Võlgnik AS XXX (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Veli Kraavi
esindajad, ajutine pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada AS XXX pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Veli Kraavil likvideerida AS XXX kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
3.Pärast AS XXX kustutamist äriregistrist vabastada Veli Kraavi ajutise halduri kohustustest.
4.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi tasu summas 360 eurot ning vajalikud kulud summas 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot.
5.Riigi vahenditest tuleb hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Veli Kraavile ajutise pankrotihalduri tasu summas 360 eurot ning vajalikud kulud summas 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud kanda üle ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi arveldusarvele Nordea pangas.
6.Nimetada AS XXX dokumentide hoidjaks juhatuse liige XXX(isikukood XXX).
7.Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Kohtumäärus saata võlgniku esindajale, ajutisele pankrotihaldurile, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord
Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.28.09.2015 esitas AS XXX avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema vara. Võlgniku maksejõuetus on kujunenud välja alates 2014. aastast. Seisuga 24.09.2014 on AS XXX võlgnevuse suuruseks Maksu- ja Tolliameti ees 1 495 764,51 eurot ning tähtaegselt tasumata maksusummadelt oli arvestuslik intress 925 814,81 eurot. Võlgniku bilansist nähtub, et seisuga 24.09.2015 on võlgniku kohustused kokku 6 581 488 eurot ning võlgniku omakapital on negatiivne summas - 6 188 232 eurot.
2.30.09.2015 võttis kohus määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi.
3.09.10.2015 esitas Veli Kraavi ajutise pankrotihalduri aruande. Haldur palus kohtul teha võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele ettepaneku maksta kohtu deposiiti 3 000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, palus ajutine haldur lõpetada pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
4.12.10.2015 määrusega andis kohus võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tähtaja 7 päeva pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha summas 3 000 eurot maksmiseks. Võlgnik, võlausaldajad või kolmandad isikud ei ole kohtu deposiiti raha maksnud.
AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED
5.Võlgniku varad Äriregistri teabesüsteemi kohaselt ei ole võlgnikul osalusi teistes äriühingutes. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Kinnistusraamatu andmetel kuulus võlgnikule kuni 20.10.2009 korteriomand (reg.osa nr XXX). Võlgnik omab SEB Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 07.10.2015 seisuga on 0 eurot. Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo 07.10.2015 seisuga on 0 eurot. Võlgnik omab Danske Bank A/S-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 07.10.2015 seisuga on 0 eurot. Võlgnik omab Versobank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, mille saldo 07.10.2015 seisuga on 0 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt kuulub võlgnikule sõiduk Mercedes-Benz S500 4MATIC (reg.nr XXX). Halduril puudub info sõiduki asukoha ja seisukorra kohta. Võlgnik on kinnitanud, et võlgnikul mistahes varad puuduvad. Käesoleval hetkel ei ole võimalik nimetatud vara käsitleda varana, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võimalik on, et nimetatud vara on ebaseaduslikult võlgniku omandist välja viidud. Võlgnikule kuulusid järgmised sõidukid: BMW 750LI (reg.nr XXX), registrikanne kustutatud seoses võõrandamisega 22.05.2014; Mercedes-Benz G270 CDI (reg.nr
XXX), registrikanne kustutatud Euroinfo alusel 22.09.2014; võlgnik võõrandas TIKI TREILER ́i (reg.nr XXX) ja YAMAHA YFM 700FI (reg.nr XXX) XXX ́ile 29.07.2014. Võlgnikul puudub mistahes muu käibe- ja põhivara, sh debitoorsed nõuded.
6.Võlgniku kohustused Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksude ja maksete võlg seisuga 09.10.2015 summas 1 334 745,63 eurot. Võlgnikul on seisuga 09.10.2015 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 829 762,52 eurot, sh vaidlustatud 824 731,90 eurot. Võlgnikul on maksuvõlg alates 20.02.2012. Võlgniku maksuvõlgnevus moodustab kokku 2 159 477,53 eurot. Võlgniku suhtes on hetkel käimas 1 täitemenetlus (täiteasi nr 195/2015/2246, sissenõudja XXX, nõue summas 31 eurot.). Võlgnikul puuduvad võlgnevused krediidiasutuste ees. Võlgniku muud kohustused moodustavad vastavalt võlgniku pankrotiavaldusele kokku 4 219 068 eurot Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt 6 378 576 eurot.
7.Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus on suure tõenäosusega tingitud võlgniku pankrotiavalduse esitamisele eelnenud aastatel teostatud äritegevuse tagajärjel tekkinud ulatuslikust käibemaksukohustusest ning muude maksukohustuste täitmata jätmisest. Maksukohustuste tasumata jätmine halvendab võlgniku majanduslikku olukorda, maksukohustuste täitmata jätmisest tuleneva intressi läbi. Aruande esitamise seisuga mistahes rahalised vahendid võlgnikul sisuliselt puuduvad. Äriühingu ainsa likviidse varana võib käsitleda võlgnikule kuuluvat sõidukit, kuid seda üksnes juhul kui sõiduk on endiselt võlgniku valduses. Võlgniku väitel mistahes varad puuduvad. Arvestades võlgniku kohustuste ulatust ning varade väärtust tuleb jaatada võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2015. a jaanuariks, mil jõustus Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 lahend (haldusasi nr 3-14-52062), millega jäi jõusse võlgniku suhtes tehtud maksuotsus nr 12.2-3/14532-15.
8.Vara tagasivõitmise võimalused Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus otseselt ebaharilikke ning tavapärasest majandustegevusest selgelt kõrvalekalduvaid tehinguid ei ilmnenud. Esialgu võib tagasivõidetava tehinguna käsitleda sõidukite võõrandamistehinguid. Ajutisel halduril puudub teave selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 lahendist (haldusasi nr 3-14-52062), võib võlgniku juhatuse tegevuses ilmneda maksukuriteo tunnuseid. Hetkel ei ole halduri hinnangul võimalik jaatada pankrotikuriteo ilminguid. Ajutine haldur ei välista ettevõtlusega mitteseotud tehingute ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt.
Võimalike tagasivõitmiste eelduste ning juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine vajaks põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis palub ajutine haldur määrata vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le 30 deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur palub määrata halduri tasu summas 360 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot. Haldur palub mõista tasu ja kulud summas kokku 395,04 eurot riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulud palub haldur kanda üle tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXNordea pangas. Kohtumääruse põhjendused
9.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
10.Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 6 378 576 eurot. Võlgnikul puuduvad mistahes rahalised vahendid. Äriühingu ainsa likviidse varana võib käsitleda võlgnikule kuuluvat sõidukit Mercedes-Benz S500 (reg.nr XXX), kuid seda üksnes juhul kui sõiduk on endiselt võlgniku valduses. Maksejõetus on suure tõenäosusega tingitud võlgniku pankrotiavalduse esitamisele eelnenud aastatel teostatud äritegevuse tagajärjel tekkinud ulatuslikust käbimaksukohustusest ning muude maksukohustuste täitmata jätmisest. Maksuvõlgnevus kasvab intresside näol, mis halvendab võlgniku majanduslikku olukorda. Halduril puudub käesoleval hetkel teave, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 lahendist (haldusasi nr 3-14-52062), võib võlgniku juhatuse tegevuses ilmneda selged maksukuriteo tunnuseid. Ajutise halduri hinnangul ei ole hetkel võimalik jaatada pankrotikuriteo ilminguid. Juhul kui selgub, et võlgnikule siiski kuulub sõiduk Mercedes-Benz S500 (reg.nr XXX), võib võlgniku tegevuses siiski ilmneda karistusseadustiku (KarS) §-s 385 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui ükski isik ei kanna eeldatavate pankrotimenetluskulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot, tuleb lõpetada AS XXX pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus tegi 12.10.2015 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda 7 kalendripäeva jooksul vastava teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtu deposiiti AS XXX pankrotimenetluse jätkamiseks 3000 eurot. Maksu- ja Tolliameti 20.10.2015 taotlusel pikendas kohus deposiiti raha maksmise tähtaega kuni 28.10.2015. Seisuga 03.11.2015 raha kohtu deposiiti tasutud ei ole. Kohus leiab, et AS XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri hinnangul võib küll vähemalt esialgu tagasivõidetavate tehingutena käsitleda aruandes toodud sõidukite võõrandamistehinguid, kuid võimalike tagasivõitmiste eelduste kindlakstegemine vajab põhjalikumat analüüsi, mis on võimalik teostada ainult pankrotimenetluse raames. Seega ei saa kohtu hinnangul kindlalt väita, et sõidukite võõrandamistehingute tagasivõitmine on tõenäoline. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus täiesti ilmne ja võlgniku vara arvelt ei ole võimalik pankrotimenetlust finantseerida. PankrS § 29 lg 8 järgi tuleb ajutisel halduril likvideerida juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist. Sama sätte lg-st 4 nähtub, et käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud.
Kohus leiab, et AS XXX dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX(isikukood XXX). Veli Kraavi on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri tasutaotluse, kus palub määrata ajutise halduri tasu summas 360 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot. Haldur palub mõista tasu ja kulud summas kokku 395,04 eurot riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulud palub haldur kanda üle tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Nordea pangas. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulud on mõistlikud. Kohus kinnitab ajutise pankrotihalduri tasu summas 360 eurot ning vajalikud kulud summas 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot. Riigi vahenditest tuleb hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Veli Kraavile ajutise pankrotihalduri tasu summas 360 eurot ja kulud summas 35,94 eurot, kokku 395,04 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud kanda üle Veli Kraavi arveldusarvele Nordea pangas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.