OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo hagi A Ta vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
Hagihind maakohtus
7942,36 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (e-post: [email protected]) lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar ([email protected]). Kostja: A T ( lepinguline esindaja Liivi Tuus ([email protected] ).
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada esitatud hagi ning mõista A Talt OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks välja põhivõlgnevus summas 7942,35 eurot.
2.Mõista A Talt OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks välja põhivõlgnevuselt intress summas 7338,40 eurot.
3.Mõista A Talt OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks välja põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivis summas 603,96 eurot.
4.Pärnu Maakohtu 14.10.2011 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
5.Menetluskulud jätta kostja, A Ta, kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
2-11-48708 apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Asjaolud ja hageja nõue koos põhjendustega
1.12.10.2011 esitas OÜ Sõrve Puit Pärnu Maakohtule hagi A Ta vastu põhivõla 7942,36 euro, intressi 7338,40 euro ja 603,96 euro suuruse viivise väljamõistmiseks. 29.02.2012 esitas kostja vastuhagi OÜ Sõrve Puit vastu 9257 euro väljamõistmiseks. 29.10.2012 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Sõrve Puit pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 04.01.2013 määrusega jättis kohus vastuhagi läbi vaatamata ja asendas hageja OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsooga. Pärnu Maakohtu 22.10.2013 otsusega jäeti esitatud hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2015 otsusega maakohtu 22.10.2013 otsus tühistati ning tsiviilasi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu arvates eksis maakohus materiaalõiguse kohaldamisel ning rikkus asjas menetlusõiguse norme määral, mis tõi kaasa otsuse tühistamise. Pärnu Maakohtu 08.04.2015 määrusega jätkas kohus asja menetlust.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Sõrve Puit (endise ärinimega OÜ Saare Finantspartner) ja A T 19.05.2008 metsamaterjali võõrandamise eellepingu nr 2, millega kostja kohustus müüma ja OÜ Sõrve Puit ostma M kinnistult (katastriüksuse nr. XXXXXXXXXXXXXXX, asukoht Saare maakond, C vald, K küla) ja J karjalauda kinnistult (katastriüksuse nr. BBBBBBBBBBBBBB, asukoht Saare maakond, C vald, J küla) metsamaterjali hageja kehtestatud hindadega. Kinnistutel asus mets, mille raie käigus saadud puitu soovis hageja võõrandada. Eellepingus leppisid pooled kokku, et kostja müüb ja hageja ostab metsa raieõiguse hinnaga, mille täpne summa lepitakse kokku põhilepingu sõlmimisel. Hinnakiri oli eellepingu lisaks 1. Hageja kohustus maksma metsamaterjali võõrandamise eest ettemakse 336 000 krooni järgmiselt: 19.05.2008 30 000 krooni, 05.06.2008 270 000 krooni ja 09.06.2008 36 000 krooni. Eellepingu sõlmimisel lähtus hageja kinnistutel kasvava metsa raie tulemusel eeldatavalt saadava metsamaterjali väärtusest. Pooled leppisid kokku, et sõlmivad eellepingust tuleneva põhilepingu hiljemalt 13.06.2008. Põhileping jäi sõlmimata. Eellepingu nr 2 alusel väljastas kostja hagejale 19.05.2008 ettemakse arve nr 12 summas 30 000 krooni, mille OÜ Sõrve Puit tasus 19.05.2008, ning 05.06.2008 ettemakse arve nr 13 summas 318 600 krooni, mille OÜ Sõrve Puit tasus kahes osas, vastavalt 05.06.2008 270 000 krooni ja 11.06.2008 48 600 krooni. Kokku tasus OÜ Sõrve Puit kostjale ettemakse 348 600 krooni (22 279,60 eurot), sealhulgas käibemaks 48 600 krooni (3106,11 eurot). Kostja registreeris end pärast eellepingu sõlmimist ja 19.05.2008 arve nr 112 esitamist, kuid enne 05.06.2008 arve nr 13 esitamist käibemaksukohustuslasena. Faktiliselt müüs kostja hagejale 19.05.2008 eellepingus nr 2 nimetatud M kinnistult metsamaterjali (lehtpuu ümarmaterjali) 410 tm hinnaga 79 488,34 krooni (5050,23 eurot), mille kohta pooled koostasid 11.09.2008 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4. Suuremas koguses M ja J karjalauda kinnistult OÜ-l Sõrve Puit metsamaterjali saada ei õnnestunud, sest kostja müüs ülestöötatud metsa teistele ostjatele. Eellepingu nr 2 punktis 5 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei täida temale eellepingus pandud kohustusi viie kuu jooksul, peab ta tagastama OÜ Sõrve Puit poolt juba tasutud summa koos intressiga 10% kuus, arvestatuna ettemakse summa jäägilt. Viie kuu jooksul lepingu sõlmimisest, 19.05.2008 kuni 19.10.2008, võõrandas kostja OÜ-le Sõrve Puit metsamaterjali maksumusega 79 488,34 krooni (5050,23 eurot). Lepingu punktis 5 sätestatud tähtaja möödumisel oli tagastamisele
2-11-48708 kuuluva ettemakse jääk (põhivõlg) 269 111,66 krooni (348 600 – 79 488,34), s.o 17 199,37 eurot. Kostja kokkulepitud tähtpäevaks 19.10.2008 OÜ-le Sõrve Puit enamsaadud ettemakset ei tagastanud. Eellepingu nr 2 punktist 5 tulenevalt on kostja kohustatud maksma intressi 11.06.2008 kuni 19.10.2008 summas 114 820,99 krooni (7338,40 eurot). Kostja lepingus kokku lepitud tähtaja möödumisel intressi ei tasunud. Nähes, et kostja 19.05.2008 eellepinguga võetud kohustusi ei täida, asus hageja aktiivselt otsima võimalusi enammakstud ettemakse tagasisaamiseks. 19.11.2008 sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud eellepingu, millega võtsid kohustuse sõlmida hüpoteegi seadmise lepingu. Lepingu esemeks oli kostja poolt tulevikus Eesti Vabariigilt omandatav Saaremaal C vallas M külas asuv H kinnistu (katastritunnusega DDDDDDDDDDDDD). Eellepingu sõlmimisega kohustus kostja koormama lepingu eseme hageja kasuks hüpoteegiga summas 500 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et hüpoteegiga on tagatud poolte vahel 19.05.2008 eellepingust nr 2 tulenevad nõuded, aga ka muud poolte vahel sõlmitud ja võimalikest tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest tulenevad nõuded. 22.12.2008 sõlmisid Eesti Vabariik ja kostja maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli Saaremaal C vallas M külas asuv H maaüksus (katastritunnusega DDDDDDDDDDDDD). Kinnistu ostuhinna kohustus kostja riigile tasuma järelmaksuga. Kuna OÜ Sõrve Puit oli huvitatud 19.11.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise eellepingu realiseerimisest, kostjal endal puudusid aga rahalised vahendid H maaüksuse omandamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja tehingutega seotud kulude kandmiseks, tegi OÜ Sõrve Puit kostja huvides H kinnistu omandamiseks vajalikud kulutused: hüvitas 16.12.2008 riigile H katastriüksuse moodustamise kulud 3494,34 krooni (223,33 eurot); tasus 17.12.2008 maa erastamise korraldamise kulud 854 krooni (54,58 eurot); maksis 22.12.2008 riigilõivu kostja kinnistusraamatu toimingutelt 214 krooni (13,68 eurot); tasus 22.12.2008 sularahas notari Gerda Pitkale H kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamise ning ärakirjade valmistamise ja kinnitamise eest notaritasu 1176, 50 krooni (75,19 eurot). Kulutused kokku 5738,84 krooni (366,78 eurot). 11.03.2009 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega leppisid kokku OÜ Sõrve Puit kasuks hüpoteegi seadmises Saare maakonnas C vallas M külas asuvale H kinnistule (kinnistusraamatu registriosa nr DDDDDD). Hüpoteegisumma oli lepingu järgi 500 000 krooni, hüpoteegiga tagati kõiki OÜ Sõrve Puit nõudeid kostja vastu, mis tulenevad poolte vahel 19.05.2008 sõlmitud metsamaterjali võõrandamise eellepingust nr 2, aga ka sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslepingutest, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel kohustus H kinnistu igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras. Lepingu p 9.1 kohaselt pidi hüpoteegi lepingu sõlmimise kulud kandma kostja. Kostjal rahaliste vahendite puudumise tõttu tasus tehingukulud OÜ Sõrve Puit, makstes notaritasu 867,30 krooni ja riigilõivu kinnistusraamatu toimingutelt 404 krooni, kokku 1271,30 krooni (81,25 eurot). Kostja ei täitnud riigiga 22.12.2008 sõlmitud maa müügilepingust tulenevaid väljaostumakseid nõuetekohaselt, seades sellega ohtu tagatisvarale sissenõude pööramise võimaluse ja ohustades sellega OÜ Sõrve Puit huve. Välistamaks riigi poolt hüpoteegiga koormatud kinnistule sissenõude
2-11-48708 pööramise, tasus OÜ Sõrve Puit kostja kohustuste täitmiseks H maaüksuse väljaostumakseid kokku 39 800 krooni (16.12.2008 9000 krooni ja 13.03.2009 30 800 krooni), s.o 2543,68 eurot. OÜ Sõrve Puit on teinud rahalisi makseid kostja huvides ja on tegutsenud kostja kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 ja § 1023 lg 1 kohaselt oli OÜ Sõrve Puit õigustatud nõudma, et kostja (soodustatud isik) hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulud kokku 46 810, 14 krooni (2991, 17 euro) ulatuses. 02.03.2009 sõlmisid pooled metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 5, millega kostja võõrandas OÜ-le Sõrve Puit H kinnistul kasvavat metsa müügihinnaga 59 000 krooni. Nimetatud lepingu alusel kostjale väljamaksmisele kuuluva summa tasaarvestas OÜ Sõrve Puit 02.03.2009 tasaarvelduse aktiga oma nõudega kostja vastu ja luges tasaarvestuse tulemusel tasutuks kostja huvides asjaajamisel tehtud kulud 46 810,14 krooni ning 19.05.2008 eellepingust nr 2 tuleneva põhivõla 12189,86 krooni. Tasaarvelduse järgselt jäi põhivõla jäägiks 256 921,80 krooni (16420,38 eurot). 13.04.2009 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga kinnitasid pooled, et raietööd on vastavalt lepingule teostatud. Vaatamata korduvatele suulistele ettepanekutele võlgnevus tasuda kostja oma võlgnevust ei likvideerinud. 23.04.2009 esitas OÜ Sõrve Puit kohtutäiturile Svetlana Põllule täitmisavalduse 11.03.2009 sõlmitud hüpoteegilepingust tulenevalt täitemenetluse algatamiseks ja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitemenetluses müüs kohtutäitur H kinnistu enampakkumisel. Kohtutäituri vahendusel laekus OÜ-le Sõrve Puit kostja kinnistu müügist ajavahemikus 19. kuni 29.03.2010 kokku 132 650,82 krooni, mille arvel luges OÜ Sõrve Puit tasutuks19.05.2008 eellepingu p 2 alusel arvestatud põhivõla. Põhivõla jääk on pärast hüpoteegiga koormatud kinnistu realiseerimist 124 270,98 krooni (7942,36 eurot). 19.05.2008 eellepingu nr 2 punktis 5 leppisid pooled kokku intressi 10% kuus arvestatuna ettemaksu summa jäägilt, st viivisemäärana kohaldub lepinguga ette nähtud intressimäär 10% kuus. Sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma, arvestatuna viimase laekumise 29.03.2010 seisuga, on 450 378 krooni (28 784,40 eurot). Lähtudes asjaolust, et intressi ja viivise kogusumma ületab oluliselt põhivõla summat, vähendas OÜ Sõrve Puit kostjalt nõutavat viivise summat ja soovis kostjalt lisaks intressile viivise 9449, 99 krooni (603,96 eurot) väljamõistmist, st OÜ Sõrve Puit soovis kostjalt intressi ja viivise väljamõistmist kokku põhivõlaga võrdses summas. 16.03.2011 esitas OÜ Sõrve Puit esindaja kostjale nõude võlgnevuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuid kostja tähtkirja vastu ei võtnud.
2.1.Hageja leiab, et pankrotivõlgniku ja kostja ühine tegelik tahe oli sõlmida metsamaterjali võõrandamise eelleping. See nähtub üheselt nii lepingu sisust kui ka kostja ja pankrotivõlgniku käitumisest lepingu sõlmimise järgselt. Lepingupoolte ühise tegelikule tahtele viitavad üldjuhul lepingus sisalduvad kokkulepped. Seetõttu tuleb maakohtul lepingu kvalifitseerimisel esmalt hinnata lepingu sisu. Hageja leiab, et lepingu sisust nähtub poolte ühine tahe sõlmida metsamaterjali võõrandamise eelleping järgmistel põhjustel: - lepingupoolte tahet lepingu sõlmimisel kirjeldab tavaliselt lepingu pealkiri. Antud juhul on leping pealkirjastatud kui „metsamaterjali võõrandamise eelleping nr 2.“ Läbivalt suure tähega kirjutatud lepingu pealkiri ei saanud lepingu sõlmimisel jääda kostjale märkamata, mistõttu pidi kostja lepingut sõlmides mõistma, et tegemist ongi metsamaterjali võõrandamise eellepinguga; - lepingu punktis 6 on sõnaselgelt sätestatud pankrotivõlgniku ja kostja kohustus sõlmida põhileping hiljemalt 13.06.2008.a. Seega said nii kostja kui ka pankrotivõlgnik lepingu sõlmimisel aru, et tegemist on üksnes eellepinguga ning põhilepingu sõlmimine toimub tulevikus. Vastasel korral ei oleks põhilepingu sõlmimises kokku lepitud;
2-11-48708 -
-
-
-
põhilepingule sõlmimise vajadusele viitavad täiendavalt ka lepingu punktid 4 ja 5. Lepingu punkti 4 kohaselt lepitakse metsamaterjali hind kokku põhilepingu sõlmimisel ning lepingu punkt 5 järgi kohustus kostja kuni põhilepingu sõlmimiseni mitte sõlmima kolmandate isikutega pankrotivõlgniku huve kahjustavaid muid lepinguid. Põhilepingu sõlmimise vajadusele viidatakse tavapäraselt just eellepingus; asjaolu, et lepingu näol on tegemist metsamaterjali (mitte raieõiguse) võõrandamise eellepinguga, nähtub ka lepingu punktidest 2 ja 4; 19.11.2008 (so 7 kuud pärast lepingu sõlmimist) sõlmisid kostja ja pankrotivõlgnik hüpoteegi seadmise eellepingu, mille punktis 3.1.2. nimetatakse lepingut samuti metsamaterjali võõrandamise eellepinguks. 19.11.2008.a eellepingu sõlmimisel osales kostja isiklikult. Seega on kostja kõnesoleva eellepingu allkirjastamisel nõustunud, et pankrotivõlgniku ja kostja vahel sõlmitud leping on metsamaterjali võõrandamise eelleping (mitte raieõiguse võõrandamise leping); pankrotivõlgniku ja kostja ühine tahe jõuda tulevikus põhilepingu sõlmimise kaudu just metsamaterjali (mitte raieõiguse) võõrandamiseni järeldub ka 11.09.2008.a vormistatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 4; hageja arvates ei muuda asjaolu, et lepingu punktides 1 ja 4 viidatakse metsamaterjali kõrval ka raieõigusele, lepingut raieõiguse võõrandamise lepinguks ega raieõiguse võõrandamise eellepinguks. Pankrotivõlgniku esindajana lepingu allkirjastanud A L selgitas tunnistajana, et leping on vormistatud raieõiguse võõrandamise lepingu põhjale ning inimliku eksituse tõttu jäi mõiste „raieõigus“ kõigis lepingu punktides mõistega „metsamaterjal“ asendamata. Seega tuleb lepingus sisalduvaid viiteid raieõigusele käsitleda ebaõige tähistusena VÕS § 29 lg 2 mõttes.
Maakohtule esitatud kostja arvetest ning kostja 19.06.2009.a sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist nähtub, et kuni käesoleva kohtumenetluse alguseni puudus pankrotivõlgniku ja kostja vahel vaidlus selles, et leping on eelleping (teatav erimeelsus oli üksnes selles, kas tegemist on metsamaterjali või raieõiguse võõrandamise eellepinguga). Kostja on 19.05.2008.a pankrotivõlgnikule esitatud arvel nr 12 ja 05.06.2008.a pankrotivõlgnikule esitatud arvel nr 13 arve aluseks märkinud „eelleping nr.2 19.05.2008.“ Vaidlus puudub selles, et arved on esitatud lepingu alusel. Seega järeldub arvetele märgitust, et kostja sai lepingut sõlmides aru, et leping on eelleping. Lepingut nimetab kostja eellepinguks ka 19.06.2009.a sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Seejuures on oluline, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitas kostja õigusteadmisi omava lepingulise esindaja vahendusel. Eelnevat arvestades on üllatav, et käesolevas kohtumenetluses üritab kostja hageja nõude tõrjumise eesmärgil oma varasematest lepingu sisu puudutavatest avaldustest taganeda ja esitleda lepingut mitte eellepingu vaid põhilepinguna.
2.2.Ka ei olnud lepingu sõlmimise päeval põhilepingu sõlmimine õiguslike takistuste tõttu võimalik. Õiguskirjanduses on selgitatud, et eelleping sõlmitakse tavaliselt siis, kui lepingu (põhilepingu) sõlmimisel esinevad faktilised või õiguslikud takistused, mis ei võimalda pooltel lõplikku kokkulepet ja õiguslikku seotust saavutada. 19.05.2008 ei saanud pankrotivõlgnik ja kostja õiguslike takistuste tõttu põhilepinguna sõlmida ei metsamaterjali võõrandamise ega ka raieõiguse võõrandamise lepingut. Hageja põhjendab oma sellist väidet järgnevalt: - lepingu sõlmimise ajal kehtinud metsaseaduse (MS) § 37 lg 1 kohaselt peab üleandja raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. Seega on nii raieõiguse kui ka metsamaterjali võõrandamise eelduseks raieõiguse olemasolu. Lepingu sõlmimise ajal kostjal raieõigus puudus. J Karjalauda kinnistu osas kostjal raieõigust ei tekkinudki, kuna viimane keskkonnateenistuse lubava märkega metsateatis nimetatud
2-11-48708 kinnistu kohta väljastati kostjale 16.01.2007.a. MS § 41 lg 13 kohaselt võib metsateatise alusel raideid teha 12 kuu jooksul lubava märkega metsateatise kättetoimetamisest arvates. Nimetatud tähtaeg oli lepingu sõlmimise ajaks möödunud. M kinnistu osas väljastati kostjale lubava märkega metsateatis 16.06.2008.a so ca 1 kuu pärast lepingu sõlmimist; - hageja rõhutab, et MS § 41 lg 1 kohaselt saab metsateatise keskkonnateenistusele esitada üksnes metsaomanik, st antud juhul kostja. Lepingu punkti 5 kohaselt pidi kostja metsateatised pankrotivõlgnikule esitama 2 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kostja esitas lepingu punktis 5 nimetatud tähtaega rikkudes pankrotivõlgnikule metsateatise vaid M kinnistu kohta; - kuna kostjal puudus lepingu sõlmimise ajal raieõigus, ei saanud kostja pankrotivõlgnikule võõrandada metsamaterjali ega raieõigust. Seetõttu ei saanud pankrotivõlgnik ja kostja põhilepinguna sõlmida ka metsamaterjali (ega raieõiguse) võõrandamise lepingut. Pankrotivõlgnikul ja kostjal oli lepingu allkirjastamise ajal (so 19.05.2008.a) võimalik sõlmida üksnes eelleping, kuna raieõiguse (st keskkonnateenistuse lubava märkega metsateatise) puudumine välistas nii metsamaterjali kui ka raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise; - kuna metsmaterjali kogus ning raie liik ja maht ei olnud (MS § 37 lg-d 6 ja 8) lepingu sõlmimisel teada, ei olnud lepingus võimalik kokku leppida ka raieõiguse või metsamaterjali täpset hinda; - Riigikohus on metsamajandamiskava õigusliku tähendusega seonduvalt rõhutanud, et metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitud maksimaalne lubatud lageraie pindala ei anna metsaomanikule õigust nimetatud ulatuses raie teostamiseks. Riigikohus selgitas seejuures, et metsaomanik saab raie teostamise õiguse alles pärast lubava märkega metsateatise saamist keskkonnateenistuselt. Osundatud seisukohtadest järeldub, et kostja kinnistute suhtes kehtivates metsamajandamiskavades märgitud puidutagavarad ja võimalikud raiemahud ei andnud kostjale õigust vastavas mahus raie teostamiseks. Raieõigus tekkis kostjal alles pärast lubava märkega metsateatiste saamist. Vaidlus puudub selles, et kostja sai lubava märkega metsateatise üksnes M kinnistu osas 322 tm metsa raiumiseks. Hageja on eeltoodule tuginedes seisukohal, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud põhilepinguna võimalik sõlmida ei metsamaterjali võõrandamise lepingut ega raieõiguse võõrandmaise lepingut, kuna kostjal puudus raieõigus. Raieõiguse puudumise tõttu ei olnud kuidagi võimalik vormistada MS § 37 lg 8 ja lg 6 nõuetele vastavaid lepinguid, mistõttu oligi pankrotivõlgnikul ja kostjal võimalik sõlmida üksnes eelleping.
2.3.Hageja leiab lepingu sisule, lepingu sõlmimise järgselt kostja poolt avaldatule ning lepingu sõlmimise asjaoludele (raieõiguse puudumine) tuginedes, et lepingut tuleb käsitleda metsamaterjali võõrandamise eellepinguna. Kostja väited, mille kohaselt on leping hoopis raieõiguse võõrandamise leping, on otsitud ja ebaõiged. MS § 37 lg 1, lg 3 p 4 ja lg 6 sätestatut arvestades ei olnud raieõiguse võõrandamine 19.05.2008.a võimalik.
2.4.Hageja ei nõustu kostjaga selles, et metsateatise olemasolu ei ole raieõiguse võõrandamisel üldse tähtis. Siis oleks lepingu näol (kui see kvalifitseerida raieõiguse võõrandamise lepinguks) tegemist ebaseadusliku raie teostamisele, so väärteo (MS § 68) toimepanemisele, suunatud lepinguga. Selline leping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine (TsÜS § 86 lg 1). Tühise tehingu alusel saadu tuleb kostjal pankrotivõlgnikule tagastada (TsÜS § 84 lg 1).
2.5.Hageja leiab, et ringkonnakohtu otsuses toodud seisukohtadest järeldub üheselt, et hageja poolt kostja vastu esitatud ettemaksu tagastamise nõue summas 7 942,35 eurot tuleb täielikult rahuldada, kui kostja ei tõenda, et ta on nimetatud nõude enne OÜ Sõrve Puidu pankroti
2-11-48708 väljakuulutamist osaliselt või täielikult tasaarvestanud oma nõuetega OÜ Sõrve Puidu vastu. Selliseid tõendeid ei ole kostja aga maakohtule esitanud. Hageja leiab, et ringkonnakohtu otsuse põhjendusi arvestades ei oma asjas tähtsust kostja poolt 25.03.2013.a maakohtule esitatud Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arved. Hageja selgitab, et ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole raie teostamine ja metsamaterjali väljavedu üksnes eellepingu alusel õiguslikult võimalik. Seega ei omaks Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arved käesoleva vaidlusega puutumust isegi juhul, kui need arved oleksid seostatavad kostjate kinnistutega. Kuna kostjal puuduvad pankrotimenetluses kaitstud nõuded OÜ Sõrve Puidu vastu, siis ei ole kostjal enam võimalik muudest kostja ja OÜ Sõrve Puidu vahelistest õigussuhetest tulenevaid võimalikke nõudeid OÜ Sõrve Puidu vastu tasaarvestada käesoleva hagi esemeks olevate OÜ Sõrve Puidu nõuetega kostja vastu. Samas märgib hageja, et Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arvetest ei nähtu, et Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ oleks OÜ Sõrve Puidu tellimusel teostanud vastustaja kinnistutel raiet 538 tm ulatuses. Hageja selgitab, et Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arved ei kajasta raieteenuse osutamist J Karjalauda kinnistul. Arve nr 70133 kohaselt on raieteenust osutatud M maaüksusel 382 ühiku ulatuses, VA maaüksusel 86 ühiku ulatuses ja VA2 maaüksusel 56 ühiku ulatuses. Arvel nr 70160 näidatud raieteenus „karjalauda C v.“ ja „karjääri C v.“ Arvele nr 70160 märgitust ei selgu, et tähistus „karjalauda C v.“ tähendab vastustajale kuuluvat J Karjalauda kinnistut. Lõuna-Eesti metsatööd OÜ arvete tõendiväärtust ei tõsta ka kostja poolt 20.05.2015.a kohtule esitatud C vallavalitsuse tõend. Esiteks, C valla dokumendiregistrist ei ole sellist tõendit võimalik leida. Teiseks, sellest, et C vallas puudub Karjalauda kinnistu ei saa kuidagi järeldada, et Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arvel on silmas peetud just kostjale kuuluvat J Karjalauda kinnistut. Kolmandaks, kui arvele võidi valesti märkida kinnistu nimetus, siis on põhimõtteliselt võimalik, et arvele märgiti valesti hoopis kohaliku omavalitsusüksuse nimetus. Kinnistusraamatu andmetel on Eesti kokku 17 Karjalaudanimelist kinnistut.
2.6.Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumendid ei tõenda ega saagi tõendada seda, et OÜ Sõrve Puit (pankrotis) teostas kostjale kuuluvatel kinnistutel raiet. Stora Enso Eesti AS-i dokument saab tõendada üksnes asjaolu, et OÜ Sõrve Puit (pankrotis) võõrandas Stora Enso Eesti AS-ile puitu, mis pärines M kinnistu koosseisu kuuluvalt katastriüksuselt. Seda, kes puidu raius, need dokumendid ei tõenda. Teiseks, Stora Enso Eesti AS-i poolt kostjale edastatud andmed langevad kokku OÜ Sõrve Puit (pankrotis) poolt hagiavaldusega koos kohtule edastatud andmetega. OÜ Sõrve Puit (pankrotis) märkis juba hagiavalduses, et OÜ Sõrve Puit (pankrotis) poolt kostjale tasutud ettemaksust on maha arvatud kostja poolt 11.09.2008 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4 alusel OÜ-le Sõrve Puit (pankrotis) üle antud metsamaterjali maksumus. 11.09.2008 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4 kohaselt andis kostja OÜ-le Sõrve Puit (pankrotis) üle 410 tm lehtpuu ümarmaterjali, mis oli pärit M kinnistu koosseisu kuuluvalt katastriüksuselt 8071:002:0481. Kostja poolt kohtule esitatud Stora Enso Eesti AS-i finantssüsteemist nähtub, et OÜ Sõrve Puit (pankrotis) on pärast 11.09.2018.a (täpsemalt 18.09.2008.a, 19.09.2008.a ja 06.10.2008.a) Stora Enso Eesti AS-ile võõrandanud kokku 215,240 tm M kinnistu koosseisu kuuluvalt katastriüksuselt pärit lehtpuitu. Seega nähtub kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest tegelikult üksnes see, et OÜ Sõrve Puit (pankrotis) on kostjalt 11.09.2008.a saadud metsamaterjali osaliselt edasi võõrandanud Stora Enso Eesti AS-ile. Kostja vastuväide
3.Poolte vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud „Metsamaterjali võõrandamise eelleping nr 2“. Pooled on märgitud lepingus sisuliselt leppinud kokku lepingulistes põhikohustustes. Eellepinguna pealkirjastatud lepingus sisalduvad põhilepingu tingimused sellises mahus ja sellisel viisil, et pooltel puudus sisuline vajadus edasiste läbirääkimiste pidamiseks ja põhilepingu
2-11-48708 sõlmimiseks. 19.05.2008 lepingus on lepitud kokku: 1) lepingu esemes, milleks on kasvava metsa raieõigus kostja A Tale kuuluvatel M, katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXXXX ja J karjalauda, katastriüksus nr FFFFFFFFFFFFFF, kinnistutel; 2) kasvava metsa raieõiguse hinnas, mis kujuneb hageja hinnakirja alusel, mis on poolte vahel 19.05.2008 sõlmitud lepingu lisa 1; 3) et hageja tasub ettemaksu summas 336 000 krooni.
3.1.19.05.2008 poolte vahel sõlmitud lepingu p 5 kohaselt olid kostjal järgmised kohustused 1) kuni põhilepingu sõlmimiseni mitte võõrandama, pantima ega koormama muul viisil lepingus nimetatud kinnistut kolmandate isikute kasuks ega sõlmima muid lepinguid, mis võiksid kahjustada ostja huve; 2) müüja kohustub ostjale esitama metsateatised pärast lepingu allkirjastamist; 3) müüja kohustub hoiduma tegevusest, mis kahjustab kinnistul kasvavat metsa või vähendab selle väärtust, sealhulgas mitte tegema või võimaldama kolmandatel isikutel teha metsaraietöid. Märgitud lepingu p 5 neljanda lause kohaselt leppisid pooled kokku, et juhul, kui müüja ei täida temale eellepingus pandud kohustusi viie kuu jooksul, peab ta tagastama talle ostja poolt juba tasutud summa koos intressiga 10% kuus arvestatuna ettemaksu summa jäägilt. Lepingus märgitud tähtaeg saabus 19.10.2015. Kostja ei rikkunud mitte ühtegi 19.05-2008 sõlmitud lepingus sisalduvat kohustust. Seega puudub hagejal alus nõude esitamiseks ja kohtul alus hageja nõude rahuldamiseks. Hageja on nõude esitamisel tuginenud väitele, et kostja (müüja) on rikkunud temaga sõlmitud lepingut ja ei võimaldanud hagejal omandada tehtud ettemaksu ulatuses metsamaterjali ega tagastanud ettemaksu jääki lepingus ettenähtud tingimustel, samuti jättis maksmata intressi arvestatuna ettemaksu summa jäägilt. Hageja on lepingurikkumisena märkinud veel, et kostja (müüja) on sõlminud lepinguid, mis kahjustasid hageja (ostja) huve ega ole hoidunud tegevusest, mis kahjustab kinnistul kasvavat metsa või selle väärtust ja on jätnud tagastamata hagejale (ostjale) ettemaksu summa jäägi ja sellelt arvestatud intressi. Hageja väited kostja poolt lepingu tingimuste rikkumise kohta on paljasõnalised ja ei ole kohtumenetluse käigus leidnud tõendamist.
3.2.VÕS § 29 lg 5 p 2 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud. Kui lepingu pealkiri ja sisu on omavahel vastuolus, lähtutakse tõlgendamisel lepingu sisust. Hageja on võtnud hagiavalduse p-s 1 omaks asjaolu, et pooled leppisid kokku, et „... kostja müüb ja hageja ostab lepingus nimetatud kinnistutelt metsa raieõiguse...“.
3.3.Hageja ja kostja käitusid pärast lepingu sõlmimist selliselt, et nende käitumisest nähtub, et mõlemal poolel oli tahe sõlmida kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. A T FIE esitas Saare Finantspartner OÜ-le 19.05.2008 arve nr 12, mille kirjest nähtub, et ettemaksuarve esitati M kinnistu, katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXXXX ja J karjalauda kinnistu katastriüksuse nr BBBBBBBBBBBBBB raieõiguse võõrandamise eest summas 30 000 krooni. A T FIE esitas 05.06.2008 Saare Finantspartner OÜ-le arve nr 13, mille kirjest nähtub, et arve esitati ettemaksuarvena M kinnistu ja J karjalauda kinnistu raieõiguse võõrandamise eest summas 318 600 krooni, sh käibemaks 48 600 krooni. Mõlema arve aluseks on märgitud eelleping nr 2 19.05.2008. Saare Finantspartner OÜ tasus kostja mõlemad arved ja aktsepteeris seega oma käitumisega, et ta ostis kostjalt M ja J karjalauda kinnistutelt kasvava metsa raieõiguse.
3.4.MS § 37 lg 7 annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Poolte vahel vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kehtinud MS sätestas, et metsamaterjali müügi puhul määratakse ära metsamaterjali kogus ja sortiment, mida võõrandatakse. Raieõiguse müügi korral sellist nõuet seaduses ei olnud. Poolte vahel sõlmitud lepingus metsamaterjali kogust ega sortimenti ei määratletud.
2-11-48708 Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest müüjale makstav tasu ei sõltu ostja poolt metsast väljaraiutava puidu mahust. Seega puudub hagejal alus esitada nõude alusena väide, et kostja ei võimaldanud hagejal omandada tehtud ettemaksu ulatuses metsamaterjali. Erinevalt kostjast on hageja oma ala professionaal ja ta pidi eristama kasvava metsa raieõiguse mõistet metsamaterjali ostmise mõistest.
3.5.Põhilepingu kohustusid pooled sõlmima hiljemalt 13.06.2008. Pooltel puudus vajadus põhilepingu sõlmimiseks, sest nad leppisid 19.05.2008 lepingus sisuliselt märgitud kokku lepingulistes põhikohustustes. Poolte vaikival kokkuleppel asus hageja teostama oma lepingust tulenevaid õigusi ja asus kostja M ja J karjalauda kinnistutel raiet teostama. Kostjale kuuluvatel M kinnistul, katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXXXX ja J karjalauda kinnistul, katastriüksusel nr BBBBBBBBBBBBBB, teostas metsaraietöid Saare Finantspartner OÜ tellimusel Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ. Märgitud asjaolu on tõendatud Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ poolt Sõrve Puit OÜ-le 20.07.2008 esitatud arvega nr 70133, millest nähtub, et arve on esitatud raieteenuse osutamise eest M maaüksusel, raie kogus 382 tm ja 31.10.2008 arvega nr 70160, et arve on esitatud raieteenuse eest C valla Karjalauda kinnistul, raie kogus 156 tm. Asjaolu, et C vallas on vaid üks karjalauda kinnistu, so A Tale kuuluv J karjalauda kinnistu, on tõendatud C valla 19.05.2015 tõendiga. Lisaks eelmärgitud arvetele on asjaolu, et kostjale kuuluvatel M ja J karjalauda kinnistutel korraldas 2008. aastal raiet A L (Sõrve Puit OÜ, Saare Finantspartner OÜ) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel, tõendatud kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate T. Kaevu, M. Müüri ja V. Põderi ütlustega.
3.6.20.07.2008 esitatud arvega nr 70133 ja 31.10.2008 arvega nr 70160 on tõendatud, et Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ raius kasvavat metsa A Ta kinnistutelt Sõrve Puit OÜ (varem Saare Finantspartner OÜ) tellimusel kokku 538 tm puitu. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et M kinnistu 16.06.2008 metsateatise kohaselt anti raieluba kinnistult 322 tm puidu raiumiseks ja J karjalauda kinnistu 16.01.2007 metsateatise kohaselt anti raieluba kinnistult 227 tm puidu raiumiseks. Seega oli hagejast kasvava metsa raieõiguse ostjale teada, et J karjalauda ja M kinnistult on õigus raiuda kokku 549 tihumeetrit puitu. Seega realiseeriti kostja kinnistute raieload täies ulatuses Sõrve Puit OÜ poolt. Stora Enso Eesti AS 21.09.2015 väljastatud tõendist nähtub, et Sõrve Puit OÜ müüs katastriüksuselt nr 80701.002:0481 raiutud puitu 18.09.2008, 6.10.2008 ja 19.09.2008 kokku 215 tm maksumusega 75 334 euro eest. Katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXXXX on ainus M kinnistu koosseisu kuuluv katastriüksus.
3.7.Hageja on esitanud väite, et kostja rikkus 19.05.2008 sõlmitud lepingut ja et kostja (müüja) on sõlminud lepinguid, mis kahjustasid hageja (ostja) huve ega ole hoidunud tegevusest, mis kahjustab kinnistul kasvavat metsa või selle väärtust teostas. Oma väite tõendamiseks on hageja viidanud 11.09.2008 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 4. Kostja on menetluse käigus selgitanud, millistel asjaoludel ta märgitud akti allkirjastas. Ta on seletanud, et hageja esindaja palus temalt allkirja oma raamatupidamise korrastamiseks. Hageja ei ole kohtumenetluse käigus tõendanud, et kostjale kuuluvatel M ja Karjalauda kinnistutel teostas metsaraiet kostja. Küll aga on tõendatud asjaolu, et märgitud kinnistutel teostati metsaraiet hageja tellimusel. Hageja väited selle kohta, nagu ei oleks kostja võimaldanud hagejal omandada tehtud ettemaksu ulatuses metsamaterjali ja et kostja ei ole hoidunud
2-11-48708 tegevusest, mis kahjustab kinnistul kasvavat metsa või selle väärtust, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on 11.09.2008 akti nr 4 viimases lõigus märgitud: „Metsamaterjal on pärit: Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 2 19.05.2008; M kinnistu, K küla C vald , Saare maakond; kat Tunnus: XXXXXXXXXXXXXXX“. Eelviidatud aktist nähtub, et metsaraiet teostati 19.05.2008 sõlmitud Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 2 alusel. Märgitud aktiga on tõendatud, et pooled lugesid nende vahel 19.05.2008 sõlmitud Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut nr 2 ühiselt põhilepinguks.
3.8.19.05.2008 sõlmitud lepingu punktide 4 ja 5 sisust järelduvalt pidi OÜ Sõrve Puit (pankrotis) ettemaksu tasuma tulevikus sõlmitava põhilepingu esemeks oleva soorituse eest. Lepingu punktis 6 märgitud põhileping jäi küll paberil sõlmimata, kuid pooled käsitlesid nähtuvalt nende edasisest käitumisest eellepingut põhilepinguna ja hageja sai põhilepingu esemeks oleva soorituse.
3.9.Kostja on seisukohal, et tema vastu 19.05.2008 lepingust tuleneva nõude esitamisega on hageja rikkunud VÕS § 6 l-s 1 sätestatud hea usu põhimõtet.
Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.TsMS § 658 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kohus ei nõustu hageja 07.07.2015 seisukoha p-s 2.5.1 märgituga (kd III tl 105-108), mille kohaselt ringkonnakohus on oma 21.01.2015 otsuses (kd III tl 68-84) asunud seisukohale, et vaidlusalune metsamaterjali võõrandamise eelleping nr 2 (kd I tl 11-12) tuleb kvalifitseerida eellepinguks VÕS § 33 lg 1 mõttes ning maakohus on sellise seisukohaga seotud. Esiteks on maakohus seotud ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohaga üksnes õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise osas (TsMS § 658 lg 2). Ning teiseks nähtub ringkonnakohtu otsuse p-st 71, et ringkonnakohus on nentinud, et maakohus pole rikkunud oluliselt menetlusnorme lepingu kvalifitseerimisel eellepinguks ning hageja nimetatut ka ei vaidlusta. Seega pole ringkonnakohus võtnud kohtu arvates seisukohta selle kohta, et tegemist oli eellepinguga, vaid ringkonnakohus lahendas apellatsioonkaebuse eeldusel, et tegemist on eellepinguga (vt ka ringkonnakohtu otsuse p-i 72). Nendel põhjendustel on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb kohtul võtta uuesti seisukoht ning põhjendada, kas tegemist oli eellepinguga (nagu arvab hageja) või põhilepinguga (nagu arvab kostja).
5.Asja lahendamiseks tuleb kohtul esmalt lahendada seega poolte vahel olev vaidlus seoses sellega, millise lepingu hageja ja kostja 19.05.2008 sõlmisid. Nimelt leiab hageja, et tegemist on eellepinguga, kuna poolte tahe oli lepingu sõlmimisel sõlmida eelleping ja põhilepingu sõlmimine ei olnud eellepingu sõlmimise seisuga õiguslikult võimalik. Kostja leiab, et tegemist on aga tegelikkuses põhilepinguga, kuivõrd hageja ja kostja on pärast 19.05.2008 lepingu sõlmimist asunud käituma selliselt, et sõlmitud oli kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping.
5.1.VÕS § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kuna poolte vahel on vaidlus selles, milline leping 19.05.2008 sõlmiti, tuleb kohtul selle väljaselgitamiseks lepingut tõlgendada VÕS § 29 sätestatust lähtuvalt. Selle paragrahvi lõige 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel
2-11-48708 lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Asjas kogutud tõendeid hinnates leiab kohus, et pooltel oli 19.05.2008 lepingu sõlmimisel tahe sõlmida eelleping VÕS § 33 lg 1 mõttes. Seda kinnitab eelkõige see, et 19.05.2008 seisuga polnud õiguslikult võimalik hagejal ja kostjal raieõiguse võõrandamise või metsamaterjali üleandmise lepingut sõlmida. Nii pidi eellepingu sõlmimise ajal kehtinud MS § 37 lg 1 (20.07.2007 jõustunud redaktsioon) järgi metsa raieks andja omama raieõigust ning metsa üleandmisel pidi ta tõendama raieõiguse olemasolu vastuvõtjale. MS § 37 lg 3 p 4 järgi oli raieõiguse üheks tõendavaks dokumendiks kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatis. Lisaks tuli raieõiguse võõrandamise lepingus märkida MS § 37 lg 6 p 7 kohaselt metsateatis(te) numbrid. Asjas puudub vaidlus, et kostjal puudusid eellepingu sõlmimisel ajal M kinnistu ja J kinnistu osas metsateatised. Nii nähtub kostja poolt edastatud J kinnistu metsateatisest, et see kontrolliti 16.01.2007 (kd II tl 86), mistõttu ei olnud selle metsateatise alusel lepingu sõlmise hetkel ning pärast seda enam raiet võimalik J kinnistul teostada (MS § 41 lg 13) ning M kinnistu metsateatisest nähtuvalt kontrolliti see 16.06.2008 (kd II tl 87), st peale eellepingu sõlmimist. Eeltoodu tõttu sätestasid pooled eellepingus ka kostja kohustuse metsateatiste esitamiseks (eellepingu p 5), mis oleks kõrvaldanud õigusliku takistuse põhilepingu sõlmimiseks. Kohtu arvates tõendab eeltoodu, et nii hageja ja kostja eesmärgiks oli 19.05.2008 lepingu sõlmimise hetkel eellepingu sõlmimine VÕS § 33 lg 1 mõttes ning pooled on seda ka teadlikult teinud.
5.2.Kostja viited hagiavalduse p-le 1 on asjakohatud ning sellest ei saa järeldada, et 19.05.2008 leping oleks tegelikult põhileping või et hageja oleks sellise väite õigeks võtnud. Selles hagiavalduse punktis on hageja sisuliselt tsiteerinud vaidlusaluse lepingu p-i 2, milles lepiti tulevikus sõlmitava põhilepingu ühes tingimuses kokku (VÕS § 33 lg 1).
5.3.Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et 19.05.2008 leping tuleks lugeda põhilepinguks seetõttu, et hageja ja kostja hakkasid pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist käituma selliselt, millest saab järeldada, et nende tahe oli tegelikult sõlmida raieõiguse võõrandamise leping. Kohus nõustub ringkonnakohtu otsuse p-s 71 märgituga, siis raie teostamine ja metsamaterjali väljavedu üksnes eellepingu alusel võimalik ei olnud. Selleks tulnuks hagejal ja kostjal sõlmida MS § 37 lg-s 6 või 8 nõuetele ettenähtud põhileping hiljemalt 13.06.2008. Et hagejale ja kostjale oli arusaadav, et ilma metsateatisteta põhilepingut sõlmida ei saa (vt otsuse p 5.1), pidid nad olema kursis ka sellega, et ilma MS § 37 lg-s 6 või 8 nõuetele vastava raieõiguse võõrandamise või metsamaterjali üleandmise põhilepingu sõlmimiseta ei saanud ka kostjale kuuluvatel M ja J kinnistutel raiet teostada. Seega pidid hageja ja kostja olema metsa edasise raie teostamisel ning selle väljaveol teadlikud, et selliseks tegevuseks puudub tegelikkuses õiguslik alus, st sõlmimata on selliseks tegevuseks vajalik MS § 37 lg-des 6 või 8 nimetatud leping. Nendel põhjendustel ei saa hageja ja kostja käitumisest järeldada nende tahet 19.05.2008 lepingu sõlmimisel. Kostja väiteid ei toeta ka see, et ta pole esitanud MS § 38 lg-s 1 sätestatud teatist Maksu- ja Tolliametile (teatise esitamise kohustus oli selle sätte kohaselt ka raieõiguse või metsamaterjali müüjal) ning hagejale nõuetekohast metsateatist J kinnistus kohta. Ka on Maksu- ja Tolliamet kohtule teatanud, et kostja pole esitanud neile 2008 aastal ühtegi MS § 38 lg-s 1 sätestatud teatist (kd II tl 123). Sellise teatise esitamist pole väitnud ka kostja. Kui kostja oleks olnud teadmises, et poolte vahel on sõlmitud tegelikult põhileping, siis poleks kostja ilmselgelt jätnud MS-st tulenevaid kohustusi täitamata.
5.4.Ka asjaolu, et hageja on eellepingu alusel tasunud ettemaksu (A T FIE 19.05.2008 ja 05.06.2008 arved summades vastavalt 30 000 krooni ja 318 600 krooni (kd I tl 13-14) ning OÜ Sõrve Puit kontoväljavõte (kd I tl 15)), ei kinnita, et pooled on sõlminud tegelikkuses raieõiguse
2-11-48708 võõrandamise või metsamaterjali üleandmise põhilepingu. Nagu kohus eelnevalt märkis polnud põhilepingu sõlmimine metsateatiste puudumise tõttu sellel hetkel õiguslikult võimalik ning selline ettemakse nähti ette eellepingus, mille pooled teadlikult sõlmisid (otsuse p-d 5.1 ja 5.3). Ka hageja poolt koostatud arvetel on märgitud, et tegemist on ettemaksega. Sellise ettemakse sätestamine eellepingus pole seadusega vastuolus.
5.6.Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VÕS § 29 lg-st 1 ja § 33 lg-st 1, leiab kohus, et hageja ja kostja vahel 19.05.2008 sõlmitud leping oli eelleping VÕS § 33 lg 1 mõttes. Ettemaksu nõude lahendamiseks puudub vajadus tuvastada, kas tegemist oli metsamaterjali võõrandamise või raieõiguse müügi eellepinguga (ringkonnakohtu otsus p 72).
6.Poolte vahel sõlmitud eellepingu p 5 sätestas, et kui müüja (kostja) ei täida talle lepinguga pandud kohustusi 5 kuu jooksul peab ta tagastama talle ostja (hageja) poolt juba tasutud summa koos intressiga 10% kuus arvestatuna ettemaksu summa jäägilt. Hageja on heitnud kostjale ette järgnevate eellepingus sätestatud kohustuste täitamata jätmist: kostja müüs M ja J kinnistult saadud metsamaterjalid teistele ostjatele ning kahjustas kinnistul kasvavat metsa või vähendas selle väärtus (hagiavalduse p-d 3, 19, kd I tl 3, 6; hageja 20.03.2012 seisukoht p 9, tl 168b-168c); kostja ei esitanud ettenähtud tähtajaks metsateatisi (hageja 10.09.2013 seisukoht p 3.2, kd II tl 163); kostja ei sõlminud hagejaga põhilepingut (hageja 08.10.2013 seisukoht p 4.2., kd II tl 178)
6.1.Sõlmitud eellepingu p-i 5 kohaselt kohustus müüja (kostja) hoiduma tegevuses, mis kahjustab kinnistul kasvavat metsa või vähendab selle väärtust, sh mitte tegema või võimaldama kolmandatel isikutel teha metsaraie töid. Hageja on väitnud (20.03.2012 seisukoht, kd I tl 168a – 168d), et vaidlusalusel ajal vedas kostja M ja J kinnistult puitu tellides omal algatusel äraveoks transpordi OPS Trans OÜ-lt ja võõrandas seejärel puidu kolmandatel isikutele Dagö Trade OÜ-le. Kohus kuulas OPS Trans OÜ esindaja U L üle kohtus tunnistajana (kd II, tl 133), kes kinnitas, et kostja on temalt metsamaterjalid äravedu tellinud ning metsamaterjali viis ta 2008 oktoober Dagö Trade OÜ-le. Tunnistaja ei osanud aga anda ütlusi selle kohta, milliselt maaküksuselt metsamaterjal pärit oli. Kust kinnistult viidatud metsamaterjal täpsemalt pärit oli, ei tõenda ka kohtule istungil esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise AKT nr 11 ning metsamaterjali veoseleht nr 00031, kuivõrd nendest nähtuvalt toimus metsamaterjali vedu 10.03.2008, st enne eellepingu sõlmimist (kd II tl 139-140). Seega ei saa nendest tõenditest teha järeldust, et kostja teostas just M ning J kinnistutel raietöid. Lisaks kuulas kohus tunnistajatena üle Toomas Kalevi (kd II tl 136), Margus Müüri (kd II tl 137) ja Valeri Põdra (kd II tl 148), kes on kostja pikaajalised sõbrad ning kes kinnitasid kõik, et 2008 aasta suvel teostas kostja metsas raietöid hoopis hageja. Kostja on kohtule 21.02.2013 eelistungil selgitanud, et tegelikkuses tegi kostja kinnistutel raietöid hageja tellimusel Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ ning veoteenust osutas Vahemetsa Puit OÜ (kd II tl 51-55). Kostja taotlusel otsustas kohus nimetatud äriühingute esindajad kohtus tunnistajana üle kuulata (27.03.2013 määrus, kd II tl 70-73). Vahemetsa Puit OÜ esindaja R K teatas kohtule 18.04.2013, et tal pole võimalik ütlusi andma tulla ning ta ise ei viibinud sellel ajal ka Saaremaal, kui töö toimus. R. K selgitab oma vastuses, et tema traktori tellis aga Sõrve Puit OÜ tööobjektile A R A L palvel (kd II tl 96-97). R. K edastas kohtule ka 25.08.2008, 13.10.2008, 11.11.2008 ka 15.12.2008 arved hagejale osutatud teenuste kohta, kuid nendest arvetest ei nähtu, millisel maaüksusel arvetel märgitud töid teostati (kd II tl 104-107). 26.08.2013 istungil loobus kostja A R ülekuulamise taotlusest (kd II tl 143-146). Küll on aga kostja esitanud kohtule Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ 20.07.2008 ja 31.10.2008 arved, millest nähtuvalt osutati hagejale M maaüksusel ning C vallas asuvalt karjalauda kinnistul raieteenust (arved esitatud 20.07.2008 ja 31.10.2008) (kd II tl 67-68). Arvestades asjas kogutud ning eelnevalt viidatud tõendeid metsaraie teostamise asjaolude kohta kostja kinnistutel peale eellepingu sõlmimist, leiab kohus, et käesoleval juhul pole tõendatud, et
2-11-48708 kostja oleks vaidlusalusel perioodil (eellepingu sõlmimisest 5 kuu jooksul) enda kinnistutel (M ja J) raietöid teostanud. Ka puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kahjustanud kinnistul kasvavat metsa või selle väärtust. Seega on tõendamata, et kostja oleks eellepingu p-s 5 sätestatud vastavat kohustust rikkunud.
6.2.Sõlmitud eellepingu p-i 5 kohaselt kohustus müüja (kostja) esitama ostjale (hagejale) metsateatised 2 nädala jooksul pärast lepingu allkirjastamist. Seega pidanuks kostja esitama hagejale M ja J kinnistute metsateatised hiljemalt 02.06.2008. Vaidlus puudub, et M kinnistu kohta väljastati metsateatis 16.06.2008 (kd II tl 87) ning J kinnistu kohta pärast eellepingu sõlmimist metsateatist kostja esitanud pole. Kohus on 17.04.2013 teinud Keskkonnaametile kohtunõude, milles ta palus väljastada metsatatised, mille alusel teostati 2008 aastal raiet kostjale kuuluvatel M ja J kinnistutel (kd II tl 92). 22.04.2013 edastas Keskkonnaamet kohtule M ja J kinnistutele väljastatud metsatatised (kd II tl 114-121). Keskkonnaameti vastusest ja selle lisadest nähtuvalt väljastati kostjale J kinnistu osas viimane metsateatis 16.01.2007, mille alusel polnud aga eellepingu sõlmimise ajal ja pärast seda enam võimalik raiet teostada (MS § 41 lg 13). Seega on rikkunud kostja eellepingu p-s 5 sätestatud kohustust – M kinnistu kohta esitatud metsatatis on esitatud kokkulepitud tähtaga rikkudes ning J kinnistu metsateatist pole üldse esitatud.
6.3.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud ka eellepingu p-s 6 sätestatud kohustust põhilepingu sõlmimiseks hiljemalt 13.06.2008 (ringkonnakohtu otsuse p 73).
7.Nagu kohus eelnevalt viitas, siis eellepingu p-st 5 tulenes, et kui müüja (kostja) ei täida talle lepingus pandud kohustusi 5 kuu jooksul, peab ta tagastama talle ostja (hageja) poolt tasutud summa koos intressiga 10% kuus arvestatuna ettemaksu summa jäägilt. Et kostja on rikkunud eellepingu p-s 5 sätestatud kohustust metsateatiste esitamise osas ning eellepingu p-s 6 sätestatud kohustust põhilepingu sõlmimiseks (otsuse p-d 6.2 – 6.3), siis on hagejal VÕS § 108 lg 1 ja eellepingu p-i 5 alusel õigus nõuda tasutud ettemaksu tagastamist.
8.Vastavalt eellepingu p-le 4 on kostja väljastanud hagejale järgnevad arved: 19.05.2008 arve nr 12 ettemaks raieõiguse võõrandamise M, J karjalauda summas 30 000 krooni (kd I tl 13), 05.06.2008 arve nr 13 ettemaks raieõiguse võõrandamise M, J karjalauda summas 318 600 krooni (sh käibemaks) (kd I tl 14). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja teinud kostjale järgnevad maksed: 19.05.2008 leping nr 2 summas 30 000 krooni, 05.06.2008 leping nr 2 summas 270 000 krooni, 11.06.2008 arve 13 lõplik tasumine summas 48 600 krooni (kd I tl 15). Kokku on seega hageja tasunud eellepingu alusel kostjale 348 600 krooni (22 276,60 eurot). Hageja on selgitanud, et ta on seoses 22.12.2008 Eesti Vabariigi ja kostja vahel sõlmitud maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning 11.03.2009 hageja ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seoses kandnud kostja eest kulusid kokku summas 46 810,14 krooni eest, kuid nimetatud summa on hageja ja kostja vahel tasaarvestatud 02.03.2009 aktiga (kd I tl 48). Kostja pole vastu vaielnud, et nimetatud kulusid poleks hageja selliselt tasaarvestanud. Et viidatud kulud on tasaarvestatud, puudub vajadus kohtul neid käsitleda. Lisaks on hageja oma ettemaksu tagasinõuet vähendanud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr 4 alusel (kd I tl 16) summas 79 488,34 krooni, millest nähtuvalt sai hageja kostjalt M kinnistult lehtpuu ümarmaterjali 410 tm. 02.03.2009 tasaarvelduse aktiga on hageja oma nõude osaliselt tasaarvestanud 12 189,86 krooni ulatuses seoses metsamaterjali võõrandamise lepinguga nr 5. Lisaks on hageja saanud kostjale kuuluva kinnisasja sundmüügilt, millel oli hageja kasuks seatud hüpoteek mh eellepingu nr 2 tulenevate nõuete tagamiseks, 132 650,82 krooni (kd I tl 50-53), mille võrra on hageja oma nõuet vähendanud. Kokku on
2-11-48708 hageja nõue seega 124 270,98 krooni (7942,35 eurot).
8.2.Kostja on väitnud, et hageja on temale kuuluvatel kinnistutel välja viinud rohkem metsamaterjali, kui seda on näha aktist nr 4 ning seetõttu saab ettemaksu tagastamise nõude tasaarvestada. Ringkonnakohus on juhtinud kostja tähelepanu sellele, et kostja pole väitnud, et ta oleks VÕS § 198 kohase avalduse hagejale tasaarvestamiseks esitanud ning samuti pole kostja teinud menetluses protsessuaalset tasaarvestusavaldust (otsuse p 77). Ka juhtis ringkonnakohus kostja tähelepanu pankrotiseaduse § 99 lg-le 1 (otsuse p 78). Kostja pole aga pärast asja menetlemise jätkamist maakohtus kohtule esitanud ei protsessuaalset tasaarvestusavaldust ega väitnud, et ta oleks varem tasaarvestusavalduse hagejale esitanud. Seega puudub kostja poolt märgitud alusel võimalus hageja nõude vähendamiseks, sh puudub seetõttu ka vajadus kohtu poolt hinnata tõendeid, mis on esitatud ja kogutud kostja väidete tõendamiseks, et hageja teostas kostja kinnistustel täiendavaid raietöid (eelkõige Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ arved (kd II tl 67-68); Vahemetsa Puit OÜ arved (kd II tl 104-107); tunnistajate ütlused (kd II tl 136-137, 148); Stora Enso Eesti AS ostuaktid (kd III tl 124)).
8.3.Et kohus on jõudnud järeldusele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eelleping ning põhileping on jäänud sõlmimata, on alusetud kostja väited, et hageja on põhilepingu esemeks olnud soorituse saanud. Üksnes eellepingu alusel polnud õiguslikult võimalik hagejal tulevikus sõlmitava, kuid sõlmimata jäänud, põhilepingu esemeks olevat sooritust saada.
8.4.Kostja viide, et hageja eellepingust tulenev nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, jääb kohtule arusaamatuks. Kostja on hea usu põhimõttele viidanud vaid üldsõnaliselt ega ole oma sellist seisukohta millegagi põhistanud.
8.5.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud eellepingu p-te 5 ja 6 (otsuse p-id 6.2. ja 6.3), siis VÕS § 108 lg 1 ning eellepingu p-st 5 tulenevalt tuleb kostjale hageja poolt tasutud ettemakse tagastada (otsuse p 7). Et hageja on oma ettemaksunõuet vähendanud ning osaliselt tasaarveldanud ning ei esine muid aluseid selle vähendamiseks (otsuse p 8.2), tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse katteks välja mõista 7942,35 eurot.
9.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ja kostja on eellepingus kokku leppinud, et kui kostja ei täida talle lepinguga pandud kohustusi 5 kuu jooksul, peab ta tagastama talle hageja poolt juba tasutud summa koos intressiga 10% kuus arvestatuna ettemaksu summa jäägilt. Hageja on hagis arvutanud intressi perioodi 12.06.2008 – 19.10.2008 kohta summalt 269 111,69 krooni (ettemaksult on maha arvestatud kostjalt saadud metsamaterjal, mis kajastub aktis nr 4). Hageja leiab, et intress 4 kuu ja 8 päeva eest on 114 820,99 krooni (7338,40 eurot) (26 911,17*4 = 107 644,68 ning 26 911,17/30*8=7176,31 krooni). Kohus nõustub hageja arvestusega intressi kohta. Ka pole kostja sellele vastu vaielnud.
10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Et kostjal tuli ettemaks tagastada kohustuste rikkumise korral 5 kuu möödudes, muutus ettemaksu tagasinõue sissenõutavaks 20.10.2008 (eelleping sõlmitud 19.05.2008), millisest päevast alates on
2-11-48708 hagejal õigus viivist kostjalt nõuda (ringkonnakohtu otsuse p 74). VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on viivisemääraks eellepingus kokku lepitud intressimäär – 10% kuus. Hageja on esitanud järgneva viivisearvestuse: • viivis ajavahemiku 20.10.2008 kuni 13.04.2009.a eest (akti alusel põhivõla osalise tasaarvestuseni) 10 % kuus summalt 269 111,66 krooni. Viivitatud päevade arv 177, viivis päevas 0,33 % (10 % kuus jagatud 30-ga) 269 111,66 kroonist, s.o 888 kr päevas. Viivis 177 päeva eest 157 176 krooni; • viivis ajavahemiku 14.04.2009.a kuni 19.03.2010 eest (kohtutäiturilt põhivõla katteks arvestatud 86611,69 kr laekumiseni (kd I tl 50)) summalt 256 921,80 krooni. Viivitatud päevade arv 340, viivis päevas 0,33 % 256 921,80 kroonist, s.o 848 kr päevas. Viivis 340 päeva eest on 288 320 krooni. • viivis 20.03.2010 kuni kohtutäiturilt 23.03.2010 põhivõla katteks arvestatud summa 37172,87 laekumiseni (kd I tl 50), s.o 4 päeva eest põhivõla jäägilt 170310,11 kr (256 921,8 -86611,69), viivis päevas 562 kr (0,33 % 170310,11-st), viivis 4 päeva eest 2248 krooni; • viivis 24.03.2010 kuni kohtutäiturilt 29.03.2010 põhivõla tasumise katteks arvestatud 8866,26 kr laekumiseni (kd I tl 50), s.o 6 päeva eest summalt 133 137,24 kr (170310,11 37172,87), viivis päevas 439 kr (0,33 % 133 137,24 -st), viivis 6 päeva eest 2634 kr. • viivis alates 30.03.2010 põhivõla jäägilt 124 270,98 kr (133 137,24 - 8866,26) on 410 krooni päevas. Sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma, arvestatuna viimase laekumise, s.o 29.03.2010 seisuga, on 450 378 krooni (28 784,40 €). Kohus nõustub hageja arvestusega viivise kohta. Ka pole kostja sellele vastu vaielnud ega selle vähendamist nõudnud.
11.Seega moodustuvad intressi ja viivise summa kokku 56 5198,99 krooni (38040,15 eurot). Kuna intressi ja viivise kogusumma ületab oluliselt põhivõla summat, nõustub hageja viivist vähendama ning on nõus selle väljamõistmisega summas 9449,99 krooni (603,96 eurot) (hagiavalduse p 17). Kostja pole hageja sellisele viivise- ning intressinõudele vastu vaielnud. Seega tuleb VÕS § 113 lg 1, § 94 lg 1 ning eellepingu p-st 5 tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 7338,40 eurot ning viivis summas 603,96 eurot. Hagi tagamise määrus
12.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pärnu Maakohtu 14.10.2011 määrusega (kd I tl 75-78) rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks ning arestist kostjale kuuluvatel arvelduskontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid kokku summas 17 482,50 euro ulatuses. Hageja on taotlenud hagi tagamise abinõu jõusse jätmist otsuse täitmist tagava abinõuna (13.10.2015 seisukoht, kd II tl 136-139). Et kohus rahuldas hagi täielikult, leiab kohus, et otsuse täitmise tagamiseks tuleb hagi tagamise abinõu jätta jõusse. Menetluskulud
13.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.