Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kokku 1107,50 eurot (sh käibemaks).

Tallinna Munitsipaalpolitseiameti kaudu, nõue summas 23,01 eurot (täitur Priit Lantin); täiteasi nr 017/2009/3024, sissenõudja Tallinna linn Tallinna Munitsipaalpolitseiameti kaudu, nõue summas 34,51 eurot (täitur Priit Lantin); täiteasi nr 017/2009/2981, sissenõudja Tallinna linn Tallinna Munitsipaalpolitseiameti kaudu, nõue summas 23,01 eurot (täitur Priit Lantin); täiteasi nr 017/2009/1774, sissenõudja Tallinna linn Tallinna Munitsipaalpolitseiameti kaudu, nõue summas 11,50 eurot (täitur Priit Lantin). Kokku on täitmisel olevaid nõudeid summas 3767,64 eurot. Võlgnevused krediidiasutuste ees puuduvad. Muud kohustused võlgnikul puuduvad. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 3767,64 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla pankroti- või maksukuriteo tunnustega tegu. Ajutises pankrotimenetluses kogutud dokumentide pinnalt leiab ajutine pankrotihaldur, et maksejõetus on tingitud võlgnikul sissetuleku puudumisest, seoses sellega, et ta kannab vabadusekaotuslikku karistust. Võlgade iseloomust nähtub, et valdav osa on sunnirahad ja/või trahvid, mis on tekkinud erinevate õigusrikkumiste tagajärjel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse liigituse järgi „muu asjaolu“. Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus tulenevalt võlgniku praegusest seisukorrast kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita, mistõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Pankrotija/või maksukuriteo tunnustega tegusid ajutise pankrotimenetluse jooksul ei ilmnenud. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja tõenäoliselt juba 2012 või veelgi varem, kuna kõige hilisem täitemenetlus kannab 2012 kuupäeva. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnik ei ole esitanud võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid. Võlgnikul on veel õigus vastav avaldus kohtule esitada. Tulenevalt PankrS § 29 lg 1-st oleks alus antud menetlus lõpetada raugemisega, kuid kuna võlgnik võib esitada veel kohustustest vabastamise avalduse, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur peab täiendavalt vajalikus märkida järgmist. Riigikohtu praktika kohaselt on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13 p. 11). Ajutise halduri hinnangul ei ole hetkel selge võlgniku tegevuses võlausaldajate huvide kahjustamine või mitte, seega ei saa hetkel anda hinnangut kohustustest vabastamise menetluse algatamine perspektiivsusele. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei

ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Lisaks võib võlgnik veel esitada kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 3767,64 eurot. Vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, siis ei tule kohustada võlgniku andma vannet. Võlgniku tuleb juhindudes PankrS § 85 kohustada esitama hiljemalt 26.11.2015 pankrotihaldurile enda täpsustatud vara ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 997,50 eurot ja kinnitada bürookulud 110 eurot, kokku koos käibemaksuga 1107,50 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 997,50 eurot ja kinnitada bürookulud 110 eurot, kokku koos käibemaksuga 1107,50 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest ning summa 423,10 eurot (sh käibemaks) võlgniku pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.