23. märts 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-24224
Tsiviilasi
Osaühingu Gvandron ja X (X) hagi Danske Bank A/S-i vastu liisingulepingu tühistamise avalduse kehtivuse ning kapitalirendi-, kasutusrendi ja arvelduslaenulepingute ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes / Danske Bank A/S-i vastuhagi Osaühingu Gvandron ja X (X) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind hind
52 080 eurot
Vastuhagi hind
101 201,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad (vastuhagi kostjad)
Osaühing Gvandron (registrikood 10999223, aadress Koskla põik 1, Paikuse alev, Pärnu linn, 86602 Pärnumaa) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
Kostja (vastuhagi hageja)
Danske Bank A/S (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228, aadress Holmens Kanal 212, 1092 Copenhagen K, Taani) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Kolmas isik kostja ja vastuhagi hageja poolel
Aktsiaselts Intrum Estonia (registrikood 10036074, aadress Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn) Lepinguline esindaja advokaat Sven Lass
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 19.11.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata osaühingu Gvandron (registrikood 10999223) hagiavaldus järgmistes nõuetes: 1.1.osaühingu Gvandron (registrikood 10999223) nõue tuvastada Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228, Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) 10. novembril 2011 tehtud 07. märtsi 2008 kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) ülesütlemise avalduse tühisus. 1 (33)
1.2.osaühingu Gvandron (registrikood 10999223) nõue tuvastada Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228, Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) 10. novembril 2011 tehtud 16. septembri 2005 arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) ülesütlemise avalduse tühisus. Jätta rahuldamata X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus järgmistes nõuetes: 2.1.X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) nõue tuvastada Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228, Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu)
3.aprillil 2012 tehtud 10. detsembri 2004 laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ülesütlemise avalduse tühisus. 2.2.X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) nõue tuvastada Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228, Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu)
3.aprillil 2012 tehtud 14. mai 2003 limiidilepingu nr 471JM0303677 ülesütlemise avalduse tühisus. Rahuldada osaliselt X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) hagi Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2012/1217 ning tunnistada sundtäitmine lubamatuks järgmiselt: sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 on lubamatu täies ulatuses 16. septembri 2005 arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas ja 07. märtsi 2008 kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas ning 10. septembri 2008 kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas. Jätta rahuldamata X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) hagi Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) vastu nõudes tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL101204MS (eluasemeleping) ja selle lepingu lisadest tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas. Jätta läbi vaatamata Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) vastuhagi nõue välja mõista osaühingult Gvandron (registrikood 10999223) ja Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt 3355,21 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend viis koma kakskümmend üks) eurot (kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) järgi) Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) kasuks. Rahuldada osaliselt Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) vastuhagi. Välja mõista solidaarselt osaühingult Gvandron (registrikood 10999223) ja Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) kasuks 70 763,50 eurot (seitsekümmend tuhat seitsesada kuuskümmend kolm koma viiskümmend) eurot. Jätta rahuldamata Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) vastuhagi nõudes välja mõista osaühingult Gvandron (registrikood 10999223) ja Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt 1200,03 (üks tuhat kakssada koma null kolm) eurot Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) kasuks. Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2012.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
10.Jätta Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) menetluskuludest 80,14% (kaheksakümmend koma neliteist protsenti) osaühingu Gvandron (registrikood 10999223) kanda ja osaühingu Gvandron (registrikood 10999223)
2 (33)
menetluskuludest 19,86% (üheksateist koma kaheksakümmend kuus protsenti) Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) kanda.
11.Jätta Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) menetluskuludest 57,49% (viiskümmend seitse koma nelikümmend üheksa protsenti) X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kanda ja X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) menetluskuludest 42,51% (nelikümmend kaks koma viiskümmend üks protsenti) Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) kanda.
12.Jätta Aktsiaseltsi Intrum Estonia (registrikood 10036074) menetluskuludest 80,14% (kaheksakümmend koma neliteist protsenti) osaühingu Gvandron (registrikood 10999223) kanda.
13.Jätta Aktsiaseltsi Intrum Estonia (registrikood 10036074) menetluskuludest 57,49% (viiskümmend seitse koma nelikümmend üheksa protsenti) X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.
14.Osaühing Gvandron (registrikood 10999223) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) vastutavad solidaarselt Danske Bank A/S-i (Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber 61126228) ja Aktsiaseltsi Intrum Estonia (registrikood 10036074) menetluskuludest 57,49% (viiekümne seitsme koma neljakümne üheksa protsendi) eest.
15.Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Osaühing Gvandron ja X (hagejad) esitasid 19.06.2012 Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu. Hageja osaühing Gvandron palus: 1) tuvastada hageja osaühing Gvandron 28. juunil 2011 tehtud 10. septembri 2008 kapitalirendilepingu tühistamise avalduse kehtivus ja kostja 10. novembril 2011 tehtud sama lepingu ülesütlemise avalduse tühisus ning mõista kostjalt hageja osaühing Gvandron kasuks välja tühise lepingu järgi saadud 44 105 eurot 25 senti; 2) tuvastada kostja 10. novembril 2011 tehtud 16. septembri 2005 arvelduslaenulepingu ülesütlemise avalduse tühisus; 3) tuvastada kostja 10. novembril 2011 tehtud 7. märtsi 2008 kasutusrendilepingu ülesütlemise avalduse tühisus. Hageja X palus: 1) tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217; 2) tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 10. detsembri 2004 laenulepingu ülesütlemise avalduse tühisus; 3) tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 14. mai 2003 limiidilepingu ülesütlemise avalduse tühisus. Harju Maakohus peatas 20.06.2012 määrusega peatas hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr 176/2012/1217 kuni kohtulahendi jõustumiseni praeguses tsiviilasjas. Kostja esitas hagejate ja Y vastu 07.10.2013 vastuhagi, milles palus hagejatelt solidaarselt välja mõista 68 759 eurot 50 senti ning hagejatelt ja Ylt solidaarselt 3355 eurot 21 senti. Harju Maakohus jättis 23.01.2015 otsusega hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi ning tühistas 20.06.2012 hagi tagamise määruse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.11.2015 otsusega maakohtu otsuse 3 (33)
osaliselt. Riigikohus 14.06.2016 otsusega tühistas osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2015 otsuse ja Harju Maakohtu 23.01.2015 otsuse. Asi saadeti tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Pooled esitasid asja uuel lahendamisel Harju Maakohtule korduvalt menetlusdokumente. Muuhulgas kostja esitas 23.12.2016 vastuhagi täiendamise viiviste tasumise nõudega ja 15.11.2017 ning 18.01.2021 täiendavate seisukohtadega menetlusdokumendi. Kostja esitas 18.03.2017 menetluse kiirendamise taotluse, milles taotles sobiva abinõuna küsida hagejatelt arvamust kostja 23.12.2016 menetlusdokumendi osas ning määrata kohtuistungi toimumise aeg. Kohus küsis hagejatelt arvamust kostja 23.12.2016 menetlusdokumendile ja määras kohtuistungi aja, mis lükkus edasi hageja esindaja haigestumise tõttu ja tühistati seoses kohtuniku viibimisega töövõimetuslehel. Kostja esitas 21.04.2018 menetluse kiirendamise taotluse, milles taotles sobiva abinõuna määrata kohtuistungi toimumise aeg. Kohus määras kohtuistungi aja 19.09.2018. Kohus 19.11.2020 istungil võttis nõude suurendamise avalduse menetlusse ja määras vastamiseks tähtaja. Muuhulgas hagejad esitasid 11.03.2019 taotluse menetluse taastamiseks ja kaja ning 19.02.2021 seisukohtade menetlusdokumendi. Aktsiaselts Intrum Estonia (kolmas isik kostja ja vastuhagi hageja poolel) esitas 06.09.2019 taotluse astuda menetlusse kostja asemel (ka vastuhageja) poolel või alternatiivselt taotles astuda menetlusse kolmanda isikuna kostja (ka vastuhageja) poolel. Kohus tegi menetlustoiminguid. Sealhulgas arutas asja 19.09.2018 ja 19.11.2020 istungitel ning 28.02.2020 määrusega lahendas kostja asemel menetlusse astumise ja kolmanda isiku kaasamise avalduse. Kohus ei lubanud kolmandal isikul astuda menetlusse kostja asemel ja kohus kaasas kolmanda isiku menetlusse kostja poolel. Kohus 17.12.2020 määrusega rahuldas hagejate taotluse menetluse taastamiseks ja hagejate kaja Harju Maakohtu 04.02.2019 tagaseljaotsuse peale. Kohus määras asja lahendamiseks tähtajad.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud ja hagejate vastuväited. 14. mail 2003 sõlmisid hageja X ja kostja limiidilepingu nr 471JM0303677 (kostja hagi vastuse lisa nr 25). 10. detsembril 2004 sõlmisid hageja X ja kostja laenulepingu nr EEL-101204MS (edaspidi eluasemeleping hagi lisa nr 45). 10. märtsil 2005 (notari lepingu nr 1400 hagi lisa nr 53) ja 15. juulil 2005 (notari lepingu nr 5115 hagi lisa nr 54) sõlmisid hageja X ja kostja tagatiskokkulepped, mille kohaselt tagavad hageja X kinnistul (asukohaga Koskla põik 1, Paikuse vald, Paikuse alevik Pärnu maakond) kostja kasuks seatud I järjekorra hüpoteek (900 000 krooni) ja II järjekorra hüpoteek (387 000 krooni) eluasemelepingust ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kostja nõudeid hageja X vastu. 16. septembril 2005 sõlmisid hageja osaühing Gvandron ja kostja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (edaspidi laenuleping hagi lisa nr 23 ). 16. septembril 2005 sõlmis kostja hageja Xga laenulepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ–160905GV hagi lisa nr 26. 7. märtsil 2008 sõlmisid hageja osaühing Gvandron ja kostja kasutusrendilepingu nr 280307GV (edaspidi autoleping hagi lisa nr 10). 7. märtsil 2008 sõlmis kostja hageja Xga autolepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ-280307GV-2 (hagi lisa nr 25). 10. septembril 2008 sõlmisid hageja osaühing Gvandron, kostja ja OÜ Boathouse (müüja) müügilepingu nr 280910GV (hagi lisa nr 1), millega müüja müüs kostjale hageja osaühing Gvandron huvides kaatri Crowline 250CR Cruiser. 10. septembril 2008 sõlmisid hageja osaühing Gvandron ja kostja ostetud kaatri suhtes kapitalirendilepingu nr 280910GV (edaspidi kaatrileping hagi lisa nr 2). Hageja osaühing Gvandron rentis pärast kaatrilepingu sõlmimist kaatri müüjale. 10. septembril 2008 sõlmis kostja hageja Xga kaatrilepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ280910GV-1 (hagi lisa nr 3). Hageja X käendas panga ees kõiki hageja osaühinguga Gvandron sõlmitud lepingutest tulenevaid hageja osaühing Gvandron kohustusi (kaatrilepingu, autolepingu ja laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingud). Hageja osaühing Gvandron sai 13. mail 2011 teada, et kaatrit ei ole olemas ning müüja on teda petnud. Müüja oli kaatri ettenäitamisel paigaldanud analoogsele kaatrile registreerimistunnistusest nähtuva koodi ja registreerimisnumbri. Hageja osaühing Gvandron esitas
28.juunil 2011 elektrooniliselt ja 29. juunil 2011 postiga müüjale ja kostjale kaatrilepingu tühistamise 4 (33)
avaldused ja palus tühise lepingu alusel saadu (38 976 eurot 11 senti) tagastada. Hoolimata kaatrilepingu tühistamisest jätkas kostja hageja osaühingule Gvandron arvete saatmist. Kuna hageja osaühing Gvandron arveid ei tasunud, debiteeris kostja tema kontodelt raha, sh raha, mis oli ette nähtud autolepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, sõltumata sellest, et hageja osaühing Gvandron oli määranud, millise konkreetse kohustuse katteks ta raha maksab. Seega tekkis hageja osaühingul Gvandron võlgnevus kaatrilepingust ja ka autolepingust. Hageja osaühing Gvandron palus autolepingu ennetähtaegset lõpetamist selle väljaostmise teel, kuid kostja keeldus sellest. Kostja hoiatas 18. oktoobril 2011 hageja osaühingut Gvandron kaatri-, auto- ja laenulepingute ülesütlemise eest ning nõudis samal päeval käendusega tagatud lepingute täitmist ka hageja Xlt kui käendajalt. Kostja ütles 10. novembril 2011 kaatri-, auto- ja laenulepingud üles ja esitas hagejale osaühingule Gvandron varade tagastamise nõude. Kostja teatas kaatrilepingu ülesütlemisest hageja Xle ja nõudis käenduskohustuse täitmist. Kuna hageja osaühingu Gvandron ja käendajad kohustusi ei täitnud, debiteeris kostja kaatrilepingu katteks raha hageja X arvelduskontolt. Selle tulemusel tekkis hageja Xl isiklik võlg kostjale. Hageja X palus eluasemelepingu ennetähtaegset lõpetamist selle refinantseerimise teel. Kostja sellele ettepanekule ei vastanud. 9. veebruaril 2012 tegi kostja hageja Xle eluasemelepingu ja limiidilepingu ülesütlemise hoiatuse ja nõudis kohustuste täitmist. Kostja ütles 3. aprillil 2012 hageja Xga sõlmitud eluasemelepingu ja limiidilepingu üles. Hageja osaühingu Gvandron palub kostjal tagastada tühise kaatrilepingu alusel alates lepingu sõlmimisest kuni hageja osaühingu Gvandron poolse tühistamisavalduse kättesaamiseni tasutud 38 976 eurot ning pärast tühistamisavalduse kättesaamist saadud 5129, 25 eurot (kokku 44 105 eurot 25 senti). Kõik kostja tehingute ülesütlemised on tühised, kuna hagejad ei ole oma kohustusi rikkunud. Kostjal ei olnud õigust debiteerida hagejate kontosid hageja osaühingu Gvandron tühistatud kaatrilepingu täitmiseks. Hageja X ühines hageja osaühing Gvandron väidetega, leides samuti, et tema suhtes toimuv sundtäitmine on lubamatu. 10. märtsil 2005 ja 15. juulil 2005 sõlmitud tagatiskokkulepetest nähtuvalt tagatakse hüpoteegiga kostja nõuded hageja X vastu, sh ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad. Tagatiskokkulepetes (vastavalt p-des 5.2 ja 3.2.1) sätestatud globaalne tagatiskokkulepe, millele tuginedes kostja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse hageja Xga sõlmitud käenduslepingutest tulenevate väidetavate nõuete täitmiseks. Hageja Xl ei olnud käenduslepingute sõlmimisel mingit ettekujutust sellest, et hageja X isikliku kohustuse tagamiseks seatud hüpoteek tagab omakorda hageja X antud tagatist. Hageja X sai 15. mail 2012 kohtutäituri täitmisteate hüpoteekidega tagatud võlgnevuse 82 254 eurot 29 senti sissenõudmiseks. Hagejad leiavad, asjas esitatud ja menetluses olevad kõik haginõuded kuuluvad rahuldamisele, seda järgmistel, Riigikohtu 14.06.2016 kohtuotsuses antud juhistega determineeritud põhjendustel. Asjas esitatud tõenditest tulenevalt ei ole võimalik anda kaatrilepingu tingimuste p 1.4 sellist õiguslikku hinnangut, mille kohaselt oli kostjal õigus debiteerida hageja osaühing Gvandron kontodelt kaatrilepingu täitmiseks, millest tulenevalt ei olnud kostjal ka õigust kasutada hageja osaühing Gvandron tasutud makseid kaatrilepingu täitmiseks, mistõttu on ka ilmne, et hagejal osaühing Gvandron ei oleks autolepingust tulenevat võlgnevust tekkinud. Siit tulenevalt ei olnud kostjal õigust autolepingut üles öelda, mis tõttu on kostja teostanud lepingute ülesütlemise mittekehtivalt. Kui hinnata hagejate väiteid kostja pahausksest keeldumisest lõpetada autoleping selle täitmise (väljaostmise) teel - objektiivselt ja vastavuses Eestis kehtiva õigusega, siis ilmselt pidanuks kostja kaaluma hagejate konstruktiivset, heas usus tehtud ettepanekut, leidma võimaluse mitte takistada sõiduki väljaostmist kolmanda isiku poolt ja mitte asetama hagejat olukorda, kus hagejal puudub võimalus võlasuhte lõpetamiseks. Hagejate hinnangul avaldus kostja vastupidises käitumises selgelt kreeditori õiguste pahauskne kuritarvitamine. Krediidilepinguks ja tarbijaarveldus-krediidilepinguks olevad hageja X ja kostja vaheline eluasemeleping ja limiidileping ning laenulepingut tagav käendusleping ei andnud kostjale õigust debiteerida hageja X pangakontosid, sh kasvuhoiuse kontot ning kasutada selliselt debiteeritud raha kaatrilepingu täitmiseks ning sellest tulenevalt hagejatel illusoorse ahelvõlgnevuse formeerimiseks. Võttes arvesse, et kaatrilepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingus ei ole pooled kokku leppinud kostja õiguses ühepoolselt debiteerida kaatrilepingu järgse laenusaaja (hageja osaühing Gvandron) võlgnevuse ulatuses käendaja (hageja X) pangakontot, siis tuleb asuda seisukohale, et kostjal puudus õigus debiteerida hageja X kui käendaja raha hageja osaühing Gvandron kohustuste katteks, arvestades, et lepinguliselt oli reguleeritud vaid kostja ja 5 (33)
hageja osaühing Gvandron kui laenusaaja vahelisi õigused ja kohustused. Võttes arvesse, et a) hageja Xga 10.12.2004 sõlmitud eluasemelepingust tulenevaid nõudeid, samuti hageja X käenduskohustusi (käenduslepingud sõlmitud 16.09.2005, 07. 03.2008 ja 10.09.2008) tagasid hageja X kinnistule kostja kasuks seatud kaks hüpoteeki, millega tagatud nõuete sisu oli kindlaks määratud hageja X ja kostja 10.03.2005 ja 15.07.2005 sõlmitud notariaalsetes tagatis-kokkulepetega, b) hageja X ei olnud informeeritud sellest, et tema isiklike kohustuste tagamiseks seatud hüpoteek tagab oma korda tema antud tagatisi, siis ei olnud lubatav ilma selge erikokkuleppeta hõlmata tagatiskokkuleppega tulevikus sõlmitavatest käenduslepingutest tekkivaid kohustusi, millega laiendati kinnisasja omaniku (hageja X) vastutust kolmanda isiku kohustuste täitmise eest ulatuses, mida kinnisasja omanik ei saa kontrollida. Praegustel tingimustel sõlmitud tagatiskokkulepe on keelatud tüüptingimuste tõttu kehtetu. Asjas tõendatud asjaoludel ei ole võimalik järeldada, et hageja Xl oli eluasemelaenulepingust tulenev võlgnevus. Võttes arvesse, et asjas kogutud tõendid ei tõenda kostja poolt väidetavat hageja Xl esinenud võlgnevust eluasemelaenulepingu täitmisel, siis puuduvad ka alused täitemenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks. Kokkuvõttes leiavad hagejad, et kostja poolt asjas hagejate vastu genereeritud nõuded ja nende õigustamiseks esitatud vastuväited ning vastuhagi on äratuntavalt vastuolus heade kommetega, et mitte öelda kantud röövellikust mentaliteedist. Hagejad, jäädes asjas kirjas ja kõnes esitatud väidete juurde ning tuginedes asjas esitatud tõenditele, paluvad rahuldada kõik haginõuded täies ulatuses ja jätta täielikult rahuldamata kostja vastuhagi. Hagejad vaidlesid vastuhagile hagis toodud põhjendusel vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
4.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete ja vastuhagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja osaühing Gvandron esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks teda petnud ja hageja osaühingul Gvandron oleks alus kaatrilepingu tühistamiseks. Isegi kui kaatrit ei olnud, kannab sellest tulenevat riisikot hageja osaühing Gvandron. Hageja osaühing Gvandron kaatrilepingu tühistamise avaldus on esitatud ka seaduses sätestatud kuue kuulist tähtaega rikkudes. Kostja ütles hagejatega sõlmitud lepingud lepingurikkumiste tõttu üles. Kostja on debiteerinud raha hagejate kontodelt kooskõlas seadusega. Kaatri- ja autolepingu p 1.4 järgi andis hageja osaühing Gvandron kostjale tagasivõetamatu käsundi, et pank saaks debiteerida hageja osaühing Gvandron kontot lepinguliste kohustuste katteks. Samuti oli kostjal õigus debiteerida hageja X kontodel olevat raha kohustuste katteks, sh siis, kui kliendil ei ole pangaga sõlmitud lepinguliste kohustustega seotud kontodel raha. 10. märtsil 2005 ja 15. juulil 2005 sõlmitud tagatiskokkulepete järgi koormavad hageja X kinnistut kostja kasuks kaks hüpoteeki, kokku 82 254 eurot 29 senti. Kõik kolm hageja X käenduskohustust olid hüpoteegiga tagatud. Täitemenetlus on algatatud hageja X vastu kolme temaga sõlmitud käenduslepingu ja eluasemelepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks. Tagatiskokkulepetes on hageja X ja pank kokku leppinud, et hüpoteegid tagavad panga rahalisi nõudeid, mis tulenevad panga ja hageja X vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kaatrilepingu üldtingimuste p 1.4 ei ole käesoleva kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt asjakohane säte, kuna poolte vahel ei ole olnud vaidlust debiteerimisklausli (kaatrilepingu ja autolepingu üldtingimuste p 1.4) kehtivuse osas, vaid poolte vahel on olnud vaidlus selle üle, kuidas hagejate pangakontodelt debiteeritavat raha arvestada erinevatest lepingutest tulenevate hagejate kohustuste katteks, mida reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 88, mitte üldtingimuste p 1.4. Seejuures on Riigikohus tuvastanud, et kostja on õigesti arvestanud hageja osaühing Gvandron kontolt debiteeritud raha VÕS § 88 lg-le 2 ja lg 6 p 1 alusel kaatrilepingust tuleneva hageja osaühing Gvandron võlgnevuse katteks. Kaatrilepingu üldtingimuste p 1.4 (debiteerimisklausel) ei ole tühine tüüptingimus. Tegemist on krediidiasutuste poolt klientidega (nii majandustegevuses tegutsevad kui ka tarbijad) sõlmitud lepingutes igapäevaselt kasutatava tingimusega, millele tugineb kogu tänapäevane elektrooniline pangandus. Kostjal oli õigus hageja X pangakontosid debiteerida hageja Xga sõlmitud arvelduskontolepingu ja kostja üldtingimuste alusel. Kostja võis hageja X arvelduskontodel olevaid rahalisi vahendeid ka VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestuse korras debiteerida. Hageja osaühing Gvandron ettepanekust kostjale lõpetada autoleping auto välja ostmisega kolmanda isiku poolt. Esiteks on autolepingust (kasutusrendilepingust nr 280317GV) 6 (33)
tulenevad nõuded menetluse kestel tasutud solidaarvõlgnik Y poolt. Harju Maakohus rahuldas 23.01.2015 kohtuotsusega kostja vastuhagi ning mõistis hageja osaühingult Gvandron, hageja Xlt ja Ylt solidaarselt välja autolepingust tuleneva võlgnevuse 3355,21 eurot. Y maakohtu 23.01.2015 otsust ei vaidlustanud, mistõttu otsus jõustus Y suhtes. Y tasus kostjale võlgnevuse 3355,21 eurot. Sellest johtuvalt on kostja seisukohal, et Riigikohtu poolt käsitletud autolepinguga seonduvad küsimused ei ole enam asjakohased, kuna antud lepingust tulenevat võlgnevust enam ei eksisteeri, sest see on menetluse kestel kostja vastuhagi mõistes kaaskostja Y poolt kostjale tasutud. Teiseks, autoleping oli tähtajaline kapitalirendileping, mille muutmine või lõpetamine oli võimalik poolte kokkuleppel. Autolepingu üldtingimuste p 10.7 (vt hagi lisa 10) sätestas, et liisinguvõtjal on õigus taotleda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, teatades sellest liisinguandjale vähemalt 30 kalendripäeva ette, tagastades vara liisinguandjale ning tasudes liisinguandjale täiendavalt kahe kuu rendimaksega võrdse summa. Seega oli liisinguvõtjal õigus taotleda autolepingu lõpetamist, kuid pangal puudus juriidiline kohustus nõustuda lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel. Käesoleval juhtumil ei teavitanud liisinguvõtja lepingu lõpetamise soovist 30 päeva ette, ei tagastanud 13.10.2011 ega mõistliku aja jooksul pärast seda sõidukit pangale ega tasunud 2 kuu rendimakset. Seega olid täitmata ka autolepingu üldtingimuste p-s 10.7 sätestatud eeldused, mille täidetuse korral oleks pank saanud kaaluda lepingu lõpetamist. Pank juhtis selle osas hageja osaühingule Gvandron tähelepanu 10.11.2011 lepingu ülesütlemise avalduses, selgitades, et hageja osaühing Gvandron taotlus ei vasta autolepingu üldtingimuste p-s 10.7 märgitud tingimustele ning pank ei rahulda hageja osaühing Gvandron taotlust. Kolmandaks, asjaoludest nähtuvalt pank kaalus ja hindas hageja osaühing Gvandron taotlust sisuliselt (vt hagi lisa 33). Nimelt Riigikohtu otsuse p-s 20 on Riigikohus tuvastanud, et pank vastas osaühing Gvandron ettepanekule. Hageja osaühingu Gvandron taotlus oli puudustega, see ei vastanud autolepingu üldtingimuste p-le 10.7 ning ei olnud pangale vastuvõetav. Hageja osaühingul Gvandron oli niivõrd palju rahalisi vahendeid pangale võlgu, et pank kasutas õiguspäraselt 10.11.2011 autolepingu ülesütlemise õigust, öeldes autolepingu üles (vt hagi lisa 33). Neljandaks, kohus sedastas 19.11.2020 istungil õigesti, et Riigikohus ei ole ütelnud seda, mis saab siis, kui kostja käitumine oligi pahauskne, et mis tagajärjed sellel on. Kostja viitab, et kuivõrd lepingu muutmise või lõpetamisega nõustumine ei ole kohustuslik, vaid see saab toimuda VÕS § 13 lg 1 alusel poolte kokkuleppel, siis puuduvad mistahes õiguslikud tagajärjed lepingu muutmise või lõpetamisega mittenõustumisel. Hageja osaühing Gvandron ei ole hagis väitnud ega ka mitte tõendanud mistahes kahju olemasolu, mida pank oleks hageja osaühingule Gvandron põhjustanud. Pank ei ole saanud hageja osaühingule Gvandron mistahes kahju põhjustada, kuna üldtingimuste p 10.7 alusel puudus pangal kohustus nõustuda autolepingu muutmise või lõpetamisega. Liiatigi ei esitanud hageja osaühing Gvandron autolepingu kehtivuse ajal pangale autolepingu üldtingimuste p 10.7 nõuetele vastavat taotlust ega käitunud üldtingimuste p-s 10.7 sätestatud viisil. Kokkuvõttes käitus kostja heauskselt ning kooskõlas autolepingu ja selle üldtingimustega. Kostjal oli hageja Xga sõlmitud arvelduskontolepingu kui ka kostja üldtingimuste alusel õigus debiteerida hageja X arveldusarvetelt ja kasvuhoiuse kontolt rahalisi vahendeid kaatrilepingu käendamiseks sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste katteks. Eluasemelaenulepingus sisalduvad tagatiskokkulepped on kehtivad ning hageja X poolt hiljem sõlmitud käenduslepingutest tulenevad rahalised kohustused olid tervikuna hageja Xle ettenähtavad, hageja X enda kontrolli all ning hageja X poolt kujundatavad. Kostja rahaliste nõuete suurus 18.01.2021 seisuga. Kostja esitab kohtule oma nõuete arvestuse 18.01.2021 seisuga, arvestades laekumisi, mis on toimunud pärast 21.08.2013 hagi vastuse kohtule esitamist. Kostja arvestustest nähtub, millises ulatuses on pärast 21.08.2013 hagi vastust nõudeid tasutud ning kuidas on kostja pärast 21.08.2013 hagi vastuse esitamist arvestanud laekunud rahalisi vahendeid erinevate lepinguliste kohustuste katteks. Seisuga 18.01.2021 kostja kapitalirendilepingust nr 280910GV tulenev nõue 56 988,73 eurot (sh põhiosa 27 894,35 eurot ja viivis 29 094,38 eurot). 18.01.2021 seisuga laenulepingust nr EEL-101204MS tulenev nõue 53 928,72 eurot, millest 31 450,86 eurot on tähtajaks tagastamata laen, 444,73 eurot tähtajaks tasumata intressid, 22 018,13 eurot tasumata viivised ja 15 eurot tasumata kindlustusmaksed. Arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV ja sellele antud käendusest tulenev nõue summas 13 782,83 eurot, millest 9179,27 eurot tähtajaks tagastamata arvelduslaen ja 4603,56 eurot tasumata viivised. Limiidilepingust nr 471JM0303677 tulenevad nõuded on tasutud. Kasutusrendilepingust nr 7 (33)
280317GV tulenevad nõuded on tasutud solidaarvõlgnik Y poolt. Milline osa eluasemelaenust oli täitmisavalduse esitamisel sissenõutav, kui eeldada eluasemelaenulepingu kehtivust? Esmalt jääb kostja seisukoha juurde, et ta on 03.04.2012 ülesütlemisavaldusega (vt hagi lisa 58) nõuetekohaselt eluasemelaenulepingu üles öelnud. Eluasemelaenulepingu ülesütlemisele eelnes 09.02.2012 ülesütlemise hoiatus (vt hagi lisa 52), milles nõuti hageja Xlt võlgnevuste likvideerimist, mida hageja X ei teinud. Teiseks, kostja esitas 10.05.2012 kohtutäiturile täitmisavalduse (vt 21.08.2013 hagi vastuse lisa nr 16). Kui eeldada hageja Xga sõlmitud eluasemelaenulepingu kehtivust, siis kostja nõue 10.05.2012 seisuga hageja X vastu oli 1705,82 eurot, millest põhiosa oli 1164,42 eurot, intressid 511,63 eurot, viivis 14,77 eurot ning kindlustuskulu 15 eurot. Võla arvestusest nähtuvalt on hageja X viivituses kõikide maksegraafiku järgsete maksetega. Kostja palub kohtul jätta hagejate hagi rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi. Kostja esitas hagejate ja Y vastu vastuhagi, milles palus hagejatelt solidaarselt välja mõista 68 759 eurot 50 senti ning hagejatelt ja Ylt solidaarselt 3355 eurot 21 senti. Vastuhagi kohaselt võlgneb hageja osaühing Gvandron kostjale 10. juuli 2013 seisuga kaatrilepingu järgi 54 976 eurot 67 senti (millest 30 676 eurot 67 senti on vara soetusmaksumuse tasumata osa ja 24 300 eurot on vara kasutamise tasu) ning laenulepingu järgi 13 782 eurot 23 senti. Autolepingu kohaselt on võlgnevus 10. juuli 2013. a seisuga 3355 eurot 21 senti, kostja loobus autolepingujärgse 24 300 euro suuruse kasutustasu nõudest. Kostja ja hageja X on sõlminud käenduslepingud, mis tagavad hageja osaühing Gvandron kaatrilepingust tulenevaid kohustusi 93 852 euro 98 sendi ulatuses, hageja osaühing Gvandron autolepingust tulenevaid kohustusi 31 308 euro 73 sendi ulatuses ja hageja osaühing Gvandron laenulepingust tulenevaid kohustusi 14 380 euro 12 sendi ulatuses. Kostja ja X on sõlminud käenduslepingu, mis tagab hageja osaühing Gvandron autolepingust tulenevaid kohustusi 31 308 euro 73 sendi ulatuses. Kuna hageja osaühing Gvandron kaatrilepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, arvestas kostja ajavahemikul 15. septembrist kuni 17. oktoobrini 2011 hageja osaühing Gvandron kontot debiteeritud maksed nii kaatrilepingu kui ka autolepingu kohustuste katteks vastavalt lepingu tingimustele. Kostja ütles kaatrilepingu ja autolepingu üles, paludes kaatri ja auto tagastamist, kuid seda ei tehtud. Kostja nõudis võla tasumist, hagejad ja Y ei ole oma kohustusi täitnud. Kostjal on õigus nõuda hagejatelt solidaarselt võlgnevuse 68 759,50 eurot tasumist, s.o kaatri- ja laenulepingust ning nendega seotud käenduskohustustest tulenevalt vastavalt 54 976 eurot 67 senti ja 13 782 eurot 23 senti. Hagejatelt ja Ylt tuleb solidaarselt välja mõista autolepingust ning sellega seotud käenduslepingutest tulenevalt 3355 eurot 21 senti (enne auto võõrandamist oli võlgnevus 10 855 eurot 21 senti, kostja müüs sõiduauto hinnaga 7500 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja esitas 23.12.2016 vastuhagi täiendamise viiviste tasumise nõudega. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. TsMS § 134 lg 2 kohaselt kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 26 juhistest nähtuvalt on maakohus asja lahendamisel määranud hagihinna õigesti. Riigikohtu seisukoha järgi maakohtu otsuse põhjendustel on hagi hind 52 080 eurot 25 senti ja vastuhagi hind 72 114 eurot 71 senti ja eeltoodu on kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1, § 132 lg-ga 1, samuti § 134 lg-tega 1 ja 2. Kuna menetlus toimub taas maakohtus, siis on kohtu hinnangul jätkuvalt hagi hind 52 080 eurot 25 senti ja vastuhagi hind 72 114 eurot 71 senti. Samas peab arvestama, et kostja suurendas käesoleva menetluses vastuhagi nõuet. Kostja 23.12.2016 vastuhagi täiendusest nähtuvalt nõuab lisaks sissenõutavaks muutunud viiviseid 29 086,32 eurot. Seega on kostja vastuhagi hind 101 201,03 eurot (72 114,71+29 086,32=101 201,03). Samuti on kostja 8 (33)
nimetatud vastuhagi hinnaks 101 201,03 eurot. Kohus 19.11.2020 istungil võttis nõude suurendamise avalduse menetlusse ja määras vastaspoolele vastamiseks tähtaja. Kohus määrab kohtuasjas hagihinnaks 52 080 eurot ja vastuhagi hinnaks 101 201,03 eurot.
6.TsMS § 210 lg 3 järgi poole õigusjärglasele õigus astuda menetlusse kolmanda isikuna õiguseelneja poolel, kui hageja või kostja ei ole olnud tema poole asemel menetlusse astumisega nõus. TsMS § 210 lg 3 sätestab kolmanda isiku menetlusse astumise erialuse, mille kohaldamisel ei kontrollita TsMS § 213 lg 1 või 216 lg 1 sätestatud kolmanda isiku kaasamise eeldusi. Selleks, et kohus kaasaks õigusjärglase menetlusse, peab õigusjärglane põhistama oma eriõigusjärglust TsMS § 235 mõistes. Kohus 28.02.2020 määrusega lahendas kostja asemel menetlusse astumise ja kolmanda isiku kaasamise avalduse. Kohus ei lubanud kolmandal isikul astuda menetlusse kostja asemel ja kohus kaasas kolmanda isiku menetlusse kostja poolel. Kohus 28.02.2020 määruses tõi välja, et ei anna kolmanda isiku kaasamisel sisulist hinnangut õigusjärgluse esinemise kohta ning teeb seda asja sisulisel lahendamisel kohtuotsusega. Hagejad on leidnud, et põhjendatud ei ole kolmanda isiku kaasamine menetlusse. Kostja oli nõus kolmanda isiku kostja asemel menetlusse astumisega. Kolmas isik põhistas oma taotlust sellega, et kostja ja kolmas isik sõlmisid 12.06.2019 nõudeõiguste ostu-müügi ja loovutamise lepingu, millega kostja loovutas kolmandale isikule järgmised nõuded: - arvelduslepingust nr AL-160905GV ja kapitalirendilepingust nr 28091GV tulenevad, sealhulgas tsiviilasjas nr 2-12-24224 menetletavad, nõuded koos kõigi kõrvalnõuete ja tagatistega hageja Osaühingu Gvandron vastu; - laenulepingust nr EEL-101204MS ning käenduslepingutest nr KÄ-160905GV ja KÄ-280910GV-1 tulenevad, sealhulgas tsiviilasjas nr 2-12-24224 menetletavad, nõuded koos kõigi kõrvalnõuete ja tagatistega hageja X vastu. Kolmas isik on esitanud kohtule teated nõuete loovutamise kohta. Kohus on seisukohal, et kolmas isik on asjaolude kirjeldamise ja nõuete loovutamise teadetega põhistanud, et ta on kostja eriõigusjärglane. Seetõttu on täidetud kolmanda isiku TsMS § 210 lg 3 järgi kostja poolel menetlusse kaasamise eeldused.
7.Riigikohus tühistas 14.06.2016 otsusega nr 3-2-1-22-16 Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2015 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-24224 ja Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015 otsuse samas tsiviilasjas osas, milles jäeti rahuldamata hageja osaühingu Gvandron hagi kostja vastu 16. septembril 2005 sõlmitud arvelduslaenulepingu kostja 10. novembril 2011 tehtud ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus tühistas eelnimetatud otsused osas, milles jäeti rahuldamata hageja osaühingu Gvandron hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu 7. märtsil 2008 sõlmitud kasutusrendilepingu kostja 10. novembril 2011 tehtud ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus tühistas eelnimetatud otsused osas, milles jäeti rahuldamata hageja X hagi kostja vastu
14.mail 2003 sõlmitud limiidilepingu ja 10. detsembril 2004 sõlmitud laenulepingu kostja 3. aprillil 2012 tehtud ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus tühistas eelnimetatud otsused osas, millega loeti sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 lubatavaks (kapitalirendilepingust tuleneva vara soetusmaksumuse tasumata osa sissenõudmise osas ning kasutusrendilepingust, arvelduslaenulepingust ja laenulepingust tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas) ja rahuldati kostja vastuhagi hagejate osaühingu Gvandron ja X vastu solidaarselt 44 459,50 euro ja 3355, 21 euro saamiseks. Samuti Riigikohus tühistas eelnimetatud otsused menetluskulude jaotuse osas ja maakohtu eelnimetatud otsuse osas, milles maakohus tühistas 20. juunil 2012 tehtud hagi tagamise määruse. Riigikohus saatis asja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu 14.06.2016 otsuse nr 3-2-1-22-16 resolutsiooni punkti 7 järgi ringkonnakohtu eelnimetatud otsus jäi muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus oli jätnud rahuldamata osaühingu Gvandron hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu 10. septembri 2008 kapitalirendilepingu hageja osaühingu Gvandron 28. juunil 2011 tehtud tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, kostja 10. novembril 2011 tehtud sama lepingu ülesütlemise avalduse 9 (33)
tühisuse tuvastamiseks ning sama lepingu alusel saadud 44 105 euro 25 sendi tagastamiseks. Riigikohtu 14.06.2016 otsuse nr 3-2-1-22-16 resolutsiooni punkti 8 järgi on Tallinna Ringkonnakohtu
5.novembri 2015 otsus jõustunud osas, millega luges sundtäitmise täiteasjas nr 176/2012/1217 lubamatuks 24 300 euro sissenõudmise osas (tasu vara kasutamise eest 10. septembri 2008 kapitalirendilepingu üldtingimuste p 10.4 järgi), st rahuldas osaliselt hageja X hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2012/1217 ja jättis kostja vastuhagi hagejate vastu 24 300 euro saamiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jäi Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2015 otsus muutmata ja on jõustunud.
8.Riigikohtu 14.06.2016 otsuse nr 3-2-1-22-16 punkt 14 järgi ei olnud Y menetlusosaline apellatsioonimenetluses ega ole ka menetlusosaline praeguses menetluses. Vastuhagi nõue Y vastu on lahendatud ja maakohtu otsus on selles osas jõustunud. Seetõttu kohus käesolevas asjas ei lahenda kostja vastuhagi nõuet Y vastu.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul uuesti läbi vaadata ja lahendada alljärgnevad nõuded.
Hageja osaühing Gvandron nõuded: 1) tuvastada kostja 10. novembril 2011 tehtud 16. septembri 2005 arvelduslaenulepingu nr AL160905GV (laenuleping, hagi lisa nr 23) ülesütlemise avalduse tühisus; 2) tuvastada kostja 10. novembril 2011 tehtud 7. märtsi 2008 kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping, hagi lisa nr 10) ülesütlemise avalduse tühisus. Hageja X nõuded: 1) tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 10. detsembri 2004 laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping, hagi lisa nr 45) ülesütlemise avalduse tühisus; 2) tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 14. mai 2003 limiidilepingu nr 471JM0303677 (kostja hagi vastuse lisa nr 25) ülesütlemise avalduse tühisus; 3) tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217, mis osaliselt rahuldati jõustunud kohtuotsusega. Sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 on lubamatu 24 300 euro sissenõudmise osas (tasu vara kasutamise eest 10. septembri 2008 kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) üldtingimuste p 10.4 järgi). Kohtul tuleb hageja X sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamisel nõue uuesti läbi vaadata ja lahendada osas, milles Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse lubada sundtäitmist täiteasjas nr 176/2012/1217 kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tuleneva vara soetusmaksumuse tasumata osa sissenõudmise osas ning kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) vara soetusmaksumuse tasumata osa ja viivise, arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tagastamata arvelduslaenu ja viivise ning laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) tulenevate tagastamata laenu ja intressivõla ja viivisevõla ja tasumata kindlustusmaksete võlgnevuste sissenõudmise osas. Kostja vastuhagi nõuded: 1) Välja mõista hagejatelt solidaarselt kokku 44 459,50 eurot (kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) järgi solidaarselt 30 676,67 eurot ja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) järgi solidaarselt 13 782,83 eurot) kostja kasuks. Kostja on nõuet 23.12.2016 vastuhagi täiendusest nähtuvalt täpsustanud ja kohus lahendab nõuet järgmiselt. Välja mõista hagejatelt solidaarselt kokku 71 963,53 eurot (kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) järgi solidaarselt 58 180,70 eurot ja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) järgi solidaarselt 13 782,83 eurot) kostja kasuks. 2) Välja mõista hagejatelt solidaarselt 3355,21 eurot (kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) järgi) kostja kasuks.
10.Kohus osundab, et kostja on 23.12.2016 vastuhagi täiendusest nähtuvalt täpsustanud eespool toodud kostja vastuhagi nõuet 1) järgmiselt. Kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) esitatud põhinõuet 30 676,67 eurot on vähendatud summani 29 094,38 eurot ja kostja nõuab lisaks 10 (33)
kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) sissenõutavaks muutunud viiviseid 29 086,32 eurot. Kokku nõuab kostja vastuhagis kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) summat 58 180,70 eurot (põhinõue 29 094,38 + sissenõutavaks muutunud viivised 29 086,32). Kostja jäi 23.12.2016 vastuhagi täienduses arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV nõude 13 782,83 eurot juurde. Seega 23.12.2016 vastuhagi täienduste järgi kostja vastuhagi nõue 1) kokku 71 963,53 eurot (58 180,70+13 782,83=71 963,53). Hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist (TsMS § 376 lg 4 p 2). Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuhagi muutnud. Kohus 19.11.2020 istungil võttis nõude suurendamise avalduse menetlusse ja määras vastaspoolele vastamiseks tähtaja.
11.Kostja tõi 18.01.2021 menetlusdokumendis välja, et Y tasus kostjale võlgnevuse 3355,21 eurot. Kostja on seisukohal, et Riigikohtu poolt käsitletud autolepinguga seonduvad küsimused ei ole enam asjakohased, kuna antud lepingust tulenevat võlgnevust enam ei eksisteeri, sest see on menetluse kestel kostja vastuhagi mõistes kaaskostja Y poolt kostjale tasutud. Kohtu hinnangul ei välista kostja väljatoodu Riigikohtu juhistest lähtumist hageja osaühing Gvandron nõude lahendamisel tuvastada kostja 10. novembril 2011 tehtud 7. märtsi 2008 kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping, hagi lisa nr 10) ülesütlemise avalduse tühisus. Kostja avaldatu annab aluse jätta osaliselt läbivaatamata kostja vastuhagi nõude 2) välja mõista hagejatelt solidaarselt 3355,21 eurot (kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) järgi) kostja kasuks. Vastuhagi alused ei ole enam täidetud 3355,21 euro nõude osas. Vastuhagi hageja (kostja) ise kinnitab, et nõuet 3355,21 eurot enam ei ole (võlgnevust enam ei eksisteeri). Vastuhagi nõudega 3355,21 eurot ei saa enam vastuhagi eesmärki saavutada, kui vastavat nõuet enam pole (TsMS § 423 lg 2 p 2). Seejuures arvestab kohus, et hagejad X ja osaühing Gvandron ei ole vastuhagile vastu vaielnud põhjendusel, et nõue 3355,21 eurot on rahuldatud. Seetõttu ei saa kohus nõuet sisuliselt lahendada ja saab arvestada kostja välja toodud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus jätab läbi vaatamata kostja vastuhagi nõude 2) välja mõista hagejatelt solidaarselt 3355,21 eurot (kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) järgi) kostja kasuks.
12.TsMS §-de § 658 lg 2 ja 693 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Kohtule on siduvad Riigikohtu seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh poolte kokkulepete sisu kohaldamise ja tõlgendamise kohta. Lepingu kohaldamine kujutab endast õiguse kohaldamise küsimust. Riigikohus osundas, millised asjaolud on kohtu poolt asja õigeks lahendamiseks vaja tuvastada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 juhiste järgi peab kohus asjas tuvastama ja kontrollima järgmist: 1) kontrollima kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) punkti 1.4 kehtivust tüüptingimusena (Riigikohtu lahendi punkt 19); 2) hindama hagejate väidet, et kostja keeldus pahauskselt kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) lõpetamast selle täitmise (väljaostmise) teel (Riigikohtu lahendi punkt 20); 3) analüüsima, kas sätetest (arvelduslaenulepingut nr AL-160905GV (laenuleping) tagava käenduslepingu nr KÄ–160905GV p 2.5, arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste p-d 8.7, 8.8 ja 8.9.) sai tuleneda kostjale õigust debiteerida hageja X kui käendaja raha hageja osaühing Gvandron kohustuste katteks, arvestades, et kõnealused sätted reguleerivad kostja ja hageja osaühing Gvandron kui laenusaaja vahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohus tõstatas küsimuse ka hageja X kasvuhoiuse konto debiteerimise õiguse kohta ja debiteeritud raha kasutamisest kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks (Riigikohtu lahendi punkt 21); 4) otsustama selle üle, kas ja millises ulatuses oli kostjal õigus hageja X kontosid kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks debiteerida (Riigikohtu lahendi punkt 22); 5) anda hinnang (globaalsete) tagatiskokkulepete kehtivusele (10. märtsil 2005 notari leping nr 1400, hagi lisa nr 53 ja 15. juulil 2005 notari lepingu nr 5115, hagi lisa nr 54). Juhul kui 11 (33)
tagatiskokkulepped on tühised tulevasi kindlaks määramata nõudeid puudutavas osas (küsimuse all on pärast tagatiskokkuleppeid sõlmitud käenduslepingud), tuleb kohtul anda hinnang, kas hageja Xl oli laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) tulenev võlgnevus, mis andnuks aluse tagatiskokkulepete alusel täitemenetluse alustamiseks (Riigikohtu lahendi punkt 24). Riigikohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel saab kohus otsustada kostja vastuhagi rahuldamise üle pärast hagejate nõuete kohta otsustuse tegemist (Riigikohtu lahendi punkt 25). Hageja osaühing Gvandron nõuete lahendamine
13.Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 6 sätestab, et üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 19 juhiste järgi peab kohus asjas tuvastama ja kontrollima kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) punkti 1.4 kehtivust tüüptingimusena. Riigikohtu juhistest nähtuvalt juhul kui kostjal ei olnud õigust hageja osaühing Gvandron kontodelt kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks debiteerida, ei olnud kostjal õigust kasutada hageja osaühing Gvandron tasutud makseid kaatrilepingu täitmiseks, mistõttu on võimalik, et osaühingul Gvandron ei oleks kasutusrendilepingut nr 280307GV (autoleping) tulenevat võlgnevust tekkinud. Sellisel juhul ei olnud kostjal õigust kasutusrendilepingut nr 280307GV (autoleping) üles öelda ning maakohus peab hindama, kas ja kuivõrd see asjaolu mõjutab arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) ülesütlemise kehtivust. Kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) punkti 1.4 kohaselt lepingu sõlmimisega annab liisinguvõtja liisinguandjale tagasivõtmatu maksekäsundi selleks, et liisinguandja võib maksetähtpäeva saabumisel või muu lepingust tuleneva makse sissenõutavaks muutumisel ilma liisinguvõtja täiendava nõusolekuta debiteerida võlgnevuste ulatuses liisinguvõtja arvelduskontosid, mis asuvad Danske Bank A/S Eesti filiaalis, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (sama kokkulepe sisaldub poolte sõlmitud kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) üldtingimuste p-s 1.4). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt käsitlevad hagejad ja kostja viidatud lepingute punkti 1.4 tüüptingimusena. Samuti nähtub Riigikohtu lahendist, et Riigikohus käsitleb viidatud lepingute punkti 1.4 kui tüüptingimust. Riigikohtu seisukoha järgi kuivõrd asjaoludest nähtuvalt sõlmisid pooled kaatrilepingu oma majandustegevuse raames kostja (panga) tüüptingimustel, tuli kohtutel kontrollida kõnealuse lepingupunkti kui tüüptingimuse kehtivust (Riigikohtu lahendi punkt 19). Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Viidatud lepingute punkt 1.4 on sõlmitud lepingutes eraldi lehel alapeatükis lepingu üldtingimused. Asja materjalidest ei nähtu, et punktis 1.4 lepingu pooled eelnevalt eraldi kokku leppinud ja lepingu teine 12 (33)
pool lepingu punkti sisu mõjutanud. Kohus leiab sarnaselt Riigikohtule, et tegemist tüüptingimusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ilmne kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ja kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) punktis 1.4 asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et tegemist on tühise tüüptingimusega. Kostja on esitanud kohtule Eestis tegutsevate konkureerivate krediidiasutuste üldtingimused (vt kostja 15.11.2017 menetlusdokumendi p 2.4), millest nähtuvalt kohaldavad ka teised pangad enda lepingutes debiteerimist. Kohtu hinnangul on kostja põhistanud, et tüüptingimuse punkti 1.4 kasutamine on majanduskäibes lepingute puhul tavapärane. Antud juhul tuleb ka arvestada, et hageja osaühing Gvandron (kaatrilepingu ja autolepingu pool, liisinguvõtja) ei ole VÕS § 1 lg 5 tähenduses tarbija. Lepingute pooled olid äriühingud, kes tegutsesid lepingute sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses. Majandustegevuses tegutsevate lepingupartnerite puhul tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Kohtu hinnangul muudaks ka lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu olukord, kui kostjal puuduks õigus debiteerida. Ühtlasi määras kohus 19.11.2020 istungil hagejatele tähtaja põhjendamaks, miks tuleb tüüptingimus lugeda osaühingut Gvandron ebamõistlikult kahjustavaks. Kohtu hinnangul ei ole hagejad põhistanud, et tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav. Hagejad on 19.02.2021 menetlusdokumendis välja toonud, et ei ole võimalik anda kaatrilepingu tingimuste p 1.4 sellist õiguslikku hinnangut, mille kohaselt oli kostjal õigus debiteerida osaühingu Gvandron kontodelt kaatrilepingu täitmiseks, millest tulenevalt ei olnud kostjal ka õigust kasutada osaühingu Gvandron tasutud makseid kaatrilepingu täitmiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 juhiste p 18 järgi juhul kui vaidlusalune lepingupunkt kui tüüptingimus on kehtiv, oli kostjal sellele tuginedes õigus debiteerida osaühingu Gvandron kontosid kaatrilepingu katteks. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Kohtu hinnangul hagejate vastuväited ei välista kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ja kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) punkti 1.4 kehtivust. Kohus leiab, et kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ja kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) punkt 1.4 ei ole tühine. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus osaühingu Gvandron kontodelt kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks debiteerida, mistõttu kostjal oli õigus kasutada osaühingu Gvandron tasutud makseid kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks. Seega ei saa hageja osaühing Gvandron ei saa põhjendada kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) võlgnevuse tekkimist debiteerimisega osaühingu Gvandron kontodelt (vt ka Riigikohtu lahendi punkt 19).
14.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 juhiste järgi peab kohus hindama hagejate väidet, et kostja keeldus pahauskselt kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) lõpetamast selle täitmise (väljaostmise) teel (Riigikohtu lahendi punkt 20). Kohus andis 19.11.2020 istungil hagejatele võimaluse avaldada, milline tagajärg oleks kostja pahausksel käitumisel, kuidas see mõjutab autolepingu ülesütlemise kehtivust ja kas see üldse mõjutab. Hagejad ei avaldanud kohtule, milline tagajärg oleks kostja pahausksel käitumisel, kuidas see mõjutab autolepingu ülesütlemise kehtivust ja kas see üldse mõjutab. Hagejad tõid 19.02.2021 menetlusdokumendi punktis 4.2 välja, et kui hinnata hagejate väiteid kostja pahausksest keeldumisest lõpetada autoleping selle täitmise (väljaostmise) teel objektiivselt ja vastavuses Eestis kehtiva õigusega, siis ilmselt pidanuks kostja kaaluma hagejate konstruktiivset, heas usus tehtud ettepanekut, leidma võimaluse mitte takistada sõiduki väljaostmist kolmanda isiku poolt ja mitte asetama hagejat olukorda, kus hagejal puudub võimalus võlasuhte lõpetamiseks. Hagejate hinnangul avaldus kostja vastupidises käitumises selgelt kreeditori õiguste pahauskne kuritarvitamine. Kohtu hinnangul kostja ei keeldunud pahauskselt kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) lõpetamast selle täitmise (väljaostmise) teel. Lepingu lõpetamiseks kokkuleppel (antud juhul auto väljaostmisega) peavad olema nõus mõlemad lepingupooled kooskõlas lepingujärgsete tingimustega. Kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) üldtingimuste p 10.7 kohaselt: „Liisinguvõtjal on 13 (33)
õigus taotleda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, teatades sellest liisinguandjale vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva ette, tagastades vara liisinguandjale ning tasudes liisinguandjale täiendavalt kahe (2) kuu Rendimaksega võrdse summa. [---]“. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hagejad on taotlenud kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) lõpetamist kooskõlas autolepingu tingimustega enne ja autolepingu erakorralise ülesütlemise aja seisuga 10. novembril 2011 (teatanud 30 kalendripäeva ette, tagastanud vara liisinguandjale, tasunud liisinguandjale 2 kuu rendimaksega võrdse summa). Kohtu hinnangul ei saa eeldada kostja pahauskset käitumist lepingu lõpetamata jätmisel olukorras, kus hagejad ei teosta oma õigust lepingu lõpetamiseks kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega. Seejuures tuleb arvestada, et osaühing Gvandron kui lepingu teine pool (liisinguvõtja) oli autolepingut rikkunud (lepingujärgsed maksed jätnud tasumata). Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel (VÕS § 13 lg 1). Lepingu lõpetamine eeldab lepingupoolte vastavat tahet ja nõusolekut. Antud juhul on lepingu lõpetamise tingimused ettenähtud lepingus. Isegi kui eeldada, et kostja keeldus pahauskselt nõustumast autolepingut lõpetada selle täitmise (väljaostmise) teel, siis sellega ei saa kaasneda õiguslikke tagajärgi, isegi kui eeldada, et kostja ei kaalunud hagejate ettepanekut sisuliselt enne lepingu ülesütlemise teate esitamist. Hagejad ei teostanud oma õigust lepingu lõpetamiseks kooskõlas sõlmitud kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) tingimustega. Samuti üks lepingupool ei saa kohustada teist lepingupoolt lepingut lõpetama. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul kostja ei keeldunud pahauskselt kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) lõpetamast selle täitmise (väljaostmise) teel.
15.Hagiavalduse kohaselt, kuna osaühing Gvandron arveid ei tasunud, debiteeris kostja tema kontodelt raha, sh raha, mis oli ette nähtud autolepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, sõltumata sellest, et osaühing Gvandron oli määranud, millise konkreetse kohustuse katteks ta raha maksab. Seega tekkis osaühingul Gvandron võlgnevus kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) ja kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping). Kohus eelnevalt leidis, et kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ja kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) punkt 1.4 ei ole tühine. Kohus leidis eelnevalt, et kostjal oli õigus osaühingu Gvandron kontodelt kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks debiteerida, mistõttu kostjal oli õigus kasutada osaühingu Gvandron tasutud makseid kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks. Kohus leidis eelnevalt, et osaühing Gvandron ei saa põhjendada kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) võlgnevuse tekkimist debiteerimisega osaühingu Gvandron kontodelt (vt ka Riigikohtu lahendi punkt 19). Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei keeldunud pahauskselt kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) lõpetamast selle täitmise (väljaostmise) teel. Pooled ei vaidle, et 7. märtsil 2008 sõlmisid hageja osaühing Gvandron ja kostja kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping, hagi lisa nr 10). 7. märtsil 2008 sõlmis kostja hageja Xga autolepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ-280307GV-2 (hagi lisa nr 25). Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 31 308,73 eurot (489 875,10 krooni). Lepingu tingimuste p 1.3 kohaselt kohustus osaühing Gvandron maksma pangale liisingmakseid vastavalt maksegraafikule igakuiselt iga kuu 25. kuupäevaks. Alates 25.06.2008 oli igakuine makse 348,40 eurot. Pank saatis osaühingule Gvandron arved 16.05.201113.10.2011 (kostja vastuse 21.08.2013 lisa 9). Lepingu p 8.1. järgi kohustus osaühing Gvandron (liisingvõtja) tasuma kõrvalkohustusena kindlustusmakseid. Lepingu p 10.1.3 järgi kostjal (liisinguandja) on õigus autoleping üles öelda ennetähtaegselt, kui liisinguvõtja (hageja osaühing Gvandron) jätab maksetähtpäeval tasumata või ei tasu täielikult ja kohaselt rendi- või muud lepingust tulenevat makset ning ei suuda võlgnevust kustutada 14 kalendripäeva jooksul. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt nõudis kostja (pank) osaühingult Gvandron 18.10.2011 nõudekirjas viidatud aja seisuga autolepingust tulenevat võlga, mis oli 258,72 eurot (254,64 eurot rendimakse, 4,08 eurot viivis), andes täiendava tähtaja võla tasumiseks 14 päeva ja hoiatas lepingu ülesütlemisega 14 (33)
kui võlga ei tasuta. Võlga ära ei tasutud. Kostjal oli õigus kasutusrendileping nr 280307GV (autoleping) tingimuse p-de 1.3, 10.1.3 järgi osaühingu Gvandron lepingu olulise rikkumise tõttu 10. novembril 2011 erakorraliselt üles öelda VÕS §§-de 101 lg 1 p 4, 114 lg 4, 116 lg 2 p 4, lg 6 ja 196 lg 1, 2 alusel (vt ka Harju Maakohtu 23.01.2015 otsust, p-d 127, 134). Kohus jätab rahuldamata hageja osaühing Gvandron nõude tuvastada kostja 10. novembril 2011 tehtud 7. märtsi 2008 kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) ülesütlemise avalduse tühisus.
16.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 19 juhiste järgi peab kohus seoses kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) ülesütlemisega hindama, kas ja kuivõrd see asjaolu mõjutab arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) ülesütlemise kehtivust.
16.septembril 2005 sõlmisid osaühing Gvandron ja kostja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping, hagi lisa nr 23). 16. septembril 2005 sõlmis kostja Xga laenulepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ–160905GV (hagi lisa nr 26). Käendaja (hageja X) vastutuse rahalise maksimumsumma on 14 380,12 eurot (käenduslepingu nr KÄ–160905GV 12. aprilli 2011 muudatus nr 8). Arvelduslaenuleping nr AL-160905GV on sõlmitud poolte majanduskutsetegevuses, arvelduslaenu 9586,75 eurot tagastamise tähtaeg oli 16. aprill 2012 (arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV 12. aprilli 2011 muudatus nr 8), arvelduslaenult tuli tasuda intressi, lepingu lahutamatuks osaks olid põhitingimused ja üldtingimused. Seega oli poolte vahe sõlmitud tähtajaline laenuleping krediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi, millede kohaselt on pank (kostja) kui majanduskutstegevuses tegutsev krediidiandja andnud majanduskutsetegevuses tegutseva hageja osaühing Gvandron kasutusse raha, millelt osaühing Gvandron pidi maksma pangale intresse ja krediidilepingu lõppedes krediidi tagastama. Arvelduslaenulepingust nähtuvalt kohustus laenusaaja osaühing Gvandron maksma igakuiselt intresse ja arvelduslaenu eesmärgiks oli käibevahendite finantseerimine. Arvelduslaenulepingu muudatuste nr 5 lisa 1 üldtingimuste p 10.1.5 sätestab, et lepingu võib erakorraliselt üles öelda 5 (viie) päevase etteteatamise tähtajaga ja nõuda kogu võlgnevuse tasumist, kui laenusaaja ei täida maksekohustusi mõne muu tema poolt võetud võlakohustuse osas. Kohtule kostja esitatud AS LHV Pank arvelduskrediidilepingu tingimuste p 10.3.6, AS Swedbank tingimuste p 9.1.5, 9.2.6, AS SEB Pank tingimuste p 11.2.5, BIGBANK tingimuste p 8.2.3 nähtub, et sellised lepingu ülesütlemise tingimused on krediiditurul tavalised, kus pank võib võlgniku poolt muu võlakohustuse rikkumise korral arvelduslaenulepingu erakorraliselt enne tähtaega üles öelda (kostja 21.08.2013 vastuse lisad 18-21). Kohtu hinnangul on kostja põhistanud, et tüüptingimuse punkti 10.1.5 kasutamine on majanduskäibes lepingute puhul tavapärane. Antud juhul tuleb ka arvestada, et osaühing Gvandron (arvelduslaenulepingu pool, laenusaaja) ei ole VÕS § 1 lg 5 tähenduses tarbija. Lepingute pooled olid äriühingud, kes tegutsesid lepingute sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses. Majandustegevuses tegutsevate lepingupartnerite puhul tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Kohus leiab, et arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV tüüptingimus 10.1.5 ei ole VÕS § 42 lg 1, § 44 alusel tühine tingimus. Kostja saab osaühinguga Gvandron arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda muu hageja osaühing Gvandron võlakohustuse rikkumise tõttu. Kostja (pank) saab juhinduda VÕS § 72 lg 1, 2 järgi sellisest tingimusest (vt ka Harju Maakohtu 23.01.2015 otsust, p 137). Kohus eelnevalt leidis, et osaühing Gvandron oli rikkunud kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevaid kohustusi ja osaühing Gvandron jäi kostja (pank) ees võlgu ning kostjal oli õigus kasutusrendileping nr 280307GV (autoleping) hageja osaühingu Gvandron lepingu olulise rikkumise tõttu (võlgnevus) 10. novembril 2011 erakorraliselt üles öelda. Kostja teatas 18.10.2011 hagejatele (hageja hagi lisad nr 22, 24) tähtaja võlgnevuste tasumiseks, mida hagejad järginud. 18.10.2011 nõudekirjas hoiatas kostja, et kui hagejad kaatrilepingust ja autolepingust tulenevaid võlgu tähtaja jooksul ei tasu, ütleb kostja (pank) lisaks liisinglepingutele (kaatrileping ja autoleping) üles ka osaühingu Gvandron ja kostja vahel sõlmitud 15 (33)
arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping). Võlga ära ei tasutud. Kostja (pank) ütles 10.11.2011 osaühinguga Gvandron arvelduslaenulepingu üles viitega lepingu p-le 10.1.5 (hageja hagi lisa nr 33). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kostja (pank) andnud hagejatele täiendava tähtaja ja võimaluse kohustused täita, mida ei tehtud, mistõttu sai kostja (pank) kooskõlas arvelduslaenulepingu p 10.1.5, VÕS § 76 lg 1, 2, VÕS §§-dele 101 lg 1 p 4, § 114 lg 4, § 116 lg 2 p 4, lg 6 ja § 196 lg 1, 2, osaühinguga Gvandron arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) erakorraliselt üles öelda, sealhulgas põhjusel, et hageja osaühing Gvandron oli rikkunud kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevaid kohustusi ja osaühing Gvandron jäi kostja ees võlgu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 17 järgi on kohtud tuvastanud, et kostjal oli õigus hageja osaühingu Gvandron lepingurikkumise tõttu (kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) tingimuste p-st 1.3 tulenev liisingumaksete tasumise kohustuse rikkumine) kapitalirendileping nr 280910GV (kaatrileping) üles öelda. Tuvastatud asjaoludel osaühing Gvandron pärast kaatrilepingu tühistamise avalduse tegemist 28. juunil 2011 kaatrilepingut ei täitnud. Osaühing Gvandron ei ole ka vaidlustanud, et ülesütlemise seisuga (10. november 2011) võlgnes ta kostjale 648 eurot 57 senti, kuid ei tasunud võlgnevust kostja antud täiendava tähtaja jooksul. See, et osaühing Gvandron pärast 28. juunit 2011 kapitalirendilepingut nr 280910GV (kaatrileping) ei täitnud, andis kohtute hinnangul kostjale õiguse VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel eeldada, et osaühing Gvandron seda lepingut edaspidi ei täida, ning seega oli osaühing Gvandron rikkunud oluliselt kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevaid kohustusi. Kostja õigus kaatrileping üles öelda tulenes kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) tingimuste p-dest 10.1.3 ja 10.1.6 (enne ülesütlemist oli kostja andnud
18.oktoobril 2011 osaühingule Gvandron lepingu kohaselt 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks). Seega ei ole kohtute otsuseid alust tühistada ka osas, milles hageja osaühingu Gvandron nõue kostja vastu kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks jäeti rahuldamata. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Eeltoodust tulenevalt sai kostja (pank) kooskõlas arvelduslaenulepingu p 10.1.5, VÕS § 76 lg 1, 2, VÕS §§-dele 101 lg 1 p 4, § 114 lg 4, § 116 lg 2 p 4, lg 6 ja § 196 lg 1, 2, hageja osaühinguga Gvandron arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) erakorraliselt üles öelda ka põhjusel, et hageja osaühing Gvandron oli rikkunud kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevaid kohustus ja hageja osaühing Gvandron jäi kostja ees võlgu. Kohus jätab rahuldamata hageja osaühing Gvandron nõude tuvastada kostja 10.11.2011 tehtud 16.09.2005 arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) ülesütlemise avalduse tühisus. Hageja X nõuete lahendamine
17.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 21 juhiste järgi peab kohus analüüsima, kas sätetest (arvelduslaenulepingut nr AL-160905GV (laenuleping) tagava käenduslepingu nr KÄ–160905GV p 2.5, arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste p-d 8.7, 8.8 ja 8.9.) sai tuleneda kostjale õigust debiteerida hageja X kui käendaja raha hageja osaühing Gvandron kohustuste katteks, arvestades, et kõnealused sätted reguleerivad kostja ja hageja osaühing Gvandron kui laenusaaja vahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu avaldatu järgi kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) tagamiseks sõlmitud käenduslepingus nr KÄ280910GV-1 ei ole pooled kokku leppinud kostja õiguses ühepoolselt debiteerida kaatrilepingu järgse laenusaaja (hageja osaühing Gvandron) võlgnevuse ulatuses käendaja (hageja X) pangakontot. Arvelduslaenulepingut nr AL-160905GV (laenuleping) tagava käenduslepingu nr KÄ–160905GV p 2.5 järgi on kostjal (pangal) õigus ühepoolselt ilma käendaja täiendavate volituste või korraldusteta debiteerida laenulepingujärgse laenusaaja võlgnevuse ulatuses käendaja pangakontot. Seega tulenes käenduslepingu nr KÄ–160905GV punktist 2.5 kostjale õigus debiteerida vaid hageja X pangakontot ning seda ainult arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks. Riigikohus tõstatas 16 (33)
küsimuse hageja X kasvuhoiuse konto debiteerimise õiguse kohta ja debiteeritud raha kasutamisest kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et 16. septembril 2005 sõlmisid osaühing Gvandron ja kostja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping, hagi lisa nr 23). 16. septembril 2005 sõlmis kostja hageja Xga laenulepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ–160905GV (hagi lisa nr 26). Arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) sõlmisid hageja osaühing Gvandron ja kostja. Arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tingimused debiteerimise kohta reguleerivad kostja ja hageja osaühing Gvandron kui laenusaaja (laenulepingu pool) vahelisi õigusi ja kohustusi. Kostjal on õigus arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) debiteerimise tingimuste järgi debiteerida hageja osaühing Gvandron pangakontodelt raha. Kohtu hinnangul ei tulene arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) debiteerimise tingimustest kostjale õigust debiteerida hageja X kui käendaja pangakontodelt raha hageja osaühing Gvandron kohustuste katteks. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) debiteerimise tingimustest tuleneb kostjale õigus debiteerida hageja X kui käendaja pangakontodelt raha osaühingu Gvandron kohustuste katteks.
19.Käenduslepingu nr KÄ–160905GV sõlmisid hageja X ja kostja ning seda arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevate osaühingu Gvandron kohustuste tagamiseks. Käenduslepingu nr KÄ–160905GV p 2.5 järgi on kostjal (pangal) õigus ühepoolselt ilma hageja X (käendaja) täiendavate volituste või korraldusteta debiteerida laenulepingujärgse laenusaaja võlgnevuse ulatuses käendaja pangakontot. Käenduslepingu nr KÄ–160905GV punktist 2.5 nähtuvalt reguleerib see kostja ja hageja X vahelisi õigusi ja kohustusi debiteerimise ja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) osas. Kohus leiab sarnaselt Riigikohtule, et käenduslepingu nr KÄ– 160905GV punktist 2.5 tulenes kostjale õigus debiteerida vaid hageja X pangakontot ning seda ainult arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks. Punktis 2.5 ei täpsustata, millist konkreetset hageja X pangakontot silmas peetakse. Punktis 2.5 kasutatakse üldist mõistet pangakonto, millega saab nimetada pangas asuvat nii arvelduskontot kui ka kasvuhoiuse kontot. Kohtu hinnangul hageja X kui panga kliendi ja kostja kui panga vahel sõlmitud lepingus nimetatud mõistet pangakonto tuleb mõista nii arvelduskontona kui ka kasvuhoiuse kontona kostja juures pangas. Pangas ei ole ainult ühte tüüpi pangakonto. Kohus tuvastab, et käenduslepingu nr KÄ–160905GV punktist 2.5 tulenes kostjale õigus debiteerida hageja X pangakontot (arveldus ja kasvuhoius) ning seda arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks. Isegi kui eeldada, et mõistet pangakonto saab käsitleda ainult kui arvelduskonto, siis tuli kostjal õigus debiteerida hageja X arvelduskontot kui ka kasvuhoiuse kontot panga üldtingimustest ja arvelduskonto tingimustest. Kohus põhjendab seisukohta kohtuotsuse põhjendava osa punktis 21.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et 10. septembril 2008 sõlmis kostja hageja Xga kaatrilepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ-280910GV-1 (hagi lisa 3). Riigikohtu avaldatu järgi kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) tagamiseks sõlmitud käenduslepingus nr KÄ-280910GV-1 ei ole pooled kokku leppinud kostja õiguses ühepoolselt debiteerida kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) järgse laenusaaja (hageja osaühing Gvandron) võlgnevuse ulatuses käendaja (hageja X) pangakontot. Kohtu hinnangul puudub käenduslepingus nr KÄ-280910GV-1 debiteerimise kohta regulatsioon. Pooled ei ole selles käenduslepingus nr KÄ-280910GV-1 kokku leppinud. Debiteerimise kohta puuduvad käenduslepingus nr KÄ-280910GV-1 vastavad punktid. Kohus tuvastab, et kaatrilepingu käenduslepingus nr KÄ-280910GV-1 puudub debiteerimise regulatsioon käendaja (hageja X) pangakontode suhtes ning seda kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks.
21.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 22 juhiste järgi peab kohus otsustama selle üle, kas ja millises ulatuses oli kostjal õigus hageja X kontosid kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks debiteerida. Kui kostjal sellist 17 (33)
debiteerimise õigust ei olnud, ei olnud tal ka õigust kasutada hageja X kontodel olnud raha osaühingu Gvandron kohustuste täitmiseks, mistõttu on võimalik, et hageja Xl ei oleks tekkinud laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping, hagi lisa nr 45) ja limiidilepingust nr 471JM0303677 (kostja hagi vastuse lisa nr 25) võlgnevust. Kui hageja Xl ei tekkinud tulenevalt laenulepingust nr EEL101204MS (eluasemeleping) ja limiidilepingust nr 471JM0303677 võlgnevust, ei olnud kostjal õigust neid lepinguid üles öelda. Kohus andis 19.11.2020 istungil kostjale võimaluse välja tuua lepinguline alus, millele tuginedes on kostja debiteerinud hageja X kontosid kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) tulenevate osaühingu Gvandron kohustuste täitmiseks. Hagejatel oli võimalik välja tuua arvestus, millest nähtub, kuidas oleks X saanud laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja limiidilepingust nr 471JM0303677 tulenevaid kohustusi täita siis, kui tema kontosid ei oleks kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) katteks debiteeritud ja sealhulgas näidata, kas oleks jäänud tekkimata lepingute ülesütlemise aluseks olev võlgnevus. Samuti andis kohus 19.11.2020 istungil hagejatele võimaluse välja tuua arvestused, millest nähtub, kuidas hageja X oleks saanud täita laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja limiidilepingust nr 471JM0303677 tulenevaid kohustusi, kui kasvuhoiuse kontot ei oleks debiteeritud. Hagejad pidid ka välja tooma, kuidas oleks saanud hageja X täita endaga sõlmitud laenulepinguid siis, kui oleks debiteeritud tema kontosid üksnes osaühingu Gvandron ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Hagejad 19.11.2020 istungil osundatud asjaolusid koos arvestusega kohtule välja ei toonud ega põhistanud. Kostja avaldas 18.01.2021 menetlusdokumendis kohtule, et hageja X on 09.02.2000 sõlminud kostjaga arvelduskontolepingu (kostja 15.11.2017 seisukoha lisa 4) ning kostja on 15.11.2017 seisukoha lisas 5 esitanud kohtule ka alates 22.05.2010 kehtivad arvelduskontolepingu tingimused. Samuti on kostja 15.11.2017 seisukoha lisas 6 esitanud kohtule alates 01.06.2011 kehtivad kostja (panga) üldtingimused. Kostja leiab, et õigus debiteerida hageja X arvelduskontolt ja kasvuhoiuse kontolt kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) käendamiseks sõlmitud käenduslepingust nr KÄ-280910GV-1 tulenevate võlgade katteks raha sätestasid arvelduskontolepingu tingimuste p-d 7.5 ja 7.6 ning kosjta (panga) üldtingimuste p 8.6. Hagejad ei ole vastu vaielnud, et hagejad olid kostja (panga) kliendid ja hageja X on 09.02.2000 sõlminud kostjaga arvelduskontolepingu. Kohtule esitatud alates 22.05.2010 kehtivate arvelduskontolepingu tingimuste p 7.5 kohaselt: „Teenustasud ja muud tasumisele kuuluvad summad, sealhulgas Panga ja Kliendi vahel sõlmitud teenuselepingutest tulenevad nõuded debiteerib Pank Kliendi Kontolt Eesti Vabariigis kehtivas valuutas, tehingu tegemise valuutas või nende puudumisel muus välisvaluutas, kui Hinnakirjas, teenuselepingus või muus pooltevahelises kokkuleppes ei ole määratud teisiti. Eesti kroonides arvestatud teenustasud ja muud tasumisele kuuluvad summad arvestatakse välisvaluutaks Eesti Panga kehtiva vahetuskursi alusel ja eurodes arvestatud teenustasud ja muud tasumisele kuuluvad summad arvestatakse välisvaluutaks Euroopa Keskpanga kehtiva vahetuskursi alusel, kui teenuselepingus või muus pooltevahelises kokkuleppes ei ole määratud teisiti.“ Kohtule esitatud alates 22.05.2010 kehtivate arvelduskontolepingu tingimuste p 7.6 kohaselt: „Kui Kliendi Kontol puuduvad rahalised vahendid või ei ole neid teenustasude ning muude, Panga ja Kliendi vahel sõlmitud, Kontoga seotud teistest teenuselepingutest tulenevate nõuete ja võlgnevuste debiteerimiseks piisavalt, on Pangal õigus nimetatud summad kinni pidada teistelt Pangas olevatelt sama Kliendi Kontodelt omal valikul (sealhulgas Kontol olevast välisvaluutast), ning seda ka juhul, kui pärast summade sissenõutavaks muutumist ja enne nende tegelikku kinnipidamist Panga poolt on Klient esitanud nende summade suhtes teisi maksejuhiseid.“ Kohtule esitatud alates 01.06.2011 kehtivate kostja (panga) üldtingimuste p-de 1.1.1 ja 8.6 kohaselt: „Käesolevad Danske Bank A/S Eesti filiaali (edaspidi Pank) üldtingimused (edaspidi Üldtingimused) kehtivad kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute (edaspidi Klient või Kliendid) suhtes, kes kasutavad Panga teenuseid. [---] Teenustasud ja muud Kliendi poolt Pangale tasumisele kuuluvad summad ja võlgnevused peab Pank ilma Kliendi täiendava korralduseta ja nõusolekuta Kliendi kontolt kinni vastavalt Panga ja Kliendi vahelise Lepingu tingimustele, kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti.“ 18 (33)
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 1 ja 4). Kohtu hinnangul tuleneb alates 22.05.2010 kehtivate arvelduskontolepingu punktist 7.5, et tasumisele kuuluvad summad ja nõuded debiteerib kostja (pank) hageja X (klient) arvelduskontolt. Arvelduskontolepingu punktist 7.6 tuleneb, et kui hageja X (klient) arvelduskontol puudub debiteerimiseks piisav raha, siis on kostjal (pank) õigus summad kinni pidada teistelt hageja X (klient) kontodelt pangas ning seda ka juhul, kui klient esitanud summade suhtes teisi maksejuhiseid. Kohtu hinnangul tuleneb alates 01.06.2011 kehtivate kostja (panga) üldtingimuste punktidest 1.1.1 ja 8.6, et üldtingimused kehtivad kõikide panga klientide suhtes. Hageja X (kliendi) poolt kostjale (pangale) tasumisele kuuluvad summad ja võlgnevused peab kostja (pank) ilma hageja X (klient) täiendava korralduseta ja nõusolekuta hageja X (klient) kontolt kinni vastavalt poolte vahelise lepingu tingimustele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et arvelduskontolepingu punktidest 7.5, 7.6 ja kostja (panga) üldtingimuste punktidest 1.1.1 ja 8.6 tulenes kostja õigus ühepoolselt debiteerida hageja X kontosid pangas. 19.06.2012 hagi punktidest 30, 32 ja 56 nähtuvalt debiteeris kostja hageja X kasvuhoiuse kontot ajavahemikul 27.12.2011 kuni 08.02.2012 ning arvelduskontot ajavahemikul 27.12.2011 kuni 30.04.2012 ja tekitades sellega hageja Xle võlgnevuse kostja ees. Viidatud ajavahemikul kehtisid arvelduskontolepingu punktid 7.5, 7.6 ja kostja (panga) üldtingimuste punktid 1.1.1 ja 8.6. Viidatud lepingute punktid 7.5, 7.6 ja 1.1.1, 8.6 on sõlmitud lepingutest eraldi lehel. Asja materjalidest ei nähtu, et viidatud punktides on lepingu pooled eelnevalt eraldi kokku leppinud ja lepingu teine pool lepingu punktide sisu mõjutanud. Kohtus leiab, et tegemist on tüüptingimustega. Antud juhul ei ilmne arvelduskontolepingu punktidest 7.5, 7.6 ja kostja (panga) üldtingimuste punktidest 1.1.1 ja 8.6 asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et tegemist on tühiste tüüptingimustega. Kostja esitas kohtule Eestis tegutsevate konkureerivate krediidiasutuste üldtingimused (vt kostja 15.11.2017 menetlusdokumendi p 2.4), millest nähtuvalt kohaldavad ka teised pangad enda lepingutes debiteerimist. Kohtu hinnangul on kostja põhistanud, et viidatud tüüptingimuse punktide kasutamine on majanduskäibes lepingute puhul tavapärane. Tuleb ka arvestada, et kostja ei olnud Eestis tegutsev ainus krediidiasutus. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik valida panka ja otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Kohtu hinnangul muudaks ka lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu olukord, kui kostjal puuduks õigus debiteerida. Kohtus leiab, et arvelduskontolepingu p-d 7.5, 7.6 ja kostja (panga) üldtingimuste p-d 1.1.1 ja 8.6 ei ole tühised.
22.Kohus tuvastas eelnevalt, et käenduslepingu nr KÄ–160905GV punktist 2.5 tulenes kostjale õigus debiteerida hageja X pangakontot (arveldus ja kasvuhoius) ning seda arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks. Kohus eelnevalt tuvastas, et kaatrilepingu käenduslepingus nr KÄ-280910GV-1 puudub debiteerimise regulatsioon käendaja (hageja X) pangakontode suhtes ning seda kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks. Kohus eelnevalt leidis, et arvelduskontolepingu punktidest 7.5, 7.6 ja kostja (panga) üldtingimuste punktidest 1.1.1 ja 8.6 tulenes kostja õigus ühepoolselt debiteerida hageja X kontosid pangas. Viidatud sätted reguleerivad kostja ja hageja X vahelisi õigusi ning kohustusi. Kohtu hinnangul arvelduskontolepingu punktidest 7.5, 7.6 ja kostja (panga) üldtingimuste punktidest 1.1.1 ja 8.6 tulenes kostjale õigus debiteerida hageja X arvelduskontot ja kasvuhoiuse kontot. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal (pank) õigus hageja X kontosid (sealhulgas arvelduskontot ja kasvuhoiuse kontot) nii kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) kui ka arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks debiteerida.
23.Pooled ei vaidle, et 16. septembril 2005 sõlmisid osaühing Gvandron ja kostja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping, hagi lisa nr 23). Arvelduslaenuleping nr AL160905GV sõlmiti poolte majandus-kutsetegevuses. Arvelduslaenu 9586,75 eurot tagastamise tähtaeg oli 16. aprill 2012 (arvelduslaenulepingu 12.04.2011 muudatus nr 8). Arvelduslaenult tuli 19 (33)
tasuda intressi. Lepingu lahutamatuks osaks olid põhitingimused ja üldtingimused. Poolte vahel on sõlmitud tähtajaline laenuleping krediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi, millede kohaselt on pank (kostja) kui majanduskutstegevuses tegutsev krediidiandja andnud majanduskutsetegevuses tegutseva osaühing Gvandron kasutusse raha, millelt osaühing Gvandron pidi maksma pangale intresse ja krediidilepingu lõppedes krediidi tagastama. Arvelduslaenulepingust nähtuvalt kohustus laenusaaja osaühing Gvandron maksma igakuiselt intresse ja arvelduslaenu eesmärgiks oli käibevahendite finantseerimine. 16. septembril 2005 sõlmis kostja hageja Xga laenulepingust tulenevate osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ– 160905GV (hagi lisa nr 26). Käendaja (hageja X) vastutuse rahalise maksimumsumma on 14 380,12 eurot (käenduslepingu 12.04.2011 muudatus nr 8). Kohus eelnevalt leidis, et kostjal (pank) oli õigus X kontosid (sealhulgas arvelduskontot ja kasvuhoiuse kontot) nii kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) kui ka arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks debiteerida. Seega oli kostjal (pank) õigus hageja X kontodelt (sealhulgas arvelduskontolt ja kasvuhoiuse kontolt) debiteerida arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) järgset tagastamata arvelduslaenu 9586,75 eurot, intressi (kuni lepingu üles ütlemiseni 10.11.2011) ja viivist (pärast lepingu üles ütlemist) ulatuses, milles osaühing Gvandron lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Hagejad ei ole kohtule põhistanud ega tõendanud, et hageja X pangakontolt on kostja debiteerinud arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks rohkem raha kui kostja selleks õigustatud oli.
24.Pooled ei vaidle selle üle, et 10. septembril 2008 sõlmisid hageja osaühing Gvandron, kostja ja OÜ Boathouse (müüja) müügilepingu nr 280910GV (hagi lisa nr 1), millega müüja müüs kostjale osaühingu Gvandron huvides kaatri Crowline 250CR Cruiser. 10. septembril 2008 sõlmisid osaühing Gvandron ja kostja ostetud kaatri suhtes kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping, hagi lisa nr 2). Osaühing Gvandron rentis pärast kaatrilepingu sõlmimist kaatri müüjale. Kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) kohaselt kohustus osaühing Gvandron maksma kostjale (pank) liisingumakseid vastavalt maksegraafikule igakuiselt iga kuu 15. kuupäevaks. Graafiku kohaselt oli alates 15.12.2008 igakuine makse 14 720,03 või 14 720,04 krooni ehk 940,78 eurot. Samuti kohustus osaühing Gvandron tasuma kostjale (pank) intressi ja viivist (tingimuste punktid 1.3, 1.6). Pärast kaatrilepingu ülesütlemist 10.11.2011 vastutas osaühing Gvandron kui liisinguvõtja kostja kui liisinguandja eest kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa (kaatrilepingu ülesütlemise 10.11.2011 seisuga 588 321,23 krooni ehk 37 600,58 eurot), kindlustusmaksed jne (tingimuste punkt 10.6). 10. septembril 2008 sõlmis kostja hageja Xga kaatrilepingust tulenevate osaühingu Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ-280910GV-1 (hagi lisa nr 3) ning tema käenduse maksimumsumma oli lepingu p 1 järgi 1 468 480 krooni ehk 93 852,98 eurot. Kohus eelnevalt leidis, et kostjal (pank) oli õigus hageja X kontosid (sealhulgas arvelduskontot ja kasvuhoiuse kontot) nii kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) kui ka arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) täitmiseks debiteerida. Seega oli kostjal (pank) õigus hageja X kontodelt (sealhulgas arvelduskontolt ja kasvuhoiuse kontolt) debiteerida kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) järgseid makseid (sh 10.11.2011 seisuga vara soetusmaksumuse tasumata osa 37 600,58 eurot, intress, viivis) ulatuses, milles osaühing Gvandron lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Hagejad ei ole kohtule põhistanud ega tõendanud, et hageja X pangakontolt on kostja debiteerinud kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) täitmiseks rohkem raha kui kostja selleks õigustatud oli.
25.Olukorras, kus kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping), kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) ja arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevad kohustused olid muutunud seoses nende ülesütlemisega sissenõutavaks 10.11.2011, olid nad vähem tagatud nõuded võrreldes laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping, hagi lisa nr 45) ja limiidilepingust nr 471JM0303677 (kostja hagi vastuse lisa nr 25) tulenevate kohustustega. Eeltoodu tõttu ei saanud hageja X määrata VÕS § 88 lg 2 ja lg 6 p 1 tulenevalt, et täidab paremini tagatud kohustuse, s.o laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping, hagi lisa nr 45) ja limiidilepingu nr 471JM0303677 (kostja hagi vastuse lisa nr 25) ilma, et ta täidaks oma käenduskohustused (auto-, kaatri- ja arvelduslaenulepingu järgsed kohustused). Hageja X põhjendused debiteerimise tõttu 20 (33)
võlgnevuse tekkimise kohta ei anna alust hageja X tuvastusnõuete rahuldamiseks. Kostjal oli õigus hageja X pangakontosid debiteerida.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et 10. detsembril 2004 sõlmisid hageja X ja kostja laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping, hagi lisa nr 45). Eluasemelaenulepingu maksegraafiku järgi pidi hageja X maksma igakuiselt laenu tagasimakseid ja intresse. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-22-16 p 21 tuvastati, et laenuleping nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja limiidileping nr 471JM0303677 on laenulepinguteks krediidilepingu tähenduses ja limiidileping on ühtlasi tarbijaarvelduskrediidileping (VÕS §§-d 396 lg 1, 397 lg 1, 401 ja 407). Hagis avaldatu järgi ei olnud X rikkunud laenulepingut nr EEL-101204MS (eluasemeleping). 27.12.2011, 27.02.2012, 28.03.2012, 27.04.2012 arvelduskontole ja 15.01.2012, 27.01.2012 kasvuhoiuse kontole laenulepingu katteks laekunud summad debiteeris kostja tühistatud kapitalirendilepingu täitmiseks. Seega faktiliselt hageja Xl laenulepingust tulenevat võlgnevust ei olnud ja laenulepingu ülesütlemine on alusetu ja seega tühine. Kohus eelnevalt leidis, et X põhjendused debiteerimise tõttu võlgnevuse tekkimise kohta ei anna alust hageja Suure tuvastusnõuete rahuldamiseks. Kostjal oli õigus hageja X pangakontosid debiteerida. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-22-16 p 17 on tuvastatud, et kostjal oli õigus osaühingu Gvandron lepingurikkumise tõttu (kaatrilepingu tingimuste p-st 1.3 tulenev liisingumaksete tasumise kohustuse rikkumine) kapitalirendileping nr 280910GV (kaatrileping) üles öelda. Osaühingu Gvandron nõue kostja vastu kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks jäeti rahuldamata. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Kostja 03.04.2012 lepingute ülesütlemise avaldusest (hagiavalduse lisa nr 58) nähtuvalt on kostja teatanud hageja Xle, et tal on käenduslepingust 1) KÄ -160905GV-2 tulenev võlgnevus 30 938,91 eurot, 2) käenduslepingust KÄ-280910GV-1 tulenev võlgnevus 59 561,64 eurot, 3) käenduslepingust KÄ-160905GV tulenev võlgnevus 9874,95 eurot, 4) laenulepingust EEL-101204MS tulenev võlgnevus 1225,07 eurot (sh tähtajaks tagastamata laen 874,15 eurot, tähtajaks tasumata intressid summas 343,91 eurot, tasumata viivised 7,01 eurot), 5) limiidilepingust nr 471JM0303677 tulenev võlgnevus summas 177,36 eurot, mis on tähtajaks tasumata kuumaksed, 6) tähajaks tasumata EVK-s avatud väärtpaberikonto hooldustasud summas 3 eurot, 7) tasumata laenu ja limiidilepingu sissenõudmise kulud summas 85,32 eurot ja 8) tähtajaks tasumata deebetkaardi hooldustasu summas 0,96 eurot. Kostja on andnud tähtaja kuni 23.04.2012 VÕS §§-de 114 lg 1, 196 lg 2 ja 407, 416 lg 1 järgi ehk rohkem kui 2 nädalat võla tasumiseni ning märkinud, et kui ei tasuta, siis loeb laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping, hagi lisa nr 45) ja limiidilepingu nr 471JM0303677 (kostja hagi vastuse lisa nr 25) hagejale X erakorraliselt üles öelduks. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja X on kostja 03.04.2012 lepingute ülesütlemise avalduses märgitud laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) tuleneva võla tähtaegselt ära tasunud. Hageja X poolt kostja 03.04.2012 lepingute ülesütlemise avalduses märgitud eluasemelepingust tuleneva võlgnevuse tasumata jätmine on kohustuste rikkumine VÕS § 100 järgi. Kohtu hinnangul oli kostjal õigus 03.04.2012 hageja Xle laenuleping nr EEL-101204MS (eluasemeleping) VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 6, § 196 lg 2, VÕS § 399 lg 1 p 2 järgi üles öelda ja kohustused laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) muutusid sissenõutavaks. Kohus jätab rahuldamata hageja X nõude tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 10. detsembri 2004 laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ülesütlemise avalduse tühisus.
27.Pooled ei vaidle selle üle, et 14. mail 2003 sõlmisid hageja X ja kostja limiidilepingu nr 471JM0303677. Limiidilepingu järgi oli hagejal X kohustus tasuda igakuiselt 15. kuupäevaks kuumakset 59,12 eurot, s.o 925 krooni (kostja hagi vastuse lisa nr 25). Pangal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui tasumata on p 8.1.2 järgi 3 üksteisele järgnevat kuumakset ja p 8.1.4 21 (33)
järgi kui klient ei täida maksekohustusi mõne muu tema poolt võetud maksekohustuse osas. P 8.1.5. järgi sai lepingu erakorraliselt üles öelda kui klient ja/või lepingust tulenevaid kliendi kohustusi käendav, garanteeriv või muul viisil tagav kolmas isik ei täida lepingus ja/või tagatislepingu(tes) sätestatud tingimusi ja/või ta likvideeritakse, kujundatakse ümber või kuulutatakse pankrotis olevaks ja klient ning pank ei jõua kokkuleppele lepingu täiendava tagamise osas (hagejate hagi lisa nr 60). Kohtule kostja esitatud AS LHV Pank arvelduskrediidilepingu tingimuste p 10.3.6, AS Swedbank tingimuste p 9.1.5, 9.2.6, AS SEB Pank tingimuste p 11.2.5, BIGBANK tingimuste p 8.2.3 nähtub, et sellised lepingu ülesütlemise tingimused on krediiditurul tavalised, kus pank võib võlgniku poolt muu võlakohustuse rikkumise korral arvelduslaenulepingu erakorraliselt enne tähtaega üles öelda (kostja 21.08.2013 vastuse lisad 18-21). Kohtu hinnangul on tüüptingimuse punktide 8.1.2, 8.1.4 ja 8.1.5 kasutamine majanduskäibes lepingute puhul tavapärane. Tuleb ka arvestada, et kostja ei olnud Eestis tegutsev ainus krediidiasutus. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik valida panka ja otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Kohtu hinnangul muudaks ka lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu olukord, kui kostjal puuduks õigus leping erakorraliselt üles öelda. Kohus leiab, et limiidilepingu nr 471JM0303677 tüüptingimused 8.1.2, 8.1.4 ja 8.1.5 ei ole VÕS § 42 lg 1, § 44 alusel tühised. Hagis avaldatu järgi ei ole X rikkunud limiidilepingut nr 471JM0303677. 06.01.2012, 13.02.2012, 12.03.2012 hageja arvelduskontole laekunud summad, millistest planeeris hageja tasuda limiidilepingu kuumaksed suuruses 59,12 eurot, debiteeris kostja tühistatud kapitalirendilepingu täitmiseks. Seega faktiliselt hageja Xl limiidilepingust tulenevat võlgnevust ei olnud ja limiidilepingu ülesütlemine on alusetu ja seega tühine. Kohus eelnevalt leidis, et hageja X põhjendused debiteerimise tõttu võlgnevuse tekkimise kohta ei anna alust hageja X tuvastusnõuete rahuldamiseks. Kostjal oli õigus hageja X pangakontosid debiteerida. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-22-16 p 17 on tuvastatud, et kostjal oli õigus hageja osaühingu Gvandron lepingurikkumise tõttu (kaatrilepingu tingimuste p-st 1.3 tulenev liisingumaksete tasumise kohustuse rikkumine) kapitalirendileping nr 280910GV (kaatrileping) üles öelda. Hageja osaühingu Gvandron nõue kostja vastu kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks jäeti rahuldamata. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Kostja 03.04.2012 lepingute ülesütlemise avaldusest (hagiavalduse lisa nr 58) nähtuvalt on kostja teatanud hageja Xle, et tal on käenduslepingust 1) KÄ -160905GV-2 tulenev võlgnevus 30 938,91 eurot, 2) käenduslepingust KÄ-280910GV-1 tulenev võlgnevus 59 561,64 eurot, 3) käenduslepingust KÄ-160905GV tulenev võlgnevus 9874,95 eurot, 4) laenulepingust EEL-101204MS tulenev võlgnevus 1225,07 eurot (sh tähtajaks tagastamata laen 874,15 eurot, tähtajaks tasumata intressid summas 343,91 eurot, tasumata viivised 7,01 eurot), 5) limiidilepingust nr 471JM0303677 tulenev võlgnevus summas 177,36 eurot, mis on tähtajaks tasumata kuumaksed, 6) tähajaks tasumata EVK-s avatud väärtpaberikonto hooldustasud summas 3 eurot, 7) tasumata laenu ja limiidilepingu sissenõudmise kulud summas 85,32 eurot ja 8) tähtajaks tasumata deebetkaardi hooldustasu summas 0,96 eurot. Kostja on andnud tähtaja kuni 23.04.2012 VÕS §§-de 114 lg 1, 196 lg 2 ja 407, 416 lg 1 järgi ehk rohkem kui 2 nädalat võla tasumiseni ning märkinud, et kui ei tasuta, siis loeb laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping, hagi lisa nr 45) ja limiidilepingu nr 471JM0303677 (kostja hagi vastuse lisa nr 25) hagejale X erakorraliselt üles öelduks. Kostja 03.04.2012 lepingute ülesütlemise avalduses viidatud limiidilepingust nr 471JM0303677 tulenev võlg 177,36 eurot (59,12*3=177,36) on 3 kuumakse võlg. Hageja X kohtule esitatud limiidilepingu nr 471JM0303677 konto 334805860920 väljavõttest ajavahemikul 01.11.2011 30.05.2012 nähtub, et tasutud on limiidilepingus ettenähtud korras 15. kuupäevaks igakuist kuumakse arvet 59,12 eurot 15.11.2011 ja viimati 15.12.2011. Pärast 15.12.2011 on hagejad kasutanud limiidilepingu nr 471JM0303677 kontot 334805860920 ja teinud sealt erinevatel põhjustel ülekandeid (nt 15.01.2012 põhjusel „maj.kulu“, 13.04.2012 laen). Kohus ei tuvasta, et hageja X on 22 (33)
tasunud pärast 15.12.2011 limiidilepingus nr 471JM0303677 ettenähtud korras ajavahemikul 16.12.2011 - 30.05.2012 igakuist kuumakset 59,12 eurot 15. kuupäevaks. Limiidilepingu võla tasumine pärast limiidilepingu ülesütlemist ei muuda kehtetuks lepingu ülesütlemist. Kohtu hinnangul olid limiidilepingu nr 471JM0303677 ülesütlemise p-de 8.1.5, 8.1.4 ja p 8.1.2 eeldused täidetud. Hageja X (klient) ei täitnud maksekohustusi tema poolt võetud maksekohustuse osas käendajana ja laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ning temaga sõlmitud lepingutes sätestatud tingimusi. Seejuures ei olnud X (klient) tasunud limiidilepinguga nr 471JM0303677 ettenähtud korras 3 üksteisele järgnevat kuumakset. Hageja X poolt kostja 03.04.2012 ülesütlemise avalduses märgitud limiidilepingust tuleneva võlgnevuse nõuetekohane tasumata jätmine on lepingu ja kohustuste rikkumine VÕS § 100 järgi. Kohtu hinnangul oli kostjal õigus 03.04.2012 hageja Xle limiidileping p-de 8.1.5, 8.1.4 ja 8.1.2 , VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 6, § 196 lg 2,VÕS § 207 lg 1, § 416 lg 1 järgi üles öelda ja kohustused limiidilepingust nr 471JM0303677 muutusid sissenõutavaks. Kohus jätab rahuldamata hageja X nõude tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 14. mai 2003 limiidilepingu nr 471JM0303677 ülesütlemise avalduse tühisus.
28.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 24 juhiste järgi peab kohus andma hinnangu (globaalsete) tagatiskokkulepete kehtivusele (10. märtsil 2005 notari leping nr 1400, hagi lisa nr 53 ja 15. juulil 2005 notari lepingu nr 5115, hagi lisa nr 54). Kohus järgnevalt hindab tagatiskokkulepete kehtivust.
10.detsembril 2004 sõlmisid hageja X ja kostja laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping, hagi lisa nr 45). Eluasemelaenulepingu maksegraafiku järgi pidi hageja X maksma igakuiselt laenu tagasimakseid ja intresse. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-22-16 p 21 tuvastati, et laenuleping nr EEL101204MS (eluasemeleping) ja limiidileping nr 471JM0303677 on laenulepinguteks krediidilepingu tähenduses ja limiidileping on ühtlasi tarbijaarvelduskrediidileping (VÕS §§-d 396 lg 1, 397 lg 1, 401 ja 407). 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115) sõlmisid hageja X ja kostja tagatiskokkulepped, mille kohaselt tagavad hageja X kinnistul (asukohaga Koskla põik 1, Paikuse vald, Paikuse alevik Pärnu maakond) kostja kasuks seatud I järjekorra hüpoteek (900 000 krooni) ja II järjekorra hüpoteek (387 000 krooni) eluasemelepingust ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kostja nõudeid hageja X vastu. 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400) sõlmitud tagatiskokkuleppe p-de 5.1.1 ja 5.2 alusel tagab hageja X kinnistule kostja kasuks seatud I järjekorra hüpoteek (900 000 krooni) kõiki hüpoteegipidaja (kostja) nõudeid omaniku (hageja X) vastu, sh ka tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku abikaasade vahelisest 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL101204MS (eluasemeleping), selle lepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või omanikule tagasiloovutamisest tekkivatest kulutustest, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale, samuti nõudeid, mis tulenevad omaniku ning hüpoteegipidaja vahelistest tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115) sõlmitud tagatiskokkuleppe p-de 3.1.1 ja 3.2.1 alusel tagab hageja X kinnistule kostja kasuks seatud II järjekorra hüpoteek (387 000 krooni) kõiki hüpoteegipidaja (kostja) nõudeid omaniku (hageja X) vastu, sh ka tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku abikaasade vahelisest 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja selle 10. märtsi 2005 ja 15. juuli 2005 muudatusest, nimetatud lepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või omanikule tagasiloovutamisest tekkivatest kulutustest, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale, samuti nõudeid, mis tulenevad omaniku ning hüpoteegipidaja vahelistest tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Pandiga võib AÕS § 279 lg 1 järgi tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. AÕS § 279 lg 2 järgi võib pandiga tagada ka tingimuslikku nõuet ja § 279 lg 3 järgi ka tulevikus tekkivat nõuet. Seega hüpoteeki kui asjaõigust seob tagatavate 23 (33)
nõuetega võlaõiguslik kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud (tagatiskokkulepe) ning lubatud on hüpoteegiga tagada tulevikus tekkivaid nõudeid. 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115, pd 3.1.1 ja 3.2.1) hüpoteegi seadmise lepingutes sisalduv tagatiskokkulepe tagab muuhulgas 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja selle võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid ning sealhulgas ka tingimuslikke ja tulevikus tekkivad nõuded. Riigikohus on märkinud, et vähemalt nii-öelda tüüplaenude (eluasemelaenud) tagamisel saab rääkida üldjuhul tüüptingimustel sõlmitud krediidilepingust, tagatiskokkuleppest ja hüpoteegi seadmise lepingust (võlaõigussuhtesse puutuvalt). Seda ei muuda vähemalt üldjuhul lepingute notariaalne tõestamine. Vastupidist peab tõendama hüpoteegipidaja. Tüüptingimus ei pea olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, vaid selleks loetakse ka muu läbirääkimisteta enne välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-12, p 35). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt toimus tagatiskokkulepete sõlmimine seoses laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping) sõlmimisega hageja X poolt. Laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja selle lisadest nähtub, et eluasemelaenu tagatiseks on 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2) ja
15.juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115, p-d 3.1.1 ja 3.2.1) toodud hüpoteegid. Seega tuleb eeldada, et tegemist on kostja tüüptingimusega. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus tulevaste nõuete tagamine ei ole tüüptingimusena lubatav. X olemine osaühingu Gvandron juhatuse liikmeks ei lükka ümber asjaolu, et hageja X on tarbija (VÕS § 1 lg 5), kes sõlmis isiklikuks otstarbeks laenulepingu nr EEL101204MS (eluasemeleping), milles nähti ette tagatiste andmise kohustus. Üldteadaolevalt on eluasemelaenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks seatav hüpoteek suurem kui lepingujärgsest laenusumma. Eluasemelaenu tagatiseks seatud hüpoteekide suurus 82 254,29 euro (900 000 + 387 000 = 1 287 000 krooni, s.o 82 254,29 eurot) on kooskõlas eluasemelepingu ja selle muudatustega väljastatud laenu suurusega 67 107,23 eurot (38 346,99 + 25 564,66 + 3195,58 = 67 107,23 eurot) ja eluasemelepingust tulenevate võimalike muude nõuete suurusega. Arvestades eluasemelepingust tuleneva nõude suurust, seati kohtu hinnangul hageja X kinnistule hüpoteegid tagamaks laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) tulenevaid nõudeid. Hageja X käenduskohustustel (auto-, kaatri- ja arvelduslaenulepingu järgsed kohustused) puudub mõistlik seos eluasemelaenuga, millest tulenevate nõuete tagamiseks tagatis algselt anti. Kohtu hinnangul ei ole globaalsed tagatiskokkulepped lubatud käesoleval juhul hageja X kui tarbija suhtes tulevaste nõuete tagamiseks. Käenduskohustused (auto-, kaatri- ja arvelduslaenulepingu järgsed kohustused) ei taga sarnast kohustust ega laenu (eluasemelaen). Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja X kui tarbija puhul erikokkuleppeta lubatav hõlmata tagatiskokkuleppesse pärast eluasemelepingut sõlmitud käenduslepingutest tulenevaid kohustusi, millega laiendatakse kinnisasja omaniku vastutust kolmanda isiku (hageja osaühing Gvandron) kohustuste täitmise eest. Lubamatuks tuleb pidada olukorda, kus laenuvõtjale seatakse eluasemelaenu saamise tingimuseks, et hüpoteegiga tagatakse lisaks eluasemelaenu laenulepingule ja selle võimalikele täiendustele ka kõikvõimalikke muid tulevasi laenuandja nõudeid laenusaaja vastu, mis ei seondu eluasemelaenu ega laenusaajaga (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-64-12 p-d 28, 29). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 24 juhiste järgi asja lahendamisel tulenevalt VÕS §-st 41 on tulevaste nõuete tagamiseks sõlmitud tagatiskokkulepe vähemalt eelduslikult tühine üksnes tulevasi kindlaks määramata nõudeid puudutavas osas, st mitte tervikuna ning küsimuse all on pärast tagatiskokkuleppeid sõlmitud käenduslepingud. Kohus leiab ja tuvastab, et sõlmitud tagatiskokkulepped 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115, p-d 3.1.1 ja 3.2.1) on tühised osaliselt tulevasi kindlaks määramata nõudeid puudutavas osas, milleks on järgmised hageja Xga sõlmitud käenduslepingutest tulenevad nõuded: 16. septembril 2005 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ–160905GV (hagi lisa nr 26) arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevate hageja osaühing Gvandron 24 (33)
kohustuste tagamiseks; 7. märtsil 2008 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ-280307GV2 (hagi lisa nr 25) kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks; 10. septembril 2008 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ-280910GV-1 (hagi lisa nr 3) kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. Kohus leiab ja tuvastab, et sõlmitud tagatiskokkulepped 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115, p-d 3.1.1 ja 3.2.1) ei ole tühised nõuete osas, mis tulenevad 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping), selle lepingu sõlmitud lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või omanikule tagasiloovutamisest tekkivatest kulutustest, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale.
29.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-16 p 24 juhiste järgi juhul kui tagatiskokkulepped on tühised tulevasi kindlaks määramata nõudeid puudutavas osas (küsimuse all on pärast tagatiskokkuleppeid sõlmitud käenduslepingud), tuleb kohtul anda hinnang, kas hageja Xl oli laenulepingust nr EEL101204MS (eluasemeleping) tulenev võlgnevus, mis andnuks aluse tagatiskokkulepete alusel täitemenetluse alustamiseks. Kohus järgnevalt hindab täitemenetluse alustamise lubatavust. Pooled ei vaidle selle üle, et 15.05.2012 sai hageja X täitmisteate asjas nr 176/2012/1217 hüpoteekidega tagatud võlgnevuste sissenõudmiseks summas 82 254,29 eurot (hagi lisa 61) ja 05.06.2012 sai hageja X kinnisvara arstimise akti (hagi lisa 64). Hageja X on täitemenetlusest teadlik. Mai 2012 täitmisteatest nr 176/2012/1214 hageja Xle nähtuvalt on kostja alustanud 10.05.2012 esitatud avaldusega hageja X suhtes võlgnevuse sissenõudmist 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115) tagatiskokkulepete järgi vastavalt I ja II järjekorra hüpoteekidele, mis on seatud kostja kasuks hageja Xle II kuuluvale kinnisasjale nr 2904506 ja nõude aluseks on võlgnevused, mis tulenevad hageja Xle järgmistest lepingutest. 16. septembril 2005 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ–160905GV (hagi lisa nr 26) arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. 7. märtsil 2008 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ-280307GV2 (hagi lisa nr 25) kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. 10. septembril 2008 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ-280910GV-1 (hagi lisa nr 3) kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. 10. detsembri 2004 kostja ja hageja X sõlmitud laenuleping nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja selle lepingu sõlmitud lisadest (10.03.2005, 15.07.2005, 04.05.2007). Täitmisteate kohaselt on hageja X võlgnevus kostja ees laenuleping nr EEL101204MS (eluasemeleping) järgi 14.05.2012 seisuga 50 255,81 eurot, mis koosneb tähtajaks tagastamata laenu summast 49 612,76 eurot, tähtajaks tasumata intressidest summas 444,73 eurot ja tasumata viivistest summast 198,32 eurot. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise eelduseks on mh tagatiskokkuleppe kehtivus ja tagatud nõude vähemalt osaliselt sissenõutavaks muutumine (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-64-12, p 20). Täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-22-16 p 24). Kohus eelnevalt leidis, et sõlmitud tagatiskokkulepped 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115, p-d 3.1.1 ja 3.2.1) ei ole tühised nõuete osas, mis tulenevad 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping), selle lepingu sõlmitud lisadest. Kohus eelnevalt jättis rahuldamata hageja X nõude tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 10. detsembri 2004 laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ülesütlemise avalduse tühisus. Seega muutus laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ülesütlemise aja seisuga
03.aprillil 2012 eluasemelepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks kogu ulatuses. Eluasemelaenulepingu maksegraafiku järgi pidi hageja X maksma igakuiselt laenu tagasimakseid ja intresse. 4. mai 2007 eluasemelepingu maksegraafiku järgi oli 27. märts 2012 seisuga vahetult enne eluasemelepingu üles ütlemist 03. aprillil 2012 ainuüksi tagastamata laenujääk 51 029,05 eurot. Mai 25 (33)
2012 täitmisteate kohaselt oli hageja X võlgnevus kostja ees laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping) järgi 14.05.2012 seisuga 50 255,81 eurot, mis koosneb tähtajaks tagastamata laenu summast 49 612,76 eurot, tähtajaks tasumata intressidest summas 444,73 eurot ja tasumata viivistest summast 198,32 eurot. Seejuures hagejad ei ole kohtule põhistanud, et täitemenetluse asjas nr 176/2012/1217 alustamise seisuga mai 2012 puudus hageja Xl laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) tulenev võlgnevus kostja ees. Kohus tuvastab, et hageja Xl oli laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) tulenev võlgnevus (sh vähemalt tagastamata laenujääk) täiteasjas asjas nr 176/2012/1217 täitemenetluse alustamise seisuga mai 2012, mis andis aluse tagatiskokkulepete alusel täitemenetluse alustamiseks täiteasjas nr 176/2012/1217.
30.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: Kohtutäitur Rocki Albert menetluses on täiteasi nr 176/2012/1217 hageja X (võlgnik) suhtes kostja (sissenõudja) 11.05.2012 täitmisavalduse alusel; Täitedokumendiks on sõlmitud tagatiskokkulepped 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115, p-d 3.1.1 ja 3.2.1), mis tagavad hageja X kinnistul (asukohaga Koskla põik 1, Paikuse vald, Paikuse alevik Pärnu maakond) kostja kasuks seatud I järjekorra hüpoteek (900 000 krooni) ja II järjekorra hüpoteek (387 000 krooni) laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kostja nõudeid hageja X vastu; Kostja esitas sundtäitmisele järgmistest lepingutest tulenevad kohustused: •
16.septembril 2005 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ–160905GV (hagi lisa nr 26) arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. Täitemenetluses nõue koosneb tähtajaks tagastamata arvelduslaenust ja tasumata viivistest; •
7.märtsil 2008 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ-280307GV-2 (hagi lisa nr 25) kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. Täitemenetluses koosneb nõue vara soetusmaksumuse tasumata osa, tasumata intressidest, tasumata kindlustusmaksed ja tasust vara kasutamise eest; •
10.septembril 2008 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ-280910GV-1 (hagi lisa nr 3) kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks; •
10.detsembri 2004 kostja ja hageja X sõlmitud laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja selle lepingu sõlmitud lisade (10.03.2005, 15.07.2005, 04.05.2007) kohustused. Kohus eelnevalt leidis ja tuvastas, et sõlmitud tagatiskokkulepped 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115, p-d 3.1.1 ja 3.2.1) on tühised osaliselt tulevasi kindlaks määramata nõudeid puudutavas osas, milledeks on järgmised hageja Xga sõlmitud käenduslepingutest tulenevad nõuded. 16. septembril 2005 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ–160905GV (hagi lisa nr 26) arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. 7. märtsil 2008 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ-280307GV-2 (hagi lisa nr 25) kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. 10. septembril 2008 kostja ja hageja X sõlmitud käendusleping nr KÄ-280910GV-1 (hagi lisa nr 3) 26 (33)
kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks. Eeltoodus tulenevalt ei olnud kostjal õigus tugineda täitedokumendiks olevatele tagatiskokkuleppetele (10. märtsi 2005 notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2 ja 15. juulil 2005 notariaalne leping nr 5115, p-d 3.1.1 ja 3.2.1) eelmainitud käenduskohustustest tulenevate kohustuse täitmise nõudmise osas X pandi arvelt. Kohus rahuldab osaliselt hageja X hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2012/1217. Sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 on lubamatu täies ulatuses 16. septembri 2005 arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas ja 7. märtsi 2008 kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas ning 10. septembri 2008 kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas.
31.Kohus eelnevalt leidis ja tuvastas, et sõlmitud tagatiskokkulepped 10. märtsil 2005 (notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2) ja 15. juulil 2005 (notariaalne leping nr 5115, pd 3.1.1 ja 3.2.1) ei ole tühised nõuete osas, mis tulenevad 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL101204MS (eluasemeleping), selle lepingu sõlmitud lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või omanikule tagasiloovutamisest tekkivatest kulutustest, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Eeltoodus tulenevalt on kostjal õigus tugineda täitedokumendiks olevatele tagatiskokkuleppetele (10. märtsi 2005 notariaalne leping nr 1400, lepingu p-d 5.1.1 ja 5.2 ja 15. juulil 2005 notariaalne leping nr 5115, p-d 3.1.1 ja 3.2.1) 10. detsembri 2004 kostja ja hageja X sõlmitud laenulepingust nr EEL101204MS (eluasemeleping) ja selle lepingu sõlmitud lisadest (10.03.2005, 15.07.2005, 04.05.2007) tulenevate kohustuse täitmise nõudmise osas hageja X pandi arvelt. Kohus jätab rahuldamata hageja X nõude tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 lubamatuks 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja selle lepingu lisadest tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas. Kostja vastuhagi nõuete lahendamine
32.Kohus eelnevalt jättis läbi vaatamata kostja vastuhagi nõude välja mõista hagejatelt solidaarselt 3355,21 eurot (kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) järgi) kostja kasuks. Kohus eelnevalt leidis, et kostja on nõuet 23.12.2016 vastuhagi täiendusest nähtuvalt täpsustanud ja kohus lahendab nõuet järgmiselt. Välja mõista hagejatelt solidaarselt kokku 71 963,53 eurot (kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) järgi solidaarselt 58 180,70 eurot ja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) järgi solidaarselt 13 782,83 eurot) kostja kasuks. Kostja on 23.12.2016 vastuhagi täiendusest nähtuvalt täpsustanud vastuhagi nõuet järgmiselt. Kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) esitatud põhinõuet 30 676,67 eurot on vähendatud summani 29 094,38 eurot ja kostja nõuab lisaks kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) sissenõutavaks muutunud viiviseid 29 086,32 eurot. Kokku nõuab kostja vastuhagis kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) summat 58 180,70 eurot (põhinõue 29 094,38 + sissenõutavaks muutunud viivised 29 086,32). Kostja jäi 23.12.2016 vastuhagi täienduses arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV nõude 13 782,83 eurot juurde. Seega 23.12.2016 vastuhagi täienduste järgi kostja vastuhagi nõue kokku 71 963,53 eurot (58 180,70+13 782,83=71 963,53).
33.Pooled ei vaidle selle üle, et 10. septembril 2008 sõlmisid hageja osaühing Gvandron, kostja ja OÜ Boathouse (müüja) müügilepingu nr 280910GV (hagi lisa nr 1), millega müüja müüs kostjale hageja osaühing Gvandron huvides kaatri Crowline 250CR Cruiser. 10. septembril 2008 sõlmisid hageja osaühing Gvandron ja kostja ostetud kaatri suhtes kapitalirendilepingu nr 280910GV 27 (33)
(kaatrileping, hagi lisa nr 2). Hageja osaühing Gvandron rentis pärast kaatrilepingu sõlmimist kaatri müüjale. Kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) kohaselt kohustus muuhulgas hageja osaühing Gvandron maksma kostjale (pank) liisingumakseid vastavalt maksegraafikule igakuiselt iga kuu 15. kuupäevaks. Graafiku kohaselt oli alates 15.12.2008 igakuine makse 14 720,03 või 14 720,04 krooni ehk 940,78 eurot. Samuti kohustus hageja osaühing Gvandron tasuma kostjale (pank) intressi ja viivist (tingimuste punktid 1.3, 1.6). Pärast kaatrilepingu ülesütlemist 10.11.2011 vastutas hageja osaühing Gvandron kui liisinguvõtja kostja kui liisinguandja eest kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa (kaatrilepingu ülesütlemise 10.11.2011 seisuga 588 321,23 krooni ehk 37 600,58 eurot), kindlustusmaksed jne (tingimuste punkt 10.6). 10. septembril 2008 sõlmis kostja hageja Xga kaatrilepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ-280910GV-1 (hagi lisa nr 3) ning tema käenduse maksimumsumma oli lepingu p 1 järgi 1 468 480 krooni ehk 93 852,98 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud OÜ-le Boathouse müügilepingujärgse müügihinna (kostja 21.08.2013 vastuse lisa 6). Kostja saatis tasumisele kuuluvate liisingmaksete kohta hageja osaühingule Gvandron kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping, hagi lisa nr 2) arveid 03.05.2011-05.10.2011 (kostja 21.08.2013 vastuse lisa 8). Eeltoodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et kostja on täitnud müüja ees müügilepingust tuleneva müügihinna täitmise kohustuse ja omandanud hageja osaühing Gvandron huvides liisingeseme VÕS § 361 järgi. Samuti kostja on andnud hageja osaühingule Gvandron tema kohustuste täitmiseks teada liisingmaksete suurused ja hageja osaühingul Gvandron oli VÕS § 361, § 76 lg 1, 2 ja lepingu p 1.3 järgi kohustus järgi tasuda pangale liisingumakseid. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-22-16 p 17 on tuvastatud, et kostjal oli õigus hageja osaühingu Gvandron lepingurikkumise tõttu (kaatrilepingu tingimuste p-st 1.3 tulenev liisingumaksete tasumise kohustuse rikkumine) kapitalirendileping nr 280910GV (kaatrileping) üles öelda. Hageja osaühingu Gvandron nõue kostja vastu kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks jäeti rahuldamata. Ühtlasi Riigikohus jättis muutmata otsuse osas, millega maakohus oli jätnud rahuldamata hageja osaühingu Gvandron hagi kostja vastu 10. septembri 2008 kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) hageja osaühingu Gvandron 28. juunil 2011 tehtud tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamiseks. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt lõppes kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) VÕS § 186 p 6 järgi ülesütlemisega 10.11.2011. Kuna kapitalirendileping nr 280910GV (kaatrileping) oli kostja poolt hageja osaühingule Gvandron 10.11.2011 üles öeldud, siis on kostjal õigus VÕS § 367 lg 1 järgi nõuda ostuhinna ja selle finantseerimise kulude hüvitamist. Vaidlus puudus selles, et hageja osaühingu Gvandron kaatrit kostjale ei ole tagastanud pärast lepingu ülesütlemist. Kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) nähtuvalt üles ütlemise aja 10.11.2011 seisuga vara soetusmaksumuse tasumata osa oli 37 600,58 eurot (588 321,23 krooni). Kostja on 23.12.2016 vastuhagi täiendusest nähtuvalt täpsustanud vastuhagi nõuet järgmiselt. Kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) esitatud põhinõuet (vara soetusmaksumuse tasumata osa) 30 676,67 eurot on vähendatud summani 29 094,38 eurot ja kostja nõuab lisaks kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) sissenõutavaks muutunud viiviseid 29 086,32 eurot. Kostja esitas 18.01.2021 menetlusdokumendis uuesti kapitalirendilepingu nr 280910GV (kaatrileping) nõude arvestuse. Kostja 18.01.2021 seisuga nõude arvestuse järgi kapitalirendilepingst nr 280910GV (kaatrileping) tulenev nõue 56 988,73 eurot (põhinõue (vara soetusmaksumuse tasumata osa) 27 894,35 eurot ja viivis 29 094,38 eurot). Seega kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) esitatud põhinõuet (vara soetusmaksumuse tasumata osa) on vähendatud 18.01.2021 seisuga summani 27 894,35 eurot. Kohus määras hagejatele tähtaja seisukoha esitamiseks kostja 18.01.2021 menetlusdokumendile. Hagejad ei ole kohtule põhistanud, et 18.01.2021 seisuga kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenev nõude arvestus erineb kostja avaldatust. Hagejad ei ole kohtule esitanud enda arvestust kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tuleneva nõude arvestuse kohta 18.01.2021 seisuga. Kohus tuvastab, et 18.01.2021 seisuga kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) 28 (33)
tulenev põhinõue (vara soetusmaksumuse tasumata osa) 27 894,35 eurot ja ülejäänud sissenõutavaks muutunud viivisenõue. Kohus järgnevalt kontrollib kostja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) nähtuvalt lepingujärgne viivisemäär on 0,3% võlgnevuselt päevas. Kostja esitas viivisenõude arvestuse 23.12.2016 vastuhagi täienduses, kus avaldas, et nõuab viivist arvestusega 0,2% võlgnetavalt rahasummalt päevas. Kohtu hinnangul ei keela seadus kostjal nõuda vastuhagis viivist väiksema määraga kui lepingus ette nähtud, mis on hagejate kasuks. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-139-14, p 13). Kohus lähtub viivisemäärast 0,2% võlgnevuselt päevas. Kostja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 29 094,38 eurot. Viivisearvestus on võlasumma * viivisemäär 0,2 % päevas * perioodis viivitatud päevad. Kostja nõuab sisssenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 29 349,38 eurot perioodi 17.07.2015 kuni 11.10.2015 eest 0,2% päevas, mis moodustab sissenõutavaks muutunud viivisenõude 5106,79 eurot. Kostja nõuab sisssenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 29 249,38 eurot perioodi 12.10.2015 kuni 08.11.2016 eest 0,2% päevas, mis moodustab sissenõutavaks muutunud viivisenõude 23 048,51 eurot. Kostja nõuab sisssenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 29 094,38 eurot perioodi 09.11.2016 kuni 24.11.2016 eest 0,2% päevas, mis moodustab sissenõutavaks muutunud viivisenõude 931,02 eurot. Kokku kostja sissenõutvaks muutunud viivisenõue 29 086,32. Kohus tuvastab, et kostja sissenõutvaks muutunud viivisenõue on 29 086,32 eurot. Kuna hagejad ei ole võlga ära tasunud, siis rikub osaühingu Gvandron kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevat kohustust ja hageja X käenduslepinguga nr KÄ-280910GV-1 võetud kohustust. Kohus tuvastab, et kostjal on õigus hagejatelt nõuda solidaarselt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 367 lg 1, § 367 lg 1, VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1 lause I poole järgi kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) võlgnevust 56 980,67 eurot, millest põhinõue (vara soetusmaksumuse tasumata osa) 27 894,35 eurot ja sissenõutav viivis 29 086,32 eurot.
34.Pooled ei vaidle, et 16. septembril 2005 sõlmisid hageja osaühing Gvandron ja kostja arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping, hagi lisa nr 23). Arvelduslaenuleping nr AL160905GV sõlmiti poolte majandus-kutsetegevuses. Arvelduslaenu 9586,75 eurot tagastamise tähtaeg oli 16. aprill 2012 (arvelduslaenulepingu 12.04.2011 muudatus nr 8). Arvelduslaenult tuli tasuda intressi. Lepingu lahutamatuks osaks olid põhitingimused ja üldtingimused. Poolte vahel on sõlmitud tähtajaline laenuleping krediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi, millede kohaselt on pank (kostja) kui majanduskutstegevuses tegutsev krediidiandja andnud majanduskutsetegevuses tegutseva hageja osaühing Gvandron kasutusse raha, millelt hageja osaühing Gvandron pidi maksma pangale intresse ja krediidilepingu lõppedes krediidi tagastama. Arvelduslaenulepingust nähtuvalt kohustus laenusaaja hageja osaühing Gvandron maksma igakuiselt intresse ja arvelduslaenu eesmärgiks oli käibevahendite finantseerimine. 16. septembril 2005 sõlmis kostja hageja Xga laenulepingust tulenevate hageja osaühing Gvandron kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ–160905GV (hagi lisa nr 26). Käendaja (hageja X) vastutuse rahalise maksimumsumma on 14 380,12 eurot (käenduslepingu 12.04.2011 muudatus nr 8). Kohus eelnevalt jättis rahuldamata hageja osaühing Gvandron nõude tuvastada kostja 10.11.2011 tehtud 16.09.2005 arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) ülesütlemise avalduse tühisus. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt lõppes arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) VÕS § 186 p 6 järgi ülesütlemisega 10.11.2011. 29 (33)
Kuna kostja ütles arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) üles 10.11.2011, siis on kostjal õigus nõuda VÕS § 396 lg 1, § 401 lg 1 alusel laenu ehk krediidi tagastamist ja § 113 lg 1 alusel viivist. Kostja esitas 18.01.2021 menetlusdokumendis uuesti arvelduslaenulepingust nr AL160905GV (laenuleping) nõude arvestuse. Kostja 18.01.2021 seisuga nõude arvestuse järgi arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) tulenev nõue 13 782,83 eurot, millest 9179,27 eurot tähtajaks tagastamata arvelduslaen ja 4603,56 eurot tasumata viivised. Kohus määras hagejatele tähtaja seisukoha esitamiseks kostja 18.01.2021 menetlusdokumendile. Hagejad ei ole kohtule põhistanud, et 18.01.2021 seisuga arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenev nõude arvestus erineb kostja avaldatust. Hagejad ei ole kohtule esitanud enda arvestust arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) tuleneva nõude arvestuse kohta 18.01.2021 seisuga. Kohus tuvastab, et 18.01.2021 seisuga arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenev põhinõue (tähtajaks tagastamata arvelduslaen) 9179,27 eurot ja 4603,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivised. Kohus osundab, et ka seadusjärgses määras põhinõudelt 9179,27 eurot viiviseid nõudes alates lepingu ülesütlemise järgmisest päevas 11.11.2011 kuni 22.03.2021 moodustab sissenõutavaks muutunud viivisenõue 6934,17 eurot, mis on kostja nõutust vähem. Kuna hagejad ei ole võlga ära tasunud, siis rikub hageja osaühingu Gvandron arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevat kohustust ja hageja X käenduslepinguga nr KÄ–160905GV võetud kohustust. Kohus tuvastab, et kostjal on õigus hagejatelt nõuda solidaarselt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 401 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 lause I poole järgi arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) võlgnevust 13 782,83 eurot, millest 9179,27 eurot tähtajaks tagastamata arvelduslaen ja sissenõutav viivis 4603,56 eurot.
35.Kohus eelnevalt tuvastas, et kostjal on õigus hagejatelt nõuda solidaarselt kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) võlgnevust 56 980,67 eurot, millest põhinõue (vara soetusmaksumuse tasumata osa) 27 894,35 eurot ja sissenõutav viivis 29 086,32 eurot. Kohus eelnevalt tuvastas, et kostjal on õigus hagejatelt nõuda solidaarselt arvelduslaenulepingust nr AL160905GV (laenuleping) võlgnevust 13 782,83 eurot, millest 9179,27 eurot tähtajaks tagastamata arvelduslaen ja viivis 4603,56 eurot. Kokku kostja raha tasumise solidaarnõue hagejate vastu põhjendatud 70 763,50 eurot. Kohus mõistab solidaarselt hagejatelt kostja kasuks 70 763,50 eurot.
36.Kostja on 18.01.2021 menetlusdokumendis hilisemalt kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) esitatud põhinõuet (vara soetusmaksumuse tasumata osa) täiendavalt vähendanud 29 094,38 eurolt summani 27 894,35 eurot, s.o 1200,03 euro võrra. Kostja ei ole enda nõude arvestust vastuhagi esemes arvesse võtnud ja nõuab jätkuvalt kokku 71 963,53 eurot, millest kohus lähtub. Kostja nõuab solidaarselt hagejatelt 71 963,53 euro tasumist. Kohus jätab rahuldamata kostja raha tasumise nõude 1200,03 euro (71 963,53-70 763,50=1200,03) ulatuses. Hagi tagamine
37.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Harju Maakohtu 20.06.2012 hagi tagamise kohtumäärusega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 176/2012/1217 kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus rahuldas hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes osaliselt. Kohtuotsuse jõustumisel kuulub täitemenetlus lõpetamisele osas, milles kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Seega ei ole hagi tagamise abinõu otsuse täitmise tagamiseks vajalik. Kohus tühistab 20.06.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud. 30 (33)
Nõuete lahendamise kokkuvõte
38.Kohus lahendas nõuded järgmiselt. Kohus jättis rahuldamata hageja osaühing Gvandron nõude tuvastada kostja 10. novembril 2011 tehtud 7. märtsi 2008 kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) ülesütlemise avalduse tühisus (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 15). Kohus jättis rahuldamata hageja osaühing Gvandron nõude tuvastada kostja 10.11.2011 tehtud 16.09.2005 arvelduslaenulepingu nr AL-160905GV (laenuleping) ülesütlemise avalduse tühisus (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 16). Kohus jättis rahuldamata hageja X nõude tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 10. detsembri 2004 laenulepingu nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ülesütlemise avalduse tühisus (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 26). Kohus jättis rahuldamata hageja X nõude tuvastada kostja 3. aprillil 2012 tehtud 14. mai 2003 limiidilepingu nr 471JM0303677 ülesütlemise avalduse tühisus (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 27). Kohus rahuldas osaliselt hageja X hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2012/1217. Sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 on lubamatu täies ulatuses 16. septembri 2005 arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas ja 7. märtsi 2008 kasutusrendilepingust nr 280307GV (autoleping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas ning 10. septembri 2008 kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 30). Kohus jättis rahuldamata hageja X nõude tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1217 lubamatuks 10. detsembri 2004 laenulepingust nr EEL-101204MS (eluasemeleping) ja selle lepingu lisadest tulenevate võlgnevuste sissenõudmise osas (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 31). Kohus jättis läbi vaatamata kostja vastuhagi nõude välja mõista hagejatelt solidaarselt 3355,21 eurot (kasutusrendilepingu nr 280307GV (autoleping) järgi) kostja kasuks (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 11). Kohus mõistis solidaarselt hagejatelt kostja kasuks kapitalirendilepingust nr 280910GV (kaatrileping) ja arvelduslaenulepingust nr AL-160905GV (laenuleping) tuleneva võlgnevuse 70 763,50 eurot (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 35). Kohus jättis rahuldamata kostja raha tasumise nõude 1200,03 euro ulatuses (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 36). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus vaatas ühiselt põhihagiga läbi kostja vastuhagi. Kohus jättis rahuldamata osaühingu Gvandron hagi ja rahuldas X hagi osaliselt. Kohus jättis vastuhagi osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb menetluskulude jaotus määrata TsMS § 163 lg 1 järgi. Menetluskulude jaotuse määramiseks peab kohus välja selgitama, kelle kahjuks ja millises ulatuses on otsus tehtud.
40.Kohus jättis rahuldamata osaühingu Gvandron hagiavalduse kostja vastu ja tegi sellega otsuse osaühingu Gvandron kahjuks. Kohus jättis kostja vastuhagi osaühingu Gvandron vastu osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi 70 763,50 euro tasumise nõudes. Kohus määrab järgnevalt vastuhagi rahuldamise osakaalu kogu vaidlusest. Hagihind on 52 080 eurot ja vastuhagi hind 101 201,03 eurot. Kogu vaidluse väärtus hagihinna mõistes on seega 153 281,03 eurot. Vastuhagi jäi rahuldamata ja läbi vaatamata 30 437,53 euro ulatuses, mis moodustab tsiviilasja koguhinnast 19,86% (30 437,53 153 281,03-st on 19,86%).
31 (33)
Kohus on seisukohal, et põhjendatud on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 80,14% ulatuses osaühingu Gvandron kanda ja 19,86% ulatuses kostja kanda.
41.Kohus rahuldas hageja X hagiavalduse kostja vastu osaliselt ning tunnistas sundtäitmise vaidlustatud täiteasjas osaliselt lubamatuks. Hageja tuvastusnõuded jäeti rahuldamata. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 5 järgi sai sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagihinnaks olla maksimaalselt 3000 eurot. Kohus arvestab sellega, et X tuvastusnõuete esitamise eesmärk kattus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiga, milleks oli välistada kostja nõuete rahuldamine hageja X suhtes. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hagi rahuldamise osakaalu kindlaksmääramisel arvestada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ulatust. Hageja X saavutas hagiga ligikaudu 2/3 tema vastu suunatud nõuete osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. Eeltoodut arvestades on X hagiavalduse lahendamise kohta otsus tehtud kostja kahjuks 2/3 ulatuses, millele vastab hagihinnast 34 720 eurot (2/3 52 080-st on 34 720). Kohus jättis kostja vastuhagi X vastu osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi 70 763,50 euro tasumise nõudes ja jättis vastuhagi rahuldamata ja läbi vaatamata 30 437,53 euro ulatuses. Kogu vaidluse väärtus hagihinna mõistes on 153 281,03 eurot. Vastuhagi jäi rahuldamata ja läbi vaatamata 30 437,53 euro ulatuses ning hagiavaldus rahuldati 34 720 euro ulatuses. See tähendab, et kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks 65 157,53 euro ulatuses, mis moodustab tsiviilasja koguhinnast 42,51% (65 157,53 153 281,03-st on 42,51%). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 57,49% ulatuses X kanda ja 42,51% ulatuses kostja kanda.
42.TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Iseseisva nõudeta kolmas isik on menetlusse kaasatud kostja poolel. Kohus jättis kostja menetluskulud osaühingu Gvandron kanda 80,14% ulatuses ja X kanda 57,49% ulatuses. Kolmas isik on õigustatud menetluskulude jaotusele samas ulatuses. Kohus jätab kolmanda isiku menetluskuludest 80,14% osaühingu Gvandron kanda ja 57,49% X kanda.
43.TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 165 lg 3 järgi jaotab kohus menetluskulud selliselt, et hagejad osaühing Gvandron ja X kannavad kattuvas ulatuses menetluskulud solidaarselt, kuivõrd vastuhagi hagejate kui solidaarvõlgnike vastu rahuldati osaliselt. Hagejad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt kattuvas ulatuses. Kostja menetluskuludest jäeti 57,49% X kanda. Kostja menetluskuludest jäeti 80,14% osaühingu Gvandron kanda. Eeltoodut arvestades on kattuv ulatus 57,49%, mille eest vastutavad hagejad kostja ja kolmanda isiku ees solidaarselt.
44.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. 32 (33)
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
33 (33)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.