Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-13873 kutsetegevuse kohta 20. novembril 2015 kell 12.45 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja (aadressil Kuressaare linn Lossi tn 2, I korrus, saal nr 1). Vesa Antti Lappalaineni ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

2-15-13873 negatiivsest kõikumisest tulenev planeeritud rahavoogude puudumine, projekti rahastuse osaline äralangemine ning võimatus pangaga laenutingimustes kokkuleppele jõuda. Osaühing Pidula Mõis on Pidula Mõisa kompleksi arendamiseks võtnud pangalaenu ning saanud ka projekti elluviimiseks EAS-ilt toetust. Olenemata keerulistest oludest ja ootamatult ära langenud rahastajatest suutis osaühing projekti ellu viia tehes üksnes väikseid muudatusi ning jättes ootele väikse osa projekti mahust. Pidula Mõisa kompleks sai asjaolude sunnil valmis planeeritust hiljem ning parasjagu oli turismisektoril kehv aeg, puudusid ettevõttel planeeritud rahavood, millised olnuks vajalikud ka pangalaenu õigeaegseks tagasimaksmiseks. Osaühing pidas Nordea Bank AB-ga läbirääkimisi laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks, kuid edutult. 25.08.2015 esitas Nordea Bank AB Eesti filiaal täitmisavalduse Pidula Mõisa kinnistu osas täitemenetluse läbiviimiseks. Osaühingul on lisaks Nordea Bank AB-le veel võlausaldajaid. Kuivõrd kogu osaühingu tegevus ja seega ka võime võlgnike nõudeid rahuldada sõltub Pidula Mõisa kinnisasjast ja selle käitamisest, muutub täitemenetluse käigus kinnisasja müügiga võimatuks ka teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine. Osaühingu varade arvel ei ole võimalik kõikide võlausaldajate nõudeid rahuldada. 28.08.2015 sai osaühing Pidula Mõis täitmisteate. Seega alates sellest hetkest saavutas juhatus teadmise, et osaühing Pidula Mõis on maksejõuetu. Võlgnik on lisanud avaldusele võlanimekirja, mille kohaselt on ettevõtte kohustuste maht 839573,94 eurot. Esitatud nimekirja kohaselt on Pidula Mõis OÜ võlad järgnevad: Võlad tarnijatele 08.09.2015 EBC Ehitus AS Rahapaigutamise OÜ Eesti Energia AS Saaremaa TÜ Mullok Oü Booking.com B.V Saare Autex Oü Prügimees Oü EVM Teenused Oü Ranna-Villa Oü Saaremaa Raadio Oü Innova Konsultatsioonid Oü LM Keskus Oü Seesam Insurance As Eesti Mõisate Ühendus MTÜ Motivation Oü Raadio Kadi Oü Muhu Jaanalind Oü Mustjala Mustard Oü Tarnijate võlad kokku

88177,60 20160,00 7058,78 2270,20 756,00 719,52 434,60 348,82 342,60 253,44 240,00 234,00 192,22 126,20 100,00 90,00 54,00 34,80 32,88 121625,66

Väljamaksmata palk Arvestatud maksud Töövõtjate võlad kokku

6258,71 1216,61 8385,32

Nordea Pank põhiosa intressid? omaniku laen MK Jürgens&JürgensOÜ

346657,07

Võlad töövõtjatele

Laenud

271776,17 70000,00 19753,57

2-15-13873 Transosilia OÜ Helme & Jürgens OÜ Laenude võlad kokku

1156,15 400,00 709742,6

Kokku võlad

839753,94

Pärnu Maakohtu 22.septembri 2015 a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Terje Eipre nõusolek ajutiseks pankrotihalduriks olemiseks ( lk 8). Pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha ning käsutuskeelu teatavakstegemise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.09.2015 a ( lk 21). Ajutise pankrotihalduri aruanne I. Võlgniku OÜ Pidula Mõis (edaspidi Võlgnik) üldandmed Ühingu nimi: Registrikood: Registrisse kantud: Registrijärgne aadress: Põhitegevusala: Lisategevusalad:

Juhatuse liikmed Kontaktandmed:

osaühing Pidula Mõis 10546823 16.04.1999 Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93401 - Külalistemajad - Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük kioskites ja turgudel; - Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Vesa Antti Lappalainen (XXXXXXXXXXX

- XXXXXXX

Majandusaasta: 01.01. – 31.12. Registripiirkond: Pärnu Maakohtu registriosakond Raamatupidaja: M K (ik 37909260382) II. Hinnang Võlgniku majanduslikule olukorrale Ajutine haldur on kohustatud andma vastavuses PankrS § 22 lg 2 punktile 2 hinnangu Võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur 23.09.2015.a küsimustiku vara ja võlgade kohta Võlgniku juhatuse liikme elektronposti aadressile XXXXXXX ja 01.10.2015 Võlgniku lepingulise esindaja E C elektronposti aadressile XXXXXXXXX. Lepinguline esindaja kinnitas 02.10.2015 järelepärimise kättesaamist (Lisa 3) ning lubas vastata. Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed Võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 08.10.2015.a. Võlgniku esindajad pole tänaseks halduri päringule vastanud. Haldur on isiklikult kohtunud võlgniku juhatuse liikmega täiendavate selgituste saamiseks võlgniku majandusliku olukorra kohta ning tutvunud põhjalikult võlgniku varaga Saaremaal kohapeal.

2-15-13873 Ajutine haldur saatis järelepärimised ka krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile ning kohtutäituritele. Aruande koostamise kuupäevaks oli enamikelt ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur avalikult kättesaadavat informatsiooni. Hinnang Võlgniku majanduslikule olukorrale on antud tuginedes järelepärimistele saabunud vastustele ja muule avalikult kättesaadavale informatsioonile. III. Võlgniku tegevusest Tegevuse sisu: Võlgnikul on kaks põhitegevusala: a) Pidula mõisa, mõisaansambli, mõisapargi ja ning nende juurde kuuluvate kinnistute väljaarendamine, et avada seal kõrgekvaliteediline puhke- majutus- ja toitlustusasutus, mis säästab ja väärtustab mõisahoonete ajaloolist kehandit ja olemust; b) Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine. Pikemas perspektiivis oli võlgniku eesmärgiks arendada Saaremaal Kihelkonna vallas asuvast ajaloolisest Pidula mõisakompleksist nelja või viie tärni mõisahotell ning peale restaureerimis- ja ehitustööde valmimist pakkuda aastaringselt atraktiivseid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi turismiteenuseid. Eesmärgi saavutamiseks kavatses osaühing restaureerida Pidula unikaalse arhitektuuri-, muinsusja looduskaitsealuse mõisakompleksi ning muuta selle atraktiivseks turismiobjektiks vastava ehitus- ja äriprojekti tulemusena. Pidula mõis on tekkinud 16. sajandi lõpul, mil hertsog Magnus läänistas Pidula küla Joachima Stärckele (Strakile), kelle järeletulijad loovutasid mõisa 1603. aastal Caspar Stackelbergile. Stackelbergi perekonna omandis oli mõis kuni 18. sajandi lõpuni, mil see abielu kaudu läks üle Tollide perekonnale. Pärast Tollide lahkumist mõisast asus peahoones Pidula algkool. Kool tegutses seal 1970. aasta kevadeni. Pärast seda seisis härrastemaja pikalt tühjana. 1693. aasta reduktsioonikomisjoni materjalides on Pidula mõisa hoonestust mainitud kui puitehitist. Praegune mõisa peahoone on ehitatud pärast Põhjasõda (18. sajandi esimestel kümnenditel). Juurdeehitis mõisahoone tagaküljel 19. sajandi algupoolel. Pidula mõisasse planeeritud turismikeskuse kontseptsioon hõlmas u. 25 numbritoaga nelja tärni hotelli, ajaloolist mõisakööki, ruume koosolekute jaoks, ajaloolist parki koos ürdiaiaga, õlle- ja veinikeldrit ning jääkeldrisse rajatavat sauna. 04.11.2008 rahuldas Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Amet (PRIA) Pidula Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arenguprogrammile ning Eesti maa-elu arengukavale 2007 – 2013 põhineva taotluse nr 310008740193, määrates investeeringutoetust Pidula mõisa valitsejamaja rekonstrueerimise etapi jaoks 556 079 krooni (35 539,92 eurot). Antud toetust kasutades jätkati veini-õllekeldri (suvekohviku) ehitamist mõisa valitsejamaja keldrikorrusel, samuti teisi töid valitsejamaja restaureerimiseks. Ürdiaia arendamist jätkati ka 2013. a. kevadel ja suvel. Samuti korrastati edaspidiselt OÜ-le kuuluval Rauna kinnistul asuvaid hooneid, et oleks võimalik kasutada neid ööbimiseks. Pidula osales ka eesti-soome ühisprojektis "Devepark" (Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia), mis käivitati Central Baltic Interreg IV A - programmi 2007 – 2013 raames 2009. a. septembris (vt. nt. www.devepark.utu.fi). Projekti eesmärgiks on toetada ajalooliste parkide, ms. mõisa-parkide arendamist Eestis ja Soomes. Pidula toetustaotlus hõlmas Devepark-projekti 1 390 936 euro tervikeelarvest 131 367 eurot (9,4 %), millest Pidula pargiinvesteeringute osa oli 83 447 eurot ja muu tegevuse osa 47 920 eurot.

2-15-13873 Kuna võlgniku arvates jättis Central Baltic-programmi juhtivkomisjon Pidula õigusi eirates oma otsuses ära Pidula investeeringute jaoks ettenähtud toetuse, vaidlustas Pidula nimetatud otsuse, tehes selle kohta kaebuse Edela-Soome maakonnavalitsusele. Kohtuprotsess jätkus hiljem Turu halduskohtus, Soome kõrgeimas halduskohtus (KHO) ja Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourgis. Igas kohtuorganis jäi Võlgnik kaotajaks. 17.05.2011. a. otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus rahuldada Pidula poolt 27.07.2010. a. esitatud täistaotlus, registreerimisnumbriga EU33844, projektile „Pidula mõisaköök – õpetame valmistama ajaloolist eesti mõisatoitu!” (Mõisaköögi projekt), mis põhineb Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 19. augusti 2008. a määrusele nr. 75 „Turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamise tingimused ja kord“, mis omaette põhineb EL regionaalabi programmidele. Tunnistades Pidula poolt esitatud taotluse määruse kohaselt toetuse saamisele vastavaks, otsustas EAS anda Mõisaköögi projektile toetust 359 503 eurot, mis on 50 % Mõisaköögi projekti kogumaksumusest (719 006 eurot). Tööd projekti elluviimiseks jätkusid kuni käesoleva aastani. Võlgniku suuliste väidete kohaselt on osa rahast veel saamata. Ajutisele haldurile teadaolevalt töötajaid ettevõttel hetkel pole. IV. Varad

2-15-13873 Võlgniku käibevara on ajutise halduri esialgsel hinnangul kokku 77,77 eurot, täpsem summa selgub edasise pankrotimenetluse käigus, kuna võlgnik pole kirjalikult tänaseni ajutisele haldurile vastanud.

Elamumaa 85%,2 ärimaa 15%, 18 426 m . Kinnistul asub valitsejamaja, hoone renoveerimistööd ja siseviimistlustööd on tänaseks lõpetatud. Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks Kihelkonna vald. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25.

2-15-13873 2757834 30101:004:0292 Rauna kinnistu, Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond

Elamumaa, 10 921 m .

Võlgnikul on kinnisvara maksimaalselt 450 000 euro väärtuses (ilmselt vähem), millega haldur on ka isiklikult tutvunud. AS Pindi Kinnisvara on 28.06.2012 koostatud kinnisvarahinnangus hinnanud Avaldajale kuuluva 3 kinnistu maksimaalseks turuväärtuseks 260 000 eurot, 915 000 eurot peale renoveerimistööde lõpule viimist. Renoveeritud on tänaseks ainult valitsejamaja, ülejäänud hoonetes (mõisa peahoones ja mõisaköögis) on tööd pooleli või pole alustatud. Kinnistutel asuvad mõisa peahoone, valitsejamaja, mõisa park ja linnuse varemed on muinsuskaitse all olevad kultuurimälestised. Halduri poolt teostatud ülevaatuse käigus selgus ka, et vanades puittalades on putukad, mis talasid on uuristanud (puidupuru oli laudadel ja põrandal) ning selleks, et teada saada, kuidas kahjuritest vabaneda on tarvis teha ekspertiis. Keldris oli näha, et niiskus tuleb seinast läbi ning vaip oli seetõttu hallitanud. Esimese korruse laes oli ka vee leke. Seega pole valitsejamaja (hotelli hoone) ehituslikult heas korras ning vajaks ka kohe kahjuritõrjet. Puuduvad ka haldurile teada olevad vabad vahendid hoone üle talve säilitamiseks. Pindi Kinnisvara hinnangust on välja jäetud Rauna kinnistu, Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond (registriosa nr 2757834), kuid Baltic Sotheby’s International Realty poolt vahendatav müügikuulutus toob ära kõik Võlgniku 4 kinnistut, mille eest soovitud müügihind kokku on nagu eelpool mainitud 450 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades, et mõiskompleks on olnud juba müügis alates 2014 suvest (algselt küll 735 000 euroga, Lisa 9) ja seda ilma märkimisväärset huvi tekitamata, siis ilmselt langeb müügihind veelgi, kuna turuhind on väiksem (ilmselt 300 000 eurot). Ajutine haldur toob välja, et Eesti Vabariik ja kohalik omavalitsus (Kihelkonna vald) omavad ostueesõigust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud ehitisi kui vallasasju ei oma. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud Peugeot Partner, reg. XXXXXXXXX (Lisa 10). Halduri hinnangul on sõiduki turuväärtuseks umbes 800 - 1300 eurot. Auto on juhatuse liikme Vesa Antti Lappalainen’i valduses. Samuti on liiklusregistris registreeritud traktor EO 2621V2, XXXXXXXXXX. Haldurile pole hetkel teada traktori seisukord (pole teada, kas traktorile on tehtud korralised ülevaatused ja see on kasutuskõlblik) ega turuväärtus. Pidades silmas aja traktori vanust, siis on kaheldav, kas sõiduk üldse mainimisväärset turuväärtust enam omab. Võlgniku vara täpne turuväärtus selgub müügi käigus. Käesoleva aruande esitamise hetkeseisuga on kogu võlgniku vara väärtuseks maksimaalselt 451 377,77 eurot. Turuväärtus on ilmselt madalam (ca 300 000 eurot), vara pole likviidne. V. Kohustused Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt (seisuga 31.12.2014, Lisa 11) on Võlgnikul alljärgnevad kohustused erinevate võlausaldajate eest: Võlausaldaja

Aadress

Registrikood

Võlasumma (EUR)

Nordea Bank AB Eesti Liivalaia tn 45, filiaal Tallinna linn, Harju maakond, 10145 Vesa Antti Lappalainen MK Ettevõtluse Lasnamäe 2, 11412 Arendamise Sihtasutus Tallinn (EAS, Lisa 12) Jürgens & Jürgens OÜ

12608043

XXXXX

2-15-13873 461 500,97 271 776,17

XXXXXXXX

70 000,00

90006006

82 673,33

Roosikrantsi 16-3, 11240405 Tallinna linn, Harju maakond, 10119 OÜ Helme & Jürgens Andruse põik 3-3, 11725350 Rannamõisa küla, Harku vald, Harju maakond, 76906 Osaühing Transosilia Rännaku pst 12, 10503439 Invest (Võlgniku Tallinna linn, Harju ainuosanik) maakond, 10917 Aktsiaselts EBC Pikk 62b, 10123703 Ehitus Kuressaare linn, Saare maakond, 93802 Rahapaigutamise Rännaku pst 12, 12528099 Osaühing Tallinna linn, Harju maakond, 10917 Eesti Energia Lelle tänav 22, 10421629 Aktsiaselts Tallinna linn, Harju maakond, 11318 Saaremaa Tarbijate Tehnika 5, 10044010 Kuressaare linn, Ühitu Saare maakond, 93817 Nõmme talu, Silla Mullok OÜ 11254749 küla, Mustjala vald, Saare maakond, 93601 Postbus 1639 1000 BP Kamer van Koophandel Booking.com B.V Amsterdam Holland Amsterdam (Kaubandus- ja tööstuskoja äriregister Amsterdam) Registreerimisnumber: 31047344 Osaühing Saare Autex Lilbi küla, Lääne10374531 Saare vald, Saare maakond, 93853 Talli 4, Kuressaare Osaühing Prügimees 10083286 linn, Saare maakond, 93815 Tallinna 82, OÜ EVM Teenused 11891893 Kuressaare linn, Saare maakond, 93815

19 753,57 400,00

1 156,15 88 177,60

20 160,00 7 058,78 2 270,20

756,00

719,52

434,60 348,82 342,60

Osaühing Ranna-Villa Ranna-Villa, Küdema küla, Mustjala vald, Saare maakond, 93824 Osaühing Saaremaa Komandandi 1, Raadio Kuressaare linn, Saare maakond OÜ Innova Villa, Turja küla,

11322586

2-15-13873 253,44

10372926

240,00

12000123

234,00

Valjala vald, Saare maakond, 94317 LM Keskus Osaühing Punane 42, Tallinna linn, Harju maakond, 13619 Seesam Insurance AS Vambola 6, Tallinna linn, Harju maakond Konsultatsioonid

Mittetulundusühing Eesti Mõisate Ühendus Osaühing Motivation

Pärnasalu 38, Saue linn, Harju maakond, 76505 Mõisaküla 6, Mõisaküla küla, Kiili vald, Harju maakond, 75417 Osaühing Raadio Kadi Kohtu 1, Kuressaare linn, Saare maakond, 93812 Osaühing Muhu Nautse küla, Muhu vald, Saare maakond, Jaanalind 94728 Osaühing Mustjala Tõnu Laasi talu, Pahapilli küla, Mustard Mustjala vald, Saare maakond, 93633

10568865

192,22

10055752

126,20

80197028

100,00

11183570

90,00

10357499

54,00

10659438

34,80

11524137

32,88

KOKKU:

1 028 885,85

Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 12.10.2015 võlg puudub. Võlgnikul on ka 8 385,32 euro suurune töötasu ja puhkusehüvitise võlgnevus töötajate ees. Summa kuulub täpsustamisele pankrotimenetluse jooksul, kuna väidetavalt sisaldab see ka tasumata makse. Maksu- ja Tolliameti andmetel aga võlgnevus puudub. Kohtutäitur Rocki Albert’i vastuse (Lisa 13) kohaselt halduri järelepärimisele on Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus nr 176/2015/1340. Täitedokumendiks on Kuressaare notar Gerda Pitk 13.07.2012 koostatud ja tõestatud notariaalakt „Ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ nr 877 ning 07.10.2013 koostatud ja tõestatud notariaalakt „Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ nr 1444, sissenõudja Nordea Bank AB Eesti filiaal. Täitemenetlus on peatatud. Kohtutäituri tasu- ja kulunõue on 21 875,96 eurot. Kokku on Võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt seega rahalisi kohustusi kuni summas 1 059 147,13 eurot. Kohustused ületavad oluliselt vara väärtust, lisaks pole Võlgnikul likviidset vara, et katta jooksvaid kulutusi. Täpsed võlausaldajate nõuete suurused selguvad pankrotimenetluse käigus. VI. Võlgniku Kohustuste analüüs ja tasumise väljavaated

2-15-13873 Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal konservatiivselt hinnates on Võlgniku vara ligikaudne väärtus 300 000 kuni 451 377,77 eurot. Arvestades, et tegemist on vähemalt osaliselt võrdlemisi raskesti realiseeritava varaga, siis võib selle kiirmüügihind osutuda jääkväärtusest madalamaks. Likviidne vara praktiliselt puudub ning jooksvad võlad suurenevad igakuiselt. Võlgnikule kuuluvat vara (valitsejamaja ja mõisaköök) ei ole mõistlik ilma kütteta säilitada, sest külmade ilmade jätkumisel tekib oht torude kinnikülmumiseks/lõhkemiseks, mida hiljem on äärmiselt kulukas parandada ja see alandab vara turuväärtust. Lisaks esineb valitsejamaja katusetalades probleem puukoidega, mille lahendamine nõuab ilmselt eksperdi abi. Maksumus kahjuritõrjel hetkel teadmata. Ajutise halduri poolt välja selgitatud Võlgniku kohustuste maht kogusummas 1 059 147,13 eurot moodustub põhiosas rahalistest kohustustest Nordea Bank AB Eesti filiaali, Võlgniku juhatuse liikme Vesa Antti Lappalainen, EAS’i ja eraisiku M K ees. Eeltoodust nähtuvalt ületavad Võlgniku kohustused. Võlgniku vara rohkem kui kahekordselt. Arvestades Võlgniku teadaolevat varalist seisu, vara mittelikviidsust ning asjaolu, et võlgniku igakuised kulud ületavad tulusid, on kindlasti tegemist pankrotisituatsiooniga ning täiendavat pikemat majandusanalüüsi pole vajalik teha. Ajutise halduri hinnangul pole olemasoleva vara arvel kohustuste täitmine kogu ulatuses võimalik. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Samal seisukohal on ka Võlgnik. Järelikult tuleb välja kuulutada Võlgniku pankrot. Ettevõtte majandustegevus ilmselt jätkub pankrotimenetluse perioodil, kuna majutusteenuse pakkumine tagab likviidsete vahendite juurdevoolu, mis on vajalik Võlgniku jooksvate kulude katmiseks. Samas ei ole tegemist populaarse majutusasutusega, kuna asub eemal tuntud turismipiirkondadest ning ettevõttel puuduvad vahendid reklaamiks. Samuti polnud halduri külaskäigu ajal hoonekompleksis ühtki hotellikülalist. VII. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. See selgub peale hilisemat põhjalikumat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus, kui halduril on võimalik põhjalikumalt tutvuda dokumentatsiooniga. VIII. Kokkuvõte Pankrotiavaldus ja arvamus maksejõuetuse kohta Pankrotiavalduse kohaselt on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks nö asjaolude kokkulangemisel ebaõnnestunud äriprojekt. Võlgnik on valmistanud ette ja osaliselt käitanud turismi ja toitlustusasutuse Pidula Mõis. Väidetavalt on projektile saanud saatuslikuks turismisektori negatiivsed kõikumised ning sellest tulenev planeeritud rahavoogude puudumine, st. „üleinvesteerimine“. Ühtlasi langes samal ajal osaliselt ära projekti rahastatus ja pank keeldus laenutingimustes edaspidiseid kokkuleppeid sõlmimast. 25.08.2015 esitas Nordea Bank AB Eesti filiaal täitmisavalduse Võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks. Võlgnik leidis, et kuivõrd kogu ettevõtte tegevus ja seega ka võime teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada sõltub mõisakompleksi kuuluvatest kinnistutest ja selle käitamisest, muutub täitemenetluse käigus kinnistute müügiga võimatuks majandustegevuse abil kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgniku vara näol on enamjaolt tegemist kinnisasjadega, mida ei ole võimalik kiirelt realiseerida, kuivõrd võlgnikule kuuluvad kinnistud on muinsuskaitse all olevad erihooned ja objektid.

2-15-13873 Märkimisväärne vallasvara peale hoonete sisustuse puudub. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt tasuda jooksvaid kulusid, Võlgnik on seoses Nordea Bank AB Eesti filiaali suure nõudega muutunud püsivalt maksejõuetuks ja antud olukorras ei ole võimalik Võlgniku tegevusega jätkata. Juhatus ei näe võimalusi ettevõtte tervendamiseks, samuti ei näe juhatus hetkel võimalust kompromissiks. Halduril ei ole võimalik võlgniku kehtivat bilanssi analüüsida, kuna seda ei ole haldurile esitatud (viimane registrile esitatud majandusaasta aruanne oli aastast 2013). Kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalust tutvuda kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooniga, samuti võimalust tutvuda ja kontrollida võlgniku senise majandustegevusega seotud kõiki asjaolusid, ei ole võimalik käesoleval hetkel maksejõuetuse täpseid põhjuseid välja selgitada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus ilmselt 2015.a augustis, mil Nordea Bank AB Eesti filiaal algatas Võlgniku suhtes täitemenetluse. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul võimalus oma tegevust jätkata ning tulu teenida. Samas tuleb märkida, et võlgniku makseraskused ilmnesid juba 2014.a suvel, kui Võlgnik otsustas esimest korda oma vara müüki panna. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal võib võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada asjaolu, et võlgniku äriplaan ei käivitunud planeeritud kujul – restaureerimistööde valmimine venis arvatust pikemaks, külastajate väike arv ei taganud vajalike vahendite pealevoolu ja ilmselt kujunesid ka ehitustööd planeeritust kulukamaks. Ajutise halduri arvamus on, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine ilmselt antud juhul KarS §-is 384 lg 1 nimetatud teo tunnuseid, s.o. füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine. Samuti ei esine ilmselt KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. IX. Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (Lisa 14). Ajutine haldur on suhelnud võlausaldaja esindajaga, tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud varaga kohapeal ja vastustega järelepärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente (nt majandusaasta aruanne) ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid, osalenud kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks.Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 31 lg 1, 3, 4 ja 5, teeb ajutine haldur ettepaneku:

2-15-13873 Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 SEB pangas. Seega kokku 2 741,71 eurot koos käibemaksuga. Võlgniku ja ajutise halduri seisukohad kohtuistungil Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Võlgniku esindaja saatis kohtule e-kirja, milles palus asja arutamise läbiviimist ilma võlgniku esindajata. Ajutine haldur Terje Eipre kinnitas, et jääb aruandes esitatu juurde. Samas märkis haldur, et vaatamata halduri korduvatele päringutele ei ole võlgnik esitanud haldurile seni ühtegi raamatupidamisdokumenti. Võlgnik on kinnitanud, et esitab dokumendid kindlasti peale 26.10.2015.a. istungit. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ja kuulanud ära ajutise halduri arvamuse, leidis, et OÜ Pidula Mõis pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldjate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesolevas asjas on pankrotiavalduse esitanud Võlgnik. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees 1 059 147,13 eurot. Võlgniku varade ligikaudseks väärtuseks on 300000-451 377,77 eurot. Eeltoodust tulenevalt ületavad Võlgniku kohustused Võlgniku vara rohkem kui kahekordselt. Lähtudes eelnevast on ilmne, et Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus ilmselt jätkub pankrotimenetluse perioodil, kuna majutusteenuse pakkumine tagab likviidsete vahendite juurdevoolu, mis on vajalik Võlgniku jooksvate kulude katmiseks. Halduri külaskäigu ajal ei olnud hoonetekompleksis ühtegi hotellikülalist. Ajutine haldur Terje Eipre on andnud nõusoleku tegutseda pankrotihaldurina. Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada OÜ Pidula Mõis pankrot. Pankrotihalduriks määrata Terje Eipre, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti tuleb määrata võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise aeg ja kohustada võlgniku juhatuse liiget ilmuma kohtusse vande andmiseks vara, võlgade ja äritegevuse kohta. Kohus määrab ajutise halduri tasu katteks, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust 2016,00 eurot, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud (antud juhul käibemaks) ning mis on kooskõlas Pankrotiseaduse § 23 sätestatuga. Ajutise halduri tasu on arvestatud 21 töötunni eest, 96 eurot/tund, mis on kooskõlas PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tasumääradega. Põhjendatud on ka halduri taotlus pankrotimenetluse kulude hüvitise saamiseks summas 322,51 eurot (268,76 eurot+käibemaks 20%). Seega on ajutise halduri tasu ja kulud kokku 2741,71 eurot. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.