lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-21749/23

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-21749/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1297
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-21749

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) hagi Sergei Baburtšenkovi vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

5415,40 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. detsembri 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Baburtšenkovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Sergei Baburtšenkov (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu), esindaja Janno Pajo

1.Jätta Viru Maakohtu 3. detsembri 2014. a otsus

esindajad

RESOLUTSIOON

muutmata.

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Sergei Baburtšenkovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) esitas 10.06.2014. a hagi Sergei Baburtšenkovi vastu, milles palus mõista kostjalt välja riigile regressi korras tagastatava hüvitise 5415,40 eurot. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Sergei Baburtšenkov Viru Maakohtu 05.11.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2819 süüdi kuriteos (KarS § 113 järgi), mille tagajärjel suri vägivallakuriteo ohver XX. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 16.03.2010. a otsusega nr KTOXXX hüvitati L.B.’le vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused 448 euro ulatuses ning määrati ohvri surmast tulenev perioodiline hüvitis. Perioodil 01.11.201128.02.2014. a on L.B.’le makstud ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist kokku 5415,40 eurot.
2.Kostja märkis vastuses, et kuna hageja regressinõue kostja vastu tekkis ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel, siis ei ole viide Põhja Pensioniameti 16.03.2010. a otsusele nr КТОXXX põhjendatud. Kuna kostja ei saanud haldusmenetluses esitada haldusakti peale kaebust, on tema õigusi rikutud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 03.12.2014. a otsusega hagi ja mõistis Sergei Baburtšenkovilt välja Eesti Vabariigi kasuks ohvriabi seaduse alusel regressi korras kannatanule makstud hüvitise summas 5415,40 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. OAS § 9 lg 3 kohaselt, kui ohver saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. OAS-i tähenduses loetakse ülalpeetavaks isikut, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 20. OAS § 9 lg 3 ja RPKS § 20 lg 2 p-i 2 koostoimes on hüvitisele õigust omavaks perekonnaliikmeks ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või töövõimetu. Vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse kulutusi kandnud isikule (OAS § 13). Kohus leidis, et kohaldamisele kuulub VÕS § 1043. VÕS § 1045 lg-st 1 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Täiendavalt kohaldas kohus OAS §-i 31, mille kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

Kohus oli seisukohal, et kuigi iseenesest on asjakohane kostja vastuväide, et teda ei kaasatud haldusmenetlusse, ei mõjuta kostja puudumine haldusmenetlusest kostjal tekkivat kahju hüvitamise kohustust. Sotsiaalkindlustusamet ei oleks saanud jätta hüvitise ohvrile määramata, kui kostja oleks haldusmenetluses osalenud. Tegemist ei ole vastuväitega, mis välistaks hageja hagi esitamise õiguse kostja vastu või ei võimaldaks haginõuet kostja vastu rahuldada. Kuna kostja põhjustas kuriteoga XX surma, siis on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjuga VÕS § 1045 lg 1 mõttes, ning kostja peab enda poolt tekitatud kahju hüvitama. Seega on kostja kui kahju tekitaja ainuisikuliselt kahju eest vastutavaks isikuks ning hagejal, kes on kahju kannatanud isikule hüvitanud, tekib OAS § 31 lg 1 alusel õigus nõuda välja makstud hüvitist kuriteo eest vastutavalt isikult. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.09.2012. a otsusega (2-11-49923) mõisteti kostjalt välja L.B.’le makstud kuriteoohvri riiklik kahjuhüvitis ajavahemiku 07.10.2009- 07.10.2011 eest Eesti Vabariigi kasuks summas 4174,60 eurot. OAS § 15 kohaselt ei või makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku olla suurem kui 9590 eurot. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas alates 01.03.2014. a hüvitise maksmise kuriteo ohvri ülalpeetavale 9590 euro täitumise tõttu. Kohus nõustus hageja esindaja täiendava selgitusega (tl 37), et hageja ei oleks saanud jätta hüvitist ohvrile määramata isegi siis, kui kostja oleks haldusmenetluses osalenud. Riik on vägivallakuriteost tingitud kulutused ülalpeetavale hüvitanud ning seega on hageja riigi esindajana õigustatud nõudma kulude hüvitamist kuriteo sooritajalt ehk kostjalt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Sergei Baburtšenkov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt sõltub vaidlustatav otsus täielikult õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva menetluse esemeks. Kostja oleks pidanud olema haldusmenetluses osaline 16.03.2010. a haldusakti nr КТО236 asjas. Kuna kostjat ei kaasatud haldusmenetlusse, siis ei saanud ta realiseerida haldusmenetluse seaduse §s 40 ettenähtud menetlusosalise õigusi, sh haldusakti edasi kaevata. Haldusakti ei ole kostjale kätte toimetatud. Antud asjaolu annab aluse väita, et L.B. avalduse alusel alustatud haldusmenetlus ei ole lõppenud. Käesoleva tsiviilkohtumenetlus tuleks peatada TsMS § 356 lg 1 alusel, kuna kohtuotsus sõltub täielikult õigussuhtest, mis on teise käimasoleva menetluse esemeks.
5.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-126-12 ei oma antud juhul kostja kaasamata jätmine haldusaktile õiguslikke tagajärgi. Kuriteo sooritaja on kohustatud kuriteoga tekitatud kahju hüvitama ning tema kaasamine hüvitise maksmise otsustamisele ei olnud kohustuslik ega vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3.detsembri 2014. a otsus muutmata.
7.Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse põhjendusel, et kuna kostjat ei kaasatud haldusmenetlusse, siis ei saanud ta realiseerida HMS §-s 40 sätestatud menetlusosalise õigusi, sh haldusakti edasi kaevata. Haldusakti ei ole kostjale kätte toimetatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kostja mitteosalemine hüvitise määramise haldusmenetluses ei välista kostja kahju hüvitamise kohustust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-126-12 p-is 16 leidnud, et hüvitise määramise haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei mõjuta kostja õigusi, sest kohus ei oleks saanud teha teistsugust otsust ka siis, kui kostja olnuks kaasatud haldusmenetlusse. Kuna kaasamata jätmine ei mõjuta praegusel juhul kostja õigusi, pole vajadust hinnata ka selle õiguslikke tagajärgi haldusaktile. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja väited käesoleva tsiviilasja peatamise vajalikkuse kohta jätta tähelepanuta. Riigikohus on sama tsiviilasja p-is 16 asunud seisukohale, et tsiviilasja lahendav kohus saab tsiviilmenetluses kontrollida haldusakti väljaandmise menetluse õiguspärasust. Riigikohus on selgitanud, et asja arutamise käigus tsiviilkohtumenetluses saab vajadusel anda õigusliku hinnangu ka haldusaktile, mh kindlaks teha, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane. Kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses aga tunnistada kehtetuks (Riigikohtu 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 34). Ringkonnakohus märgib, et vaidlusalune pensioniameti otsus on selge, üheselt mõistetav ja piisavalt põhjendatud, vastates HMS §-de 55 ja 56 nõuetele. Samuti ei esine asjaolusid, mis tooksid kaasa haldusakti tühisuse HMS § 63 lg 2 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusalune haldusakt kehtiv ja õiguspärane ning kostja on kohustatud hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.
8.Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja