Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-48708
Tsiviilasi
OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo hagi AT vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7942 eurot 36 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. oktoobri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pankrotihalduri Indrek Lepsoo apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Vastustaja (kostja) AT (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), tehinguline esindaja Liivi Tuus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. oktoobri 2013 otsus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 Kohtu selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.12. oktoobril 2011 esitas OÜ Sõrve Puit Pärnu Maakohtule hagi AT vastu põhivõla 7942,36 euro, intressi 7338,40 euro ja 603,96 euro suuruse viivise väljamõistmiseks.
2.29. veebruaril 2012 esitas kostja vastuhagi OÜ Sõrve Puit vastu 9257 euro väljamõistmiseks. 29. oktoobril 2012 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Sõrve Puit pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 4. jaanuari 2013 määrusega jättis kohus vastuhagi läbi vaatamata ja asendas hageja OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsooga.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid sõlmisid OÜ Sõrve Puit (endise ärinimega OÜ Saare Finantspartner) ja AT 19. mail 2008 metsamaterjali võõrandamise eellepingu nr 2, millega kostja kohustus müüma ja OÜ Sõrve Puit ostma Madara kinnistult (katastriüksuse nr. 80701:002:0481, asukoht Saare maakond, Torgu vald, Kaavi küla) ja Jämaja karjalauda kinnistult (katastriüksuse nr. 80701:001:0540, asukoht Saare maakond, Torgu vald, Jämaja küla) metsamaterjali hageja kehtestatud hindadega. Kinnistutel asus mets, mille raie käigus saadud puitu soovis hageja võõrandada. Eellepingus leppisid pooled kokku, et kostja müüb ja hageja ostab metsa raieõiguse hinnaga, mille täpne summa lepitakse kokku põhilepingu sõlmimisel. Hinnakiri oli eellepingu lisaks 1. Hageja kohustus maksma metsamaterjali võõrandamise eest ettemakse 336 000 krooni järgmiselt: 19. mail 2008 30 000 krooni, 5. juunil 2008 270 000 krooni ja 9. juunil 2008 36 000 krooni. Eellepingu sõlmimisel lähtus hageja kinnistutel kasvava metsa raie tulemusel eeldatavalt saadava metsamaterjali väärtusest. Pooled leppisid kokku, et sõlmivad eellepingust tuleneva põhilepingu hiljemalt
13.juunil 2008. Põhileping jäi sõlmimata.
4.Eellepingu nr 2 alusel väljastas kostja hagejale 19. mail 2008 ettemakse arve nr 12 summas 30 000 krooni, mille OÜ Sõrve Puit tasus 19. mail 2008, ning 5. juunil 2008 ettemakse arve nr 13 summas 318 600 krooni, mille OÜ Sõrve Puit tasus kahes osas, vastavalt 5. juunil 2008 270 000 krooni ja 11. juunil 2008 48 600 krooni. Kokku tasus OÜ Sõrve Puit kostjale ettemakse 348 600 krooni (22 279,60 eurot), sealhulgas käibemaks 48 600 krooni (3106,11 eurot). Kostja registreeris end pärast eellepingu sõlmimist ja 19. mai 2008 arve nr 112 esitamist, kuid enne 5. juuni 2008 arve nr 13 esitamist käibemaksukohustuslasena.
2(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708
5.Faktiliselt müüs kostja hagejale 19. mai 2008 eellepingus nr 2 nimetatud Madara kinnistult metsamaterjali (lehtpuu ümarmaterjali) 410 tm hinnaga 79 488,34 krooni (5050,23 eurot), mille kohta pooled koostasid 11. septembril 2008 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4. Suuremas koguses Madara ja Jämaja karjalauda kinnistult OÜ-l Sõrve Puit metsamaterjali saada ei õnnestunud, sest kostja müüs ülestöötatud metsa teistele ostjatele.
6.Eellepingu nr 2 punktis 5 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei täida temale eellepingus pandud kohustusi viie kuu jooksul, peab ta tagastama OÜ Sõrve Puit poolt juba tasutud summa koos intressiga 10% kuus, arvestatuna ettemakse summa jäägilt. Viie kuu jooksul lepingu sõlmimisest, 19. maist kuni 19. oktoobrini 2008, võõrandas kostja OÜ-le Sõrve Puit metsamaterjali maksumusega 79 488,34 krooni (5050,23 eurot). Lepingu punktis 5 sätestatud tähtaja möödumisel oli tagastamisele kuuluva ettemakse jääk (põhivõlg) 269 111,66 krooni (348 600 – 79 488,34), s.o 17 199,37 eurot. Kostja kokkulepitud tähtpäevaks 19. oktoobriks 2008 OÜ-le Sõrve Puit enamsaadud ettemakset ei tagastanud.
7.Eellepingu nr 2 punktist 5 tulenevalt on kostja kohustatud maksma intressi 11. juunist kuni 19. oktoobrini 2008 summas 114 820,99 krooni (7338,40 eurot). Kostja lepingus kokku lepitud tähtaja möödumisel intressi ei tasunud.
8.Nähes, et kostja 19. mai 2008 eellepinguga võetud kohustusi ei täida, asus hageja aktiivselt otsima võimalusi enammakstud ettemakse tagasisaamiseks. 19. novembril 2008 sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud eellepingu, millega võtsid kohustuse sõlmida hüpoteegi seadmise lepingu. Lepingu esemeks oli kostja poolt tulevikus Eesti Vabariigilt omandatav Saaremaal Torgu vallas Mõntu külas asuv Hellamäe kinnistu (katastritunnusega 80701:002:0489). Eellepingu sõlmimisega kohustus kostja koormama lepingu eseme hageja kasuks hüpoteegiga summas 500 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et hüpoteegiga on tagatud poolte vahel 19. mai 2008 eellepingust nr 2 tulenevad nõuded, aga ka muud poolte vahel sõlmitud ja võimalikest tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest tulenevad nõuded.
9.22. detsembril 2008 sõlmisid Eesti Vabariik ja kostja maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli Saaremaal Torgu vallas Mõntu külas asuv Hellamäe maaüksus (katastritunnusega 80701:002:0489). Kinnistu ostuhinna kohustus kostja riigile tasuma järelmaksuga.
10.Kuna OÜ Sõrve Puit oli huvitatud 19. novembril 2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise eellepingu realiseerimisest, kostjal endal puudusid aga rahalised vahendid Hellamäe maaüksuse omandamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja tehingutega seotud kulude kandmiseks, tegi OÜ Sõrve Puit kostja huvides Hellamäe kinnistu omandamiseks vajalikud kulutused: hüvitas 16. detsembril 2008 riigile Hellamäe katastriüksuse moodustamise kulud 3494,34 krooni (223,33 eurot); tasus 17. detsembril 2008 maa erastamise korraldamise kulud 854 krooni (54,58 eurot); maksis 22. detsembril 2008 riigilõivu kostja kinnistusraamatu toimingutelt 214 krooni (13,68 eurot); tasus 22. detsembril 2008 sularahas notari Gerda Pitkale 22. detsembri 2008 Hellamäe kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamise ning ärakirjade valmistamise ja kinnitamise eest notaritasu 1176, 50 krooni (75,19 eurot). Kulutused kokku 5738,84 krooni (366,78 eurot).
3(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708
11.11. märtsil 2009 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega leppisid kokku OÜ Sõrve Puit kasuks hüpoteegi seadmises Saare maakonnas Torgu vallas Mõntu külas asuvale Hellamäe kinnistule (kinnistusraamatu registriosa nr 3556534). Hüpoteegisumma oli lepingu järgi 500 000 krooni, hüpoteegiga tagati kõiki OÜ Sõrve Puit nõudeid kostja vastu, mis tulenevad poolte vahel 19. mail 2008 sõlmitud metsamaterjali võõrandamise eellepingust nr 2, aga ka sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslepingutest, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel kohustus Hellamäe kinnistu igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras. Lepingu p 9.1 kohaselt pidi hüpoteegi lepingu sõlmimise kulud kandma kostja. Kostjal rahaliste vahendite puudumise tõttu tasus tehingukulud OÜ Sõrve Puit, makstes notaritasu 867,30 krooni ja riigilõivu kinnistusraamatu toimingutelt 404 krooni, kokku 1271,30 krooni (81,25 eurot).
12.Kostja ei täitnud riigiga 22. detsembril 2008 sõlmitud maa müügilepingust tulenevaid väljaostumakseid nõuetekohaselt, seades sellega ohtu tagatisvarale sissenõude pööramise võimaluse ja ohustades sellega OÜ Sõrve Puit huve. Välistamaks riigi poolt hüpoteegiga koormatud kinnistule sissenõude pööramise, tasus OÜ Sõrve Puit kostja kohustuste täitmiseks Hellamäe maaüksuse väljaostumakseid kokku 39 800 krooni (16. detsembril 2008 9000 krooni ja 13. märtsil 2009 30 800 krooni), s.o 2543,68 eurot.
13.OÜ Sõrve Puit on teinud rahalisi makseid kostja huvides ja on tegutsenud kostja kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 ja § 1023 lg 1 kohaselt oli OÜ Sõrve Puit õigustatud nõudma, et kostja (soodustatud isik) hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulud kokku 46 810, 14 krooni (2991, 17 euro) ulatuses.
14.2. märtsil 2009 sõlmisid pooled metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 5, millega kostja võõrandas OÜ-le Sõrve Puit Hellamäe kinnistul kasvavat metsa müügihinnaga 59 000 krooni. Nimetatud lepingu alusel kostjale väljamaksmisele kuuluva summa tasaarvestas OÜ Sõrve Puit 2. märtsi 2009 tasaarvelduse aktiga oma nõudega kostja vastu ja luges tasaarvestuse tulemusel tasutuks kostja huvides asjaajamisel tehtud kulud 46 810,14 krooni ning 19. mai 2008 eellepingust nr 2 tuleneva põhivõla 12189,86 krooni. Tasaarvelduse järgselt jäi põhivõla jäägiks 256 921,80 krooni (16420,38 eurot).
13.aprilli 2009 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga kinnitasid pooled, et raietööd on vastavalt lepingule teostatud.
15.Vaatamata korduvatele suulistele ettepanekutele võlgnevus tasuda kostja oma võlgnevust ei likvideerinud. 23. aprillil 2009 esitas OÜ Sõrve Puit kohtutäiturile Svetlana Põllule täitmisavalduse 11. märtsil 2009 sõlmitud hüpoteegilepingust tulenevalt täitemenetluse algatamiseks ja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitemenetluses müüs kohtutäitur Hellamäe kinnistu enampakkumisel. Kohtutäituri vahendusel laekus OÜ-le Sõrve Puit kostja kinnistu müügist ajavahemikus 19. kuni 29. märtsini 2010 kokku 132 650,82 krooni, mille arvel luges OÜ Sõrve Puit tasutuks 19. mai 2008 eellepingu p 2 alusel arvestatud põhivõla. Põhivõla jääk on pärast hüpoteegiga koormatud kinnistu realiseerimist 124 270,98 krooni (7942,36 eurot).
16.19. mai 2008 eellepingu nr 2 punktis 5 leppisid pooled kokku intressi 10% kuus arvestatuna ettemaksu summa jäägilt, st viivisemäärana kohaldub lepinguga ette nähtud 4(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 intressimäär 10% kuus. Sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma, arvestatuna viimase laekumise 29. märtsi 2010 seisuga, on 450 378 krooni (28 784,40 eurot).
17.Lähtudes asjaolust, et intressi ja viivise kogusumma ületab oluliselt põhivõla summat, vähendas OÜ Sõrve Puit kostjalt nõutavat viivise summat ja soovis kostjalt lisaks intressile viivise 9449, 99 krooni (603,96 eurot) väljamõistmist, st OÜ Sõrve Puit soovis kostjalt intressi ja viivise väljamõistmist kokku põhivõlaga võrdses summas.
18.16. märtsil 2011 esitas OÜ Sõrve Puit esindaja kostjale nõude võlgnevuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuid kostja tähtkirja vastu ei võtnud. Kostja vastuväited
19.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
20.Lepingudokument, mille alusel hageja kostjalt raha nõuab, on vastuoluline. Selle pealkirjaks on metsamaterjali võõrandamise eelleping nr 2, aga lepingu punktis 1 on OÜ Sõrve Puit nimetatud kasvava metsa raieõiguse omandajaks (ostjaks) ning kostjat kasvava metsa raieõiguse võõrandajaks (müüjaks). Lepingu punktis 2 on märgitud, et müüja müüb ja ostja ostab Torgu valla Kaavi külas asuvalt Madara kinnistult ja sama valla Jämaja külas asuvalt Jämaja karjalauda kinnistult metsamaterjali. Lepingu punktis 4 on märgitud, et müüja müüb ja ostja ostab lepingus nimetatud kinnistutelt metsa raieõiguse hinnaga, mille täpne suurus lepitakse kokku põhilepingu sõlmimisel ja et ostja poolt teostatakse metsamaterjali võõrandamise eest eelpool nimetatud kinnistutelt ettemaksu 336 000 krooni. Lepingu p 5 teise lause kohaselt kohustus müüja esitama ostjale raie teostamist lubavad metsateatised kahe nädala jooksul pärast lepingu allkirjastamist, seega eeldati, et raiuma hakkab OÜ Sõrve Puit.
21.19. mail 2008 sõlmisid pooled lepingu eelnimetatud kinnistutel kasvava metsa raieõiguse OÜ-le Sõrve Puit müümise kohta, sest kokkuleppe kohaselt oli õigustatud nimetatud kinnistutelt metsa raiuma OÜ Sõrve Puit, mitte kostja. Lepingu p 5 kohaselt oli müüja (kostja) kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab kinnistul kasvavat metsa või vähendab selle väärtust, sealhulgas mitte tegema või võimaldama kolmandatel isikutel teha metsaraietöid. Seega oli kostjal 19. mai 2008 lepingu kohaselt keelatud nimetatud kinnistutel metsa raiumine ning kostja ei ole ka seda teinud. Raied teostas OÜ Sõrve Puit poolt esitatud tellimuse alusel Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ ja raiutud metsamaterjali väljaveo tegi teenustööna Vahemetsa Puit OÜ. Kinnistutelt saadud metsamaterjali müüs OÜ Sõrve Puit Stora Enso Eesti AS-ile.
22.See, et pooled käsitlesid nende vahel 19. mail 2008 sõlmitud lepingut kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguna, nähtub ka järgmistest dokumentidest. 19. mail 2008 väljastas kostja OÜ-le Sõrve Puit 30 000 krooni tasumiseks arve nr 12 ja 5. juunil 2008 318 600 krooni tasumiseks arve nr 13. Mõlemal arvel on kauba nimetuse lahtrisse märgitud, et kaubaks on raieõiguse võõrandamine Madara ja Jämaja karjalauda kinnistutelt. OÜ Sõrve Puit tasus arved, aktsepteerides sellega arvetele märgitud kaupa. Poolte poolt 11. septembril 2008 koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 4 on samuti märgitud, et 19. mail 2008 sõlmitud leping on kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping.
23.OÜ Sõrve Puit poolt 2008.a mai- ja juunikuus kostjale kasvava metsa raieõiguse ettemaksena tasutud 348 600 krooni lugesid pooled Madara ja Jämaja karjalauda 5(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 kinnistul kasvanud ning OÜ-le Sõrve Puit võõrandatud metsa müügihinnaks, mis muuhulgas avaldus ka selles, et kostja ei teinud OÜ-le Sõrve Puit takistusi talle kuuluvatel kinnistutel raie tegemisel. Kuna pooled ei ole sõlminud eellepingut metsamaterjali müümise kohta ning OÜ Sõrve Puit ei ole ka tasunud kostjale metsamaterjali eest ettemakset, puudub hageja nõuetel alus. Esimese astme kohtu otsus
24.Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Vaidlust ei saa olla selle üle, et nõude aluseks olev leping on eelleping. Vaidlus on selle üle, milles on pooled leppinud kokku eellepingu sõlmimisel. Kuna lepingu sõnastus on vastuoluline ja vaheldumisi on selles kasutatud mõisteid metsamaterjali müük ja raieõiguse müük, siis on vaja välja selgitada poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel. Kui see ei ole selge, siis tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltele sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-3504).
26.Lepingupooled on püüdnud lepingu eset käsitleda erinevalt. Kui hageja väitel sõlmiti eelleping metsamaterjali ostuks-müügiks, siis kostja tõlgendab lepingut kui raieõiguse müügi lepingut. On õige, et leping on pealkirjastatud metsamaterjali võõrandamise lepinguna. Samas on lepingu pooltena märgitud "kasvava metsa raieõiguse võõrandaja (müüja)" ja "kasvava metsa raieõiguse omandaja (ostja)". Lepingu esemeks on märgitud, et müüja müüb ja ostja ostab müüja kinnistutelt Madara ja Karjalauda metsamaterjali ostja kehtestatud hindadega. Kinnistutel asub mets, mille raie käigus saadavaid sortimente ostja soovib võõrandada. Lepingu hinnakokkuleppes märgiti taaskord, et müüa müüb ja ostja ostab lepingus nimetatud kinnistutelt metsa raieõiguse hinnaga, mille täpne summa lepitakse kokku põhilepingu sõlmimisel. Ostja poolt teostatakse metsamaterjali võõrandamise eest eelpoolnimetatud kinnistutelt ettemaksu 336 000 krooni. Lepingu punktis 5 on müüjale (kostja) pandud kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab kinnistul kasvavat metsa või vähendab selle väärtust, sealhulgas mitte tegema või võimaldama kolmandatel isikutel teha metsaraie töid.
27.See tähendab, et tegemist on lepinguga, millest ei selgu poolte ühine tahe ja seda põhjusel, et lepingu punktid on vastuolulised, leping sisaldab klausleid nii metsamaterjali müügi kui raieõiguse müügi lepingust. Usutavad ei ole AL ütlused, et lepingus on vasturääkivused seetõttu, et aluseks võeti raieõiguse võõrandamise leping ja selle baasil koostati metsamaterjali müügi leping. On üheselt selge, et iga mõistlik isik oleks metsamaterjali müügi lepingu koostamiseks kasutanud ka vastavat baasmaterjali. Pigem jääb mulje, et lepingut püütigi võimalikult ebaselgelt sõnastada, et põhilepingu vormistamiseks jätta endale võimalusi.
28.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud metsaseadus (MS) nägi ette, et metsamaterjali müügi puhul määratakse ära ka metsamaterjali kogus ja sortiment, mida võõrandatakse. Raieõiguse müügi puhul seda vaja ei olnud. Pooled eellepingus metsamaterjali kogust ei määranud, mis annab tunnistust sellest, et sooviti võõrandada mõlema lepingus nimetatud kinnistu raieõigust. Ka asjaolu, et nn raieõiguse omandaja soovis keelata kinnistute omanikul endal raie tegemise nendel kinnistutel, kinnitab, et müüdi raieõigust, vastasel juhul ei oleks piirangut vaja olnud ja pigem oleks olnud vajalik keeld müüa metsamaterjali teistele ostjatele.
6(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708
29.Raiet teostati metsas OÜ Sõrve Puit tellimisel. Seda kinnitavad ka tunnistajate VP ja TK ütlused, et kostja kinnistutel tegid raiet „mandri mehed“, kes tegid tööd AL tellimusel. Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ arvetest selgub, et raieteenust Madara ja Karjalauda maaüksusel tehti OÜ Sõrve Puit tellimusel. Ka on RK esitanud kohtule Vahemetsa Puit OÜ poolt metsamaterjali väljaveo eest OÜ-le Sõrve Puit esitatud arved.
30.Kuna lepingus ei lepitud kokku metsamaterjali kogust ega sortimenti, OÜ Sõrve Puit võttis kostjalt üle raieõiguse nimetatud kinnistutel ja seda ka teostas, keelates raieõiguse võõrandajal raie nendel kinnistutel, siis on eelleping käsitletav raieõiguse müügi eellepinguna.
31.On õige, et lõpliku hinna pidid pooled kokku leppima põhilepingus. Enne seda kohustus raieõiguse omandaja tegema raieõiguse võõrandajale ettemakse 336 000 krooni. Selleks esitas kostja OÜ-le Sõrve Puit arved raieõiguse võõrandamise eest, mis omakorda kinnitab, et kostja tahe oli võõrandada raieõigus nendel kinnistutel. Nagu selgub konto väljavõttest, maksis OÜ Sõrve Puit kostjale kokku 348 600 krooni e 12600 krooni rohkem kui esialgselt kokku lepiti. Miks arved esitati sellises summas, ei ole selge.
32.Kuigi poolte tahe lepingu sõlmimisel võis olla erinev, saab eellepingut, arvestades seda, millised on lepingu olulised tingimused, tõlgendada raieõiguse võõrandamise lepinguna.
33.Asja kohtuliku menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kostja eellepinguga p-s 5 võetud kohustusi rikkus. Kinnitust ei leidnud hageja väide, et kostja võõrandas lepingus märgitud kinnistutelt raiutud metsamaterjali kolmandatele isikutele ning et kostja tegi ise nendelt kinnistutelt raiet, sest tunnistajate ütlused seda ei kinnitanud. Keskkonnaamet esitas mõlema kinnistu metsateatised. Karjalauda kinnistu metsateatis on väljastatud 2007.a ja lubab raiet umbkaudu 221 tm. Madara kinnistu metsateatis on kinnitatud 16. juunil 2008. a. ehk paar nädalat peale lepingus märgitud kahenädalast tähtaega ja lubab raiet umbkaudu 322 tm. Neid koguseid kinnitavad ka Saare maavalitsuse kirjad kostjale. Seega kokku 543 tm. Isegi kui 2007.a väljastatud metsateatis oli selleks ajaks kehtetu ja teatised esitati peale eellepingus märgitud tähtaega, oli raieõiguse ostjal teatiste esitamise järel võimalik saada selgust võimalikest raiemahtudest nimetatud maaüksustel.
34.OÜ Sõrve Puit esitas 10. märtsil 2008 koostatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti ja veoselehe 20,75 tm üleandmise kohta kostja poolt, kuid üleandmine toimus enne eellepingu sõlmimist ega oma seetõttu antud asjaga puutumust.
35.Õige on hageja väide, et raieõiguse võõrandamise põhilepingut ei olnud võimalik sõlmida raieõiguse puudumise tõttu, kuid kostjale väljastatud metsateatise alusel oli võimalik lepingusse märkida nii raie liik kui maht. Pooled seda teinud ei ole. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja oma eellepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja on kohustatud ettemakse tagastama.
36.Esitatud tõendite põhjal võib öelda, et ka eellepingus oli võimalik kokku leppida raie iseloom ja orienteeruvalt väljaraiutav kogus ja seetõttu ei saa põhjendatuks lugeda hageja väidet, et kostja on müünud talle vähem metsamaterjali kui ettemaksega kaeti. Eellepingu lisas 1 lepiti väidetavalt kokku metsamaterjali hinnad. Samas selgub
11.septembri 2008 metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise aktist nr 4, millega pooled 7(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 kinnitasid 410 tm metsamaterjali üleandmise hinnaga 164,30 krooni kogumaksumusega 67 363 krooni, s.o hinnaga 193,75 krooni/tm, et OÜ Sõrve Puit eellepingule lisatud hinnakirja ei aktsepteerinud: lehtpuu ümarmaterjali sellist hinda hinnakiri ette ei näe, kui tegemist ei olnud haava paberipuuga, seda aktis aga märgitud ei ole. See on omakorda tõendiks, et tegelikult ei müüdud eellepinguga metsamaterjali, vaid võõrandati raieõigust. Põhjendatud ei ole AL selgitus, et kuna küttepuu jäi kostjale endale, siis kujunes ümarpalgi hind madalamaks kui esialgu kokku lepiti.
37.Metsamaterjali väljavedu teostanud firma Vahemetsa Puit esitas OÜ-le Sõrve Puit arve 1033 tm väljaveo kohta. Kuna arvetel on märkimata maaüksuste nimetused, ei saa üheselt väita, et see kogus veeti välja eellepingus märgitud maaüksustelt. Kuna kohus küsis ettevõtte esindajalt just nende kinnistutega seotud teenuste arveid, võib öelda, et need tehti just nendel maaüksustel, v.a 255 tm, mis toodi välja Välja-Ado maaüksuselt (1033 – 255 = 778 tm), mis annab aluse põhjendatud kahtluseks, et tegelikult saadi kostja maaüksustelt rohkem metsamaterjali kui see on fikseeritud materjalid üleandmisvastuvõtmise aktis nr 4.
38.Metsateatisi arvestades ei saanud OÜ Sõrve Puit oodata, et saab maaüksustelt oluliselt suuremas koguses metsamaterjali, kui see oli märgitud metsateatistes. Lõuna-Eesti Metsatööde OÜ arvete kohaselt tehti kahel maaüksusel raiet kokku 538 tm. Sellega on tõendatud, et raie ja väljaveo maaüksustelt teostas OÜ Sõrve Puit. Kui arvestada selle väärtus sama hinnaga, kui seda arvestas OÜ Sõrve Puit, on maksumus 88 393,40 krooni. Samas ei saa seda hinda pidada õiglaseks ja põhjendatuks ja kui OÜ Sõrve Puit soovis arveldada metsamaterjali eest eellepingu lisana kinnitatud hinnakirja alusel, peaks hind olema kordi kõrgem (vähemalt 275 kuni 650 krooni). Samas ei ole OÜ Sõrve Puit nimetatud hinnakirjast kinni pidanud. Ka ei ole OÜ Sõrve Puit ilmselgelt akteerinud kogu väljaveetud materjali (778 tm), mistõttu ei ole selge, millises sortimendis puiduga oli tegu.
39.OÜ Sõrve Puit on põhivõla kujunemist kirjeldanud järgmiselt: ettemaksest 348600 krooni tuleb maha arvata maaüksustelt raiutud metsamaterjali väärtus 538 tm = 88 393, 40 krooni, jääb 260 206,60 krooni. Metsamaterjali müügilepingu nr 5 täitmise tulemusena tasaarvestati võlg 12 189,86 krooni ulatuses, seega jääk 248016, 74 krooni, millest tuleb maha arvata täitemenetluses laekunud 132 650,82 krooni, seega peaks nõude jääk olema 115 365,92 krooni (7373,23 eurot).
40.Selline arvestuslik käik oleks mõeldav juhul, kui tegemist oleks metsamaterjali võõrandamise eellepinguga. Nagu on tuvastatud, saab eellepingut tõlgendada kui raieõiguse võõrandamise eellepingut. Esitatud tõendite põhjal võib öelda, et OÜ-l Sõrve Puit ei saanud olla õigustatud ootust saada kõnealustelt kinnistutelt rohkem metsamaterjali, kui ta seda sealt raius. Selles pidi AL tema kogemusi arvestades ka enne eellepingu sõlmimist veenduma, kui ta maaüksused üle vaatas. Igal juhul ei saanud ta loota sellele, et saab mõlemal maaüksusel teha lageraie. Seega pidi ta ettemakse tegemisel ka sellega arvestama.
41.Isegi kui lepingut saaks käsitleda metsamaterjali võõrandamise eellepinguna, on hageja nõue ebaselge ja põhjendamata just eeltoodud asjaolusid arvesse võttes: kogu väljaveetud kogus on akteerimata, selge ei ole saadud sortiment, kogus ja selle hind. Arvesse võttes tammepalgi hinnakirjas toodud hinda (1066 krooni/tm) ja seda, et tamme
8(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 oli kinnistutel kostja hinnangul suhteliselt suures mahus, ei saa üheselt väita, et ettemakse tehti oluliselt suuremas mahus, kui oli saadud metsamaterjali väärtus.
42.19. novembri 2008 hüpoteegi seadmise eellepingu alusel on hüpoteegiga tagatavateks nõueteks omaniku (kostja) ja hüpoteegipidaja (OÜ Sõrve Puit) vahel sõlmitud laenulepingutest ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevad nõuded, samuti
19.mail 2008 sõlmitud metsamaterjali võõrandamise eellepingust nr 2 tulenevad nõuded. Kas OÜ-l Sõrve Puit sel hetkel ka tegelikult mingeid nõudeid kostja vastu oli, ei ole kontrollitud, vastasel juhul peaks eeldama, et eellepingusse märgitaks kasvõi lepingujärgsete põhinõuete suurused. Lisaks sellele on pooled varasemalt sõlminud lepinguid ja teinud tasaarvestusi (nt Hellamäe kinnistult saadava materjali müük). Hüpoteegi seadmise lepingu täitmisel nõuete alusdokumente ei kontrollitud. Seega ei saa lugeda põhjendatuks hageja väidet, et hüpoteegi seadmise lepinguga on kostja OÜ Sõrve Puit eellepingust tulenevat nõuet tunnistanud.
43.Kuna kohus ei tuvastanud kostjapoolset eellepingust tulenevate kohustuste rikkumist, ei saa aktsepteerida ka intressinõuet, mis kaasneks kohustuste rikkumise tõttu tagastamisele kuuluva ettemakse viivitusega tagastamisega. Apellatsioonkaebus
44.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
45.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise võlasuhte ebaõigesti. Pooled vaidlesid maakohtus eelkõige selle üle, kas eellepingu näol on tegemist metsamaterjali võõrandamise eellepinguga või raieõiguse võõrandamise lepinguga. Teisisõnu vaidlesid pooled nii eellepingu õigusliku iseloomu kui ka selle üle, millise põhilepingu liigiga (metsamaterjali või raieõiguse võõrandamise leping) on eelleping seotud. Eellepingul rajaneva võlasuhte õigeks kvalifitseerimiseks tuli maakohtul eellepingut tõlgendada, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 75 sätestatud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest ja VÕS § 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest eesmärgiga välja selgitada eellepingu sisu.
46.Kohtuotsuse põhjendava osa kohaselt kvalifitseeris kohus eellepingu raieõiguse võõrandamise eellepinguks. Seega nõustus maakohus eellepingut kvalifitseerides osaliselt mõlema poole käsitlusega. Kohus nõustus hagejaga selles, et tegemist on eellepinguga VÕS § 33 tähenduses ja kostjaga selles, et eelleping on põhilepingu liigina seotud raieõiguse võõrandamise lepinguga (st mitte metsamaterjali võõrandamise lepinguga).
47.Maakohus kvalifitseeris eellepingu õigesti eellepinguks VÕS § 33 mõttes, kuid ekslik, nõuetekohaselt põhjendamata ja esitatud tõenditega vastuolus on järeldus, mille kohaselt tegu on raieõiguse võõrandamise eellepinguga. Poolte ühine tegelik tahe oli sõlmida metsamaterjali võõrandamise eelleping, see nähtub üheselt nii eellepingu sõlmimise asjaoludest, eellepingu sisust kui ka poolte poolt eellepingule pärast selle sõlmimist antud tõlgendusest.
48.Kohtuotsuse põhjendavas osas märkis kohus õigesti, et eellepingu sõnastus on vastuoluline, kuna eellepingus on üheaegselt viidatud nii metsamaterjali võõrandamisele kui ka raieõiguse võõrandamisele, järeldas sellest aga ebaõigesti, et 9(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 eellepingu poolte ühist tegelikku tahet (VÕS § 29 lg 4) ei olegi võimalik välja selgitada. Lepingupoolte tahet lepingu sõlmimisel kirjeldab eelkõige lepingu pealkiri. Eelleping pealkirjastati kui "METSAMATERJALI VÕÕRANDAMISE EELLEPING nr. 2". Läbivalt suure tähega kirjutatud eellepingu pealkiri ei saanud eellepingu sõlmimisel jääda kostjale märkamata, mistõttu pidi kostja eellepingut sõlmides mõistma, et tegemist on just metamaterjali (mitte raieõiguse) võõrandamise eellepinguga. Sama nähtub lisaks eellepingu punktidest 2 ja 4, kus kasutatakse põhilepingu eset kirjeldades mõistet "metsamaterjal". Eellepingu sõlmimise ajal kehtinud MS § 28 lg 2 kohaselt on metsamaterjal langetatud puu ja puutüvi ning puutüve järkamisel saadud tüveosa. Pikaajalise metsaomanikuna oli kostja kindlasti suuteline mõistma metsamaterjali ja raieõiguse erinevusi.
49.Tunnistaja AL märkis eellepingu sõnastuse vastuolulisust selgitades, et eelleping vormistati raieõiguse võõrandamise lepingu põhjale ning inimliku eksituse tõttu jäi mõiste "raieõigus" kõigis eellepingu punktides mõistega "metsamaterjal" asendamata. Seega tuleb eellepingus sisalduvaid viiteid raieõigusele käsitleda ebaõige tähistusena VÕS § 29 lg 2 mõttes. 19. novembril 2008 (s.o 7 kuud pärast eellepingu sõlmimist) sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud vormis hüpoteegi seadmise eellepingu, mille punktis 3.1.2 nimetatakse eellepingut metsamaterjali võõrandamise eellepinguks. Selle lepingu sõlmimisel osales kostja isiklikult, kes eellepingu allkirjastamisel nõustus, et poolte vahel sõlmitud eelleping on metsamaterjali võõrandamise eelleping.
50.Maakohus jättis eellepingu kvalifitseerimisel nimetatud tõendid kas üldse hindamata või põhjendamatult arvestamata. Otsusest ei selgu, miks ei ole eellepingu pealkirjast (koosmõjus selle sisu ja maakohtule esitatud muude tõenditega) võimalik tuletada poolte tahet sõlmida metsamaterjali võõrandamise eelleping. Hüpoteegi seadmise eellepingu sisu maakohus eellepingu kvalifitseerimisel üldse ei arvestanud ja tunnistaja AL ütlusi ei pidanud usutavaks, kuna mõistlik isik oleks kohtu arvates metsamaterjali võõrandamise lepingu koostamiseks kasutanud ka vastavat baasmaterjali. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 5 teine lause ei võimalda tunnistaja ütluse arvestamata jätmist üksnes põhjusel, et tunnistaja käitumine ei olnud kohtu hinnangul mõistlik. AL ütlused selgitavad usaldusväärselt eellepingu sätete vastuolulisust. Täielikult põhjendamata on maakohtu järeldus, et eellepingut püütigi võimalikult ebaselgelt sõnastada, et põhilepingu vormistamiseks jätta endale võimalusi, sest viidatud ei ole ühelegi tõendile, millest see nähtuks.
51.Põhjendused, millest lähtudes kvalifitseeris maakohus eellepingu raieõiguse võõrandamise eellepinguks, on asjakohatud ja sisuliselt ebaõiged. Asjaolust, et eellepingus ei sätestatud metsamaterjali kogust ega sortimenti, ei saa kuidagi järeldada, et eelleping on raieõiguse võõrandamise eelleping. MS ei sätesta nõudeid metsmaterjali ega raieõiguse võõrandamise eellepingule. Seega ei pidanud eelleping vastama selle sõlmimise ajal kehtinud MS § 37 lg-st 8 tulenevatele nõuetele, sh ei pidanud metsamaterjali võõrandamise eellepingus märkima tulevikus sõlmitava metsamaterjali võõrandamise lepinguga võõrandatava metsamaterjali kogust ega sortimenti. Eellepingu sõlmimise päeval ei saanud põhilepinguna sõlmida ei metsamaterjali võõrandmise lepingut ega raieõiguse võõrandamise lepingut, kuna kostjal puudus raieõigus ja selle tõttu ei olnud eellepingu sõlmimise ajal teada metsamaterjali kogus sortimentide ja puuliikide lõikes (metsamaterjali võõrandamise lepingu sisunõue vastavalt MS § 37 lg 8 p-le 4) ega raie liik, raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja raie hinnanguline maht tihumeetrites (raieõiguse võõrandamise lepingu sisunõuded 10(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 vastavalt MS § 37 lg 6 p-dele 4 ja 5). Ebaõige ja MS § 37 lg 6 p-ga 5 vastuolus on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole raieõiguse võõrandamise lepingus metsamaterjali koguse märkimine vajalik, sest selle kohaselt tuleb taolises lepingus näidata raie hinnanguline maht tihumeetrites. See näitab langetatavate puude kogust. Langetatud puu on MS § 28 lg 2 kohaselt metsamaterjal. Seega tuleb nii metsamaterjali kui raieõiguse võõrandamise lepingus näidata metsamaterjali kogus, mistõttu ei saa selle eellepingus märkimata jätmisest kuidagi järeldada, et tegemist on raieõiguse võõrandamise eellepinguga.
52.Arusaamatu on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole raie teostamise piiramine metsamaterjali võõrandamise korral vajalik, mistõttu viitab taolise piirangu sätestamine eellepingu punktis 5 sellele, et sõlmiti raieõiguse võõrandamise eelleping. Eellepingu p 2 kohaselt soovis kostja põhilepingu sõlmimisel võõrandada Madara ja Jämaja Karjalauda kinnistutel asuva metsa raie käigus saadavat metsamaterjali. Seetõttu oli OÜ Sõrve Puit metsamaterjali potentsiaalse omandajana huvitatud, et Madara ja Jämaja Karjalauda kinnistutel kasvav mets ning kostja õigused selle metsa suhtes säiliksid kuni põhilepingu sõlmimiseni. Kui kostja oleks enne põhilepingu sõlmimist võõrandanud Madara ja Jämaja Karjalauda kinnistutel kasvava metsa raieõiguse, ei oleks kostjal põhilepingu sõlmimisel olnud võimalik OÜ-le Sõrve Puit nendelt kinnistutelt saadavat metsamaterjali võõrandada. Raie teostamise piiramine tagas, et olukord kinnistutel asuvas metsas enne põhilepingu sõlmimist ei muutu ning raie teostamise kaudu saadav metsamaterjal võõrandatakse põhilepingu sõlmimisel tõepoolest OÜ-le Sõrve Puit.
53.Eellepingu sisu puudutavad põhjendused on vastuolulised. Kohus leidis, et eellepingust ei selgu poolte ühine tahe, kuna eellepingu sätted on vastuolulised, samas on kohus just nendele samadele vastuolulistele ja eellepingu poolte ühise tahte väljaselgitamist takistavatele sätetele tuginedes leidnud, et lepingut tuleb tõlgendada raieõiguse võõrandamise eellepinguna. Kui maakohus leidis, et eellepingu sisu on vastuoluline ega võimalda poolte ühise tahte väljaselgitamist, pidanuks maakohus eellepingu kvalifitseerima teiste kohtule esitatud tõendite alusel või põhjendama, miks tuleb eellepingu kvalifitseerimisel eelistada tõlgendust, mis on kooskõlas ühtede eellepingu sätetega, kuid vastuolus teiste eellepingu sätetega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.
54.Esitatud hagi esemeks oleva nõude lahendamise seisukohast ei oma tähtsust see, kas tegemist on metsamaterjali või raieõiguse võõrandamise eellepinguga. Oluline on üksnes asjaolu, et tegemist on eellepinguga. Kuna maakohus leidis õigesti, et sõlmiti eelleping ning põhilepingu sõlmimist kohus ei tuvastanud, on eellepingust tulenev põhikohustus sõlmida põhileping eellepingus kokku lepitud tingimustel täitmata, mistõttu tuleb kostjal eellepingu alusel OÜ-lt Sõrve Puit saadud ettemakse tagastada. Eellepingu täitmist ei saa hinnata selle järgi, kas kostja on või ei ole täitnud metsamaterjali või raieõiguse võõrandamise lepingust tavapäraselt tulenevad metsamaterjali või raieõiguse võõrandaja kohustused. Eellepingu täimist saab hinnata üksnes selle järgi, kas põhileping (metsamaterjali või raieõiguse võõrandamise leping) sõlmiti või mitte.
55.Kuna eellepingust ei tulene põhilepingule omaseid kohustusi ning maakohus ei ole põhilepingu sõlmimist tuvastanud, ei ole kohtuotsuse põhijäreldusega, et tegemist on eellepinguga, võimalik seostada otsuses sisalduvat raie teostamist ning metsamaterjali väljavedu puudutavat arutluskäiku. Raie teostamine ja metsamaterjali väljavedu 11(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 eellepingu alusel ei ole võimalik. Maakohus ei tuvastanud, kelle vahel ning millisel alusel (VÕS § 3) tekkinud võlasuhetega seoses kirjeldatud raiet ja metsamaterjali väljavedu teostati või millist tähendust omavad raie teostamise ja metsamaterjali väljaveo asjaolud hageja eellepingul rajaneva nõude lahendamisel.
56.Eellepingu punktist 5 tulenevalt kohustus kostja OÜ Sõrve Puit poolt tasutud ettemakse tagastama muuhulgas juhul, kui põhilepingut ei sõlmita viie kuu jooksul. Kuna põhilepingut ei sõlmitud, on kostja osundatud kohustuse tekkimise eeldused täidetud.
57.Maakohus jagas hagi rahuldamata jättes tõendamiskoormise ebaõigesti. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtub, et kohus jättis hageja nõude rahuldamata, kuna kostja maaüksustelt saadud metsamaterjali kogus, sortiment ja hind ei ole selge. Seega asus kohus sisuliselt seisukohale, et hageja esitatud ettemakse tagastamise nõuet ei saa rahuldada, kuna hageja ei tõendanud, kas ja millises ulatuses sai OÜ Sõrve Puit ettemakse tagastamise nõude tasaarveldada kostja poolt OÜ-le Sõrve Puit üle antud metsamaterjali eest tasumisele kuuluvate summadega.
58.Arvestades Riigikohtu selgitusi tõendamisekoormise jaotuse kohta rahalise nõude esitamisel, pidi kostja juhul, kui OÜ Sõrve Puit tõendas raha võlgnikule ülekandmise, tõendama, et OÜ-l Sõrve Puit ei ole õigust raha tagasi saada. Nii pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Teisisõnu pidanuks kostja hageja nõude tõrjumiseks tõendama, et OÜ-l Sõrve Puit ei ole õigust ettemakset tagasi saada muuhulgas põhjusel, et kostja saab ettemakse tagastamise nõude tasaarvestada tema poolt OÜ-le Sõrve Puit üle antud metsamaterjali eest tasumisele kuuluvate summadega. Selliseid tõendeid ei ole kostja maakohtule esitanud.
59.Maakohtu järeldus, et kostja andis OÜ-le Sõrve Puit üle 11. septembri 2008 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 4 märgitud kogusest 410 tm suurema koguse metsamaterjali, ei rajane kohtus uuritud tõenditel.
60.Esiteks, Vahemetsa Puit OÜ poolt maakohtule esitatud arvetelt nähtub küll see, et nimetatu on osutanud OÜ-le Sõrve Puit metsa koondamise ja väljaveo teenuseid, kuid arvetele kantud andmetest ei selgu, et nimetatud teenuseid oleks osutatud seoses kostja kinnistutega. Arveid ei saa kostja kinnistutega seostada ainuüksi seetõttu, et maakohus küsis Vahemetsa Puit OÜ-lt väidetavalt just kostja kinnistutega seotud arveid. Asjaolust, et Vahemetsa Puit OÜ on vaatamata maakohtu väidetavale päringule maakohtule edastanud ka Välja-Aldo maaüksusega seotud arve, järeldub, et Vahemetsa Puit OÜ mõistis maakohtu päringult ilmselt selliselt, et maakohtule tuleb edastada kõik Vahemetsa Puit OÜ poolt OÜ-le Sõrve Puit esitatud arved.
61.Teiseks sai hageja sellest, et kostja esitas 25. märtsil 2013 tõenditena ka Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ poolt OÜ-le Sõrve Puit esitatud arved, teada alles kohtuotsusega tutvudes. Kohus ei edastanud kostja 25. märtsi 2013 menetlusdokumenti ja sellele lisatud tõendeid hagejale ega andnud talle võimalust Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arvete osas seisukoha esitamiseks. Seega ei saanud maakohus otsusele tegemisel Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arvetele tugineda.
62.Kolmandaks, Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arvetest ei nähtu, et Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ oleks OÜ Sõrve Puit tellimusel teostanud kostja kinnistutel raiet 538 tm ulatuses. 12(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arved ei kajasta raieteenuse osutamist Jämaja Karjalauda kinnistul. Arve nr 70133 kohaselt on raieteenust osutatud Madara maaüksusel 382 ühiku ulatuses, Välja-Ado maaüksusel 86 ühiku ulatuses ja Välja-Ado2 maaüksusel 56 ühiku ulatuses. Arvele nr. 70160 märgitust ei selgu, et tähistus "karjalauda Torgu v." tähendab kostjale kuuluvat Jämaja Karjalauda kinnistut. Ilmselt seostas maakohus tähistuse "karjalauda Torgu v." ekslikult kostjale kuuluva Jämaja Karjalauda kinnistuga, kuna kohtuotsuse põhjendavas osas nimetas kohus Jämaja Karjalauda kinnistut korduvalt Karjalauda kinnistuks.
63.Ebaõige ja põhjendamata on maakohtu järeldus, mille kohaselt kostja eellepingust tulenevaid kohustusi ei rikkunud. Eellepingust tulenevalt oli kostja muuhulgas kohustatud esitama OÜ-le Sõrve Puit metsateatised ning sõlmima OÜ-ga Sõrve Puit põhilepinguna metsamaterjali võõrandamise lepingu. Metsateatiste esitamise kohustuse saab eellepinguga kavandatud põhilepingu olemust ja eesmärki arvestades (sõltumata sellest, kas põhileping oli metsamaterjali või raieõiguse võõrandamise leping) nõuetekohaselt täidetuks lugeda vaid siis, kui kostja esitab OÜ-le Sõrve Puit nii Madara kui ka Jämaja Karjalauda kinnistute kohta kehtivad keskkonnateenistuse lubava märkega metsateatiseid. Kostja selliseid metsateatiseid OÜ-le Sõrve Puit ei esitanud. Jämaja Karjalauda kinnistu kohta esitatud metsateatis väljastati kostjale 16. jaanuaril 2007, mistõttu oli sellest tulenev raieõigus MS § 41 lg 13 kohaselt eellepingu sõlmimise ajaks lõppenud. Madara kinnistu kohta esitas kostja metsateatise eellepingu p-s 5 sätestatud 2-nädalast tähtaega rikkudes. Vaidlus puudub selles, et kostja rikkus ka põhilepingu sõlmimise kohustust.
64.Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on hageja nõue ebaselge. Hageja nõue ei saa ebaselge olla asjaolude tõttu, mille tõendamiskoormis lasub kostjal. Hageja tõendas nõuetekohaselt ettemakse tasumise 348 600 krooni. Samuti tõendas ja põhjendas hageja nõuetekohaselt, milliste laekumiste ja tasaarvestuste tõttu on ta ettemakse tagastamise nõuet vähendanud ning kuidas kujunes hagi esemeks oleva põhinõude lõplik suurus 7942, 36 eurot. Asjaolu, et lisaks hageja poolt nimetatud mahaarvamistele tulnuks põhinõuet vähendada mingisuguste täiendavate laekumiste või tasaarvestuste võrra, pidi tõendama kostja. Sealhulgas pidanuks just kostja tõendama, et tema poolt OÜ-le Sõrve Puit üle antud metsamaterjali kogus oli tegelikult
11.septembri 2008 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 4 näidatud kogusest (410 tm) suurem. Kostja selliseid tõendeid maakohtule ei esitanud.
65.Maakohtu järeldus, et kinnistutel oli suhteliselt suures mahus tamme, ei rajane asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Asjaolu, et kostja kinnistutel oli väidetavalt suures koguses tammepuid, nähtub kolmest maakohtule esitatud dokumendist: kostja 10. septembri 2013 kirjalikust seletusest ja sellele lisatud kahest metsamajandamiskava väljavõttest. Kostja kirjalik seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses lubatav tõend. Sellele seisukohale asus ka maakohus ja jättis metsamajandamiskavad arvestamata. Arusaadavalt ei saa kohtu järeldused rajaneda tõenditel, mida kohus otsuse põhjenduste kohaselt üldse arvesse ei võtnud. Isegi juhul, kui kostja kinnistutel oli ka tegelikult suures koguses tammepuid, ei saa sellest kuidagi järeldada, et hageja esitatud ettemakse tagastamise nõue on alusetu. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi metsateatist, millest nähtuks, et kostja kinnistutelt võis raiuda ka tammepuid, et kostja kinnistutel ka tegelikult tammepuid raiuti ning et kostja andis OÜ-le Sõrve Puit metsamaterjalina üle ka tammepalki.
13(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708
66.Kostja tunnistas hageja nõuet kohtuväliselt 19. novembril 2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise eellepingus, maakohus jättis aga selle punktis 3.1.2 sisalduva kokkuleppe otsuse tegemisel arvestamata. Maakohtu arutluskäik, mille kohaselt hüpoteegi seadmise eellepingu sõlmimisel ei kontrollitud, kas OÜ-l Sõrve Puit sel hetkel ka tegelikult mingisuguseid nõudeid kostja vastu oli, vastasel juhul peaks eeldama, et eellepingusse oleks märgitud kasvõi lepingujärgsete põhinõuete suurused, on arusaamatu. Hüpoteegi seadmise eelleping on notariaalselt tõestatud ning tõestamisseaduse (TõS) § 13 lõigetes 1,3 ja 4 ning § 18 lõigetes 1,2 ja 3 sätestatut arvestades tuleb eeldada, et kostja kiitis heaks p. 3.1.2 lisamise hüpoteegi seadmise eellepingusse, millest omakorda võib põhjendatult järeldada, et OÜ-l Sõrve Puit oli eellepingust tulenevaid rahuldamata nõudeid kostja vastu. Lisaks ei selgu otsusest, millisele õigusaktile või väljakujunenud tavale tuginedes leidis kohus, et hüpoteegi seadmise eellepingusse tulnuks märkida eellepingust tulenevate põhinõuete summa. Hüpoteegi seadmisel on oluline hüpoteegisumma määratlemine, see on hüpoteegi seadmise eellepingu punktis 2.1 nimetatud.
67.Kostja rikkus eellepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda OÜ Sõrve Puit poolt tasutud ettemakse tagastamist. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda ka intressi 7338, 40 euro ja viivise 603,96 euro tasumist. Vastus apellatsioonkaebusele
68.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
69.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
70.Hageja on esitanud 19. mail 2008 sõlmitud lepingu (I kd, tl 11-12) alusel ettemaksu (jäägi) tagastamiseks, intressi tasumiseks ja viivise väljamõistmiseks. Ettemaksu tagastamise ja intressi tasumise nõuded võiksid poolte esitatu põhjal kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus osundatud lepingu p-ga 5. VÕS § 108 lg 1 järgse kohustuse täitmise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
71.Maakohus on kaevatavas otsuses järeldanud, et OÜ Sõrve Puit (pankrotis) ja kostja vahel 19. mail 2008 sõlmitud lepingut tuleb käsitleda kui raieõiguse müügi eellepingut. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu järeldust, et tegemist oli eellepinguga VÕS § 33 lg 1 mõttes. Küll on hageja apellatsioonimenetluses jätkuvalt seisukohal, et tegemist oli metsamaterjali võõrandamise eellepinguga. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole 19. mail 2008 sõlmitud lepingu eellepinguna kvalifitseerimisel iseenesest oluliselt menetlusnorme rikkunud. Samas ei ole maakohtu otsuse põhjendused jälgitavad selles osas, kas kohus on käsitlenud OÜ Sõrve Puit (pankrotis) poolt kostjale tasutud 348 600 krooni sisuliselt ettemaksuna või raieõiguse ostuhinnana (nagu on väitnud kostja). Selles osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Tuleb nõustuda apellandiga ka selles, et kohtuotsusest ei selgu, millist õiguslikku tähendust omavad kohtuotsuse põhjendustes käsitletud raide teostamise ja metsamaterjali väljaveo asjaolud eellepingul rajanevate hageja nõuete lahendamisel. 14(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 Raie teostamine ja metsamaterjali väljavedu üksnes eellepingu alusel ei olnud õiguslikult võimalik.
72.Eeldades, et 19. mail 2008 sõlmitud leping oli eelleping VÕS § 33 lg 1 tähenduses, saab OÜ Sõrve Puit (pankrotis) poolt tasutud rahasummat kolleegiumi arvates käsitleda üksnes ettemaksuna. Ka maakohus on muu hulgas nõustunud väitega, et lõpliku hinna pidid pooled kokku leppima põhilepingus. Kolleegiumi hinnangul ei oma ettemaksu tagastamise nõude tekkimise seisukohalt praegusel juhul tähtsust see, kas vaidlusalust lepingut käsitleda raieõiguse müügi eellepinguna või metsamaterjali võõrandamise eellepinguna.
73.19. mail 2008 sõlmitud lepingu punktide 4 ja 5 sisust järelduvalt pidi OÜ Sõrve Puit (pankrotis) ettemaksu tasuma tulevikus sõlmitava põhilepingu esemeks oleva soorituse eest. Sama lepingu punktis 6 on kokku lepitud, et pooled sõlmivad põhilepingu hiljemalt
13.juunil 2008. Menetluses ei ole kumbki pooltest väitnud, et kostja ja OÜ Sõrve Puit (pankrotis) oleks pärast 19. maid 2008 sõlminud kokkuleppeid, mida saaks käsitleda põhilepinguna vaidlusaluse eellepingu mõttes. Ka maakohus ei ole eellepingus märgitud põhilepingu sõlmimist tuvastanud. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et kuivõrd
19.mail 2008 sõlmitud lepingu (eellepingu) p-s 5 nimetatud kohustuste rikkumine kostja poolt pole tõendamist leidnud, ei ole kostja kohustatud ettemaksu tagastama ega selle jäägilt intressi tasuma. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu ning leiab, et eelleping ei anna kostjale õigust jätta ettemaks tagastamata ka olukorras, kus lepingu punktis 6 märgitud põhileping on jäänud sõlmimata. Põhilepingu esemeks olevat sooritust ei ole kostja saanud. Muu hulgas oli eellepingu punktist 6 tulenev põhilepingu sõlmimise kohustus samuti kostja kohustus, see kohustus oli küll ka OÜ-l Sõrve Puit (pankrotis).
74.Eeltoodut arvestades tekkis OÜ-l Sõrve Puit (pankrotis) vähemalt viie kuu möödumisel eellepingu sõlmimisest õigus nõuda, sõltumata eellepingu p-s 5 nimetatud kohustuste täitmisest, kostjalt ettemaksu tagastamist, kuna põhileping oli jäänud sõlmimata.
75.Juhul kui kostja leidis, et tal on siiski õigus eellepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamisest hagetavas ulatuses keelduda, pidanuks tema TsMS § 230 lg 1 I lausest tulenevalt oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Maakohus on praegusel juhul ilmselt lähtunud vastupidisest tõendamiskoormisest. Nii on maakohus põhjendanud otsuses hagi rahuldamata jätmist muu hulgas sellega, et OÜ Sõrve Puit (pankrotis) ei ole tõendanud, millises ulatuses võis OÜ Sõrve Puit (pankrotis) ettemaksu tagastamise nõude tasaarvestada kostja poolt OÜ-le Sõrve Puit (pankrotis) üle antud metsamaterjali eest tasumisele kuuluvate summadega. Ebaõigest tõendamiskoormise jaotusest lähtumise tõttu on maakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt rikkunud selgitamiskohustust (TsMS § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4). See tingib asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.
76.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist vastavalt kolleegiumi eelmärgitud seisukohtadele (vt otsuse põhjenduste p-d 72 ja 7475). Samuti tuleb anda pooltele võimalus esitada kostja vastuväidete aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid tõendeid. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 lg-le 1 ja §-le 442 nõuetele vastav otsus.
15(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708
77.Kostja on vastuväidetes muu hulgas tuginenud sellele, et ta saab ettemaksu tagastamise nõude tasaarvestada tema poolt OÜ-le Sõrve Puit (pankrotis) üle antud metsamaterjali eest tasumisele kuuluvate summadega. Sellega seoses märgib kolleegium, et pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus põhimõtteliselt üksnes tasaarvestavast poolest, praegusel juhul kostjast. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Üksnes nõuete tasaarvestamise võimaluse olemasolust ei saa veel järeldada tasaarvestusavalduse tegemist kostja poolt ega nõuete tasaarvestamist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja menetluses väitnud, et ta oleks hageja nõude VÕS § 198 kohase avaldusega tasaarvestanud. Kostja ei ole teinud menetluses ka n-ö protsessuaalset tasaarvestusavaldust, st tasaarvestusavalduse esitamist menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-116-10, p 44). Kostja on esitanud küll nõuete tasaarvestusele suunatud vastuhagi, mis jäeti aga maakohtu poolt 4. jaanuari 2014 määrusega läbi vaatamata.
78.Kuivõrd OÜ Sõrve Puit (pankrotis) suhtes on välja kuulutatud pankrot, tuleb võimalike tulevaste kostja poolt esitatavate tasaarvestusavalduste puhul arvestada ka PankrS § 99 lg-ga 1, millest tuleneb, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Seega sõltub nõuete tasaarvestamise õiguslik võimalus muu hulgas sellest, kas ja millised nõuded on kostja esitanud OÜ Sõrve Puit (pankrotis) pankrotimenetluses.
79.Seonduvalt apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetega märgib kolleegium järgmist.
80.Maakohus on otsuses muu hulgas märkinud järgmist: "Isegi kui lepingut saaks käsitleda metsamaterjali võõrandamise eellepinguna, on hageja nõue ebaselge ja põhjendamata just eeltoodud asjaolusid arvesse võttes: kogu väljaveetud kogus on akteerimata, selge ei ole saadud sortiment, kogus ja selle hind." Kolleegiumi hinnangul ei selgu samas otsusest, mida maakohus nõudes ebaselgeks on pidanud. Ilmselt on maakohus soovinud refereeritud lausega väita, et 19. mail 2008 sõlmitud lepingus märgitud kostja maaüksustelt välja veetud metsamaterjali sortiment, kogus ja hind on jäänud menetluses tõendamata. Nagu eelnevalt märgitud, on maakohus aga eksinud tõendamiskoormise määratlemisel. Eeldusel, et 19. mail 2008 sõlmitud leping oli eelleping ning OÜ Sõrve Puit (pankrotis) poolt tasutud 348 600 krooni oli ettemaks, lasus märgitud asjaolude – maaüksustelt välja veetud metsamaterjali sortiment, kogus ja väärtus – osas tõendamiskoormis kostjal. Hageja oli seejuures menetluses esitanud omapoolsed arvestused ja tõendid, milliste laekumiste ja tasaarvestuste tõttu on hageja ettemaksu tagastamise nõuet vähendanud ning kuidas on kujunenud hagi esemeks oleva põhinõude suurus 7942,36 eurot (kõige ülevaatlikum arvestus on esitatud hageja 10.09.2013 menetlusdokumendi punktis 2.2 (II kd, tl 162 pöördel)). Oma väiteid, et lisaks hageja poolt nimetatud mahaarvamistele tuleb põhinõuet vähendada veel täiendavate laekumiste või tasaarvestuste võrra, peab tõendama kostja.
81.Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et maakohus on oma järeldused OÜ-le Sõrve Puit (pankrotis) üle antud metsamaterjali koguste osas rajanud osaliselt tõenditele, mida hagejal ei ole olnud võimalik uurida. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks edastanud kostja 25. märtsi 2013 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendeid hagejale ning võimaldanuks hagejal Lõuna-Eesti Metsatööd OÜ arvete (II kd, 16(17)
Tsiviilasi nr 2-11-48708 tl 67-68) osas oma seisukoht esitada. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 328 lg-s 2 ja § 436 lg-s 3 sätestatut. See viga on võimalik maakohtul asja uue läbivaatamise käigus parandada. Kolleegium märgib, et vähemalt eelmenetluse lõpuks peaks olema menetlusosalistele üldjuhul teatavaks tehtud, missugused ühe või teise poole esitatud tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud. Vastasel juhul ei ole menetlusosalistele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Taolises olukorras ei ole poolte tegelik võrdsus ega menetluse sisuline võistlevus tagatud (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p 10).
82.Õige on ka apellatsioonkaebuses märgitu, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 2 p 51 nõuetele, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse sissejuhatuses muu hulgas märkida tsiviilasja hind. See ei ole siiski menetlusnormi oluline rikkumine ning maakohtul on võimalik viga samuti asja uuel läbivaatamisel parandada.
83.Kuivõrd asi saadetakse maakohtule tervikuna uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses sisalduvaid muid etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget hindamist ning faktiliste asjaolude väära tuvastamist. TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
84.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.