Kohtuotsuse tegemise aeg ja 02. märtsil 2015.a., Tallinnas koht 2-14-21132 Tsiviilasja number XXXOÜ hagi XXXosaühing vastu kahjuhüvitise 16 988,51 Tsiviilasi euro ja viivise nõudes Hagihind 18 409,53 eurot nende Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; epost: [email protected]); Kostja: XXXosaühing (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marge Männiko (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn; epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2015.a. Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Kostja seaduslik esindaja XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marge Männiko Kostja nõustaja Rainer XXX
6.Välja mõista XXXOÜ-lt XXXosaühing kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Jätta ülejäänud osas XXXosaühing avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXOÜ esitas 03.06.2014.a. kohtule hagi XXXosaühing vastu kahjuhüvitise summas 16 988,51 euro ja viivise alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt 2012.a. septembris töö, mille kohaselt pidi kostja vahetama ära hageja sõidukil Mercedes-Benz Viano II sildri eelsüüteküünla ning pihustite teibid. 15.03.2013.a. sõitis hageja remonditud sõidukiga, kui selle mootorisse tekkis ebatavaline heli ning see ei töötanud ühtlaselt. Hageja viis 18.03.2013.a. sõiduki treileril XXXOÜ töökotta. XXXOÜ võttis hageja sõiduki mootori lahti 25.03.2013.a. Hageja sõidukit uurides selgusid järgnevad puudused: tuvastati, et väntvõlli teise raamsaale kinnituspaku üks polt oli ennast lahti keeranud ja selle tulemusena ära murdnud ka teise kinnituspoldi. Raamsaale kinnituspaku polt ei olnud sellel sõidukil kunagi varem lahti tulnud ning sellist probleemi ei ole esinenud ka teistel sarnastel sõidukitel, s.t raamsaale kinnituspaku polt tuli lahti seetõttu, et polt oli kostja poolt läbi viidud mootoriremondi käigus ebapiisavalt kinni keeratud.
2.Mootori ulatuslike kahjustuste tagajärjel vajab mootor väljavahetamist ja sellega seotud otsesed kulud on: uue mootori maksumus 8 194,21 eurot, mootori vahetuse töökulu 402,30 eurot, sõiduki transport töökotta 72 eurot, vea tuvastamise kulu 200 eurot, kahju põhjuse väljaselgitamiseks XXX OÜ poolt tehtud eeluuringu aruanne 1 470 eurot (1100 + km + 150 eurot inseneritehniline nõustamine). Lisaks sellele on hagejale tekkinud kahju sellest, et tal ei ole alates mootoririkke tekkimisest olnud võimalik teenida väikebussi rendile andmisest tulu, mis varasema 6 kuu keskmist arvestades oli 1 232,88 eurot kuus. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt saamata jäänud renditulu hüvitamist arvestusega, et renditulu oleks olnud vähemalt 700 eurot kuus (s.o 2/3 varasemast). Seega oleks hageja sõiduki rendile andmisest teeninud kuni 2013 aasta lõpuni 6 650 eurot (9,5 x 700). Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 16 988,51 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 2 547,99 eurot (2 112,99 + 435). Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja vahetas sõiduki mootoris nõutud osad ja andis üle hagejale töötava ning tervikliku sõiduki. Hageja ei ole tõendanud lepingu rikkumist. Asjatundja arvamus viitab probleemi võimalike allikatena asjaoludele, mis ei olnud kostja mõjusfääris. Hageja poolt etteheidetav poltide mitte piisavalt kinni keeramine ei ole tõendatud – töövõtulepingu sisuks ei olnud vastavate poltide käsitsemine. Töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumisena ei saa käsitleda juba eelduspõhiselt lihtsalt seda, kui 370 000 kilomeetrit läbinud ja üheksa aastat kasutuses olnud sõiduki mootoris tekib rike pool aastat pärast töövõtulepingu täitmist ja vastuvõtmist ning seda mootori osade osas, mille käsitsemine ei olnud lepingust tulenevaks kohustuseks ega olnud vajalik lepingu täitmiseks. Tõestamata on põhjuslik seos pool aastat enne riket tehtud mootoritööde ja väidetava rikke vahel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning palub hagejalt kostja kasuks väljamõista õigusabikulu summas 4 467,50 eurot.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 08.10.2014.a. kohtumääruses (t/l 99) kui ka 04.11.2014.a. kohtuistungil (t/l 129-132).
6.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid septembris 2012.a. lepingu, mille sisuks oli hageja sõiduki – 2004.a. mikrobuss Mercedes-Benz Viano (reg. nr XXX) eelsüüteküünla ja pihustite seibide vahetamine. Seega asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on viinud oma sõiduki remondiks kostja juurde ning nimetatut tõendab kostja poolt hagejale esitatud 19.09.2012.a. arve nr. 121805 (t/l 73). Arvest nähtub, et kokkulepitud tööd on kostja teostanud ja hageja on ka nende eest kostjale tasunud (t/l 74). Ka puudub vaidlus selles, et kostja andis septembris 2012.a. hagejale üle töötava sõiduki ning hageja on nimetatut igapäevaselt kasutanud kuni märtsikuuni 2013.a.
8.Kohtule esitatu kohaselt on hageja saatnud kostjale 26.03.2013.a. e-kirja, milles teavitab kostjat, et hageja sõiduki mootor on jälle kokku jooksnud ning peab selle põhjuseks asjaolu, et tõenäoliselt oli jäänud piisavalt pingutamata raamsaale poldid (t/l 11-12). Kostja nimetatud hageja seisukohaga ei nõustunud (13).
9.Hageja on seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud ning et tal on õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist kogusummas 16 988,51 eurot, millest 10 338,51 eurot moodustab mootori väljavahetamine ning sellega seotud otsesed kulud ning 6 650 eurot saamata jäänud renditulu (t/l 5). Kostja vaidleb nimetatud hageja nõudele vastu ning leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud.
10.Lepingulise kahju hüvitamise üle otsustamisel tuleb esmalt tuvastada lepingu olemasolu (praegusel juhul VÕS § 635 jj), selle rikkumine (VÕS § 100) ja tekkinud kahju (VÕS § 128) ning põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).
11.VÕS § 641 lg 1 tulenevalt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
12.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaldamisel tuleb kontrollida 1) sobivust tellija silmaspeetud kasutusviisiks, 2) sobivust tavaliseks kasutusviisiks ja 3)
kvaliteeti (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Võlaõigusseadus kommenteeritud väljaanne III, lk 69).
13.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostja vahetanud hagejale kuuluval sõidukil eelsüüteküünla ja pihustite seibid. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale selgitanud, et eelsüüteküünla vahetamisega võivad kaasneda riskid ning hageja on vaatamata sellele soovinud eelsüüteküünla vahetamist.
14.Septembris 2012.a. on hageja võtnud kostja poolt remonditud sõiduki vastu ning asunud seda oma igapäevases majandustegevuses kasutama. Peale sõiduki kättesaamist ei ole hageja kostjale mistahes pretensioone teostatud tööde suhtes esitanud. Seega leiab kohus, et kostja poolt tööde teostamise järgselt töötas hagejale kuuluva sõiduki mootor tõrgeteta ning seega vastas töö lepingutingimustele ning kvaliteedile.
15.Hageja on asunud seisukohale, et raamsaale kinnituspaku polt tuli lahti seetõttu, et polt oli kostja poolt läbi viidud mootoriremondi käigus ebapiisavalt kinni keeratud. Kohtule esitatud tõenditest nimetatut ei järeldu.
16.XXXOÜ 02.04.2013.a. koostatud aktist nähtub, et hageja on pöördunud XXXOÜ poole kaebusega, et mootorisse tekkis sõidul tugev kolin ja enam edasi sõita ei julge, mootori mahamonteerimise ja sellele järgnenud osalise osandamise käigus on mõistlikuks lahenduseks peetud mootori vahetust (t/l 10).
17.Tunnistaja XXXkohtuistungil antud ütluste kohaselt ei tea viimane, kas sõiduki mootor oli kokku jooksnud kui see remonti toodi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei soovinud tellija esialgselt mootorit parandada. Tellija palus uurida, mis võis seda põhjustada ja kas see võis olla viie kuu tagune remont (t/l 183).
18.XXX OÜ poolt koostatud mootori eeluuringu aruandest nähtub, et mootori väntvõlli raamlaagri RL2 laagripukil on avariilisele eemaldumisele viitavad tunnused (t/l 28-38).
19.Riiklikult tunnustatud autotehnika ekspert XXXpoolt 04.09.2013.a. edastatud e- kirjast nähtub, et mootori väntvõlli raamlaagri puki kinnituspolt saab lahti pöörduda üldjuhul järgmistel asjaoludel: 1) hooletusest mootoriremondil – lahti keeramisele järgnenud kinnikeeramine ebapiisava pingutusmomendi ja ulatuse tõttu; 2) remondijuhiste eiramiset mootoriremondil – liigselt deformeerunud (piirpikkusest enam väljaveninud) poltide kasutamisest; 3) avariiliselt suure löökkoormuse tagajärgjel tekkinud deformatsiooni (väljavenimise) tõttu nt. hüdrolöögist või võõrkehast sattumisest silindrisse (t/l 26-27).
20.Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et hageja sõidukil ilmnenud rikkel võib olla mitmeid võimalikke põhjuseid, kuid need ei tõenda asjaolu, et mootoririkke on põhjustanud kostja. Ka Riigikohus on 02.11.2010.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-9310 p. 17 selgitanud, et selleks, et kahjuhüvitist saada peab töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju.
21.Veelgi enam, kostja on antud juhul tõendanud, et hageja on kostja poolt septembris 2012.a. teostatud remonttööde järgselt lasknud teostada XXXAS-il hageja samal sõidukil hooldus- ja remonttöid kokku kaheksal korral (t/l 124-127). Hageja on selgitanud üksnes 20.02.2013.a. arve alusel tehtut korralise hooldusega (t/l 90). Hageja ei ole asja kohtulikul arutamisel selgitanud, milliseid remonttöid ja millega seoses on ta lasknud sõidukile XXXAS-il ülejäänud kordadel teostada.
22.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – Tallinna Tehnika Kõrgkooli dekaani ja sisepõlemismootorite lektori 24.11.2014.a. kirjalikest selgitustest tuleneb, et raamlaagri puki kinnituspoldid võivad puruneda väsimusest. Samuti on selgitatud, et loetletud tööde teostamiseks raamlaagri puki polte puutuma ei pea (t/l 157-158).
23.Samuti nähtub XXXAS tehnilise juhi 24.11.2014.a. e-kirjast, et ühegi osundatud töö teostamisel ei ole vajalik raamlaagrite poltide järelpingutamine (t/l 9, 160, 161).
24.Seega asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et asja kohtulikul arutamisel pole tõendamist leidnud, et kostja oleks lepingut rikkunud ning hagejale kahju tekitanud. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue kahju hüvitamiseks kogusummas 16 988,51 eurot rahuldamata.
25.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hageja nõude kahju hüvitamiseks rahuldamata, ei anna kohus hinnangut hageja tõenditele milledest lähtuvalt on hageja kahjunõude suuruse määratlenud (t/l 42, 43-44, 45-50). Kuna kohus ei rahulda hageja nõuet kahjuhüvitise väljamõistmiseks, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue viivise VÕS § 113 sätestatud määras kostjalt väljamõistmiseks.
26.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja esitas kohtule 27.01.2015.a. taotluse 22.01.2015.a. toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidleb nimetatud protokolli parandamise taotlusele vastu.
27.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
28.Antud juhul on hageja taotlenud oma seadusliku esindaja seisukohtade täpsustamist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Põhisisu osas on hageja seadusliku esindaja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis hageja seadusliku esindaja sõnavõttu täpsustada. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid (t/l 14-15, 1618, 19-22, 24-25, 39-40, 72, 75, 87-89, 92, 95-96, 137-151) hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
30.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 18 409,53 eurot eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
31.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kohus hagi ei rahulda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu kokku summas 4 467,50 eurot.
32.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud esindaja tunnitasu määra suurusele ei ole hageja vastu vaielnud. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-115-13 p. 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri
2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasumääraks tuleb arvestada 120 eurot ilma käibemaksuta, kuivõrd tunnitasu määr 150 eurot ilma käibemaksuta on liialt suur. Kohus arvestab esindaja tunnitasu määra vähendamise juures ka antud tsiviilasja keerukusega.
33.Kostja esindaja on esitanud arve nr. 2014/07/095 järgi 19.06.2014.a. pidanud telefoninõupidamise seoses kohtumaterjalidega 5 minutit, 07.07.2014.a. analüüsinud hagiavaldust ja selle lisasid 2 tundi 30 minutit, 08.07.2014.a. koostanud vastuse 5 tundi 10 minutit, 09.07.2014.a. täiendanud vastust, suhelnud kliendiga, esitanud kohtule 2 tundi 35 minutit. Kohus peab nimetatud arve alusel tekkinud õigusabikulu põhjendatuks, kuivõrd arvel kajastatud menetlustoimingud vastavad kostja poolt kohtule esitatule. Seega on põhjendatud kulu 1 240 eurot (10 tundi 20 minutit x 120).
34.Kostja esindaja on esitanud arve nr. 2014/09/103, millest nähtuvalt on esindaja 12.09.2014.a. tutvunud hageja vastusega ja suhelnud kliendiga 1 tund 30 minutit. Kohus peab nimetatud esindaja ajakulu põhjendatuks, kuivõrd hageja poolt esitatud vastus oli koostatud 6 lehel ning lisatud oli fotomaterjal. Seega on põhjendatud kulu 180 eurot (1 tund 30 minutit x 120).
35.Kostja esindaja on esitanud arve nr. 2014/11/012, millest nähtuvalt on esindaja 13.10.2014.a. analüüsinud hageja seisukohta, tutvunud kohtumäärusega 15 minutit, 14.10.2014.a. koostanud vastuse hageja seisukohale 1 tund 35 minutit, 16.10.2014.a. koostanud kostja seisukoha ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks 1 tund 40 minutit, 27.10.2014.a. koostanud kostja seisukoha ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks 3 tundi 30 minutit, 04.11.2014.a. ettevalmistunud kohtuistungiks ja osalenud sellel 2 tundi 15 minutit, 10.11.2014.a. koostanud e- kirja kliendile 5 minutit. Kohus leiab, et nimetatud arve aluseks olevat ajakulu tuleb vähendada. Kohus leiab, et põhjendatud esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses 27.10.2014.a. kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamisega, on kokku 4 tundi, kuivõrd nimetatud menetlusdokument kordab varem esitatut. Ülejäänud ajakulu peab kohus nimetatud arve alusel põhjendatuks. Seega on ajakulu arve nr. 2014/11/012 alusel kokku 6 tundi 35 minutit ehk 790 eurot (6 tundi 35 minutit x 120).
36.Kostja esindaja on esitanud arve nr. 2014/11/109, millest nähtuvalt on esindaja 12.11.2014.a. kogunud tõendeid 31 minutit, 13.11.2014.a. pidanud nõu XXX iga 18 minutit, 24.11.2014.a. saatnud päringud asjatundjatele 49 minutit, 25.11.2014.a. koostanud täiendavate tõendite esitamise dokumendi 1 tund 6 minutit, 27.11.2014.a. koostanud 27.11.2014.a. menetlusdokumendi 31 minutit. Kohus leiab, et nimetatud arve aluseks olevat ajakulu tuleb vähendada. Kohtule 27.11.2014.a. esitatud menetlusdokument on sisuliselt 2 lehel ning seega peab kohus nimetatud dokumendi koostamise ajakuluks 45 minutit. Ajakulu, mis on tekkinud seoses päringute esitamisega ekspertidele, peab kohus põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Ülejäänud ajakulu on nimetatud arve alusel kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on ajakulu arve nr. 201/11/109 alusel kokku 2 tundi 4 minutit ehk 248 eurot (2 tundi 4 minutit x 120).
37.Kostja esindaja on esitanud arve nr. 2015/01/020, millest nähtuvalt on esindaja 19.01.2015.a. korraldanud telefoninõupidamise XXX iga seoses hageja esitatud tõenditega, analüüsinud tõendeid 35 minutit, 21.01.2015.a. analüüsinud hageja esitatud tõendeid, suhelnud kliendiga, ettevalmistunud kohtuistugniks ja tunnistaja ülekuulamiseks 2 tundi 35 minutit. Kohus peab nimetatud arve alusel esitatud ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb nimetatud arve alusel välja mõista kulu summas 380 eurot (3 tundi 10 minutit x 120).
38.Kostja esindaja on esitanud arve nr. 2015/01/023, millest nähtuvalt on esindaja osalenud 22.01.2015.a. kohtuistungil 2 tundi 12 minutit. Kohus peab nimetatud ajakulu põhjendatuks ja arve alusel tuleb kostja kasuks välja mõista 264 eurot (2 tundi 12 minutit
x 120).
39.Kostja on oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et kostja on käibemaksukohustuslane ja seega palub ta menetluskulu kindlaksmäärata ja hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta (t/l 193).
40.Eelpool toodust tulenevalt on kostja esindaja ajakulu kokku 25 tundi 51 minutit. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 3 102 eurot (25 tundi 51 minutit x 120 eurot).
41.Kostja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses väljamõistmist (t/l 174). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.