OÜ Benjamin hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.03.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3879,13 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Benjamin apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Benjamin (registrikood 11302336; asukoht Ehitajate tee 114-17; 13517 Tallinn), lepinguline esindaja Artjom Novikov (e-post:
XXX@XXX )
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (varasem ärinimi BTA Insurance Company SE Eesti filiaal) (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2b; 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Andrus Reidi (e-post: XXX@XXX )
Kohtuistungi aeg
08.10.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Kostja lepinguline esindaja Andrus Reidi
Harju Maakohtu 13.03.2015 otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.OÜ Benjamin apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 1(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.05.2014 esitas OÜ Benjamin (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse BTA Insurance Company SE Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustushüvitise maksmise nõudes.
2.Hageja palus kohtule esitatud hagis kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 3451,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 142,56 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.05.2013 vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu (kaskokindlustus) poliis nr 91-A6-138103 (Sõidukikindlustuse tingimused nr A6-02, edaspidi kindlustustingimused) sõiduki (haagis) KÖGEL SN 24, registreerimismärgiga 688GP, tehasetähis WK0S0002400084543, kindlustamiseks. Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustusega, kusjuures kindlustatud oli ka liiklusõnnetuse risk. Hageja omavastutus kindlustusjuhtumi tekkimisel on 320 eurot. Soodustatud isik on hageja, kes on õigeaegselt tasunud kõik kindlustusmaksed.
4.Vastavalt kostja juhenditele esitas hageja 17.10.2013 kahjuavalduse kostjale seoses liiklusõnnetusega, mis toimus 04.10.2013 kell 02.45 Venemaal, Moskva lähistel, kus hageja töötaja YB sõitis tema juhitud veokiga Scania, reg.märgiga 716AYI, mille haakes oli haagis KÖGEL SN 24, reg.märgiga 688GP estakaadi alt läbi, mille tagajärjel haakus haagis estakaadi külge. Avalduse alusel alustas kostja kahjujuhtumi nr A6-9104035/01-2013 menetlust. Kahjujuhtumi menetlemise käigus edastas hageja kõik kostja nõutud dokumendid ja kahjustatud haagise fotod. Hageja ei tea, kas kostja esindajad on kahjustatud haagise üle vaadanud.
5.22.10.2013 esitas hageja kostjale OÜ Autohaagis Balti, kes on haagise tootja Kögel Trailer GmbH & Co.KG ametlik esindaja Eestis, hinnapakkumise, mille kohaselt oli haagise taastusremondi maksumuseks 4191,40 eurot + 838,28 eurot käibemaks.
6.05.11.2013 edastas kostja hagejale e-posti teel oma otsuse, millega keeldus kahju hüvitamisest. Kostja otsuse kohaselt lahkus juht liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes sellest teatamata politseile ettenähtud korras. Kostja märkis, et kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-02 punkti p 9.2.1 kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud vormistama liiklusõnnetuse kooskõlas juhtumi toimumise asukoha riigi õigusaktide nõuetega. Vene Föderatsioonis kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb igast liiklusõnnetusest teavitada politseid. Käesoleval juhul on kindlustusvõtja seda kohustust rikkunud. Otsuses viitas kostja kindlustustingimuste p-s 3.1.4 sätestatule, mille järgi vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292 kohustust ja kohustuse rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele.
7.Hageja ei nõustu kostja otsuses kajastatud järeldustega, leides, et ta ei ole rikkunud kindlustustingimuste p-s 9.2.1 sätestatud nõudeid ega Vene Föderatsiooni õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning puuduvad alused kindlustustingimuste p 3.1.4 rakendamiseks.
8.2014 jaanuaris teostas hageja kahjustatud haagise remondi omal kulul summas 4526,16 (koos käibemaksuga 754,36 eurot). Kostja vastuväited
9.Kostja esitas 18.06.2014 kirjaliku seisukoha, milles hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Vastuväidete kohaselt tuli kindlustustingimuste punkti 9.2.1. kohaselt vormistada liiklusõnnetus kooskõlas juhtumi toimumise asukoha riigi õigusaktide nõuetega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kohustus, mida sõidukijuht pidi täitma, tulenes Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punktist 2.6.1, mille kohaselt kui liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukite valdajate tsiviilvastutus on kindlustatud vastavalt sõidukite valdajate tsiviilvastutuse kindlustusega ja kahju tekitati ainult varale ja kahju tekitamise asjaolud seoses vara kahjustamisega liiklusõnnetuse tagajärjel, sõidukite nähtavate kahjustuste iseloom ja loetelu ei tekita liiklusõnnetuse osaliste lahkarvamusi, võib liiklusõnnetuse dokumentide vormistamist teostada selleks volitatud politseiametnike juuresolekuta. Antud juhul sõitis sõidukijuht haagisega vastu estakaadi seda kahjustades (arvestades sõiduki haagisele tekitatud vigastusi) ning lahkus sündmuskohalt, eirates nimetatud nõudeid. Kohal ei olnud estakaadi omanikku või selle esindajat, kellega saanuks vormistada liiklusõnnetuse ja tuvastada võimaliku tekkinud kahju. Seega kuna liiklusõnnetuse vormistamine sel viisil ei olnud võimalik, pidanuks juht teavitama politseid. Käesoleval juhul on kindlustusvõtja seda kohustust rikkunud.
11.Tingimuste punkti 3.1.4. kohaselt vabaneb kostja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja kohustuse rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kostja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Kindlustusvõtjal on kahju tõendamise kohustus. Peale kindlustusvõtja kahjuavalduse ei ole ühtki tõendit, mis tõendaks, et kahjujuhtum toimus deklareeritud asjaoludel. Rikkudes ülalnimetatud kohustust, ei ole kostjal võimalik tuvastada kahju tekkimise tegelikke asjaolusid. Eeltoodu alusel keeldus kostja tingimuste punktide 3.1.4 ja 9.2.1. järgi kahju hüvitamast. Punktid 3.1.4. ja 9.2.1. ei ole teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad ega vastuolus heade kommetega. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis 13.03.2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) 15.05.2013 sõlmiti poolte vahel vabatahtliku sõidukikindlustuse leping (kaskokindlustus), poliis nr 91-A6-138103 haagise Kogel SN 24 reg märgiga 688 GP kindlustamiseks; 2) kindlustusperiood kehtis alates 15.05.2013 kuni 15.05.2014; 3) kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustusega, kindlustatud on ka liiklusõnnetuse risk, 4) soodustatud isik on hageja, kindlustussumma on 11000 eurot ja hageja omavastutus kindlustusjuhtumi tekkimisel on 320 eurot; 5) haagise remondi maksumus on 4526,16 eurot (käibemaksuga).
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle: 1) kas hageja rikkus kindlustustingimuste punktis 9.2.1 sätestatud kohustust (liiklusõnnetuse vormistamise kohustus); 2) kas rikkumise tulemusena saab kostja keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest, tuginedes kindlustustingimuste punktile 3.1.4.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 449 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest.
16.17.10.2013 kahjuavaldusest nähtuvalt toimus 04.10.2013 kell 02.45 Venemaal, Moskva oblastis liiklusõnnetus, kus YB sõitis tema juhitud sõidukiga, mille haakes oli haagis KOGEL SN 24 reg. märgiga 688GP estakaadi alt läbi, mille tagajärjel haakus haagis estakaadi külge.
17.05.11.2013 kostja otsusest nähtuvalt keeldus kostja kahju hüvitamisest. Kostja otsuse põhjenduste kohaselt lahkus juht liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes sellest teatamata politseile ettenähtud korras. Kostja märkis otsuses, et kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-02 punkti p 9.2.1 kohaselt on kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisel kohustatud vormistama liiklusõnnetuse kooskõlas juhtumi toimumise asukoha riigi õigusaktide nõuetega. Vene Föderatsioonis kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb igast liiklusõnnetusest teavitada politseid. Kindlustusvõtja on seda kohustust rikkunud. Kostja otsuse kohaselt on hagejal kahju tõendamise kohustus. Otsuses viitas kostja kindlustustingimuste p. 3.1.4 sätestatule ning leidis, et hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et kahjujuhtum toimus deklareeritud asjaoludel, mistõttu ei ole kindlustusandjal võimalik tuvastada kahju tekkimise tegelikke asjaolusid.
18.Hageja ei nõustunud 05.11.2013 e-posti teel esitatud pretensiooni kohaselt kostja otsuses kajastatud järeldustega väites, et ta ei ole rikkunud kindlustustingimuste p-s 9.2.1 sätestatud nõudeid ega Vene Föderatsiooni õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning puuduvad alused kindlustustingimuste p 3.1.4 rakendamiseks. Hageja arvates tekitati kahju ainult hageja varale ning teist osalejat liiklusõnnetuses ei olnud. Hageja viitab pretensioonis Vene Föderatsiooni liikluseeskirjade punktile 2.6.1, mille kohaselt kui liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukite valdajate tsiviilvastutus on kindlustatud vastavalt sõidukite valdajate tsiviilvastutuse kohustusliku kindlustamise seadusandlusega, tekitati kahju ainult varale ja kahju tekitamise asjaolud seoses vara kahjustamisega liiklusõnnetuse tagajärjel, sõidukite nähtavate kahjustuste iseloom ja loetelu ei tekita liiklusõnnetuse osaliste lahkarvamusi, võib liiklusõnnetuse dokumentide vormistamist teostada selleks volitatud politseiametnike juuresolekuta.
19.Kostja eelnimetatud Vene Föderatsiooni liikluseeskirjade (LE) punkti 2.6.1. kohaldamisele vastu ei vaielnud. Hageja ja kostja vahelises kohtuvälises kirjavahetuses tugineb kostja eelnimetatud liikluseeskirja sättele. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei ole otsuses kahju hüvitamisest keeldumise kohta viidanud konkreetsele LE sättele.
20.Hageja autojuhi YB seletuskirjast nähtuvalt sõites veokiga estakaadi alt läbi tundis ta tõuget, jäi seisma teepeenrale ja vaatas üle kahjustused. Temast mööda sõitnud politsei
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292 patrullauto politseinikud selgitasid, et kuna juhtum puudutab ainult veokit ja teist osalist ei ole, siis tuleb pöörduda kindlustusfirma poole.
21.Seletuskirjast ega teatest liiklusõnnetuse toimumise kohta ei nähtu, kus liiklusõnnetus täpselt toimus, märgitud on üksnes, et Vene Föderatsioonis Moskva oblastis.
22.Hageja ega veoki juht ei ole kaasanud liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamiseks estakaadi omanikku (näiteks riiki või kohalikku omavalitsust vms). Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et liiklusõnnetus toimus deklareeritud asjaoludel ning mõni teine liikluses osaleja varakahju ei saanud. Autojuhi seletuskirjast ei saa järeldada, et politseipatrull oleks liiklusõnnetuse sündmuskoha üle vaadanud. Eeldades, et hageja deklareeritud andmed liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta on õiged, siis võib haagise kahjustuste kohta tehtud fotodelt järeldada, et mingil määral sai kahjustada ka estakaad. Seega on hageja väited, et peale tema keegi liiklusõnnetuses kahju ei saanud, paljasõnalised.
23.Kohus on seisukohal, et hageja tõlgendas Vene Föderatsiooni LE punkti 2.6.1 ebaõigesti, kuna sellest nähtuvalt võib jätta juhtumist politseile teatamata, kui liiklusõnnetuse tagajärjel ei tekita vara ja sõidukite kahjustuste iseloom liiklusõnnetuse osalistes lahkarvamusi.
24.Antud juhul ei ole teist liiklusõnnetuse osalist (estakaadi omanikku või tema esindajat) liiklusõnnetuse toimumisest teavitatud ega varakahju kindlaks tegemiseks kohale kutsutud, mistõttu ei saa eeldada, et liiklusõnnetuse osaliste vahel lahkarvamusi ei esinenud. Seega oleks veoki juhil tulnud teavitada politseid. Kuna politsei teavitamine liiklusõnnetusest on tõendamata, siis põhineb kostja järeldus, et veoki juht lahkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt seaduses ettenähtud korras politseile teatamata eiras Vene Föderatsiooni LE punkti 2.6.1. nõudeid, asjas kogutud tõenditel. Sõiduki juhi lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt saab pidada vähemalt raskeks hooletuseks VÕS § 104 lg 4 järgi, kui mitte tahtlikuks tegevuseks, kuna sellise tegevusega jättis juht olulisel määral järgimata mootorsõidukijuhile käibes vajaliku hoole.
25.VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
26.Lepingule kohalduvad tüüptingimustena kostja sõidukikindlustuse tingimused A6-02, mille punkt 3.1.4. sätestab, et kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja kohustuse rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele.
27.Tingimuste punkti 9.2.1. kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kindlustusjuhtumi toimumisel vormistama liiklusõnnetuse kooskõlas juhtumi toimumise asukoha riigi õigusaktide nõuetega.
28.Sõidukit juhtinud isiku tahtlikult või raske hooletuse tõttu lahkumisel liiklusõnnetuse toimumise kohalt ei olnud kindlustusandjal võimalik saada lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Järelikult vabaneb kostja tingimuste punkti 3.1.4. kohaselt kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuna hageja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest kindlustuslepingu punkti 9.2.1.
29.Kindlustusandja õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest põhineb lisaks tüüptingimustele VÕS § 448 lg-le 2 ja § 449 lg-le 2.
30.Kohtupraktikas (RKL nr 3-2-1-88-04) on asutud seisukohale, et kindlustusandja vastutus ei ole kindlustuse mõtte kohaselt absoluutne ning tal on õigus seaduses ja kindlustuslepingus sätestatud juhtudel keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest.
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292
31.Kuna pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud, et tüüptingimused on lepingu osaks ja tingimuste punktid 3.1.4 ja 9.2.1 annavad kostjale õiguse keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustatud sõiduki juht lepingus sätestatut rikub, siis oli kostjal õigus hüvitise maksmisest keelduda.
32.Kohus ei nõustu hageja väitega, et tingimuste punkt 3.1.4. on tühine tüüptingimus, kuna see ei kahjusta kindlustusvõtjat ebamõistlikult ega riku oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu kindlustusvõtja kahjuks VÕS § 42 lg 1 mõttes. Ka ei ole see vastuolus heade kommetega. Kohus nõustub kostjaga, et sõiduki juht, kes osaleb liikluses, peab teadma liiklusnõudeid, muuhulgas ka liiklusõnnetuste vormistamise korda riigis, kus ta sõidukiga viibib ja liikluses osaleb. Tavapäraselt hoolas mootorsõidukijuht ei lahku liiklusõnnetuse põhjustamise korral sündmuskohalt teisi liiklusõnnetuses osalejaid või varakahju kannatanud isikuid teavitamata ega liiklusõnnetust nõuetekohaselt vormistamata. Antud juhul rikkus sõiduki juht nii mootorsõiduki juhile käibes vajalikku hoolsuskohustust kui ka lepingust tulenevat kohustust vormistada liiklusõnnetus vastavalt Vene Föderatsiooni liikluseeskirja nõuetele, mis omakorda välistas võimaluse teha kindlaks teise osapoole varalise kahju olemasolu ja ulatuse. Nimetatud kohustuse täitmata jätmist saab pidada oluliseks rikkumiseks veel seetõttu, et see välistab ka sõidukijuhi joobe tuvastamise, mis omakorda ei võimalda kindlaks teha kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatust. See asjaolu on kohtupraktikas kindlustushüvitise täies ulatuses väljamaksmisest keeldumise aluseks.
33.Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hagi kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõue VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi arvestatava viivise väljamõistmiseks.
34.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks seoses asja menetlemisega tekkinud menetluskulusid, mida kohus saaks hagejalt kostja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
35.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega apellatsioonkaebus rahuldada ning kohtukulud jätta vastustaja kanda.
36.Kohtumenetluse käigus vahetas apellant esindajat. Uueks esindajaks sai Artjom Novikov, kes teatas endisele esindajale sellest, et OÜ Benjamin pöördus tema poole edaspidise menetluse pidamiseks. 13.03.2015 tegi kohus otsuse, mida ei esitatud uuele esindajale. Kuna apellandi uus esindaja ei saanud kätte 13.03.2015 otsust ja temal jäi esitamata juurdepääs asja materjalide juurde e-toimiku kaudu 15.04.2015, pöördus apellandi esindaja endise esindaja poole, selleks, et teada saada, kas on olemas etoimikus otsus selles asjas või mitte. Endine esindaja edastas otsuse uuele esindajale 15.04.2015. Arvestades TsMS § 3141 sätteid ja otsuse tegemise kuupäeva, loeme dokumendi kättetoimetamise päevaks 18.03.2015.
37.Kohus ei nõustunud ka hageja väitega, et tingimuste punktid 3.1.4. ja 9.1.2 koosmõjus on tühised tüüptingimused, kuna see kahjustab kindlustusvõtjat ebamõistlikult ega riku oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu kindlustusvõtja kahjuks VÕS § 42 lg 1 mõttes. Apellant ei ole kohtu järeldustega nõus järgmistel põhjustel:
38.Kohus pakub autojuhi õige tegevusena politsei kutsumist või kahjustatud estakaadi omaniku väljaselgitamist. Autojuht seletas selgelt, et ta proovis pöörduda mööda sõitva politsei ekipaaži poole, kuid politsei ei leidnud vajalikuks sekkuda sellesse asjasse ja politseiametnikud viitasid Vene Föderatsiooni Liikluseeskirjade punktile 2.6.1. Ei ole
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292 selge kohtu järeldus selle kohta, et liiklusõnnetuse tõttu pidi olema kahjustatud estakaad. Esitatud haagise piltidest on selgelt nähtav, et tegemist on haagise katte rikkumisega. Haagise kate on pehme konstruktsioon, mille kokkupõrkamisest estakaadiga ei tulene see, et katte rikkumisega oli tekitatud kahju ka estakaadi konstruktsioonidele.
39.Kohus viitab ka sellele, et autojuht või auto omanik olid kohustatud leidma estakaadi omaniku selleks, et tuvastada kahju olemasolu. Apellant märgib, et tüüp(üld)tingimuste p. 9.1.2 ei sätesta antud nõuet nii otseselt kui kaudselt. Lisaks sellele tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on veolepingut täitva veoki ja veojuhiga. Veolepingu tingimuseks on kauba kiirema tarnimine kaubasaajale. Juhul, kui pakutakse välja selgitada estakaadile tekitatud kahju estakaadi omaniku osavõtul, siis tuleb võtta arvesse seda, et veok peab jääma sündmuskohale kuni omaniku väljaselgitamiseni ja kohale saabumiseni. Arvestades seda, et sündmus leidis aset teel, linnast väljaspool ja seda, et veojuhil puudub teine transport v.a. liiklusõnnetusse kaasatud veok, ta pidi leidma vastava asutuse transpordi, kes tegeleb selle estakaadi hooldamisega või kes on selle estakaadi omanik jms. On tõenäoline, et see võtab palju aega. Antud asjaolu toob vältimata kaasa veolepingu rikkumise.
40.Apellant jääb ka selle arvamuse juurde, et politsei kutsumine sündmuskohale antud juhul pole vajalik. Ei ole tõendatud see, et estakaadile oli tekitatud kahju, mille tõttu politsei osavõtt on kohustuslik Vene Föderatsiooni regulatsiooni järgi. Vene Föderatsioonis on olemas maanteed, kus distants asulate vahel ületab sada kilomeetrit ja on ebareaalne kutsuda kohale politseid, v.a. juhul, kui toimus oluline liiklusõnnetus.
41.Apellant viidab VÕS §-le 7, mis kehtestab mõistlikkuse põhimõtte võlasuhetes. Kindlustuse eesmärk on vähendada kindlustusvõtja rahalised kaotused juhul, kui toimub kindlustusega tagatud juhtum. Kindlustusvõtja täitis antud juhul korralikult oma kohustusi: maksis kindlustustasu jms. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest, ei ole põhjendatud see, et kindlustusjuhtumi tekkimisel peab kindlustusvõtja võtma vastu ebamõistlikke pingutusi selleks, et fikseerida juhtumi tekkimise põhjused. On selge see, et puudub autojuhi tahtlus juhtumi tekkimisel. Ebamõistlik on selline olukord, et ilma tahtluseta tekkinud sündmus, toob kaasa kindlustusvõtja kohustuse võtta vastu ebamõistlikke pingutusi selleks, et kaasata politseid sündmuse asjaolude fikseerimisele või teostada estakaadi omaniku otsmist. Autojuht viitas oma seletuses selgelt sellele, et politsei loobus sellise sündmuse fikseerimisest.
42.Juhul, kui tekivad kahtlused juhtumiga seotud asjaoludes, siis arvestades antud sündmuse erisusi, võiksid sündmuse asjaolude tõendiks olla autojuhi ütlused. Vastav taotlus oli esitatud kohtuistungil, kuid kohus jättis taotluse autojuhi ülekuulamise kohta rahuldamata. Seoses sellega ei või kohus otsuse tegemisel viidata asjaoludele, mis oli võimalik tuvastada ainult tunnistaja ülekuulamise pinnalt, nt sellele, et sündmuse tagajärjeks oli estakaadi kahjustamine, mis tõi kaasa vajaduse Vene Föderatsiooni regulatsiooni järgi kutsuda sündmuskohale politseid. Antud kohtu järeldus on ainult eeldus, millega ei või kohus põhjendada, et oli olemas asjaolud, mis Vene Föderatsiooni Liikluseeskirjade järgi nõuavad politsei kohale kutsumist. Apellant juhib tähelepanu sellele, et tüüp(üld)tingimuste p. 9.1.2 kehtestab nõude kindlustusjuhtumi toimumisel vormistama liiklusõnnetuse kooskõlas juhtumi toimumise asukoha riigi õigusaktide nõuetega. Antud juhul jääb ebaselgeks, kas esinesid need asjaolud, mis nõuavad kooskõlas Vene Föderatsiooni reeglitega politsei kutsumist sündmuskohale või mitte. Kohus põhjustas oma otsusega, jätta tunnistaja ülekuulamata, selle, et tunnistaja ei või esitada uusi asjaolusid. Apellant jääb selle arvamuse juurde, et ainult tunnistaja ütluste pinnalt oli võimalik tuvastada nt kas sündmuse tõttu oli rikutud estakaad või mitte.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292
43.Kohus ei pööranud tähelepanu ka järgmisele asjaolule: tüüp(üld)tingimuste p. 3.1.4. kohaselt vabaneb kindlustusandja oma kohustuste täitmisest kindlustusvõtja poolt lepingu rikkumisel täies mahus või osaliselt. Apellandi arvates pidi kohus sellel juhul otsustama ka seda, kas arvestades mõlemate poolte huvisid ja lepinguliste kohustuste täitmise mahtu oli põhjendatud kindlustusandja otsus jätta kindlustushüvitis välja maksmata täies mahus. Teiste sõnadega: juhul, kui kohus leiab siiski, et rikkumine leidis aset, siis pidi ta otsustama ka rikkumise tõttu kohaldatud sanktsiooni mahu põhjenduse.
44.Arvestades eeltoodut leiab apellant, et 13.03.2015 kohtuotsus ei ole põhjendatud ja rajaneb asjaoludele, mis jäid tõendamata menetluse kestel. Samuti leiab apellant jätkuvalt, et üld(tüüp)tingimuste punktid 9.12 ja 3.1.4 on tühised. Lähtudes sellest, palub apellant apellatsioonkaebus rahuldada. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, menetluskulud apellandi kanda ning ühtlasi kontrollida apellatsioonkaebuse esitamise õigeaegsust. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
47.Kostja leiab, et Harju Maakohtu 13.03.2015 otsus on jõustunud. Kuna apellatsioonkaebus esitati hilinemisega, siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat maakohtus algselt advokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroost Sven Sillar. Maakohus määras kohtuistungi ajaks 04.02.2015 kell 15.00. 23.01.2015 esitas Andrei Matvejev taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, seoses sellega, et samal päeval kell 15.00 peab ta kaitsjana osalema kriminaalasjas määratud kohtuistungil Narva kohtumajas. Kohtutoimikust ei nähtu, et maakohus oleks taotluse lahendanud. Asjas järgmine menetlusdokument on kohtuistungi protokoll, kus hagejat esindas lepinguline esindaja Artjom Novikov. Lisatud on ka 03.02.2015 volikiri, mille järgi volitas hageja OÜ ALINEA ÕIGUSBÜROO juristi Artjom Novikovi hagejat esindama. Volikirja kehtivuse ajaks on kuni 31.12.2016. 13.03.2015 tegi maakohus otsuse ja edastas selle e-kirjaga Andrei Matvejevile ja kostja lepingulisele esindajale. Andrei Matvejev kinnitas 13.03.2015 otsuse kättesaamist. Apellatsioonkaebuse esitas hageja esindajana Artjom Novikov 14.04.2015. Andrei Matvejevi kirjaliku seisukoha järgi lõppesid tema volitused hageja esindamiseks maakohtus alates 02.02.2015. Andrei Matvejevi selgituste kohaselt võttis Artjom Novikov 27.03.2015 ühendust Andrei Matvejeviga, teavitades, et tal puudub ligipääs tsiviilasja materjalidele ning palus saata kohtuotsuse, mida varasem esindaja samal päeval ka tegi. Hageja esindaja Artjom Novikov selgitas, et tal puudus ligipääs asja juurde e-toimikus, mistõttu pöördus ta 27.03.2015 hageja varasema esindaja Andrei Matvejevi poole kohtuotsuse saamiseks. Kohtute infosüsteemi (KIS) väljavõtte kohaselt on hageja esindajaks märgitud Andrei Matvejev ja Artjom Novikov. Kohtuotsus on Andrei Matvejevile KIS-is nähtavaks tehtud 16.03.2015, kuid Artjom Novikovile nähtavaks tehtud ei ole. Kooskõlas OÜ Benjamin
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292 ja OÜ ALINEA ÕIGUSBÜROO vahel 02.02.2015 sõlmitud juriidilise teenindamise lepingu punktiga 1.2. lõppesid endisele esindajale Andrei Matvejevile antud volitused 02.02.2015. Kohtuotsuse sai hageja esindaja seega kätte 27.03.2015. Seega ei ole apellatsioonkaebus esitatud hilinenult.
48.Kostja tugineb käesolevas vaidluses poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu üldtingimuste p-le 3.1.4, mille kohaselt vabaneb kostja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja kohustuse rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kostja BTA täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Kostja üldtingimuste p 9.2.1 järgi kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud vormistama liiklusõnnetuse kooskõlas juhtumi toimumise asukoha riigi õigusaktide nõuetega.
49.Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas nimetatud tingimused tüüptingimustena kehtivad ja juhul, kui kehtivad, kas hageja rikkus kindlustuslepingu üldtingimuste punktis 9.2.1. sätestatud kohustust.
50.Hageja on hagis avaldanud arvamust, et kindlustuslepingu üldtingimuste punkt 3.1.4. on tüüptingimus ja tühine. Maakohus leidis, et tingimuste punkt 3.1.4. ei ole tühine tüüptingimus, kuna see ei kahjusta kindlustusvõtjat ebamõistlikult ega riku oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu kindlustusvõtja kahjuks VÕS § 42 lg 1 mõttes. Maakohus leidis, et tingimus ei ole vastuolus ka heade kommetega. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud kindlustustingimusi võlaõigusseaduses kindlustuslepingut reguleerivate sätetega. Arvestades, et VÕS § 427 lg 1 järgi on VÕS § 452 lõikes 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine, tulnuks maakohtul tingimuste sõnastust arvestades selle kehtivust kontrollida, arvestades ka VÕS § 452 lg 2 p-s 4, VÕS §-ides 42-44 sätestatuga. Maakohus asus otsuses (p 20) seisukohale, et sõiduki juhi lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt saab pidada vähemalt raskeks hooletuseks VÕS § 104 lg 4 järgi, kui mitte tahtlikuks tegevuseks, kuna sellise tegevusega jättis juht olulisel määral järgimata mootorsõidukijuhile käibes vajaliku hoole. Seega asus maakohus seisukohale, et kindlustusvõtja käitus raskelt hooletult. VÕS § 452 lg 2 p 4 järgi ei vabane kindlustusandja aga täitmise kohustusest kui kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu.
51.VÕS § 452 lg 2 p 4 järgi kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. VÕS § 452 lg 2 p 4 tõttu pole kindlustusandjal võimalik vabaneda oma täitmise kohustustest järgmistel eeldustel: 1) kohustus, mida kindlustusvõtja rikkus, tuli täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist; 2) kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu; c) rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele.
52.Nimetatud sätte kohaselt, juhul, kui kindlustusandja soovib vabaneda oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, siis peab kindlustusandja tõendama kindlustusvõtjapoolse kohustuse rikkumise.
53.Kostja vastusest hagiavaldusele nähtub, et Vene Föderatsioonis kehtivate õigusaktide kohaselt peab igast liiklusõnnetusest teavitama politseid. Samas viitab kostja sellele, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohustus mida sõidukijuht pidi täitma, tulenes Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punktist 2.6.1, mille kohaselt kui liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukite valdajate tsiviilvastutus on kindlustatud vastavalt sõidukite valdajate tsiviilvastutuse kindlustusega ja kahju tekitati ainult varale ja kahju tekitamise
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292 asjaolud seoses vara kahjustamisega liiklusõnnetuse tagajärjel, sõidukite nähtavate kahjustuste iseloom ja loetelu ei tekita liiklusõnnetuse osaliste lahkarvamusi, võib liiklusõnnetuse dokumentide vormistamist teostada selleks volitatud politseiametnike juuresolekuta. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas esile toodud Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punktist ei tulene selgelt, et Vene Föderatsioonis peab igast liiklusõnnetusest teavitama politseid, nii nagu kostja on väitnud. Hageja on asjas kinnitanud, et teist liiklusõnnetuse osapoolt ei olnud ning sellest tulenevalt ei pidanud politseiametnikku kohale kutsuma. Ringkonnakohus osutab, et asjas viidatud liikluseeskirja punktist võib järeldada, et see kohaldub juhul, kui liiklusõnnetuses osalesid sõidukid (st vähemalt 2 sõidukit). Käesolevas vaidluses tekkis kahjujuhtum vaid ühe sõiduki osalemisest. Seega on ringkonnakohtu arvates jäänud välja selgitamata, kas eelduste olemasolul: 1) liiklusõnnetuses osales vaid üks sõiduk, 2) kahjustada sai sõiduk, 3) kokkupõrkes sõidukiga sai kahjustada vara (antud juhul viadukt, estakaad; edaspidi nimetatud kui viadukt) või eelduste olemasolul 1) liiklusõnnetuses osales vaid üks sõiduk, 2) kahjustada sai sõiduk, 3) kokkupõrkes sõidukiga ei saanud vara (antud juhul viadukt) kahjustada, on samuti vajalik Vene Föderatsioonis kehtivate õigusaktide kohaselt politseiametnik välja kutsuda. Kuna kindlustusandja on keeldunud hüvitise maksmisest, väites, et hageja rikkus Vene Föderatsioonis kehtivaid õigusakte, siis on nende asjaolude tõendamiskoormis kostjal.
54.Juhul, kui leiab tõendamist, et Vene Föderatsiooni õigusaktide kohaselt tuleb politseiametnik välja kutsuda ka juhul, kui liiklusõnnetuses osales vaid üks sõiduk, sõiduk sai kahjustusi, liiklusõnnetuses sai kahjustada kolmanda isiku vara (antud juhul viadukt), siis tuleb kindlaks teha, kas on olemas varakahju ehk kas viaduktil on kahjustused. Hageja on asjas väitnud, et viaduktil kahjustusi ei olnud, sest arvestades kahjustuste iseloomu – kahjustada sai vaid haagist ümbritsev kate, ei olnud kahjustuste tekkimine võimalik. Maakohus on eeldanud, et kahjustused tekkisid, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik kahjustuste teket antud asjaoludel eeldada. TsMS § 229 lg 2 loetleb tõendi liigid. Ühelegi tõendile, millest nähtuks veenvalt viadukti kahjustumine, maakohus viidanud ei ole. Kindlustuslepingu rikkumise tõendamise kohustus on kostjal. Seega peab ka kostja tõendama, et vara ehk viadukt sai kahjustada. Seda asjaolu võib ringkonnakohtu arvates tõendada ka hageja esitatud andmete (käesoleva otsuse p 56) alusel koostatud asjatundja arvamusega. Maakohus on pannud vara mittekahjustamise tõendamise hagejale, jagades ringkonnakohtu arvates tõendamiskoormise valesti.
55.Nii vaidluse all olevate kindlustuslepingu üldtingimuste kui ka VÕS § 452 lg 2 p 4 kohaldamise eelduseks on kindlustusvõtja süüline käitumine. Ringkonnakohus toob esile, et kui kindlustusandja kohustusest vabanemise eelduseks on kindlustusvõtja süüline rikkumine, tuleb kindlustusandjal tõendada ka kindlustusvõtja süü (RKTKo lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-17-60).
56.Hageja peab tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi saabumise ja kahju suuruse. Kindlustusandja võib VÕS § 448 lg 2 järgi pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Kostja on vastuses hagiavaldusele väitnud, et peale kindlustusvõtja kahjuavalduse ei ole ühtki tõendit, et kahjujuhtum toimus deklareeritud asjaoludel. Ringkonnakohtu arvates on kostja jätnud tähelepanuta, et sündmuste käigu väljaselgitamiseks oleks ta saanud küsitleda veoki juhti, sh küsida kus täpselt kahjujuhtum toimus, millisest materjalist oli viadukt ehitatud, selle alumise ääre kõrgus teepinnast, kas viadukti kõrgus oli tähistatud, milline oli kahjustatud sõiduki kõrgus jne. Esitatud on fotod kahjustatud sõiduki kohta,
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-18292 millest nähtub kahjustuste ulatus. Kahjuavalduse esitamisel oli ilmselt olemas ka kahjustatud sõiduk. Käesolevast asjast ei nähtu, et hageja oleks keeldunud kostjale kindlustuslepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks temale teadaoleva informatsiooni andmisest.
57.Kuna asja lahendamiseks tähtsad asjaolud on jäänud välja selgitamata, maakohus on tõendamiskoormise poolte vahel jaotanud ebaõigesti ning see võib menetluses kaasa tuua poolte soovi esitada täiendavaid väiteid ja tõendeid, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik otsuse puudusi kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus
58.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.