Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

Tsiviilasi nr 2-15-105631

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

KÜ KANGELASTE 9 esitas 13.03.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MTÜ-lt Uus Võimalus 940,86 euro saamiseks. Kohus tegi 20.03.2015 võlgnikule makseettepaneku. MTÜ Uus Võimalus esitas 2.04.2015 nõudele vastuväite. Seoses MTÜ Uus Võimalus vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 23.04.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja andis KÜ KANGELASTE 9 nõue MTÜ Uus Võimalus vastu 940,86 euro saamiseks üle Viru Maakohtule. Viru Maakohus 15.05.2015 määrusega jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.h vormikohase ja põhjendatud hagiavalduse esitamiseks koos dokumentaalsete tõenditega ning täiendava riigilõivu tasumiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Viru Maakohtule 16.06.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 19-21) 4. märtsil 2013.a hageja (edaspidi ka üürileandja) ja kostja (edaspidi ka üürnik) vahel oli sõlmitud üürileping nr 101, mille järgi andis hageja kostjale kasutusse tasu eest mitteeluruumi nr M2, mis asub Narva linnas aadressil Kangelaste pr 9, üldpinnaga 107 m2, tähtajaks kuni 31.12.2013.a, kostja aga kohustus tasuma selle eest hagejale üüri ja kõrvalkulud vastavalt lepingu tingimustele. Vastavalt 04.03.2014.a lisakokkuleppe nr. 2 üürilepingu juurde alates 01.05.2014.a oli üürnik kohustatud tasuma üüritasu summas 428 eurot kuus uuritava ruumi eest. Üürilepingu punktidest 1.3, 2.3.3, 2.3.4, 2.3.5 ja 3.1 tulenevalt oli üürnik kohustatud kandma ka ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, s.h kommunaalteenused ja maamaks. Üürilepingu p 2.3.7 järgi kõik kommunaaltasud kuulusid maksmisele järgmise kuu 20. kuupäevaks hageja poolt kostjale esitatava arve alusel. Pooled lõpetasid lepingu ennetähtaegselt kokkuleppel 25.10.2014.a, mistõttu esitas hageja kostjale arve üüri tasumiseks oktoobri 2014.a eest vähendatud suuruses vastavalt ruumi üüritud päeva arvule. Hageja on kõik oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud. Vaatamata uuritava ruumi tegelikule kasutamisele ning kostjale igakuiselt saadetud arvetele jättis kostja üüri ja kõrvalkulud osaliselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus üüri osas summas 737,35 2(10)

Tsiviilasi nr 2-15-105631

eurot ja kõrvalkulude osas summas 82,93 eurot, kokku summas 820,28 eurot. Kostja jättis tasumata järgnevad arved: Arve nr Arve kuupäev Maksetähtpäev Arve summa Maksmata jäänud summa 19 Teen 30.06.2014 20.07.2014 20,78 12,30 22 Teen 31.07.2014 20.08.2014 22.38 0,38 27 Teen 31.08.2014 20.09.2014 25,45 25,45 30 Rent 30.09.2014 30.10.2014 428,00 406,00 31 Teen 30.09.2014 20.10.2014 26,03 26,03 34 Rent 31.10.2014 30.11.2014 331,35 331,35 35 Teen 31.10.2014 20.11.2014 18,77 18,77 Hageja palus korduvalt kostjat võla kustutada, kuid kostja palveid ignoreeris. Käesolevaks ajaks ei suutnud pooled jõuda kompromissile. Hageja nõuab kostjalt üürilepingu alusel üüri (737,35 eurot) ja kõrvalkulude (82,93 eurot) tasumist ning viivitusintressi kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (hagiavalduse esitamise seisuga (15.06.2015) tasumisele kuulub viivis summas 161,60 eurot) kuni põhivõla tasumiseni. Põhinõue Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt üürileping VÕS § 271 mõistes. Nimetatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürileping on tasuline leping, st asja kasutamise eest tuleb maksta tasu. Üürnikul lasub tasu maksmise kohustus. Vastavalt VÕS § 292 lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku tepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Lepingu punktidest 1.3, 2.3.3, 2.3.4, 2.3.5 ja 3.1 lähtudes oli kostja kohustatud kandma kõrvalkulud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Lisakokkuleppe nr 2 lepingu juurde punktist 1.1 tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma üüri 428 eurot iga kuu eest alates 01.05.2014.a. Hageja esitas kostjale igakuuliselt arved üüri tasumiseks, mis kostja tasus enne septembrit 2014.a.4 Poolte tavasid ja praktikat koostoimes VÕS § 82 1 lg 1 p 1 sätestatuga arvestades, muutus üüritasu maksmise nõue sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel võlgniku poolt iga arve kättesaamisest. Lepingu punkti 2.3.7 kohaselt on kostja kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest arvestatud kuule järgmise kuu 20. kuupäevaks hageja poolt esitatava arve alusel. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja jättis üüritasu ja kõrvalkulud maksmata, millega rikkus lepingut. VÕS § 103 lg 1 mõttes eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kollaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (p. 1) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p. 6). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja üürilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud, palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 820,28 eurot (üür summas 737,35 eurot ja kõrvalkulud summas 82,93 eurot). Kõrvalnõuded 3(10)

Tsiviilasi nr 2-15-105631

Viivisenõue Vastavalt VÕS § 113 lg 1 esimesele lausele võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi sama lõike kolmanda lause järgi kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 2.3.9 tasude maksmise viivitamisel on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist 0,1% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Lähtudes eeltoodust hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma lepingulist viivist rahalise kohustuste täitmisega viivitamise eest alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise päeva seisuga, s.t. alates 01.12.2014.a (kaasa arvatud) kuni 15.06.2015.a (kaasa arvatud) 197 maksmisega viivitatud päeva eest summas 161,60 eurot (820,28 eurot x 0,1 : 100 x 197). Samuti, tuginedes TsMS § 367, peab hageja õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist 0,1 % põhinõudest (820,28 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 16.06.2015.a kuni kostja poolt põhivõlgnevuse tasumiseni. Sissenõudmiskulud VÕS 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega peab hageja õigustatuks sissenõudmiskulude kostjalt väljamõistmist. Arvestades eeltoodut hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 820,28 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks 15.06.2015.a (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivised summas 161,60 eurot ning edasi alates 16.05.2015.a jooksev viivis 0,1% põhinõudest (820,28 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude kohase täitmiseni; välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud summas 40 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagile vastuse kohaselt (tl 55-56, 73-74) hagi võib tunnistada osaliselt, s.o. mõne kuu eest enne 2014. aasta septembrit. Kuid 19.09.2014 toimus renditavas ruumis tulekahju tahtliku süütamise tõttu mitme nooruki poolt. Kostja palus hagejat vabastada neid rendi tasumisest 2014 septembri, oktoobri ja novembri eest, kuna antud ruumi oli võimatu kasutada: tuletõrjujate poolt veega ülekallamise tõttu, samuti suitsukahjustustest tingituna tuli ruumi kaua puhastada, vedada välja praht, rikutud seadmed ja kaup. Lõpptulemusena tuli kostjal ruumi rendileping lõpetada. Seega on summad 428,00 eurot, 26,03 eurot, 331,35 eurot ja 18,77 eurot kostjale esitatud alusetult. Mis puudutab summasid 12,39 + 0,38 + 25,45 eurot, siis tasub kostja need lähiajal.

KOHTUISTUNG

29.09.2015 (tl 96-99) ja 21.10.2015 (tl 121-126) kohtuistungitel jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohtuistungitel pooltel tekkis vaidlus lepingu lõppemise tähtaja üle ja selle üle, kas hageja andis lubaduse mitte tasuda rendi aja eest mille jooksul kostja teeb remondi renditud ruumides. 21.10.2015 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle E B ja A P .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 4(10)

Tsiviilasi nr 2-15-105631

sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku kirjalike materjalidega, kuulates kohtuistungitel poolte antud seletusi ja tunnistajate ütlusi ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel vaidlust ei ole, et:  nende vahel 4.03.2013 oli sõlmitud üürileping nr 101, mille järgi andis hageja kostjale kasutusse tasu eest mitteeluruumi nr M2, mis asub Narva linnas aadressil Kangelaste pr 9, üldpinnaga 107 m2, tähtajaks kuni 31.12.2013.a, kostja aga kohustus tasuma selle eest hagejale üüri ja kõrvalkulud vastavalt lepingu tingimustele  alates 01.05.2014.a oli kostja kohustatud tasuma üüritasu summas 428 eurot kuus uuritava ruumi eest ja kandma ka ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, s.h kommunaalteenused ja maamaks  kõik kommunaaltasud kuulusid maksmisele järgmise kuu 20. kuupäevaks hageja poolt kostjale esitatava arve alusel  19.09.2014 renditud ruumides toimus tulekahju  pooled lõpetasid lepingu ennetähtaegselt kokkuleppel  hageja esitas kostjale arved 2014 septembri ja oktoobri eest  hageja esitas kostjale arve üüri tasumiseks oktoobri 2014.a eest vähendatud suuruses vastavalt ruumi üüritud päeva arvule. Poolte vahel on vaidlus 4.03.2013 sõlmitud üürilepingu nr 101 lõppemise päeva üle. Kostja arvab, et üürileping on lõppenud 25.09.2014, hageja aga, et 25.10.2014. Samuti pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma maksed 2014 septembri ja oktoobri eest ruumide kasutamise võimatuse tõttu ning seetõttu, et kostja tegi taastusremonti renditud ruumides. Kohus tuvastab esmalt mis ajast poolte üürileping on lõppenud. Poolte vahel 4.03.2013 sõlmitud üürilepingu nr 101 (tl 22-23, tõlge tl-l 84-85) p 5.6 kohaselt käesolevat Lepingut võib ennetähtaegselt ära lõpetada Eesti Vabariigi Rendiseaduse ja käesoleva lepingu sätetel, kusjuures lepingu ennetähtaegset lõpetamist nõudev Pool on kohustatud sellest teisele Poolele teatama kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Sama lepingu p 5.7 kohaselt Lepingu ennetähtaegne lõpetamine on võimalik poolte kokkuleppel, ühe poole nõudmisel võib lepingul ära lõpetada Rendiseadusega ettenähtud alustel ja korras. Eesti Vabariigi rendiseadus on kehtetu alates 1.07.2002. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1 lg-le 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Oma nõuete ja vastuväidete põhjendamisel viitasid pooled VÕS §-dele, mis puudutavad üürilepingut, seega antud vaidluse lahendamisel kohaldab kohus VÕS ja poolte lepingu sätteid. 5(10)

Tsiviilasi nr 2-15-105631

Vastavalt VÕS § 313 lg-le 1 mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel sõlmitud üürilepingu erakorraline ülesütlemine oli lubatud. Tulekahju tõttu ei saanud kostja enam üüritud asja kasutada, kuna ei saanud hoida seal riideid, mille korjas, hoidis ja müüs üüritud ruumis. Ruumis oli vinguhais, riide aga imab lõhnad sisse. Samuti pooled ei vaidle, et kostja teatas hagejale lepingu lõpetamisest 25.09.2014 avaldusega (tl 25) ning et hageja sai avalduse kätte. VÕS § 325 lg 1 ja lg 2 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi (p 1); lepingu lõppemise päev (p 2); ülesütlemise alus (p 3) ja eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg (p 4). Sama paragrahvi lg-st 5 tulenevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Kostja 25.09.2014 avalduses puuduvad VÕS § 325 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud andmed, seega poolte 4.03.2013 üürilepingu ülesütlemine on tühine. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimesele lausele ühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Riigikohus on väljendanud 20.12.2004 otsuse nr 3-2-1-146-04 punktis 19, et lepingu ülesütlemine on ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis lõpetab tulevikku suunatult kestvuslepingu. Üürilepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, millega soovitakse lõpetada kehtiv üürisuhe. Kuna kohus on tuvastanud üürilepingu ülesütlemise tühisust, seega ei olnud üürileping kehtivalt üles öeldud, mistõttu ei ole kostja väide, et poolte üürileping lõppes alates 25.09.2014, asjakohane. Vastavalt mitteeluruumi üleandmise 16.10.2014 aktile (tl 25 pöördel) hageja juhatus A. D ja E. B isikus võttis vastu ruumid peale lepingu lõpetamist ja ei oma pretensioone ruumide seisukorra kohta. Leping lõpetab oma kehtivuse 25.10.2014. Kohus pööras poolte tähelepanu, et aktis puudub kostja esindaja allkiri. Tunnistaja A. P ütluste kohaselt 16.10.2014 akt oli juba eelnevalt valmistatud, aga lepingu lõpetamise kuupäev 25.10.2014 oli pandud juba kostja juuresolekul. Hageja seaduslik esindaja A. D selgitas juuresviibijale, et lepingu lõpetamise avaldus oli kirjutatud 25.09.2014 ning poolte lepingu kohaselt selle lõpetamisest tuleb teatama 1 kuu ette. Kohus loeb 16.10.2014 akti sõnastusega ja tunnistaja A. P ütlustega poolte üürilepingu lõpetamise päeva kohta tõendatuks, et poolte üürileping oli lõpetatud 25.10.2014. Kostja veel väidab, et arvete saamine 2014 septembri ja oktoobri eest oli kostjale üllatus, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et kostja remondib omal kulul tulega kahjustatud ruumid, hageja aga selle eest ei võta tasu 2014 septembri ja oktoobri eest. Sellise suulise kokkuleppe sõlmimist kinnitas ka tunnistaja A. P . Hageja sellist kokkulepet ei tunnistanud. 6(10)

Tsiviilasi nr 2-15-105631

Kohus leiab, et kostja ei tõendanud oma väidet kokkuleppest 2014 septembri ja oktoobri eest arvete kohta. Poolte üürilepingu p 2.3.2 esimese lause kohaselt üürilevõtja on kohustatud hoidma üürile võetud vara korras, enda arvel teostama üürile võetud ruumides jooksvat ja kapitaalremonti. Pooled ei vaidle, et võlgnevus teenuste eest summas 38,13 eurot kandis kostja hagejale 13.10.2015 üle (tl 127), seega peale hagi esitamist. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 292 lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte Lepingu punktidest 1.3, 2.3.3, 2.3.4, 2.3.5 ja 3.1 lähtudes oli kostja kohustatud kandma ka kõrvalkulud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Poolte üürilepingu lisakokkuleppe nr 2 punktist 1.1 tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma üüri 428 eurot iga kuu eest alates 01.05.2014. Hageja esitas kostjale igakuuliselt arved üüri tasumiseks (tl 26-30). Pooled ei vaidle, et kostja tasus üüri enne septembrit 2014 nõuetekohaselt (tl 31). Üüritasu maksmise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel võlgniku poolt iga arve kättesaamisest. Lepingu punkti 2.3.7 kohaselt on kostja kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest arvestatud kuule järgmise kuu 20. kuupäevaks hageja poolt esitatava arve alusel. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja jättis üüritasu ja kõrvalkulud maksmata, millega rikkus lepingut. VÕS § 103 lg 1 mõttes eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (p. 1) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p. 6). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust on põhjendatud hageja nõue selle väljamõistmisest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 esimesele lausele võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi sama lõike kolmanda lause järgi kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 7(10)

Tsiviilasi nr 2-15-105631

Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 2.3.9 kohaselt tasude maksmise viivitamisel on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist 0,1% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja viivitab raha maksmisega on põhjendatud hageja viivise nõude. VÕS 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude kostjalt väljamõistmine. Kõigest ülaltoodust lähtudes kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüritasu 2014 septembri ja oktoobri eest summas kokku 737,35 eurot, tasu teenuste eest summas 44,80 eurot, käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 278,67 eurot ja alates 7. novembrist 2015 kuni põhivõla kohase täitmiseni 0,1% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Viivise arvestuse käik on järgmine:  viivis summalt 820,28 eurot seisuga 12.10.2015 (k.a) moodustab 259,12 eurot (820,28 eurot x 0,1% x 316 päeva)  viivis summalt 782,15 eurot (820,28-38,13) seisuga 6.11.2015 alates 13.10.2015 moodustab 19,55 eurot (782,15 eurot x 0,1% x 25 päeva).

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda, hageja menetluskulud jätab kostja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja 23.07.2015 (tl 53) ja 21.10.2015 (tl 115) esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt tema menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv summas 155 eurot, kokku 200 eurot. Käesoleva tsiviilasja raames hageja esindaja on teinud järgmised toimingud ja selleks on kulunud aega alljärgnevalt: 8(10)

Tsiviilasi nr 2-15-105631

Tsiviilasi nr 2-15-105631

Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja loetletud menetlustoimingud olid tehtud, et nad olid vajalikus ja põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks 1 268 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.