Piccolo Invest OÜ hagi MB Autovaruosad osaühingu vastu kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18 409,53 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Piccolo Invest OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Piccolo Invest OÜ (registrikood 10847022, asukoht Kohila vald, Rapla maakond), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli ja seaduslik esindaja Raul Õuemets Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MB Autovaruosad osaühing (registrikood 11664269, asukoht Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Marge Männiko ja advokaat Rainer Ratnik ning seaduslik esindaja juhatuse liige Tigris Nõgols
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Raul Õuemets ja lepinguline esindaja adv Ahti Kuuseväli Kostja lepingulised esindajad adv Marge Männiko ja adv Rainer Ratnik ning seaduslik esindaja Tigris Nõgols
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Piccolo Invest OÜ kanda.
4.Apellatsiooniastmes kantud MB Autovaruosad osaühingu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata apellatsiooniastmes kantud MB Autovaruosad osaühingu menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 1140 eurot
5.Välja mõista Piccolo Invest OÜ-lt MB Autovaruosad osaühingu kasuks menetluskulud 1140 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Apellatsiooniastmes kantud MB Autovaruosad osaühingu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 1268,32 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.06.2014 esitas Piccolo Invest OÜ (hageja) maakohtule MB Autovaruosad OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise 16 988,51 eurot ja viivise alates hagi esitamisest VÕS §-s 113 sätestatud määras.
2.2012. aasta septembris tellis hageja kostjalt töö, mille kohaselt kostja pidi hageja sõidukil Mercedes-Benz Viano (reg. Nr 272BAD) ära vahetama II silindri eelsüüteküünla ning pihustite seibid. Kostja poolt sõiduki vastuvõtmise päeva õhtul teatas kostja hagejale, et mootoris tehti kõik vajalikud tööd ära, kuid sõidukit käivitades jooksis mootor kokku. Hagejale öeldi, et sisuliselt on vaja uut mootorit. Järgmisel päeval pakkus kostja hagejale variandi, et mootor tehakse korda ja tööde eest raha ei küsita, kuid hageja peab tasuma poole materjalide kulust. Hageja nõustus pakkumisega tingimusel, et hageja võib arve tasumise aja ise määrata. Kostja esitas arve nr 121930.
3.15.03.2013 sõitis hageja remonditud sõidukiga, kui mootorisse tekkis ebatavaline heli ja see ei töötanud ühtlaselt. 18.03.2013 viis hageja sõiduki treileril DMG Auto OÜ töökotta, kes võttis 25.03.2013 mootori lahti. Sõidukit uurides selgusid puudused: väntvõlli teise raamsaale kinnituspaku üks polt oli ennast lahti keeranud ja selle tulemusena ära murdnud ka teise kinnituspoldi; raamsaale kinnituspaku poldi murdumise tulemusena olid murdunud ka osa mootoriplokist ja vigastanud õlipumba korpust, mille kinnitused olid purunenud; kuna teist raamsaalet enam ei olnud, puudus ka õlitus teise silindri kepsusaalele, mistõttu oli purunenud ka keps ja vändakael.
2(7)
Raamsaale kinnituspaku polt tuli lahti seetõttu, et polt oli kostja poolt läbi viidud mootoriremondi käigus ebapiisavalt kinni keeratud.
4.Mootori ulatuslike kahjustuste tõttu vajab mootor väljavahetamist. Sellega seotud otsesed kulud on uue mootori maksumus 8194,21 eurot, vahetuse töökulu 402,30 eurot, sõiduki töökotta transpordi kulu 72 eurot, vea tuvastamise kulu 200 eurot ja kahju põhjuse väljaselgitamiseks Lettore OÜ poolt tehtud eeluuringu aruande kulu 1470 eurot. Lisaks on hagejal saamata jäänud renditulu, mida hagejal oleks olnud võimalik teenida sõiduki rendile andmisest kuni 2013. aasta lõpuni (9,5 kuud) 700 eurot kuus (s.o 2/3 varasemast tulust), seega 6650 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja vahetas sõiduki mootoris nõutud osad ja andis üle hagejale töötava ning tervikliku sõiduki. Hageja ei ole tõendanud lepingu rikkumist. Asjatundja arvamus viitab probleemi võimalike allikatena asjaoludele, mis ei olnud kostja mõjusfääris. Hageja etteheidetav poltide ebapiisav kinnikeeramine ei ole tõendatud: töövõtulepingu sisuks ei olnud vastavate poltide käsitsemine. Töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumisena ei saa käsitleda juba eelduspõhiselt lihtsalt seda, kui 370 000 kilomeetrit läbinud ja üheksa aastat kasutuses olnud sõiduki mootoris tekib rike pool aastat pärast töövõtulepingu täitmist ja vastuvõtmist ning seda mootori osade osas, mille käsitsemine ei olnud lepingust tulenevaks kohustuseks ega olnud vajalik lepingu täitmiseks. Tõestamata on põhjuslik seos pool aastat enne riket tehtud mootoritööde ja väidetava rikke vahel. Hageja näidatud kahju suurus on paisutatud. Hageja väitis varasemalt, et kasutab sõidukit ise.
7.Ajavahemikus 2012 kuni märts 2013 käis hageja korduvalt sõidukit parandamas Silberauto Eesti AS juures kaheksal korral ja läbi viidi ulatuslikke parandusi, millest ilmneb, et hageja sõiduk sattus vahepeal avariisse või oli liigselt koormatud. Töövõtulepingu rikkumine ei põhine hoolsusstandardil. Kostja tegi tellitud töö. Mootor kahjustus ajal, mil sõiduki kahjustumise riisikot kandis hageja. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus 02.03.2015 otsusega jättis hageja protokolli parandamise taotluse rahuldamata ja jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 3102 eurot ja viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid septembris 2012 lepingu, mille sisuks oli hageja sõiduki – 2004. aasta mikrobuss Mercedes-Benz Viano (reg. nr 272 BAD) eelsüüteküünla ja pihustite seibide vahetamine. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping vastavalt VÕS § 635 lg-le 1. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja viis oma sõiduki remondiks kostja juurde ning nimetatut tõendab kostja poolt hagejale esitatud 19.09.2012 arve nr 121805 (kd I tl 73). Arvest nähtub, et kokkulepitud tööd on kostja teostanud ja hageja on ka nende eest kostjale tasunud (kd I tl 74). Vaidlus puudub ka selles, et kostja andis septembris 2012 hagejale üle töötava sõiduki ning hageja on nimetatut igapäevaselt kasutanud kuni märtsikuuni 2013.
3(7)
10.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaldamisel tuleb kontrollida teostatud töö 1) sobivust tellija silmaspeetud kasutusviisiks, 2) sobivust tavaliseks kasutusviisiks ja 3) kvaliteeti (P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne III, lk 69). Septembris 2012 võttis hageja kostja poolt remonditud sõiduki vastu ning asus seda oma igapäevases majandustegevuses kasutama. Pärast sõiduki kättesaamist ei ole hageja kostjale mis tahes pretensioone teostatud tööde suhtes esitanud. Seega kostja poolt tööde teostamise järgselt töötas hagejale kuuluva sõiduki mootor tõrgeteta ning seega vastas töö lepingutingimustele ning kvaliteedile.
11.Tõenditest ei järeldu, nagu raamsaale kinnituspaku polt tuli lahti seetõttu, et polt oli kostja poolt läbiviidud mootoriremondi käigus ebapiisavalt kinni keeratud. DMG Auto OÜ 02.04.2013 aktist nähtub, et hageja on pöördunud DMG Auto OÜ poole kaebusega, et mootorisse tekkis sõidul tugev kolin ja enam edasi sõita ei julge, mootori mahamonteerimise ja sellele järgnenud osalise osandamise käigus on mõistlikuks lahenduseks peetud mootori vahetust (kd I tl 10). Tunnistaja Marek Piirsalu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei tea ta, kas sõiduki mootor oli kokku jooksnud, kui see remonti toodi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei soovinud tellija esialgselt mootorit parandada, tellija palus uurida, mis võis seda põhjustada ja kas see võis olla viie kuu tagune remont (kd I tl 183). Lettore OÜ koostatud mootori eeluuringu aruandest nähtub, et mootori väntvõlli raamlaagri RL2 laagripukil on avariilisele eemaldumisele viitavad tunnused (kd I tl 28-38). Riiklikult tunnustatud autotehnika ekspert JL poolt 04.09.2013 edastatud e-kirjast nähtub, et mootori väntvõlli raamlaagri puki kinnituspolt saab lahti pöörduda üldjuhul järgmistel asjaoludel: 1) hooletusest mootoriremondil – lahti keeramisele järgnenud kinnikeeramine ebapiisava pingutusmomendi ja ulatuse tõttu; 2) remondijuhiste eiramisest mootoriremondil – liigselt deformeerunud (piirpikkusest enam väljaveninud) poltide kasutamisest; 3) avariiliselt suure löökkoormuse tagajärjel tekkinud deformatsiooni (väljavenimise) tõttu nt hüdrolöögist või võõrkeha sattumisest silindrisse (kd I tl 26-27). Tõenditest tuleneb, et hageja sõidukil ilmnenud rikkel võib olla mitmeid võimalikke põhjuseid, kuid need ei tõenda asjaolu, et mootoririkke on põhjustanud kostja.
12.Veelgi enam, kostja on antud juhul tõendanud, et hageja on kostja poolt septembris 2012 teostatud remonttööde järgselt lasknud teostada Silberauto Eesti AS-l hageja samal sõidukil hooldus- ja remonttöid kokku kaheksal korral (kd I tl 124-127). Hageja on selgitanud neid üksnes 20.02.2013 arve alusel tehtut korralise hooldusega (kd I tl 90). Hageja ei ole asja kohtulikul arutamisel selgitanud, milliseid remonttöid ja millega seoses on ta lasknud sõidukile Silberauto Eesti AS-l ülejäänud kordadel teostada.
13.Tallinna Tehnika Kõrgkooli dekaani ja sisepõlemismootorite lektori 24.11.2014 kirjalikest selgitustest tuleneb, et raamlaagri puki kinnituspoldid võivad puruneda väsimusest. Samuti on selgitatud, et loetletud tööde teostamiseks raamlaagri puki polte puutuma ei pea (kd I tl 157-158). Samuti nähtub Silberauto Eesti AS tehnilise juhi 24.11.2014 e-kirjast, et ühegi osundatud töö teostamisel ei ole vajalik raamlaagrite poltide järelpingutamine (kd I tl 9, 160, 161).
4(7)
14.Seega pole tõendamist leidnud, et kostja oleks lepingut rikkunud ning hagejale kahju tekitanud. Kõik käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid (kd I tl 14-15, 16-18, 19-22, 24-25, 39-40, 72, 75, 87-89, 92, 95-96, 137-151) tähtsust ei oma.
15.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu 4467,50 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tunnitasumääraks tuleb arvestada 120 eurot ilma käibemaksuta, kuivõrd tunnitasu määr 150 eurot ilma käibemaksuta on liialt suur, arvestades ka antud asja keerukusega Maakohus leidis, et kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamiseks on kokku 25 tundi 51 minutit, seega kuulus hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 3102 eurot (25 tundi 51 minutit x 120 eurot). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
17.Maakohus ei ole võtnud seisukohta asjaolude kohta, mille kohaselt kostja algse remonttöö tulemusel jooksis hageja sõiduki mootor kokku kostja enda töökojas sõiduki käivitamisel ja kostja lubas mootori ise parandada, küsimata tasu töö eest (hagiavalduse p 1.1). Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Maakohus on käsitlenud lepinguna üksnes algset tööd. Töövõtulepingu sisuks oli ka mootori kokkujooksu tagajärgede kõrvaldamine. Pooled leppisid kokku, et kostja taastab mootori kokkujooksu eelse olukorra ja teostab kõik selleks vajalikud tööd. Maakohus on jätnud käsitlemata ja arvestamata, et hageja sai kokkuleppest aru selliselt, et kostja teostab kõik vajalikud tööd, mida hoolas ettevõtja sellises olukorras teeks, sh kontrollib vajadusel üle kõik osad mootoris, mis võisid kokkujooksu tulemusel kannatada saada (VÕS § 29), ning kostja töö pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77). Täiendavate remontööde tegemisel rikkus kostja hoolsuskohustust, jättes üle kontrollimata, millised mootori detailid mootori kokkujooksu tõttu kahjustada said, ning ei kontrollinud raamsaale laagri poldi pinget. Seetõttu keerdus polt 6-kuulise perioodi käigus lahti ja põhjustas märtsis 2013 mootori korduva kokkujooksu.
18.Maakohus ei ole põhjendanud, miks maakohus ei ole arvestanud hageja poolt 22.01.2015 kohtuistungil esitatud asjaoluga, et remontööd ja remontija kohustused on erinevad sõltuvalt sellest, kas mootoridetaile vahetatakse tavaolukorras, näiteks kulumise tõttu, või olukorras, kus mootori olulised osad on mootori kokkujooksu tulemusel saanud olulisi füüsilisi kahjustusi. Maakohus on teinud kostja poolt 27.11.2014 esitatud Tallinna Tehnika Kõrgkooli asjatundja 24.11.2014 kirjalikust seletusest ja Silberauto Eesti AS tehnilise juhi 24.11.2014 e-kirjast ebaõige järelduse. Kostja ei ole esitanud isikutele küsimust, mis seondub mootori kokkujooksu tagajärgede kõrvaldamise töödega. Kostja 27.11.2014 esitatud tõendid ei kirjelda töövõtja kohustusi sellises olukorras, milles kostja septembris 2012 mootoriremonti teostas. Need tõendid on asjakohatud ja maakohus ei oleks tohtinud otsust nendele rajada.
19.Riiklikult tunnustatud ekspert JL leidis, et olukorras, kus sõiduki mootor on kokku jooksnud ja see tuuakse remonti, tuleb hea tava kohaselt remontijal avada raamsaale poldid ning need hiljem uuesti kinni keerata ja pingutada. Ekspert kinnitas, et tema praktikas ei ole ette tulnud raamlaagripoltide iseeneslikku lahtikeerdumist mootori tavapärase ekspluatatsiooni korral. 5(7)
20.Hageja ei pidanud selgitama, milliseid töid ja millega seoses hageja perioodil 2012 kuni märts 2013 laskis Silberauto Eesti AS-l teostada. Selliste tööde tegemisele tugines kostja, põhjendamata aga, kuidas need tööd võisid põhjustada mootori kokkujooksu märtsis 2013. Silberauto Eesti AS tööd ei saanud viia raamlaagri poldi lahtikeerdumiseni. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et poolte vahel oli septembris 2012 sõlmitud töövõtuleping mikrobussi Mercedes-Benz Viano eelsüüteküünla ja pihustite seibide vahetamiseks. Pooled ei vaielnud, et vahetult pärast selle töö teostamist jooksis sõiduki mootor kokku ja pooled leppisid kokku, et hageja tasub poole remondiks vajaminevate materjalide kulust. Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud mootori kokkujooksu ja selle remondiga seonduvaid asjaolusid, mida hageja pidas oluliseks märtsis 2013 mootori raamsaale poltide lahtitulemisel ja murdumisel ning sellest tulenevalt mootori purunemisel. Kolleegiumi arvates ei anna apellandi järeldused alust maakohtu otsust muuta. Apellandi väite märtsis 2013 mootori purunemise põhjuste kohta tulenevalt kostja poolt septembris 2012 teostatud töödest lükkavad ümber järgmised kirjalikud tõendid: asjatundja AL poolt kirjalikult antud vastused kostja küsimustele (I kd tl 157-158) ja AS Silberauto spetsialisti IK 24.11.2014 e-kiri. Mõlemast eeltoodud tõendist selgub, et 2012 septembris mootori kokkujooksuga seotud tööde teostamisel ei olnud vajalik raamsaale kinnistupoltide pingutusjõu kontrollimine ja ülepingutamine. Hageja esitatud HR ja JL arvamusest (I kd tl 28-37) ei selgu, et hageja sõiduki mootor oleks purunenud kostja poolt pool aastat varem teostatud remondi tagajärjel. Samuti ei saa seda järeldada JL 04.09.2013 e-kirjast (I kd tl 26-27). JL on selgitanud e-kirjas asjaolusid, mis võivad põhjustada raamlaagri puki kinnituspoldi purunemist, kuid ta ei ole kirjas esile toonud, et purunemise võis põhjustada kostja poolt mittekvaliteetne töö septembris 2012. Samuti ei tulene JL arvamusest, et 2012 septembris kostja poolt mootoriremonti tehes oleks kostja pidanud raamlaagri puki kinnituspoldid avama ja uuesti kinni keerama. Asjaolu kohta, et remonttööd ja remontija kohustused on erinevad olenevalt sellest, kas mootori remonti teostati tavaolukorras või pärast mootori kokkujooksu, ei ole hageja tõendeid esitanud ega oma väidet muul moel usutavaks teinud. Hageja väide jäi paljasõnaliseks.
24.Maakohus on otsuses esile toonud, et sõiduk oli perioodil september 2012 kuni märts 2013 korduvalt remondis AS-s Silberauto, mis iseenesest on õige, kuid tulenevalt auto ajaloo väljatrükist (I kd tl 124-127) ei olnud tegemist mootoriremondiga. Teostatud tööd iseloomustavad ainult seda, et auto on ea ja läbisõidu tõttu vajanud tihti remonti.
6(7)
25.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega hageja kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust.
26.Kostja apellatsioonimenetluse kulud on 14.10.2015 taotluse järgi 2408,32 eurot. Kostjat esindasid apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Marge Männiko ja advokaat Rainer Ratnik. Vandeadvokaat Marge Männiko on apellatsioonimenetluses kulutanud apellatsioonkaebuse analüüsiks 2h ja 36min, vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 6h ja 50min, suhtlusele kliendiga 20min, vastuse täiendamisele ja esitamisele e-toimiku kaudu 2h ja 30min, istungiks ettevalmistamiseks 1h ja istungil osalemiseks 1h. Advokaat Rainer Ratnik on kulutanud istungiks ettevalmistamiseks 1h ja 20min ja istungiks 1h. Seega on kokku ajakulu vandeadvokaat Marge Männikol 14h ja 16min ja advokaat Rainer Ratnikul 2h ja 20min. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaolusid ja õiguslikku keerukust arvestades ei olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, mistõttu ei ole kahe esindaja osalemine ringkonnakohtu menetluses vajalik. Kolleegium hindab kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust ning leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsiks on põhjendatud ajakulu 1h ja 30min, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja sellega seonduvateks toiminguteks on piisav 6h. Kolleegium nõustub, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks on vajalik ajakulu 2h. Seega kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsiooniastmes 9h ja 30min.
27.Kostja esindaja vandeadvokaat Marge Männiko tunni hind ilma käibemaksuta on 150 eurot ja advokaat Rainer Ratniku tunnihind on ilma käibemaksuta 115 eurot. Ringkonnakohtu arvates on tavapärase advokaaditeenuse tunnihind madalam kui 150 eurot. Ka maakohtu otsuses on kohus Riigikohtu praktikale tuginedes pidanud tavapäraseks tunnihinnaks ilma käibemaksuta 120 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga ja leiab, et hüvitamisele kuulub lepingulise esindaja tasu tunnihinna arvestusega 120 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 1140 eurot (9h ja 30min x 120 eurot). Kostja palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.