Kohtuotsuse tegemise aeg ja 03.11.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-101755
Tsiviilasi
KÜ XXX hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 395,24 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja KÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Künnapas esindajad Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista XXX KÜ XXX kasuks välja võlgnevus summas 810,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest juuli 2013 – märts 2015 summas 90,50 eurot ja viivis 0,05% päevas tasumata võlgnevuselt (810,41 eurot) alates 12.05.2015 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta KÜ XXX menetluskulud 75% ulatuses XXX kanda. Jätta XXX menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista XXX KÜ XXX kasuks 75% KÜ XXX kantud menetluskuludest summas 627 eurot.
7.XXX puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (03.11.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.KÜ XXX (hageja) esitas 24.01.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas 11.03.2015 avaldusele vastuväite ja nõue anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.05.2015 hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil XXX. Eluhoones on moodustatud korteriühistu, kes osutab korteriomanikele, sealhulgas kostjale kommunaalteenuseid. Hageja on esitanud kostjale arveid kommunaalteenuste eest perioodil juuni 2013 – märts 2015. Kostja ei ole arveid maksnud. Kostja võlgnevus kommunaalteenuste eest moodustab 1 085,41 eurot. Perioodil juuni 2013 – märts 2015 kostjale tasumiseks esitatud arveid sisaldavad remondifondi kogutavad maksed, milliste arvel renoveeriti maja (sh katust, vundamenti, kütteahju ja ventilatsioonide korstnaid). Üldkoosolekutel otsustati koguda korteriühistu liikmetelt raha maja renoveerimiseks. Renoveerimistöid on teostatud. Seega on põhjendamatu kostja väide, et katuse- ja vundamendi renoveerimist ei ole toimunud. Kostja keeldub alusetult katuse- ja vundamendi renoveerimise maksete tasumisest. Hageja vaidleb vastu, et kostja on täitnud hageja nõude summas 179,78 eurot. Hageja on kostja poolt tasutud summasid võlgnevuse arvestamisel arvesse võtnud, kajastades selle arvetel jooksvalt võlgnevuse vähenemisena. Seega on põhjendamatu kostja taotlus vähendada väljamõistetavat summat 179,78 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 085,41 eurot. Hageja arvestab võlgnevuselt viivist korteriühistu põhikirjas sätestatud määras 0,05% päevas ja palub mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi juuli 2013 – märts 2015 eest summas 111,74 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuselt viivise 0,05% päevas. Kostja taotlus vähendada sissenõutavaks muutunud viivist tuleb jätta rahuldamata.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
3.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Vastuse kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet summas 404,23 eurot. Kostja ei tunnista hageja nõuet katuse ja vundamendi renoveerimise maksumuse osas summas kokku 501,40 eurot. Märgitud osas on hageja nõue põhjendamata ja tõendamata. Hageja peab esitama tõendid (sh laenulepingud) katuse ja vundamendi renoveerimise kohta. Korteriühistu põhikiri ei selgita, kes otsustab suuremahuliste kohustuste võtmise. Korteriühistu liikmeid rahaliste maksetega koormavaid otsuseid saab võtta vastu üldkoosolekul poolthäälte enamusega. Kostja majas ei ole teostatud katuse ega vundamendi renoveerimistöid. Kostja on osaliselt tasunud arveid summas 179,78 eurot, millise summa võrra tuleb vähendada hageja põhinõuet. Kostja palub vähendada sissenõutavaks muutunud viivist nullini.
KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi aadressil XXX omanik (lk 1) ja korteriühistu liige (lk 24 – 28). Hageja osutab korteriühistu liikmetele kommunaalteenuseid ja väljastab selle kohta arveid. Kostja on jätnud tasumata kommunaalteenuste arved perioodi juuni 2013 – märts 2015 eest (lk 29 – 40). Muude kommunaalkulude kõrval sisaldavad arved korteriühistu liikmetelt kogutavaid makseid katuse ja vundamendi renoveerimiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt katuse ja vundamendi maksete tasumist ja kas kostja on osaliselt võlgnevuse tasunud.
5.Kostjale perioodil juuni 2013 – märts 2015 esitatud arved hõlmasid kommunaalkulude kõrval ka korteriühistu liikmetelt kogutavaid makseid katuse ja vundamendi renoveerimiseks. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda katuse ja vundamendi renoveerimiseks mõeldud maksete tasumist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja õigust nõuda võlgnevuse tasumist muude kommunaalkulude ja tasude eest (nt vesi, kanalisatsioon, prügivedu, hooldustasu, remondifond, üldelekter, prügikonteineri rent) summas 554,01 eurot (kogu võlgnevus 1 085,41 – 531,40 eurot (katuse (441,40 eurot) ja vundamendi (90 eurot) renoveerimise maksed)). Jättes kommunaalkulude ja muude tasude eest tasumata rikkus kostja põhikirja p-s 3.2.6 sätestatud kohustust tasuda kulude ja muude tasude eest. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse summas 554,01 euro tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ja selles osas tuleb hageja nõue rahuldada.
6.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet kostja vastu katuse ja vundamendi renoveerimise maksetega seonduvalt. 6.1 Kohus leiab, et korteriühistu poolt katuse ja vundamendi renoveerimiseks tehtavad maksed on käsitletavad majandamiskuludena korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja
remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama sätte lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt KÜS § 15 lg-le 1 kuulub majandamiskulude kandmise otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Kuivõrd majandamiskulude kandmise otsustab üldkoosolek, võib see otsustada koguda korteriühistu liikmetelt raha renoveerimistööde finantseerimiseks ehk majandamiskulude kandmiseks. Hageja esitas korteriühistu üldkoosoleku 22.04.2012 protokolli (lk 93 – 95), millest nähtub, et üldkoosolekul otsustati koguda perioodil juuni 2012 – juuni 2014 katuse renoveerimiseks iga korteri pealt 12,80 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt katuse renoveerimise makseid perioodi juuni 2013 – juuni 2014 eest. Vastavad summad on kajastatud ka hageja esitatud arvetel perioodil juuni 2013 – juuni 2014. KÜS § 13 lg 4 järgi on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Kostja ei ole väitnud, et tema on vaidlustanud 22.04.2012 üldkoosoleku otsuse või et 22.04.2012 üldkoosolek ei võinud otsustada koguda korteriühistu liikmetelt makseid katuse renoveerimiseks. Seega pidi kostja maksma katuse renoveerimise igakuiseid makseid perioodil juuni 2013 – juuni 2014 summas kokku 166,40 eurot (13 kuud x 12,80 eurot kuus) nagu otsustas 22.04.2012 üldkoosolek ja selles osas kuulub hageja nõue VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldamisele. 6.2 Hageja selgitas, et kuna 22.04.2012 üldkoosoleku otsuse alusel hangitud vahenditest ei piisanud kortermaja renoveerimiseks siis otsustas korteriühistu 15.06.2014 suurendada hangitavate vahendite mahtu selliselt, et iga korteri kohustused suurenesid 275 euro ulatuses. Hageja esitatud dokumendist nähtub, et Nooruse 1 korteriomanikud võtsid vastu 15.06.2014 otsuse koguda täiendavalt raha summas 275 eurot kütteahjude ja ventilatsioonide korstnate renoveerimiseks ning katuse renoveerimiseks (lk 96 – 96). Kostja ei osalenud 15.06.2014 otsuse vastuvõtmisel ja seega ei saa lugeda, et kostja nõustus tasuma 275 eurot. Samuti ei võetud 15.06.2014 otsust vastu üldkoosolekul, mistõttu ei saa 15.06.2014 otsust pidada kostjale siduvaks ka KÜS §-de 13 lg 4, § 15 ja § 151 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt 275 euro tasumist, milline summa kajastub juuli 2014 arves (lk 36) ning selles osas jätab kohus hagi rahuldamata. 6.3 Hageja esitas 12.10.2014 üldkoosoleku otsuse (lk 98 – 100), millest nähtub, et otsustati koguda iga korteri pealt perioodil oktoober 2014 – juuni 2016 15 eurot kuus vundamendi renoveerimiseks. Hageja nõuab kostjalt vundamendi renoveerimise maksete tasumist perioodi oktoober 2014 – märts 2015 eest. Vastavad maksed on kajastatud perioodil oktoober 2014 – märts 2015 esitatud arvetel (lk 37 pöördel – 40). Käesoleva otsuse p-s 6.1 toodud põhjendustel loeb kohus 12.10.2014 üldkoosoleku otsuse koguda korteriomanikelt 15 eurot kuus vundamendi renoveerimiseks kostjale siduvaks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt vundamendi renoveerimise maksete tasumist perioodi oktoober 2014 – märts 2015 eest summas kokku 90 eurot (15 eurot x 6 kuud), millise summa tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja mõista.
6.4 Hageja on esitanud tõendid, et maja renoveerimiseks kogutud raha kasutati planeeritud renoveerimistööde tegemiseks (lk 101 – 107). Seega on alusetu kostja väide, et tema majas renoveerimistöid ei teostatud. Hageja esitatud üldkoosolekute otsustega on tõendatud ka seda, et renoveerimistöid teostati korteriomanikelt kogutavate maksete arvelt ja ei kaasatud laenuraha. 6.5 Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse katteks kokku 810,41 eurot (554,01 eurot + 166,40 eurot + 90 eurot).
7.Kostja leiab, et tema on tasunud hagejale 179,78 eurot, millise summa võrra tuleks vähendada hageja põhinõuet. Kostja esitas raha maksmise kohta tõendeid (lk 81 – 84, 147 – 149). Kohus on seisukohal, et hagejale tasutud summa 179,78 euro arvutamisel arvestab kostja kaks korda kassa 30.09.2014 sissetuleku orderi alusel sooritatud makset summas 10 eurot ja 10.02.2015 sissetuleku orderi alusel sooritatud makset summas 15,50 eurot. Kostja arvestusest tuleb arvestada maha 30.09.2014 orderi ja 10.02.2015 orderi alusel topelt arvestatud summad. Seega võis kostja hagejale tasuda võlgnevuse katteks kokku 154,28 eurot (179,78 eurot – 25,50 eurot (10 eurot (30.09.2014 order) + 15,50 eurot (10.02.2015 order)). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostja poolt tasutud summasid võlgnevuse arvestamisel arvesse võtnud, mis nähtub hageja esitatud arvestusest (lk 108 – 111) ja arvetest (lk 112 – 118). Seega on hageja võtnud võlgnevuse arvestamisel arvesse kostja poolt tasutud summad ja hageja põhinõue ei kuulu vähendamisele kostja poolt tasutud summa võrra.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist korteriühistu põhikirjas sätestatud määras 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud 12.06.2015 menetlusdokumendis (lk 57 – 60) viivisearvestuse. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja 275 eurot maja renoveerimise eest, milline summa kajastub juuli 2014 arvel (lk 36), arvestab kohus viivist juuli 2014 muudelt maksetelt, jättes kõrvale 275 eurot. Kostja pidi juuli 2014 arve alusel maksma 26,78 eurot ja perioodi 01.10.2014 – 28.02.2015 (151 päeva) eest moodustab viivis 1,54 eurot. Viivis maksete tasumisega perioodi juuli 2013 – märts 2015 eest moodustab kokku 95,54 eurot, millisest summast tuleb lahutada laekunud 5,04 eurot (lk 58). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest juuli 2013 – märts 2015 summas 90,50 eurot. Alates hagi esitamisest 12.05.2015 tuleb võlgnevuselt (810,41 eurot) arvestada viivis hageja põhikirjas sätestatud määras 0,05% päevas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni.
9.Kohus leiab, et kostja taotlus vähendada viivist ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud
lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et nõutava viivise summa ega määr ei ole ebamõistikult suur. Sissenõutavaks muutunud viivis moodustab ca 11% põhinõudest. Kostja kui korteriühistu liige pidi olema teadlik, et kommunaalmaksete tasumata jätmisel võib hageja arvestada viivist põhikirjas sätestatud määras. Samuti on igale arvele märgitud viivise määr, mistõttu oli kostja teadlik ka viivise määrast. Samuti on viivisearvestuse aluseks olev põhivõlgnevus kujunenud kostja tegevusetuse tõttu – kostja ei ole arveid õigeaegselt tasunud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja nõue moodustab kokku 1 197,15 eurot (võlgnevus 1 085,41 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 111,74 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas kokku 900,91 eurot (võlgnevus 810,41 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 90,50 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude ca 75% ulatuses. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis 25.09.2015 kirjas pooltele tähtajad menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastuväidete esitamiseks (lk 121). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Toimikust ei nähtu ka, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Seega eeldab kohus, et kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kohus hindab üksnes hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt summas kokku 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 924 eurot (koos käibemaksuga) (lk 1 - 2, 43, 128 - 142). Menetluskuluks on riigilõiv ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 2). Hageja taotlus kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas kokku 200 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hagejat on kogu menetluse vältel esindanud üks esindaja. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 75 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esitatud õigusabi arvetest nähtub, et tema on maksnud tasu õigusabi eest koos käibemaksuga. Hageja ei ole kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud
kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei kuulu menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele kostja poolt. Kohus loeb hagejale osutatud õigusabi tunnitasu 75 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks. Kohus, analüüsides hageja lepingulise esindaja ajakulu käesoleva menetluse raames tehtud toimingutele, on seisukohal, et osaliselt hageja esindaja 01.06.2015 arves 150407 välja toodud toimingutele kulunud aeg (hagiavalduse koostamine ja komplekteerimine) ei ole põhjendatud ja osale toimingutest (nr e-kirjavahetus/suhtlemine kliendiga, selgitused kliendile, juhised K. Lindebergilt) kulunud ajakulu ei ole kontrollitav, kuna toimikus puuduvad tõendid vastavate toimingute kohta. 12.05.2015 hagiavaldus on esitatud neljal lehel, hagiavaldus sisaldab suures määras faktiliste asjaolude kirjeldust ja õigusnormide tsiteerimist. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks 01.06.2015 arves 150407 märgitud toimingutele saab pidada 3 tundi 30 minutit. Muus osas peab kohus hageja esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Kokku tuleb hageja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks lugeda 8 tundi ja 29 minutit, mis hageja esindaja tunnihinda 75 eurot arvestades teeb kokku 636 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kokku summas 836 eurot (riigilõiv summas 200 eurot + lepingulise esindaja kulu summas 636 eurot). Kohus jätab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata summas 288 eurot (taotletud summa 1 124 eurot – taotluse rahuldatud osa 836 eurot). Kostja peab hüvitama 75% hageja menetluskuludest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 627 eurot hageja menetluskulude katteks.
(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.