Tsiviilasi nr. 2-15-108105
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-108105 AS MiniCredit hagi XXX vastu põhivõlgnevuse summas 150 eurot, intressi summas 6 eurot, kahju summas 26 eurot ja viiviste saamiseks 482 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn) Hageja esindaja: Ingrid Nook (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja (eestkostja): XXX (elukoht XXX, epost: XXX) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja vastuväited kostja seisukohtadele
Kostja seaduslik esindaja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud hageja enda kanda.
Tsiviilasja nr. 2-12-50890 raames on 22.01.2013 läbiviidud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille tulemusena on märgitud, et kostjal on sedastav raskest peaaju traumast tingitud traumajärgne ajukahjustuse sündroom dementsusega ja epileptiliste hoogudega, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kostja psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid. Ajutrauma leidis aset 05.05.2007. Ekspertiisis on märgitud, et kostja on lihtsakoeline, usaldav, teda on lihtne mõjustada ja petta. Tal puudub vastutustunne, ei suuda korraldada oma tavaeluga seonduvaid protseduure ja asjaajamisi, ei saa aru nende sisust. Samale seisukohale asus ka Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsus oma avalduses kostjale eestkostja määramiseks. Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsus hindas tema tervisliku seisundi ühe näitajana
asjaolu, et kostja ei olnud suuteline alates oma ema surmast 15.05.2010 oma elu korraldama. Lisa diagnoosidena on kostjal diagnoositud posttraumaatiline entsefalopaatia, sümptomaatiline epilepsia ja vasakpoolne hemiparees. Kostja ei osanud ei siis ega praegu üldse arvutit kasutada ning ta ei valda ei eesti ega inglise keelt. Talle ei kuulu ühtegi e-posti aadressi, veelgi vähem laenutaotluses toodud aadress XXX. Kõik laenu nr. XXX taotlemise ja vormistamisega seotud dokumendid on eestikeelsed, mille sisu ei ole kostja võimeline mõistma. On ilmselge, et kostja ei olnud võimeline selliseid toiminguid iseseisvalt sooritama. Kostja seaduslik esindaja on arvamusel, et teadmata isikud on kuritarvitanud kostja isikuandmeid, viinud ta isiku tuvastamiseks postiasutusse ning on omastanud raha, mis oli laenuna kostja nimele vormistatud. See kõik kogumis tõendab, et kostja oli juba 11.04.2012 kindlalt teovõimetu ning ei olnud võimeline saama aru oma toimingute tagajärgedest. Kostja teovõimetus on alanud oluliselt varem, juba ajutrauma toimumise järel 05.05.2007. Kostja seaduslik esindaja ei kiida hagi aluseks olevat tehingut heaks ning ei anna selleks oma nõusolekut. Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on esitanud laenutaotluse, misjärel kostja isikusamasus on tuvastatud ID kaardi alusel ning seejärel on pooled 11.04.2012 sõlminud laenulepingu nr XXX ning kostja on saanud hagejalt laenu summas 150 eurot. Kostjal tuli laen tagastada ja tasuda intressi hiljemalt 11.05.2012. Seega laenulepingust tulenevalt oli kostjal laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustus.
Kostja esindaja leiab, et kuna kostja ei valda eesti ega inglise keelt, ta ei osanud 11.04.2012 ega praegu üldse arvutit kasutada ning talle ei kuulu ühtegi e-posti aadressi, veelgi vähem laenutaotluses toodud aadress XXX, siis võib asuda seisukohale, et teadmata isikud on kuritarvitanud kostja isikuandmeid, viinud kostja tuvastamiseks postiasutusse ning on omastanud raha, mis oli laenuna kostja nimele vormistatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt avaldatu ei ole tõendatud, seega on kostja eelnimetatud seisukohad paljasõnalised ning ei ole arvestatavad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.