OÜ Gvandron ja MS hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu lepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, võla väljamõistmiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, lepingu tühistamise kehtivuse tuvastamiseks Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastuhagi OÜ Gvandron, MS ja MS vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
124 194,96 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Gvandron ja MS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: OÜ Gvandron (registrikood: 10999223), seaduslik esindaja juhatuse liige MS Hageja II: MS (isikukood XXXXXXXXX), Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu Kostja: Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Kohtuistungi toimumise aeg
13. oktoober 2015
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata MS hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 24 300 euro suuruse summa osas ning millega rahuldas Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastuhagi OÜ Gvandron ja MS vastu
solidaarselt kapitalirendilepingu nr 280910GV järgi võla väljamõistmiseks 24 300 euro suuruse summa osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt MS hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, s.o 24 300 euro suuruse summa osas ja jätta osaliselt rahuldamata Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi OÜ Gvandron ja MS vastu solidaarselt kapitalirendilepingu nr 280910GV järgi võla väljamõistmiseks, s.o 24 300 euro suuruse summa osas ning jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt: I Hagi lahendamine:
Jätta rahuldamata OÜ Gvandron hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu kapitalirendilepingu nr 280910GV 28.06.2011 tehtud tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) poolt selle lepingu 10.11.2011 ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ja selle lepingu alusel saadud 44 105,25 euro tagastamiseks.
Jätta rahuldamata OÜ Gvandron hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) poolt 10.11.2011 tehtud kasutusrendilepingu nr 280910GV ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks.
Jätta rahuldamata OÜ Gvandron hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) poolt 10.11.2011 tehtud arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
Jätta rahuldamata MS hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) poolt 03.04.2012 laenulepingu nr EEL-101204MS ja limiidilepingu nr 47JM0303677 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
Rahuldada osaliselt MS hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2012/1217 (täitur R. Albert). Tunnistada sundtäitmine lubamatuks 24 300 euro (tasu vara kasutamise eest kapitalirendilepingu nr 280910GV üldtingimuste p 10.4 järgi). sissenõudmise osas.
Sundtäitmine on lubatav kapitalirendilepingust nr 28091GV tuleneva vara soetusmaksumuse tasumata osa sissenõudmise osas (seisuga 12.10.2015 võlgnevus 29 249,38 eurot), kasutusrendilepingust nr 280317GV tulenevate võlgnevuste (vara soetusmaksumuse tasumata osa ja viivis, seisuga 12.10.2015 võlgnevus 558,89 eurot) sissenõudmise osas, arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV tulenevate võlgnevuste (tagastamata arvelduslaen ja viivis, seisuga 12.10.2015 võlgnevus 13 782,83 eurot) sissenõudmise osas ja laenulepingust nr EEL-101204 tulenevate võlgnevuste (tagastamata laen, intressivõlg, viivisevõlg, tasumata kindlustusmaksed, seisuga 12.10.2015 võlgnevus 54 465,18 eurot) sissenõudmise osas.
II Tühistada hagi tagamine, mis on seatud 20.06.2012 kohtumäärusega ja millega on peatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2012/1217 (täitur R. Albert) kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. III Vastuhagi lahendamine:
Rahuldada vastuhagi osaliselt.
Jätta rahuldamata Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastuhagi OÜ Gvandron ja MS vastu 24 300 euro saamiseks (tasu vara kasutamise eest kapitalirendilepingu nr 280910GV üldtingimuste p 10.4 järgi).
Välja mõista OÜ-lt Gvandron ja MS-lt solidaarselt kokku 44 459,50 eurot (kapitalirendilepingu nr 280910GV järgi solidaarselt 30 676,67 eurot ja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV järgi solidaarselt 13 782,83 eurot) Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kasuks.
Välja mõista OÜ-lt Gvandron, MS-lt ja MS-lt solidaarselt 3355,21 eurot (kasutusrendilepingu nr 280307GV järgi) Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kasuks.
IV Menetluskulude jaotus
Jätta esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud OÜ Gvandron hagis Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu OÜ Gvandron kanda.
Jätta esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud MS hagis Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastu 90% ulatuses MS kanda ning 10% ulatuses Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kanda.
Jätta esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastuhagis, mis oli suunatud solidaarselt MS ja OÜ Gvandron vastu, solidaarselt 70% ulatuses MS ja OÜ Gvandron kanda ja 30% ulatuses Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kanda.
Jätta esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastuhagis, mis oli suunatud solidaarselt MS, MS ja OÜ Gvandron vastu, solidaarselt MS, MS ja OÜ Gvandron kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Gvandron (hageja I) ja MS (hageja II) esitasid 20.06.2012 Harju Maakohtusse hagi Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu - kostja) vastu. OÜ Gvandron palus tuvastada liisingulepingu tühistamise avalduse kehtivuse, kapitalirendi-, kasutusrendi- ja arvelduslaenulepingute ülesütlemise avalduste tühisuse ning mõista Danske Bank A/S-lt (Eesti filiaali kaudu) välja tühise lepingu järgi saadud 44 105,25 eurot. MS palus tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 179/2012/1217 ja sundtäitmine lõpetada, lugedes laenulepingu ja limiidilepingu ülesütlemise avaldused tühiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja I, kostja ja OÜ Boathouse 10.09.2008 ostu-müügi lepingu, millega OÜ Boathouse müüs kostjale hageja I huvides kaatri Crowling 250CR Cruiser nr USJTC73875D809. Samal päeval sõlmiti hageja I ja kostja vahel ostetud kaatri suhtes kapitalirendileping (nn kaatrileping). Hageja I, kostja ja müüja allkirjastasid vara üleandmise-vastuvõtmise akti 11.09.2008. Hageja I rentis pärast kapitalirendilepingu sõlmimist kaatri müüjale, OÜ-le Boathouse.
3.Lisaks oli hageja I ja kostja vahel sõlmitud arvelduslaenuleping ja sõiduauto kasutusrendileping (autoleping). Hageja II käendas panga ees kõiki nimetatud lepingutest tulenevaid hageja I kohustusi.
4.Hageja I sai 13.05.2011 teada, et ostu-müügi ja kapitalirendilepingu objekti reaalselt ei eksisteeri ega eksisteerinud ka lepingute sõlmimise ajal. Müüja oli kaatri ettenäitamisel paigaldanud analoogsele kaatrile registreerimistunnistusest nähtuva koodi ja registreerimisnumbri, eesmärgiga jätta mulje kaatri olemasolu kohta. Müüjapoolse pettuse toimepanemine on tõendatud kriminaalasja nr 10230115392 kohtueelses menetluses antud ülestunnistusega. 28.06.2011 esitas hageja I elektrooniliselt ja 29.06.2011 postiga kostjale ja müüjale OÜ Boathouse ostu-müügilepingu ja kapitalirendilepingu tühistamise avaldused. Hageja I palus kostjal tagastada tühise kapitalirendilepingu alusel saadud 38 976,11 eurot.
5.Kostja ei nõustunud lepingu tühistamisega ja jätkas arvete esitamist. Kuna hageja I arveid ei tasunud, debiteeris kostja hageja I kontodelt raha, s.h raha, mis oli ette nähtud sõiduauto kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõltumata sellest, et hageja I oli määranud, millise konkreetse kohustuse katteks ta raha maksab. Seetõttu tekkis kostja tegevuse tulemusel hagejal I kostja ees ka sõiduauto kasutusrendilepingust tulenev võlgnevus. Hageja I palus sõiduauto lepingu ennetähtaegset lõpetamist ja selle väljaostmise võimalust kolmanda isiku poolt, kuid kostja sellega ei nõustunud.
6.Kostja hoiatas hagejat I kaatri ja sõiduauto suhtes sõlmitud liisingulepingute ja arvelduslaenulepingu ülesütlemisest 18.10.2011. Samal päeval nõudis kostja ka hagejalt II hageja I kohustuste täitmist käenduslepingute alusel. Samas oli arvelduslepingu ülesütlemise hoiatus ainetu, kuna arvelduslaenu tagastamise tähtaeg saabus alles 16.04.2012 ja hoiatusest ei nähtunud võlga. Sõiduauto suhtes oli võlg tekitatud panga enda poolt maksekorralduse täitmiseks antud juhiste eiramisega, kaatrileping oli tühistatud ja hageja ei pidanudki seda enam täitma.
7.Kostja ütles arvelduslaenu-, auto- ja kaatrilepingu üles 10.11.2011 ja esitas hagejale I varade tagastamise nõude. 21.11.2011 nõudis kostja käenduskohustuste täitmist hagejalt II
ja MS-lt, kes käendas hageja I sõiduauto kasutusrendilepingust tulenevaid kohustusi kostja ees.
8.Kuna hageja I ja käendajad kohustusi ei täitnud, debiteeris kostja kaatri kapitalirendilepingu katteks raha hageja II kui käendaja arvelduskontolt. Selle tulemusel tekkis hagejal II isiklik võlg panga ees, kuna kontol olnud raha oli mõeldud hageja II eluasemelaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Pärast seda blokeeris pank hageja II konto ja debiteeris hageja II eluasemelaenu lepingust ja hageja I kapitalirendilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hageja II kasvuhoiuse kontot. Hageja II soovis seejärel refinantseerida oma eluasemelaenu lepingut Nordea pangas, mille eelduseks oli ka hüpoteegi loovutamine Nordea pangale, kuid kostja sellele ettepanekule ei vastanud.
9.Kostja tegi 09.02.2012 hagejale II eluasemelaenu lepingu ja limiidilepingu ülesütlemise hoiatuse, mille järgi olid hagejal I järgmised võlad, mida pidi tasuma ka hageja II käendajana: 1) kaatri kapitalirendilepingu alusel 60 443,64 eurot (vara soetusmaksumuse tasumata osa 36 049,13 eurot, intress 94,51 eurot kuni 10.11.2011, vara kasutamise tasu 24 300 eurot perioodi eest 19.11.2011-08.02.2011), 2) auto kasutusrendilepingu alusel 33 959,08 eurot (vara soetusmaksumuse tasumata osa 9401,55 eurot, intress 26,32 eurot kuni 10.11.2011, kindlustusmaksete võlg 231,21 eurot, vara kasutamise tasu 24 300 perioodi eest 19.11.2011-08.02.2011), 3) arvelduslaenulepingu alusel 10 008,95 eurot (tähtajaks tasumata arvelduslaen 9179,27 eurot, viivised 829,68 eurot). Lisaks nõudis kostja hagejalt II: 4) eluasemelaenu võlgnevust 406,85 eurot (tagastamata laen 288,19 eurot, intress 117, 83 eurot, viivis 0,83 eurot) 5) limiidilepingust tulenevat võlgnevust (59,12 eurot), 6) tähtajaks tasumata EVK-s avatud väärtpaberikonto hooldustasu 1,00 eurot, 7) tasumata laenu ja limiidipingu sissenõudmiskulusid 15,34 eurot.
10.Kostja ütles 03.04.2012 üles hageja II eluasemelaenulepingu ja limiidilepingu, kuigi hageja II kontol oli olnud raha eluasemelaenu lepingu katteks ja seisuga 03.04.2012 ei nähtu limiidikontolt kuumakse võlga. Hageja II sai 15.05.2012 kohtutäituri täitmisteate hüpoteekidega tagatud võlgnevuste sissenõudmiseks summas 82 254,29 eurot. 05.06.2012 sai hageja II kinnisvara arstimise akti.
11.Hageja I palub kostjal tagastada tühise lepingu alusel alates lepingu sõlmimisest kuni tühistamisavalduse kättesaamiseni tasutud 38 976,11 eurot ja pärast tühistamisavalduse kättesaamist saadud 5129,25 eurot (s.h hagejalt II saadud 2050,26 eurot). Kõik kostjapoolsed lepingute ülesütlemised on tühised, kuna hagejad ei ole oma kohustusi rikkunud.
12.Kostja on arvestanud võla hulka kaatri ja auto kasutamise tasu kokku 48 600 eurot liisingulepingu üldtingimuste p 10.4 järgi 300 eurot päevas perioodi eest 19.11.201108.02.2012. Tegemist on tühise tingimusega, kuna see on poolt ebamõistlikult kahjustav.
13.Vastavalt hagejale II kuuluva kinnisasja hüpoteegi seadmise kokkuleppele tagatakse hüpoteegiga hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad, mis tulenevad hüpoteegipidaja ning omaniku vahel sõlmitud laenulepingust ja selle muudatustest ning nimetatud laenulepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest. Hagejal II ei olnud käenduslepingu sõlmimisel ettekujutust, et lisaks isiklikele kohustustele tagab hüpoteek ka hageja I kohustusi vastavalt käenduslepingutele. Hüpoteek ei saa tagada kolmanda isiku ehk hageja I kohustusi panga ees ja seda ei saanud hageja II ka ette nähta. Tegemist on tühise tingimusega.
Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
15.Hagejal I ei ole võimalik tühistada kostja ja OÜ Boathouse vahelist müügilepingut, kuna ta pole müügilepingu pool.
16.Hageja I pidi tühistamise alustest teadma juba 11.09.2011, kui kirjutati alla asja üleandmise aktile ja seega on tühistamise avaldus esitatud TsÜS § 99 lg 1 p 2 tulenevat 6-kuulist tähtaega rikkudes.
17.Liisingulepingu tingimuste p 2.1 järgi esindab liisinguandjat müüjalt omandatud vara vastuvõtmisel liisinguvõtja. Hageja I pidi vara ja selle dokumentatsiooni vastuvõtmisel hoolikalt vara kontrollima. Aktile on hageja I alla kirjutanud 11.09.2008. Liisinguandja krediidiandja rollis ei kanna liisinguesemega seotud riske asja lepingutingimustele vastavuse osas. Hageja I ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat I petnud ja hagejal I oleks alus lepingu tühistamiseks. Isegi kui kaatrit ei ole olemas olnud, kannab sellest tulenevat riisikot hageja I.
18.Kostja on debiteerinud raha kaatri kapitalirendilepingu raames kooskõlas seadusega. Hageja I võlgneb kostjale lepingu kohaselt 54 979,67 eurot. Kostja on oma müügilepingujärgsed ostja kohustused müüja ees täitnud.
19.Limiidilepingu võla on hageja II likvideerinud pärast selle lepingu ülesütlemist.
20.Kaatri ja auto liisingulepingute p 1.4 järgi andis hageja I tagasivõetamatu käsundi pangale, et pank saaks debiteerida hageja I kontot lepinguliste kohustuste katteks. Lepingut sai muuta ainult kokkuleppel, seega oli hageja I juhis maksekorralduse täitmiseks sisutu. Kostja on hageja I kontot debiteerides juhindunud VÕS § 88 lg 6 p 1.
21.Auto liisingulepingust tulenevast kasutustasust on kostja loobunud. Kaatri liisingulepingu p 10.4 järgse 300-eurose päevase kasutustasu nõudmine perioodi eest 19.11.201108.02.2012 (81 päeva) on põhjendatud. Tingimus ei ole tühine, kuna kaatrileping on sõlmitud poolte majanduskutsetegevuses. Tasu kajastab võõra asja kasutamise objektiivset tasu/turuhinda.
22.Kuna auto müüdi kostja poolt 7500 euroga (+km), on hageja I võlg kostja ees selle lepingu järgi 3355,21 eurot.
23.Arvelduskrediidilepingu tingimuse p 10.1.5 kohaselt on kostjal õigus leping erakorraliselt 5-päevase etteteatamisega üles öelda ja nõuda võla tasumist, kui klient ei täida mõnda muud tema poolt võetud võlakohustust. Leping on sõlmitud poolte majandus- ja kutsetegevuses ja see on krediiditurul tavaline tingimus.
24.Kostjal on õigus debiteerida hageja II kontodel olevat raha kohustuste katteks, s.h siis, kui kliendil ei ole pangaga sõlmitud lepinguliste kohustustega seotud kontodel raha. Siis on pangal õigus debiteerida omal valikul teisi kliendi kontosid, isegi kui klient on andnud teistsuguseid korraldusi. Pandilepingute järgi koormavad hageja II kinnistut panga kasuks kaks hüpoteeki kokku summas 82 254,29 eurot. Arvestades kaatrilepingust tulenevate nõuete suurust ja sellest tulenevat hageja II käenduskohustuse suurust ning seda, et hagejate I, II väitel ei ole kaatrit olemas, ei olnud hagejal II õigus määrata, et ta täidab üksnes eluasemelaenulepingut ja jätab kaatrilepingujärgse käenduskohustuse täitmata. Kõik kolm hageja II käenduskohustust olid hüpoteegiga tagatud. Täitemenetlus on algatatud hageja II suhtes kolme temaga sõlmitud käenduslepingu ja eluasemelaenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks. Tagatiskokkuleppes on hageja II ja pank kokku leppinud, et hüpoteegid
tagavad panga rahalisi nõudeid hageja II vastu, mis tulenevad panga ja hageja II vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikes lepingutest. Kostja vastuhagi
25.Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu esitas 07.10.2013 vastuhagi OÜ Gvandron, MS ja MS vastu, paludes kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista 68 759,50 eurot ning kostjatelt I, II ja MSlt solidaarselt 3355,21 eurot.
26.Hagiavalduse kohaselt võlgneb hageja I pangale kaatri kapitalirendilepingu järgi 54 976,67 eurot ja auto kasutusrendilepingu järgi 3355,21 eurot. Kostja on kaatri kapitalirendilepingu järgse müügilepingu ostuhinna tasunud ja OÜ Gvandron on võtnud aktiga asja vastu. Auto ostu-müügilepingu on pank OÜ Gvandron ees täitnud, viimane on saanud asja enda valdusse.
27.Kostja ja hageja II vahel on käenduslepingud, mis tagavad hageja I kaatri kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi summas 93 852,98 eurot, hageja I auto kasutusrendilepingust tulenevaid kohustusi summas 31 308,73 eurot, hageja I arvelduslaenulepingust tulenevaid kohustusi summas 14 380,12 eurot. Panga ja MS vahel on käendusleping, mis tagab hageja I auto kasutusrendilepingust tulenevaid kohustusi summas 31 308,73 eurot.
28.Kostja väljastas hagejale I kaatri kapitalirendilepingu järgsed arved 03.05.2011-05.10.2011 ja auto kasutusrendilepingu järgsed arved 16.05.2011-13.01.2011. Kuna hageja I oma kohustust ei täitnud, debiteeris pank 15.09.2011-17.10.2011 hageja I kontot nii kaatrilepingu kui autolepingu kohustuste katteks vastavalt lepingu tingimustele, s.h oli hageja I andnud vastavasisulise tagasivõetamatu käsundi hageja I kontol olevate rahaliste vahendite debiteerimiseks ilma hageja I nõusolekuta kohustuste katteks kuni võla tasumiseni.
29.Hageja I kaatrit panga nõudel ette ei näidanud, hagejad I ja II oma kohustusi ei täitnud. Kostja ütles kaatrilepingu ja autolepingu 10.11.2011 üles, paludes kaatri ja auto tagastamist, et nende realiseerimisest saadud raha arvel rahuldada oma nõuded. Kaatrit ja autot ei tagastatud. Kostja nõudis hagejalt I võla tasumist: kaatri kapitalirendilepingu järgi 60 443,64 eurot (soetusmaksumus 36 0149,13 eurot, intress 94,51 eurot, vara kasutamise tasu 24300 eurot perioodi eest 19.11.2011-08.02.2012), auto kasutusrendilepingu järgi 33 959,08 eurot (soetusmaksumuse tasumata osa 9401,55 eurot, intress 26,32 eurot, kindlustusmaksete võlg 231,21 eurot, vara kasutamise tasu 24 300 eurot). Kostja nõudis eeltoodud võla tasumist ka hagejalt II. Hagejad I, II ja MS ei ole oma kohustusi täitnud. Sõiduauto müüdi kostja poolt hinnaga 7500 eurot (+km). Pärast võõrandamist oli seisuga 10.07.2013 võlg 3355,21 eurot. Arvelduslaenulepingu võlgnevus vastuhagi esitamise seisuga on tagastamata laen 9179,27 eurot ja viivis 4603,56 eurot. Vastused vastuhagile
30.Hagejad I ja II vaidlesid vastuhagile vastu, tuginedes hagiavalduses toodule ja palusid jätta vastuhagi rahuldamata. Hagejal I oli õigus kaatrileping tühistada ja kostjal ei olnud õigust ühtegi lepingut üles öelda ega eirata hageja I korraldusi, mille ta andis maksekohustuste täitmisel. Ka MS ei tunnistanud vastuhagi.
Esimese astme kohtu otsus
31.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.
32.Hageja I 28.06.2011 kaatri liisingulepingu tühistamise avaldus ei ole seadusega kooskõlas ja on tagajärjetu. Hageja I kannab kõiki liisinguesemega seotud riske, s.h seda, et liisingu ese kandis väidetavalt valesid numbrilisi tunnuseid. VÕS § 362 lg 3 tulenevalt ei vastuta liisinguandja liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja I väide, justkui kaatrit ei oleks lepingu sõlmimise ajal üldse eksisteerinud, ei ole veenev ega millegagi tõendatud. Hagejal I ei olnud lepingu ülesütlemisel õigust tugineda sellele, et müüja on teda ja kostjat petnud. Hageja I ei kontrollinud liisingulepingut sõlmides, vara vastu võttes ja ise kolmandale isikule rentides kõiki kaatriga seotud asjaolusid, mistõttu on ta ise rikkunud lepingu tingimusi ja ei ole olnud ettevõtjana hoolas. Liisingulepingu puhul on liisinguandja vastavalt VÕS § 401 lg-tele 1 ja 2 krediidiandja ja VÕS §-st 361 ja § 362 lg-st 3 tulenevalt ei kanna liisinguandja liisinguesemega seotud riske. Liisinguandja huvi on suunatud krediidi andmise ja tagasisaamise vastu. Pärast väidetava tühistamise aluse teadasaamist ja enne tühistamise avalduse tegemist tegi hageja I kaks makset kaatri liisinglepingust tulenevate kohustuste katteks, millega ta on tehingut kinnitanud ja hageja I õigus lepingut tühistada lõppes. Seega kehtis kaatri kapitalirendileping pärast 28.06.2011 edasi ja kostjal oli õigus nõuda hagejalt I lepingu täitmist.
33.Kriminaalasjas nr 10230115392 on kostja esitanud tsiviilhagi tema ja Boathouse OÜ vahelise 28.04.08 lepingu nr 280428BO suhtes. Nõue esitati teiste isikute vahelise ja teisi asju puudutava lepingu suhtes ning see ei puuduta vaidlusalust hageja I ja kostja vahelist kaatri kapitalirendilepingut. Seega ei puuduta kriminaalasjas tehtud otsus, millega on Danske Bank A/S-le Eesti filiaali kaudu välja mõistetud kahjuhüvitis tsiviilhagi alusel hageja I ja kostja vahelist kaatri kapitalirendilepingu järgset kahju ega tähenda, et kostja oleks nõustunud lepingu pettuse teel tühistamisega.
34.Kostjal oli õigus kaatri ja auto liisingulepingutele tuginedes ja kooskõlas VÕS-ga debiteerida hageja I kontot lepinguliste kohustuste katteks. Kaatri liisingulepingust tulenevad kohustused muutusid varem sissenõutavaks kui auto liisingulepingust tulenevad kohustused. Kuna hageja I ise kinnitab, et kaatrit kui lepingueset pole, on kaatri kapitalirendilepingu puhul võrreldes auto kasutusrendilepinguga tegemist vähem tagatud kohustusega ja hageja I ei saanud määrata, et täidab rohkem tagatud lepingust tulenevaid kohustusi enne kui vähem tagatud kohustusi. Kostjal oli õigus sõltumata hageja I juhistest lugeda esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused.
35.Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu oli kostjal õigus pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist kaatri kapitalirendileping üles öelda. Ka oli kostjal õigus auto kasutusrendilepingu tingimuse p 10.3 kohaselt leping selle olulise rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda, kuna tekkinud võlga ei tasutud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul hageja I ega käendaja poolt. Asjaolu, et hageja I määras õigustamatult, et ta teeb maksed vaid autolepingu eest, ei võimalda järeldada, et hageja I ei ole rikkunud autolepingust tulenevaid maksekohustusi.
36.Arvelduslaenulepingu ülesütlemise õigus tulenes lepingu muudatuste nr 5 lisa 1 üldtingimuste p-st 10.1.5, mis sätestab, et lepingu võib erakorraliselt üles öelda 5-päevase etteteatamise tähtajaga, kui laenusaaja ei täida maksekohustusi mõne muu tema poolt võetud kohustuse järgi. Kuna sellised arvelduslaenulepingu ülesütlemise tingimused on krediiditurul tavalised, kus pank võib võlgniku poolt muu võlakohustuse rikkumise korral arvelduslaenulepingu erakorraliselt enne tähtaega üles öelda, ei ole märgitud tingimus VÕS § 42 lg 1 ja § 44 alusel tühine tingimus. Kostja andis hagejatele I ja II täiendava tähtaja
kohustuste täitmiseks, hoiatades, et ütleb liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel üles ka arvelduslaenulepingu. Kuna kohustusi ei täidetud, oli kostjal õigus arvelduslaenuleping erakorraliselt üles öelda.
37.Kostjal oli õigus üles öelda tema ja hageja II vahel sõlmitud eluasemelaenu leping ja limiidileping. Notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepete kohaselt tagavad hageja II kinnistu kostja kasuks seatud I ja II järjekorra hüpoteegid hageja II ja panga vahelisi kõiki nõudeid, mis tulenevad eluasemelaenulepingust, samuti nõuded, mis tulenevad omaniku ning hüpoteegipidaja vahelistest tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, kokku 82 254,29 euro ulatuses. Kuna käenduskohustused on sõlmitud pärast tagatiskokkulepete sõlmimist, siis tagavad hüpoteegid ka hageja II käenduskohustustest tulenevaid panga nõudeid. Vaidlust ei ole, et esmaselt tagasid hüpoteegid just eluasemelaenulepingust tulenevaid nõudeid ja seejärel muid nõudeid hageja II vastu.
38.Arvelduslaenulepingut tagava käenduslepingu kohaselt oli kostjal õigus debiteerida võlgnevuse ulatuses käendaja pangakontot. Arvelduslaenulepingu juurde kuuluvate panga üldtingimuste kohaselt oli kostjal õigus debiteerida hageja II kontodel olevat raha teiste kohustuste katteks sõltumata sellest, et hageja II oli andnud teistsuguseid korraldusi. Kostjal oli võimalik valida, millisel hageja II kontol oleva raha ta võlgnetava kohustuse katteks debiteerib.
39.Arvestades tagatiskokkulepete tingimusi ja et hüpoteekidega olid tagatud kõigepealt eluasemelaenulepingust tulenevad nõuded hageja II vastu, siis on kostja õigesti debiteerinud hageja II kontol olevaid rahalisi vahendeid käenduskohustuste katteks, mis tagasid arvelduslaenulepingust ja kaatri kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi, kuna need olid muutunud varem sissenõutavaks ja olid vähem tagatud kohustused. Hageja II ei saanud määrata, et tema kontodele laekunud raha arvel tuleb täita üksnes tema eluasemelaenulepingust tulenevaid kohustusi.
40.Asjakohatud on hageja II väited, et kostja ei võimaldanud tal täita eluasemelaenulepingut ja et kostja oleks tekitanud hagejale II võla. Kostja oli nõus hageja II avaldusega lõpetada ennetähtaegselt eluasemelaenuleping ja loovutada hüpoteek teisele pangale tingimusel, et käenduskohustused täidetakse ja limiidilepingu võlgnevus tasutakse. Hageja II neid tingimusi ei täitnud.
41.Kuna hageja II ei ole oma kohustusi täitnud, oli kostjal õigus 03.04.2012 hagejale II eluasemelaenuleping ja limiidileping üles öelda. Kohustused muutusid sissenõutavaks ja pangal oli õigus nõuda tagastamata laenuosa ning limiidi tasumist, samuti lepingu ülesütlemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud intressi. Seda, et kostja poleks tohtinud mingil muul põhjusel (v.a väide, et kostja ei tohtinud debiteerida tema erinevatel kontodel olevat raha käenduskohustuste katteks) ja hagejale II lepinguid üles öelda, ei ole hageja II väitnud.
42.Hageja II nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 176/2012/1217 tuleb otsuses toodud põhjendusi arvestades jätta rahuldamata. Tagatiskokkuleppe järgi on pangal võlgniku poolt seadusest ja/või lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse korras ja omanik allub kohasele sundtäitmisele.
43.Kostjal on õigus nõuda tasu 300 eurot päevas kaatri tagastamata jätmisel iga päeva eest. Kuna kaater kuulub pangale ja kaatri kapitalirendileping on üles öeldud, oli hagejal I kohustus vara tagastada. Kuna vara ei tagastatud, on asja kasutamine õigusliku aluseta, s.t hageja saab võõra asja kasutamisest kasutuseelist. Lepingust tulenev tasu 300 eurot päevas on võrreldav sarnaste kaatrite päevase rendihinnaga, mis kajastab võõra asja kasutamise
objektiivset tasu/turuhinda. See ei ole ebamõistlik, kahjustava iseloomuga ega tühine tingimus. Auto tagastamata jätmisest tulenevast nõudest on pank loobunud.
44.Kuna hagejad I ja II ning MS ei tagastanud autot kostjale vabatahtlikult, siis on põhjendatud kostja kulud seoses sõiduki tagastamisega juunis 2012. Kostja on tõendanud sõiduki tagasisaamise, kordategemise, võõrandamise ja kindlustamisega tekkinud kulud. Nende kulude suurust ja vajalikkust ei ole hagejad I ja II ning MS vaidlustanud. Kostja vastas hageja I taotlusele võõrandada sõiduk kolmandale isikule. See eeldas teatud tingimuste täitmist, kuid nende täitmist ei ole hagejad I ja II väitnud ega tõendanud. MS ei ole tõendanud oma väiteid, et ta tahtis auto osta ära suurema hinnaga, kui pank selle müüs.
Apellatsioonkaebus
45.Hagejad I ja II paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
46.Kohus hindas ebaõigesti kriminaalasjas 28.03.2013 tehtud kohtuotsust nr 1-12-12252, millega tunnistati ES süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohtuotsusest nähtub, et ES lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest nii hagejatele kui kostjale, kuna lepinguobjekti ei olnud olemas. Kostja, teades müügilepingu tühisusest, jättis teadlikult tühise müügilepingu alusel üle antud raha tagasi nõudmata. Kohus jättis analüüsimata väite selle kohta, et hagejad oli teadlikult eksitusse viidud. Ebaõige on kohtu järeldus, et hagejad on rikkunud ettevõtja hoolsuskohustust.
47.Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja I on kinnitanud lepingu kehtivust liisingumaksete tasumisega pärast tühistamisavalduse esitamist, kuna hageja I ei ole liisingumakseid tasunud. Kostja debiteeris summad ise hageja I kontolt.
48.Kohus jõudis ebaõigesti seisukohale, et kaatrilepingu ja arvelduslaenulepingute ülesütlemine kostja poolt oli õiguspärane.
autolepingu
ning
49.Kohus jättis hindamata hagejate väite selle kohta, et kapitalirendilepingu ja kasutusrendilepingu tingimus p 10.4, mis annab õiguse nõuda 300 eurot päevas vara üleandmisega viivitamisel, on tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 järgi.
50.Kohus on jätnud käsitlemata hagejate väite, et kostja käitumine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna ta ei lasknud auto kasutuslepingut ja eluasemelaenu lepingut lõpetada selle väljaostmise ja refinantseerimise teel.
51.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et tagatiskokkulepe on lubatud. Vastus apellatsioonkaebusele
52.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
53.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja II hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 24 300 euro suuruse summa osas ning osas, millega kohus rahuldas kostja vastuhagi hagejate I ja II vastu solidaarselt kapitalirendilepingu nr 280910GV järgi võla
väljamõistmiseks 24 300 euro suuruse summa osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse.
54.Kapitalirendilepingu nr 280910GV (nn kaatrileping) üldtingimuste p 10.4 sätestab, et vara ja/või dokumentatsiooni tagastamisega viivitamise korral maksab liisinguvõtja liisinguandjale tasu vara kasutamise eest 300 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja nõuab hagejatelt I ja II muu hulgas selle punkti alusel solidaarselt vara kasutamise tasu hüvitamist perioodi eest 19.11.2011-08.02.2012 summas 24 300 eurot. Sama summa on sundtäitmisel täitemenetluses nr 176/2012/1217, mis toimub hageja II suhtes hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks.
55.Maakohus leidis, et kuna hageja I ei tagastanud kostjale pärast kaatrilepingu ülesütlemist kaatrit, nagu nägi ette üldtingimuste p 10.3 ja kasutas seda edasi, on selline kasutamine õigusliku aluseta ning hageja I sai võõra asja kasutamisest kasutuseelist TsÜS 62 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
56.Kasutuseelised on TsÜS § 62 lg 1 järgi eseme kasutamisest saadavad eelised. Ringkonnakohus leiab, et kostja oleks õigustatud nõudma kaatri kasutamise eest tasu (kasutuseelise hüvitamist kahjuna VÕS § 132 lg 4 teise lause järgi) olukorras, kus hageja I oleks jätnud pärast lepingu ülesütlemist õigusvastaselt kaatri tagastamise nõude täitmata ja jätkanud kaatri kasutamist. Antud juhul see nii ei ole. Selliste numbriliste tunnustega kaatrit, mis oli kaatrilepingu esemeks, ei ole (enam) olemas. Seega ei olnud hagejal I võimalik lepingutingimustele vastavat lepingu eset kostjale tagastada, ta ei saanud pärast lepingu lõppemist selle kasutamist jätkata ega saada seetõttu kasutuseeliseid. Üldtingimuste p 10.4 ei ole antud juhul kohaldatav, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt kontrollida selle punkti kui tüüptingimuse kehtivust.
57.Eeltoodud asjaoludel teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hageja II hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, s.o 24 300 euro suuruse summa osas ja jätab osaliselt rahuldamata kostja vastuhagi hagejate I ja II vastu solidaarselt kapitalirendilepingu nr 280910GV järgi võla väljamõistmiseks, s.o 24 300 euro suuruse summa osas.
58.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub muus osas esimese astme kohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
59.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus hinnanud ebaõigesti Harju Maakohtu 28.03.2013 kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-12-12252. Kohus ei ole selles otsuses tuvastatud asjaoludega seotud, seda enam, et kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses ja asja sisulist arutamist ei toimunud. Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 kohaselt kõiki tõendeid siseveendumuse kohaselt ja kogumis. See, et vaidlusaluse kaatri tehasetähist on tõenäoliselt muudetud, ei tähenda seda, et ostu-müügilepingu ja kapitalirendilepingu sõlmimise ajal ei olnud kaatrit üldse olemas. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et hagejatel ei olnud võimalik enne kapitalirendilepingu sõlmimist kaatri olemasolu tuvastada.
60.Asja materjalist nähtub, et hageja I võttis kaatri vastu ja andis selle rendile OÜ-le Boathouse. Alusetu on hagejate etteheide, et kostja oli teadlik müügilepingu tühisusest, kuid jättis teadlikult selle müügilepingu alusel üle antud raha tagasi nõudmata. Asja materjalist
ei saa järeldada, et kostja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja tekitanud hagejatele kahju. Sellekohased etteheited on alusetud ka seetõttu, et Põhja Prefektuuri uurija teavitas hagejaid võimalusest esitada kriminaalasjas tsiviilhagi ES vastu (I kd lk 197). Hagejad seda õigust ei kasutanud. Asja materjalist ei nähtu ka seda, et kostja oleks olnud lepingute täitmisel vastuvõtuviivituses, nagu hagejad apellatsioonkaebuses väidavad.
61.Maakohus leidis õigesti, et kõiki liisinguesemega seonduvaid riske kannab VÕS § 362 lg 3 järgi liisinguvõtja. Seaduses ei oleks VÕS § 362 lg 3 p-s 1 märgitud riisiko jaotust liisinguvõtja ja liisinguandja vahel kehtestatud, kui see oleks seaduseandja hinnangul olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Ka ei ole nimetatud sätte sisu selline, mis õigustaks selle kohaldamata jätmist VÕS § 6 lg 2 alusel. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejad on rikkunud ettevõtja hoolsuskohustust.
62.Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja I ei ole kinnitanud kapitalirendilepingu kehtivust liisingumaksete tasumisega pärast tühistamisavalduse esitamist, sest kostja debiteeris summad ise hageja I kontolt. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja I tasus 16.05.2011 kapitalirendilepingu nr 280910GV intresside katteks 109,25 eurot ja põhisumma katteks 702,63 eurot. Samuti tasus hageja I 15.06.2011 selle lepingu intresside katteks 107,34 eurot ja põhisumma katteks 704,54 eurot. Pooled on liisingulepingu lisaks olevate üldtingimuste p-s 1.4 kokku leppinud, et liisingumaksete tasumine toimub hageja I konto debiteerimise teel. Seega toimus maksete tasumine sel viisil, nagu olid pooled kokku leppinud. Maakohus leidis õigesti, et TsÜS § 100 lg 1 alusel oli hageja I tehingu tühistamise õigus tühistamisavalduse esitamise ajaks lõppenud. Rahaliste vahendite debiteerimine kokkulepitud viisil ei välista TsÜS § 100 lg 1 kohaldamist, nagu hagejad apellatsioonkaebuses leiavad.
63.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja jaotas hagejate rahalisi vahendeid erinevate lepingute täitmisel vastavuses VÕS § 88 lg-ga 2. VÕS § 88 lg 2 ei võimaldanud hagejatel määrata, et nad täidavad paremini tagatud kohustused ja jätavad vähem tagatud kohustused täitmata.
64.Hagejad ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks nad leiavad, et kostja on kaatrilepingu, autolepingu ning arvelduslaenulepingu alusetult üles öelnud. Maakohus tuvastas, et kostja toimis lepinguid üles öeldes seadusega kooskõlas. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
65.Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väited selle kohta, nagu ei oleks maakohus andnud hinnangut hagejate väidetele selle kohta, et kostja ei lasknud hea usu põhimõtte vastaselt autolepingut ja eluasemelaenulepingut lõpetada selle täitmise (väljaostmine ja finantseerimine) teel. Maakohus on otsuses nendele väidetele hinnangu andnud.
66.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja II ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkulepped ei ole globaalse iseloomuga ja need ei ole tühised. Kohus on seda seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, miks hagejad leiavad, et maakohtu järeldus on nende arvates ebaõige.
67.MS ei ole kohtuotsust vaidlustanud ja tema osas on kohtuotsus jõustunud. Menetluskulude jaotus
68.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hageja II hagi ja jätab osaliselt rahuldamata kostja vastuhagi hagejate I ja II vastu, jaotab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt rahuldatud ja rahuldamata jäetud nõuete arvu ja ulatusega.
69.Kuna mõlemad hagejad esitasid hagiavalduses teisest hagejast sõltumatuid nõudeid ja vastuhagis esitas kostja nõudeid, mis on suunatud nii hagejate kui ka ühe nõude osas MS vastu, esitab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse lähtuvalt nõuete lahendamise tulemusest, nagu tegi ka maakohus.
70.Ringkonnakohus jätab kõik hageja I nõuete lahendamisega seotud menetluskulud hageja I kanda, kuna kõik tema nõuded jäävad rahuldamata.
71.Hageja II nõuete lahendamisega seotud menetluskulud jäävad 90% ulatuses hageja II kanda ja 10% ulatuses kostja kanda.
72.Kostja nõude, mis oli suunatud solidaarselt hagejate I ja II vastu, lahendamisega seotud menetluskulud jäävad solidaarselt 70% ulatuses hageja I ja hageja II kanda ning 30% ulatuses kostja kanda.
73.Kostja nõude, mis oli suunatud solidaarselt hagejate I ja II ning MS vastu, lahendamisega seotud menetluskulud jäävad solidaarselt hagejate I ja II ning MS kanda.
74.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu 14.06.2016 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-1224224 ja Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015. a otsus samas tsiviilasjas osas, milles jäeti rahuldamata osaühingu Gvandron hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu
16.septembril 2005 sõlmitud arvelduslaenulepingu Danske Bank A/S Eesti filiaali
10.novembril 2011 tehtud ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks.
2.Tühistada eelnimetatud otsused osas, milles jäeti rahuldamata osaühingu Gvandron hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu 7. märtsil 2008 sõlmitud kasutusrendilepingu Danske Bank A/S Eesti filiaali 10. novembril 2011 tehtud ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks.
3.Tühistada eelnimetatud otsused osas, milles jäeti rahuldamata MS hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu 14. mail 2003 sõlmitud limiidilepingu ja 10. detsembril 2004 sõlmitud laenulepingu Danske Bank A/S Eesti filiaali 3. aprillil 2012 tehtud ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks.
4.Tühistada eelnimetatud otsused osas, millega loeti sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 lubatavaks (kapitalirendilepingust tuleneva vara soetusmaksumuse tasumata osa sissenõudmise osas ning kasutusrendilepingust, arvelduslaenulepingust ja laenulepingust tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas) ja rahuldati Danske Bank A/S Eesti filiaali vastuhagi osaühingu Gvandron ja MS vastu solidaarselt 44 459 euro 50 sendi ja 3355 euro 21 sendi saamiseks.
5.Tühistada eelnimetatud otsused menetluskulude jaotuse osas ja maakohtu eelnimetatud otsus osas, milles maakohus tühistas samas tsiviilasjas 20. juunil 2012 tehtud hagi tagamise määruse.
6.Saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Ringkonnakohtu eelnimetatud otsus jääb muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus oli jätnud rahuldamata osaühingu Gvandron hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu 10. septembri 2008. a kapitalirendilepingu osaühingu Gvandron 28. juunil 2011 tehtud tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, Danske Bank A/S Eesti filiaali 10. novembril 2011 tehtud sama lepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ning sama lepingu alusel saadud 44 105 euro 25 sendi tagastamiseks.
8.Ringkonnakohtu eelnimetatud otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega luges sundtäitmise täiteasjas nr 176/2012/1217 lubamatuks 24 300 euro sissenõudmise osas (tasu vara kasutamise eest
10.septembri 2008. a kapitalirendilepingu üldtingimuste p 10.4 järgi), st rahuldas osaliselt MS hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2012/1217, ja jättis Danske Bank A/S Eesti filiaali vastuhagi osaühingu Gvandron ja MS vastu 24 300 euro saamiseks rahuldamata.