Eesti Vabariigi hagi S. B.i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5415,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (RK xxx, asukoht: Lembitu 12, 15092 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kaisa Laidvee (e-post: [email protected] ) või Janno Pajo (e-post [email protected] ) Kostja: S. B. (IK xxx, viibimiskoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: M. T. (IK xxx, e-post xxx ) Kirjalik menetlus
Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Eesti Vabariigi hagi S. B.i vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista S. B.ilt Eesti Vabariigi kasuks ohvriabi seaduse alusel regressi korras kannatanule makstud hüvitis summas 5415 (viis tuhat nelisada viisteist) eurot 40 senti.
4.Teha kohtuotsus avalikult teatavaks 03.12.2014 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise õigus Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 1/4
2-14-21749 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
Hageja nõue
1.Hageja esitas 10.06.2014 hagi S. B.i vastu ja palub välja mõista kostjalt riigile regressi korras tagastatava hüvitise 5415,40 eurot. Hagiavalduse kohaselt mõisteti S. B. Viru Maakohtu 05.11.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2819 süüdi kuriteos (KarS § 113 järgi), mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver M. B. suri. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 16.03.2010 a. otsusega nr KTO236 hüvitati L. B. vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused 7000 krooni/ 448 euro ulatuses ning määrati ohvri surmast tulenev perioodiline hüvitis. Perioodil 01.11.2011 – 28.02.2014 on L. B. makstud ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist kokku 5415,40 eurot. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Vastuseks kostja vastusele märgib hageja, et kostja vastuväited selle kohta, et hageja ei saa nõude põhjendusena kasutada haldusakti, mille menetlusse kostja ei olnud kaasatud, ei ole kohased. Sotsiaalkindlustusamet on vastavalt ohvriabi seadusele määranud ja välja maksnud hüvitise. Hüvitise maksmist välistavad asjaolud puudusid ning kostja õigusi selle haldusakti andmine ei mõjutanud. Kostjal kui vägivallakuriteo toimepanijal on seadusest tulenev kahju hüvitamise kohustus (tl 37). Kostja seisukohad p
2.Kostja esindaja märgib 27.06.2014 vastuses, et kuna hageja regressinõue kostja vastu tekkis Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel, ei ole viide Põhja Pensioniameti 16.03.2010.a. otsusele nr КТО236, millega määrati kindlaks hüvitis Lidia Balkina kasuks, mis seisnes matusekuludest ja ohvri surmast tulenevas kahjust, põhjendatud. Kostja esindaja leiab, et kuna kostja ei saanud haldusmenetluses esitada haldusakti osas kaebust, on tema õigusi rikutud. Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kostja arvates asja on võimalik lahendada kompromissi või muu kokkuleppega (tl 27).
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.Ohvriabi seaduse (OAS) § 9 lg-3 kohaselt kui ohver saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. OAS tähenduses loetakse ülalpeetavaks isikut, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 20. OAS § 9 lg 3 ja RPKS § 20 lg 2 p 2 koostoimes on hüvitisele õigust omavaks perekonnaliikmeks ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või töövõimetu. Vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse kulutusi kandnud isikule (OAS §13).
5.Kuriteo ohvri M. B. ülalpeetav L. B. esitas 17.02.2010 Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniametile ohvri surmast tuleneva riikliku hüvitise taotluse. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 16.03.2010 a. otsusega nr KTO236 hüvitati L. B. vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused 7000 krooni/ 448 euro ulatuses ning määrati ohvri surmast 2/4
2-14-21749 tulenev perioodiline hüvitis (tl 9-11). Perioodil 01.11.2011 – 28.02.2014 on L. B. makstud ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist summas 5415,4 eurot (tl 8).
6.Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Täiendavalt kohaldab kohus OAS § 31, mille kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.
7.Riigikohus on lahendis 3-2-1-126-12 asunud seisukohale „Iseenesest õige on kostja väide, et teda ei ole haldusmenetlus seadustiku (HMS) § 11 lg 1 p 3 rikkudes haldusmenetlusse kaasatud. Selle sätte järgi on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Praegusel juhul ei mõjuta aga kaasamata jätmine kostja õigusi, sest kohus ei oleks saanud teha teistsugust otsust ka siis, kui kostja olnuks kaasatud haldusmenetlusse. Kuna kaasamata jätmine ei mõjuta praegusel juhul kostja õigusi, pole vajadust hinnata ka selle õiguslikke tagajärgi haldusaktile.“ Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi iseenesest on õige kostja vastuväide, et teda ei kaasatud haldusmenetlusse asjakohane, ei mõjuta kostja puudumine haldusmenetlusest kostjal tekkivat kahju hüvitamise kohustust. Analoogselt ei oleks ka Sotsiaalkindlustusamet saanud jätta hüvitist ohvrile määramata, kui kostja oleks haldusmenetluses osalenud. Seega on kostja vastuväide kohtu arvates küll asjakohane ja viitab kostja õiguse riivele, kuid tegemist ei ole vastuväitega, mis välistaks hageja hagi esitamise õiguse kostja vastu või ei võimaldaks haginõuet kostja vastu rahuldada.
8.Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 05.11.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2819 mõisteti S. B. süüdi kuriteos KarS § 113 järgi. Kuna kostja põhjustas kuriteoga Bõstrova surma, on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjuga VÕS § 1045 lg 1 mõttes, ning kostja peab tulenevalt VÕS § 1043 sätesatust enda poolt tekitatud kahju hüvitama. Seega on kostja kui kahju tekitaja ainuisikuliselt kahju eest vastutavaks isikuks ning hagejal,kes on kahju kannatanud isikule kahju hüvitanud, tekib OAS § 31 lg 1 alusel õigus nõuda väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku vastu. Seega on kahju hüvitamiseks kohustatud isik kostja, S. B..
9.Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.09.2012 otsusega (2-11-49923) mõisteti kostjalt välja L. B. makstud kuriteoohvri riiklik kahjuhüvitis ajavahemiku 07.10.2009 – 07.10.2011 eest Eesti Vabariigi kasuks summas 4174,60 eurot. OAS § 15 kohaselt ei või makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku olla suurem kui 9590 eurot. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas alates 01.03.2014 hüvitise maksmise kuriteo ohvri ülalpeetavale summa 9590 euro täitumise tõttu. Hageja palub välja mõista kostjalt riigile regressi korras tagastatava hüvitise 5415,40 eurot (9590-4174,60). Kohus nõustub hageja esindaja täiendava selgitusega (tl 37), et hageja ei oleks saanud jätta hüvitist ohvrile määramata isegi siis kui kostja oleks haldusmenetluses osalenud. Riik on vägivallakuriteost tingitud kulutused ülalpeetavale hüvitanud ning seega on hageja riigi esindajana õigustatud nõudma kulude hüvitamist kuriteo sooritajalt ehk kostjalt.
10.Tulnevalt eeltoodust rahuldab kohus Eesti Vabariigi hagi S. B.i vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus mõistab S. B.ilt välja Eesti Vabariigi kasuks ohvriabi seaduse alusel regressi korras kannatanule makstud hüvitise summas 5415,40 eurot. 3/4
2-14-21749
11.Kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 03.12.2014 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).
13.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kuna Eesti Vabariik kui menetlusosaline on riigilõivu tasumisest vabastatud TsMS § 145 alusel, puuduvad asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.