Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

juuni makseteateid igakuiselt nende poolt tarbitud kommunaalkulude kohta. XXX ja XXX on kommunaalkulusid tasunud üksnes osaliselt. Kostja seisukoht XXX on hagile vastuseks teatanud, et ta on osaliselt võlgnevust kustutanud. Kohtu põhjendused 07.09.2015 kinnitas kohus määrusega hageja ja XXX vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas menetluse XXX suhtes. Käesoleva otsusega lahendab kohus hagi XXXsuhtes. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib hagi lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (t lk 8), kortermaja haldamiseks on loodud korteriühistu XXX(t lk 9) ning hageja on kostjale esitanud makseteatisi kommunaalkulude kohta perioodi jaanuar 2014 kuni juuni 2015 eest (t lk 21-38; 41). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja eest on makseid teinud XXX– 22.07.2015 0,11 eurot (t lk 97, 124); 23.07.2015 3,75 eurot (t lk 98, 116), 04.08.2015 3 eurot (t lk 99, 117); 08.08.2015 9,16 eurot (t lk 100, 118); 12.08.2015 75 eurot (t lk 101, 119); 12.08.2015 1,25 eurot (t lk 102, 120); 08.09.2015 14,50 eurot (t lk 92, 121); 14.09.2015 8 eurot (t lk 122); 15.09.2015 60 eurot (t lk 123). Kokku on menetluse ajal kostja eest tasutud hagejale 174,82 eurot. Maksekorralduste selgitusse on märgitud „makseteade nr. 6-45“ (22.07-04.08.2015 ülekannetel), „makseteade nr. 7-45“ (08.0812.08.2015 ülekannetel), „makseteade nr. 8-45“ (08.09-15.09.2015 ülekannetel). Asjaolu, et kostja on menetluse ajal osaliselt võlgnevust tasunud, annab aluse rahuldada hagi väiksemas ulatuses. Kohus selgitab, et maksekorralduste selgitustest on arusaadav, et tasutakse kostjale kuuluva korteri number 45 eest ja ka millise kuu eest, kuid aru ei ole saada, millise aasta makseteate alusel kostja on soovinud tasuda. Nimelt on makseteadete numbrid kujul „kuu-korteri number“, kuid erinevate aastate makseteadete numeratsioon ei erine, s.o näiteks nii 2014.a juuni kui 2015.a juuni makseteate number on 6-45. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Võlgnevus on tekkinud 2014.a algusest ning menetluse ajal tasutud summade maksekorraldustes ei ole märgitud, millise aasta makseteate alusel makseid on tehtud. Sellest asjaolust ning VÕS § 88 lg 6 p 1 regulatsioonist lähtudes tuleb lugeda menetluse ajal tasutud summad 2014.a juuni, juuli ja augusti maksekorralduste alusel nõutud summade katteks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hagi esitamise aja seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 1 766,35 eurot ning menetluse ajal on kostja tasunud võlgnevust kokku

174,82 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja 1 591,53 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda kuna hagi osalise rahuldamise tingis asjaolu, et kostja hakkas alles menetluse ajal võlgnevust tasuma. Hagi esitamise aja seisuga oli kostja võlgnevus selline nagu hagis nõutud. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks, mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb, on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 346,20 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind kostja vastu esitatud nõude osas on 1 766,53 eurot, millelt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 225 eurot. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja on hagiavaldusega koos esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, mille saamise kulu on 3 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud 2,6 tundi – 2,1 tundi sellest kliendi materjalide läbitöötamine ja hagiavalduse koostamine ning 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamine. Kohtu hinnangul on selline õigusabile kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu 110 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik. Selliselt kujuneb lepingulise esindaja tasuks 343,20 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 571,20 eurot (riigilõiv 225 eurot, tõendi saamise kulu 3 eurot ja lepingulise esindaja tasu 343,20 eurot) ja mõistab selle summa kostjalt välja. Kohus mõistab kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.