ja kas ta soovib esitada otsuse peale kaebuse.
5.3.2.Kostja on esitanud vastuväite järgmisele hageja menetluskuludele: 03.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine (ajakulu 0,5 tundi) ja 05.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine, esitamine kohtule (ajakulu 0,3 tundi). Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12 loeb kohus eeltoodud menetluskulud põhjendamatuteks kuludeks (vt ka käesoleva kohtuotsuse punktis 5.2.3 toodud põhjendusi).
5.4.Kokkuvõtlikult märgib kohus järgmist. Kohus asus eelneva analüüsi käigus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 13,35 tunni osas ning ebavajalik ja põhjendamatu 1,25 tunni osas. Esindaja tööühiku maksumuse vajalikkus ja põhjendatus
6.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on olnud 102,89 eurot, 142 eurot ja 149,23 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja tunnihinna osas. Seetõttu loeb kohus hageja esindaja tunnitasu suurused põhjendatuks ja vajalikuks. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja hüvitatavate menetluskulude väljamõistmine
7.Harju Maakohtu otsusega jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohus tuvastas, et hageja tasus riigilõivu kokku 550 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt riigilõivu 550 eurot hüvitamist. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik 13,35 tunni osas. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) 8,3 tunni puhul oli 102,89 eurot, 4,55 tunni puhul oli 142 eurot ja 0,5 tunni puhul oli 149,23 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 1574,71 eurot ([8,3*102,89] + [4,55*142] + [0,5*149,23] = 1574,71). Hagejal on õigus nõuda kostjal lepingulise esindaja kulude 1574,74 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt, määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 550 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1574,71 eurot. Hageja avaldas, et lepingulise esindaja kulude suurus on 1758 eurot ning menetluses tasutud riigilõiv 550 eurot. Kohus rahuldas avalduse lepingulise esindaja kulude 1574,71 eurot ulatuses. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avalduse lepingulise esindaja kulude 183,29 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Lisaks palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotluse alusel märgib kohus eeltoodu käesolevas lahendis ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6 (7)
viivise menetluskulude 2124,71 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.