Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 17.02.2014 www.laen.ee portaalis laenutaotluse 5000 euro laenamiseks. Hageja rahuldas laenutaotluse ning hageja ja kostja sõlmisid 25.02.2014 laenulepingu nr TL923523, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 5000 eurot intressikuluga 1720 eurot. Laenu tagastamise tähtpäev oli 20.02.2015. Kostja tasus 03.04.2014 - 29.09.2014 kokku 3022.70 eurot. Hageja teatas 23.09.2014 kostjale, et nõude jääk summas 5520.44 eurot on antud menetlemiseks ITM Inkasso OÜ-le. 22.10.2014 sõlmisid hageja ja kostja lepingu MG923523 („konstitutiivne võlatunnistus“), milles kostja kinnitas võlgnevust summas 5365.44 eurot, millele lisandub inkassotasu 938.98 eurot ja lepingutasu 20 eurot. Kogusumma 6324.42 eurot tuli tasuda seitsme osamaksega, tasumise tähtpäev oli 22.04.2015. Kostja tegi selle lepingu alusel tagasimakseid 1320 euro ulatuses. Hageja esitas 07.04.2015 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tartu Maakohus tegi 25.05.2015 määrusega maksekäsu tunnustatud nõude osas ja mõistis Andres Heinsaarelt Placet Group OÜ kasuks välja võla katteks 1937.30 eurot ja menetluskulude katteks 173.62 eurot ning kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Placet Group OÜ esitas 28.05.2015 kohtule hagiavalduse A. Heinsaare vastu põhivõlgnevuse 3052.84 eurot, lepingutasu 14.28 eurot ja menetluskulude 420 eurot väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Placet Group OÜ esitas 18.06.2015 hagiavalduse täienduse, milles vähendas nõuet, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgevuse 2063.14 eurot ja lepingutasu 20 eurot ning menetluskulud 370 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 08.09.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, mille alusel kostja laenas hagejalt 5000 eurot (tl 25-32) tagastamise tähtajaga 20.02.2015 maksegraafiku alusel (27.03.2014-20.02.2015) koos intressiga summas 6 720 eurot (tl 31). Kostja tasus ajavahemikul 03.04.201429.09.2014 kokku 3 022.70 eurot. 22.10.2014 sõlmisid hageja ja kostja lepingu MG923523, milles kostja kinnitas võlgnevust summas 5 365.44 eurot, millele lisandub inkassotasu 938.98 eurot ja lepingutasu 20 eurot (tl 42). Kogusumma 6 324.42 eurot tuli tasuda seitsme osamaksega, tasumise tähtpäev oli 22.04.2015. Kostja tegi selle lepingu alusel tagasimakseid 1 320 euro ulatuses. 25.05.2015 maksekäsu määrusega tunnustatud nõude osas on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 1 937.30 eurot. Kohus leiab, et Placet Group OÜ täiendav, täpsustatud hagiavalduses esitatud nõue A.

Heinsaare vastu ei ole õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi jääb TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuste rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuste kehtivuse üle. Riigikohtu seisukoha kohaselt lahendis nr 3-2-1-106-13 on tüüptingimuste tühisuse tuvastamine kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine. Laenulepingu nr TL923523 üldtingimuste p 8.1 kohaselt intressi suurust märgitakse protsentides. Maksegraafikust nähtub, et krediidikulukuse määr on 76,94% ja intressisumma on 1720 eurot. Lepingu tingimustest ei nähtu, millistel alustel toimub krediidi intressiarvestus, kas krediidi intress arvestatakse lepinguliselt summalt või kasutuses olevalt jäägilt. Maksegraafik peab väljendama intressi arvestust ja vastama poolte vahel kokkulepitud lepingutingimustele. Kui laenulepingust ei nähtu intressi arvestamise viisi ja kindlaksmääratud protsendimäära, siis ei ole poolte vahel kokku lepitud intressimäära. VÕS § 408 lg 4 kohaselt kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks enne lepingu sõlmimist esitanud kostjale teabe intressimäära ja selle kohaldamise tingimuste kohta. Seetõttu kohaldub VÕS § 408 lg 4, s.o tarbija on saanud laenu kätte ja krediidileping on kehtiv, kuid kuna puuduvad andmed intressimäära kohta, siis tuleb lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohus, hinnates 22.10.2014 sõlmitud lepingu MG923523 sõlmimise asjaolusid, sisu ning seda, et kostja reaalselt laenu juurde ei saanud, leiab, et kuna nimetatud lepingu ainsaks eesmärgiks oli laenu tagasi maksmise tähtaja pikendamine, on tegemist esialgse laenulepingu muutmisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-175-14 p 17 märkinud, et tehingut tuleb analüüsida selle tegelikust (majanduslikust) sisust lähtudes ning kui poolte kokkuleppe ainsaks eesmärgiks on tähtaja pikendamine, siis võib eeldada, et tegemist on laenulepingu muutmisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-14 p-is 18 asunud seisukohale, et kui pooled soovisid võlatunnistusega anda kirjaliku vormi varem sõlmitud laenulepingutele, peab ka võlatunnistus vastama tarbijakrediidilepingu jaoks seaduses sätestatud nõuetele. Leping MG923523 ei vasta tarbijakrediidilepingu jaoks seaduses sätestatud nõuetele, sest võlatunnistuses puuduvad andmed nii intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta. Seega on laenulepingu muudatus kohtu hinnangul TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kui võlatunnistuses puuduvad andmed tarbija võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbijast krediidisaaja krediidiandjale talle avaldamata kulusid. Sellisel juhul võlgneb tarbija krediidiandjale laenu põhiosa ning seaduses sätestatud

intressi, mida tuleb arvestada kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni. Kohus on seisukohal, et kuna lepingutes nr TL923523 ja MG923523 intressimäära ei ole kokku lepitud, on intressi tasumise kokkulepe tühine ning asjas kohaldub VÕS § 408 lg 4: kui tarbija on saanud laenu ja krediidileping on kehtiv, kuid puuduvad andmed intressimäära kohta, siis tuleb lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Arvestades, et põhivõlgnevus oli 5 000 eurot, on seadusjärgne intress 7.88 eurot (27. märtsist kuni 30. juunini 2014 95 päeva, intressimäär 0,25% aastas – 3.30 eurot; 1. juulist kuni 31. detsembrini 2014 183 päeva, intressimäär 0,15% aastas – 3.81 eurot; 1. jaanuarist kuni 22. aprillini 2015, 111 päeva, intressimäär 0,05% aastas – 0.77 eurot). Kohus leiab, et tüüptingimusena on tühine ka hageja poolt viidatud laenulepingu üldtingimuste punkt 9.3 (tl 28), millega nõutakse kostjalt ebamõistlikult kõrge meeldetuletustasu maksmist ning võla menetlemisega seotud kulude hüvitamist vastavalt hageja hinnakirjale. Riigikohtu praktika valguses on nõutav teenustasu, mida laenulepingu üldtingimuste regulatsiooni järgi peab tasuma lepingus fikseeritud juhtudel lepinguga seotud toimingute eest, ebamõistlikult suur ja põhjendamatu. Kohus leiab, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja ja kolm sms-i. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Teenustasud 12 ja 20 eurot meeldetuletuskirjade eest ületavad mitmekordselt postiteenuseid osutavate ettevõtete hinnakirjades toodud teenuste hindasid. Nimetatud teenustasu ei saa pidada mõistlikeks võla sissenõudmiskuludeks VÕS § 415 lg 2 p 1 mõttes. Samuti ei ole õigustatud nõuda kostjalt täiendavalt tasu meeldetuletussõnumite eest summas 1.50 eurot (kolm sõnumit, kokku 4.50 eurot), sest selline tasu ei nähtu ühestki kohtule esitatud dokumendist ning ületab kordades üldteadaoleva tekstisõnumi maksumuse. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirja maksumus 10 eurot, mistõttu on põhjendatud hageja nõue 20 euro (2 × 10) ulatuses võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Kostja on teinud võlgnevuse katteks makseid kokku 4 342.70 euro ulatuses, lisaks on temalt 25. mai 2015 kohtumäärusega välja mõistetud õigeksvõetud 1 937.30 eurot, kokku 6 280 eurot. Arvestades, et põhivõlgnevus oli 5 000 eurot, seadusjärgne intress on 7.88 eurot ja põhjendatud sissenõudmiskulud - 20 eurot, siis on kostja oma laenulepingujärgse kohustuse ning rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse täitnud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.