1.Menetluskulud jätta hageja Voosaar Grupp OÜ kanda.
2.Välja mõista hagejalt Voosaar Grupp OÜ-lt kostja Tallnerk Grupp OÜ kasuks menetluskulud summas 720 € (seitsesada kakskümmend eurot), s.o. kostja õigusabikulud.
3.Menetluskuludelt tuleb hagejal Voosaar Grupp OÜ-l kostjale Tallnerk Grupp OÜ-le tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja Voosaar Grupp OÜ on 07.07.2015.a. esitanud hagi, millega palub kohtul välja mõista kostjalt Tallnerk Grupp OÜ-lt hageja Voosaar Grupp OÜ kasuks põhivõlg summas 5 850 eurot, viiviseid 1 400 eurot, tekitatud kahjudena sissenõudekulud 250 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt Kostja tellis hagejalt ehitustööd. Hageja teostas kostjale perioodil 01.04.2012-30.04.2012.a ehitustöid Soomes Tammisalo ridaelamus. Kostja võttis hagejalt ehitustööd vastu pretensioonideta. 22.05.2012.a esitas hageja kostjale Tammisalo ridaelamu remontööde teostamise eest arve nr 12 summas 5 850 eurot. Kostja kohustus arve tasuma 7.päeva jooksul, s.o hiljemalt 29.05.2012.a. Kostja sai arve kätte, kuid nimetatud tähtajaks ta seda ei tasunud. 26.08.2013.a saatis hageja kostjale tähitud kirja teel saldokinnituse, mille kohaselt teatas hageja kostjale 31.07.13 seisuga tema võla suuruse koos viivistega summas 6 001,71 eurot. Samal dokumendil teavitas hageja kostjale, et juhul kui kostja ei vasta hageja kirjale hiljemalt 01.09.2013.a, siis loetakse, et kostja on saldokinnituse kinnitanud ehk võtnud võla õigeks. Kostja sai saldokinnituse teate kätte 28.08.2013.a. (Lisa 2). Kostja teatele ei vastanud ei suuliselt ega ka kirjalikult. Vastupidiselt sellele andis ta lubadusi võlg tasuda. 13.09.2013.a saatis hageja kostjale võlanõude summas 6 001,71 eurot. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.09.2013.a (Lisa 3). Kostja võlga ei tasunud. 2014.a märtsis pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi võla tasumise kohta ning kostja lubas võla tasuda. Paraku see jäigi vaid lubaduseks ning kostja siiski lõpuks võlga ei tasunud (Lisa 4). 17.06.2015.a esitas hageja esindaja kohtuvälises menetluses kostjale võlanõude summas 7 554,94 eurot, mis koosnes põhivõlast 5 850 eurot, viivistest 1 454,94 eurot ja õigusabi kuludest 250 eurot. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2015.a (Lisa 5). Kostja sai võlanõude kätte.
2-15-10187
1.3.14.08.2015.a. esitas hageja täiendavad seisukohad, mille järgi olid pooled niivõrd usalduslikes suhetes, kuna Arri Tomson on hageja seadusliku esindaja Madis Viir-i tädi, Ene Koitmaa, elukaaslane. Usaldus oli läbi perekondlike suhete, mistõttu pooled ei pidanudki vajalikuks sõlmida kirjalike lepinguid jms. Ehitustööde tellijaks temalt oli Pintax OY. Poolte vahel oli kokkulepe, et tööde tellijaks on nimetatud äriühing, kuid teostatud tööde eest esitab hageja tasuarve hoopis kostjale. Et tööd said tegelikkuses Pintax OY poolt leitud kliendile teostatud tekkis hagejal õigus esitada teostatud tööd eest arve. Tööde teostamist kinnitas hagejale Pintax OY klient Katri Kennedy (lisa 1), kelle eramus ehitustööd (vannitoa remont ja maalritööd) teostati. Tõele ei saa vastata kostja väide nagu tema alles hagimaterjalide kaudu sai teada hageja vastavast nõudest. Nimelt on hageja saatnud varem kostja kasutuses olevale samale e-posti aadressile arve koos vastava kinnitusega, et „töid on tehtud 9000 euro eest“ (lisa 2). Ka seda e-posti pole kostja vaidlustanud. Enne arve saatmist edastas hageja veel töötunnid (lisa 3) ja korduvalt tuletas tasumata võlgnevust meelde veel hiljemgi (vt lisa 4). Kuivõrd pooled vahetasid infot peamiselt eposti kaudu, siis ei saa kostja väita kohtule esitatud tõendite kogumis, et ta pole saanud kätte eposti või näeb neid just kui esimest korda. Hageja ja kostja on pidanud võla tasumise osas läbirääkimisi vahetu kohtumise läbi. Need läbirääkimised toimusid hageja registri aadressil Kihlepas märtsis 2014. Kohtumisel viibisid hageja seaduslikud esindajad (Madis Viir ja Kristo Kaup) ning Arri Tomson ja Ene Koitmaa. Teemaks oli kostja võlgu jäädud tasuarve nr 12 osaline vähendamine. Selle vähendamise osas leidsid menetlusosalised põhimõttelise üksmeele, kuid sellele vaatamata kostja ei täpsustanud hagejale viimase poolt palutud täpsemat infot. Peale nimetatud kohtumist edastas hageja kostjale ka e-posti (lisa 5), milles palus täpsustust arvesumma täpse vähendamise osas, kuid kostja sellele taaskord ei vastanud.
1.4.09.09.2015.a. ja 16.09.2015.a. esitas hageja seisukohad eelistungi järgselt, mille järgi oli menetlusosaliste koostöö rajatud ja tugines väga usaldusväärsetele suhetele, mistõttu pooled ei sõlminudki kordagi kirjalikus vormis kokkuleppeid. Ettevõtlus praktikas ja tsiviilkäibes pole sugugi ebatavaline, et usalduslikes suhetes koostöö partnerid ei sõlmi jooksvalt kirjalike lepinguid uute koostöö projektide osas. Nii ka sel korral. Seda eriti veel olukorras, kus seadusandja pole määranud ehitustöövõtu lepingutele imperatiivset vorminõuet. Kuivõrd koostöö käigus tuli kostjalt ehitustööde tellimused, koostöö kokkulepped jms infovahetus (peale arvete) valdavalt suulisel teel, siis seda enam oleks olnud põhjendatud hageja esindajate ärakuulamine.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 31.07.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja vastuse järgi toimus tööde teostamine hageja poolt suulise kokkuleppe alusel, mingisuguseid kirjalikke dokumente (kirjalik töövõtuleping, tellimus, kalkulatsioonid, tööde üleandmisevastuvõtmise aktid jne) poolte vahel ei vormistatud. Suulise kokkuleppe alusel teostas hageja ajavahemikul jaanuar kuni märts 2012.a. Tammisalo ridaelamuboksis WC ja vannitoa remonditöid ning maalritöid ja seda 371,5 tunni ulatuses. Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved 12.02.2012.a. nr. 10 summas 4599 eurot ja 22.03.2012.a. nr 11 summas 2088 eurot. Nimetatud arved tööde eest on kostja hagejale ka tasunud. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja kokkuleppel kostjaga ja kostja tellimusel teostanud mingisuguseid ehitustöid Soomes Tammisalo ridaelamus ajavahemikul 01.04.2012.a. kuni 30.04.2012.a. Kostja ei ole ka mingisuguseid 2012.a. aprillikuus hageja poolt väidetavalt teostatud ehitustöid vastu võtnud, sest tellimata ja teostamata ehitustöid ei olegi võimalik vastu võtta. Hageja esitab hagiavalduses oma paljasõnaliste väidete (remonditööde teostamise kohta 2012.a. aprillis) tõendamiseks vaid 22.05.2012.a. arve nr 12. Kostja kinnitab, et nimetatud arvet nägi tema esmakordselt alles siis, kui tema sai käte kohtu poolt saadetud hagimaterjalid. Arvel märgitud arvnäitajad nagu 2012.a. aprillis 325 töötundi ja summa 5850 eurot on kostja veendumusel pehmelt öeldes absurdsed, seda enam, et hageja pole kostjale teadaolevalt ja kostja tellimusel neid töid teostanud ja kostja puudub igasugune kohustus hagejale selles arves märgitud summat tasuda. Hageja ei ole arvel ebamääraselt kirjeldatud remonditöid kostja tellimusel teostanud. Kostjal on
2-15-10187
täielik alus arvata, et hageja on pahauskselt ja tagantjärele fabritseerinud kõnealuse arve, et saavutada õigustamatult kostjale kahju tekitamine. Kostja seaduslik esindaja Arri Tomson ei ole hagiavaldusele lisatud saldokinnitust varasemalt kunagi näinud ja tema poeg K. T., kes 2013.a. augustis oli 14-aastane ja kelle nimi kajastub AS Eesti Post dokumendil saajana (hagiavalduse lisa 2) ei tea midagi selle saldokinnituse saamisest.
2.2.16.09.2015.a. esitas kostja seisukohad eelistungi järgselt, mille järgi Kostja tõepoolest eitab sellise töövõtulepingu sõlmimist poolte vahel, kui seda mitte pahausksusest vaid asjaolust, et kokkulepe tööde teostamiseks oli sõlmitud ajavahemikuks jaanuar kuni märts 2012.a. (vannituba, koridori maalritööd). Kostja viitab ka, et hageja selline eelnimetatud eeldus on vastuolus hageja lepingulise esindaja poolt kohtu eelistungil väljendatuga. Nimelt selgitas hageja lepinguline esindaja kohtu eelistungil, et kokkuleppe sõlmis A. Tomson kui Pntax OÜ esindaja ja tasumise kohustuse võttis endale kostja. Pntax OÜ oli tellija, kuid hageja pidi esitama tasuarve Tallnerk OÜle. Tööde kostjale üleandmise osas selgitas hageja lepinguline esindaja kohtu eelistungil, et tööd võttis vastu Pntax OY projektijuht. Kokkulepe oli olemas, et Pntax OY esindaja võtab vastu ja maksab Tallnerk Grupp OÜ. Seega kui isegi hageja ja Pntax OY vahel sellised kokkulepped oleks olnud, tuleks hagejal oma haginõue esitada Pntax OY vastu, sest kostja pole kunagi võtnud kohustust kolmanda isiku Pntax OY eest hagejale midagi tasuda ja kostja pole sõlminud hagejaga mingisuguseid kokkuleppeid tööde teostamise kohta 2012.a. aprillis. Kostja tellimusel pole hageja neid kõnealusel ajal ka teinud.
MENETLUSE KÄIK
3.09.07.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 27.08.2015.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 10.09.2015.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 16.09.2015.a. 24.09.2015.a. lahendas kohus poolte taotlused tõendite kogumiseks. 06.10.2015.a. kohtuistungil jäid pooled kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja Voosaar Grupp OÜ teostas kokkuleppel kostjaga Tallnerk Grupp OÜ-ga ja kostja tellimusel 2012.a. remonditöid Soomes Tammisalo ridaelamus; - kostja Tallnerk Grupp OÜ ei ole hagejale Voosaar Grupp OÜ-le arve nr 12 eest tasunud.
5.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja Tallnerk Grupp OÜ hagejalt Voosaar Grupp OÜ-lt ehitustööd, mis teostati perioodil 01.04.2012-30.04.2012.a. Kostja aga ei ole tasunud hagejale 22.05.2012.a esitatud arve eest summas 5 850 eurot, mis kostja juhatuse liikme Arri Tomson kodusele aadressile kätte toimetatud. Kostja Tallnerk Grupp OÜ on esitanud hagile vastuväited, mille järgi ei ole kostja hagejalt neid töid tellinud, mis on väidetavalt teostatud 2012.a. aprillis, neid töid ei ole kostja hagejalt vastu võtnud ja kostja ei ole kunagi arvet nr 12 kätte saanud. Hageja leiab, et võlgnik (kostja) on tasu maksmise kohustust rikkunud, seetõttu on VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldajal (hagejal) õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja on kostjalt ehitustöid Soomes Tammisalo ridaelamus tellinud, kuid ainult tööde eest, mis on tehtud ja vastu võetud 2012.a. jaanuarist märtsini. Eelistungil ei võtnud kostja õigeks, et aprillis 2012.a tööde tegemiseks
2-15-10187
on hagejalt tellitud ja vastu võetud. VÕS § 636 lg 1 kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS 638 kohaselt on kohustatud tellija (kostja) valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg 1 muutub töövõtja (hageja) tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Eelistungil on kohus hagejale selgitanud, et nimetatud asjaolud vajavad tõendamist, et teha kindlaks nõude aluse ja selle sissenõutavaks, mis on jäänud tagajärjetuks. Seda, kas kostjal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (RKTKo nr 3-2-1-145-14, p 16). Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et 2012.a. aprillis on hageja teinud töid Soomes Tammisalo ridaelamus, tõendina on esitatud üksnes Katri Kennedy allkirjastamata teade, millega isik tunnistab kevadel 2012.a. Pintax OY-lt tellitudtööde heakskiitmist. Nimetatud dokumendis on nimetatud hageja seaduslikke esindajaid Kristo Kaupi ja Madis Viiri, samuti töödena vannitoa remonti ja maalritöid. Eelistungil on kostja Tallnerk Grupp OÜ selgitanud, et kostja on tellinud hagejalt vannitoa remonttöid ja maalritöid (koridori värvimine), kuid teisi töid ei ole tellitud, mida hageja väidab, et tehti 2012.a. aprillis. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (RKTKo nr 3-2-1-80-08, p 22). VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. See on töövõtja (hageja) tõendamiskoormus, et tõendada tööde tegemist vastavalt lepingule, kohtule aga ei ole esitatud ühtki tõendit sellest, et arve aluseks olevaid töid oleks üldse tehtud ja need oleks ka kostjale üle antud või viivitaks kostja põhjendamatult tehtud tööde vastuvõtmisega (VÕS § 638). Kohus leiab, et hageja nõue on täielikult põhjendamatu, sest ei ole leidnud kinnitust nõude olemasolu ja selle sissenõutavus, seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
5.2.Hageja Voosaar Grupp OÜ on selgitanud, et 26.08.2013.a saatis hageja kostjale tähitud kirja teel saldokinnituse, mille kohaselt teatas hageja kostjale 31.07.13 seisuga tema võla suuruse koos viivistega summas 6 001,71 eurot. Samal dokumendil teavitas hageja kostjale, et juhul kui kostja ei vasta hageja kirjale hiljemalt 01.09.2013.a, siis loetakse, et kostja on saldokinnituse kinnitanud ehk võtnud võla õigeks. Kostja sai saldokinnituse teate kätte 28.08.2013.a. (hagiavalduse Lisa 2), mille kostja on jätnud reageerimata. Hageja leiab, et asjaolust, et kostja pole kätte saadud saldoteatist kunagi vaidlustanud tuleb lugeda võlatunnistamiseks, sest kostja on vaikimisi saldoteatise õigeks võtnud. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistuseks leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Seega võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Sama paragrahvi kolmanda lõike alusel ei pea võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kohaldu võlatunnistuse regulatsioon. Esiteks ei ole arve nr 12 jõudnud kostja kätte. Tõendatud on, et saldokinnitus on 28.08.2013.a. antud Arri Tomsoni elukohas * tema alaealisele lapsele K. T.le kätte. Tallnerk Grupp OÜ juhatuse liige on eitanud asjaolu, et ta oleks enne hagiavalduse temale kättetoimetamist nimetatud saldoteatis näinud, vastupidist ei ole tõendatud. Teiseks ei ole saldoteatist kostja poolt allkirjaga kinnitatud, st puudub kostja tahteavaldus olla võlatunnistusega seotud. TsÜS § 68 lg 2 ja 3 kohaseks otseseks või kaudseks tahteavalduse esitamiseks pidi kostja sõnaselgelt või teoga avaldama soovi, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus on kohtuistungil küsitlenud hagejat küsimuses, kas pooltel oli tava nõudeid selliselt esitada ja tasaarvestada, millele hageja on selgesõnaliselt
2-15-10187
vastanud eitavalt, seega ei saa ka vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks, sest see ei tulene isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4). Kohus leiab, et pooled ei ole võlatunnistuse andmises kokkulepet teinud ja seejuures ei ole oluline kui palju kordi on arvet kostja aadressile saadetud või on kolmas isik Facebookis kostja vastu esitatud nõude olemasolu möönnud. Kohus leiab, et VÕS § 204 lg 2 kohaldamiseks puuduvad alused, millele hageja on oma väited rajanud. VÕS § 204 lg 2 kohaselt kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Kohus selgitab, et nimetatud säte käsitleb jooksva arvega seotud toiminguid tasaarveldavate poolte vahel. Sama paragrahvi esimene lõige näeb ette, et tasaarvestav pool, kes korraldab jooksva arve pidamist, teatab teisele poolele arveldusperioodi lõpus saldo, näidates ära jooksvale arvele kantud nõuded, millest teisele poolele ei ole veel teatatud. Käesoleval juhul ei ole tegemist selle olukorraga, kus pooled tasaarveldaks jooksvaid nõudeid ja selles oleks eelnevalt kokkulepitud. Hagihind
6.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 07.07.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude summaks on 5850 eurot, viiviseid summas 1425 eurot kuni hagi esitamiseni ning viiviseid põhinõude täitmiseni (aastane viivis 470,93 eurot) ja tekitatud kahju (sissenõude kulud) 250,00 eurot TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on käesoleva tsiviilasja hind 7995,93 eurot. Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 06.10.2015.a. esitas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt on vandeadvokaat Raul Oberg osutanud kostjale õigusabi kaheksa tunni ulatuses. Advokaadibüroos Oberg & Partnerid OÜ, mille kaudu vandeadvokaat Raul Oberg tegutseb, on kehtestatud advokaadi poolt osutatava õigusabi ühe tunni hinnaks 90.- eurot (summa ilma käibemaksuta). Kostja on tasunud ja kohustatud tasuma Advokaadibüroole Oberg & Partnerid OÜ lepingulise esindaja tasu esindaja kaheksa töötunni eest kokku 864.- eurot vastavalt büroo poolt 28.07.2015.a. esitatud arvele nr. 150706 ja 05.10.2015.a. esitatud arvele nr. 151004. Esitatud arvete summa ilma käibemaksuta on kokku 720 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on 09.10.2015.a. esitanud vastuväited hageja taotlusele, mille järgi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja esindaja kulutanud menetluses kokku 8 tundi. Hagejal pole vaidlust üksnes istungitele kokku kulunud kahe tunni osas, mis on täpselt määratletud ja põhjendatud kulud. Küll aga ei pea hageja põhjendatuks kostja muid kulusid arvestades kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Ajakulud on osaliselt ülepaisutatud.
2-15-10187
Hageja leiab, et ajakulud on ebareaalsed ja ülepaisutatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja muid fakte pole usutav, et ainuüksi materjalidega tutvumiseks (s.t hagiavalduse lugemiseks) on kulunud ainuüksi tund aega. Puhtalt hagiavalduse läbilugemiseks ja sellega kaasas olnud lisadega tutvumiseks kulub maksimaalselt pool tundi. Selgelt ülepaisutatud on kliendikonsultatsioonid tunni aja ulatuses. Hageja peab mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku ühte tundi. Seda mõlema toimingu osas kokku - hagiavaldusega tutvumine ja kliendikonsultatsioon. Kulu tuleb vähendada -1h ulatuses. Kostja on väitnud, et 31.07.15 vastuse koostamiseks on kulunud 2 tundi. Arvestades vastuse sisu, mis on üksnes kirjeldav ja selles puuduvad õiguslikud käsitused vms, pole usutav ega põhjendatud kolme lehelise vastuse koostamiseks kahe tunnine kulu. Samal seisukohal on hageja kostja 16.09.15 vastuse osas. Hageja peab mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku ühte tundi iga vastuse koostamiseks. Kulu tuleb vähendada -1h ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja taotluses nimetatud kulud on täilikult põhjendatud ja õigusabi taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud, töötunni maksumus on isegi alla keskmist turuhinda. Selles asjas on 8 tundi õigusabi täiesti piisav, et kostja huvid oleks esindatud, arvestades seejuures kirjalike seisukohtade sisukust ja asja keerukust. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, et 1-2 tunni jooksul oleks võimalik hagiga tutvuda ja selgitada välja kostja seisukoht ning vastata hagile, see on kohtu hinnangul tunduvalt mahukam töö. Kohus rahuldab kostja menetluskulude hüvitamise taotluse, so summas 720 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.