Võlaõigus › Võõrandamislepingud

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 11.05.2015 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.05.2015 hagis palus hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 11.12.2009 sõlmitud müügilepingu nr TA-49 alusel põhivõlg 1121,94 eurot ja 25.05.2015 seisuga viivis 969,97 eurot. Hagi kohaselt müüs hageja kostjale perioodil 23.10.2014 kuni 26.11.2014 kaupu ja esitas nende kohta järgmised arved, kõik kokku summas 1121,94 eurot: 1) 27.10.2014 arve nr 447289 summas 67,00 eurot, maksetähtajaga 17.11.2014 (t.lk 46) 2) 27.10.2014 arve nr 494827 summas 46,67 eurot, maksetähtajaga 17.11.2014 (t.lk 45) 3) 28.10.2014 arve nr 494878 summas 6,36 eurot, maksetähtajaga 18.11.2014 (t.lk 44) 4) 29.10.2014 arve nr 447348 summas 5,86 eurot, maksetähtajaga 19.11.2014 (t.lk 48) 5) 03.11.2014 arve nr 494991 summas 346,46 eurot, maksetähtajaga 24.11.2014 (t.lk 43) 6) 06.11.2014 arve nr 495074 summas 18,64 eurot, maksetähtajaga 27.11.2014 (t.lk 42) 7) 13.11.2014 arve nr 497849 summas 242,89 eurot, maksetähtajaga 04.12.2014 (t.lk 47) 8) 19.11.2014 arve nr 495323 summas 49,73 eurot, maksetähtajaga 10.12.2014 (t.lk 41) 9) 26.11.2014 arve nr 495447 summas 338,33 eurot, maksetähtajaga 17.12.2014 (t.lk 40). Hagejal on õigus nõuda viivist müügilepingu p 1.5 järgi 0,5% päevas. Hageja arvestas viivist iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 25.05.2015. Kostja tasus peale hagi esitamist hagejale 273,75 eurot, millest hageja luges müügilepingu p 1.5 teise lause järgi tasutuks esmalt viivise. Seega on viivisesumma vähenenud 273,75 euro võrra. Hageja viivisenõue ei tugine tüüptingimustele. 14.10.2015 istungil vähendas hageja viivisenõuet 69,23 euroni (t.lk 102). Hageja arvestas viivist lähtuvalt selle seadusjärgsest määrast. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses tunnistas põhivõlga 848,19 eurot, kuid samas esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole ta sõlminud müügilepingut nr TA-49. 14.10.2015 istungil kinnitas kostja, et on kaubad ostnud ja kätte saanud. Hageja nõutav viivis (määr 0,5% päevas) on ebamõistlikult suur ja kohaldada tuleks seadusjärgset viivise määra. Samuti on vaidlus võla tasumise järjekorras. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas ja pooltel ei ole vaidlust, et hageja müüs kostjale kaupa ja esitas nende eest järgmised arved: 1) 27.10.2014 arve nr 447289 summas 67,00 eurot, maksetähtajaga 17.11.2014 (t.lk 46) 2) 27.10.2014 arve nr 494827 summas 46,67 eurot, maksetähtajaga 17.11.2014 (t.lk 45) 3) 28.10.2014 arve nr 494878 summas 6,36 eurot, maksetähtajaga 18.11.2014 (t.lk 44) 4) 29.10.2014 arve nr 447348 summas 5,86 eurot, maksetähtajaga 19.11.2014 (t.lk 48) 5) 03.11.2014 arve nr 494991 summas 346,46 eurot, maksetähtajaga 24.11.2014 (t.lk 43)

6) 06.11.2014 arve nr 495074 summas 18,64 eurot, maksetähtajaga 27.11.2014 (t.lk 42) 7) 13.11.2014 arve nr 497849 summas 242,89 eurot, maksetähtajaga 04.12.2014 (t.lk 47) 8) 19.11.2014 arve nr 495323 summas 49,73 eurot, maksetähtajaga 10.12.2014 (t.lk 41) 9) 26.11.2014 arve nr 495447 summas 338,33 eurot, maksetähtajaga 17.12.2014 (t.lk 40). Hageja tugines hagis poolte vahel 11.12.2009 sõlmitud müügilepingule nr TA-49. Kostja vaidlustas menetluses müügilepingu ehtsuse ja taotles asjas ekspertiisi. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel leidis hageja 14.10.2015 kohtuistungil, et puudub ekspertiisi vajadus, hageja lähtub nõude esitamisel arvetest ja kostja poolt omaksvõetust, et kaup on saadud. Kostja tunnistas menetluses põhivõlgnevust 848,19 eurot, samuti viiviseid seadusjärgses määras. Kostja tasus menetluses hagejale 273,75 eurot ja kooskõlas VÕS § 88 lg 6 p 1 loeti see summa tasutuks põhivõla katteks (14.10.2015 protokoll lk 107 pöördel). Kooskõlas VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlg 848,19 eurot. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 ls 2 tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis 69,23 eurot. Kostja ei vaidlustanud hageja viivisearvestust. 14.10.2015 kohtuistungil vaidlustas kostja arved nr 494878, 949247 (ilmselt mõeldud arvet 494827), 447348. Kohus selgitas 14.10.2015 istungil, et kostja seisukohad menetluses on vastuolulised, sest kostja on samas tunnistanud nõuet 848,19 eurot, mis tulenevad antud arvetest. Kohus ei hinda kostja vastuväiteid kõnesolevatele arvetele, kuna kostja on kinnitanud kauba kättesaamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 2 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluses pakkunud korduvalt kostjale kompromissi (seda ka 14.10.2015 istungil), millest kostja on keeldunud. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 53,26 eurot ja hagilt täiendavalt 196,74 eurot, kokku 250 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja taotluste kohaselt on hagejale osutatud õigusabi järgmiselt: 3 tundi hagi koostamisele, materjaliga tutvumisele, konsultatsioonile, selle eest on hagejale esitatud arve 360 eurot (koos km); 3 tundi kostja vastusega tutvumisele, hageja seisukohtade koostamisele ja esitamisele ja selle eest on esitatud arve 240 eurot koos km; lisandub kohtuistungiga seotud ajakulu 5,5 tundi, mille eest esitati hagejale arve 600 eurot koos km. Maakohtu hinnangul on hagi koostamisele, kostja vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele kulunud mõistlikult aega (kokku 6 tundi). Kohtuistungil osalemise, selleks ettevalmistamise ja viivisearvestuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku loeb kohus 3 tundi.

Seega on hageja esindajale kokku osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele 9 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot koos käibemaksuga. Hagejale on esitatud osaliselt arveid väiksemas summas, kui õigusabi osutamisele on kulunud aega. Hageja on taotlenud, et kostja hüvitaks õigusabikulud talle käibemaksuga summas. Kohus jätab taotluse rahuldamata, sest hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Äriregistri andmetel on hageja käibemaksukohustuslane (number XXX). Võttes arvesse hagejale esitatud arved, tuleb kostjal seega hüvitada hageja õigusabikulud 772,73 eurot (summa on ilma km). Kokku kuuluvad kostja poolt hageja menetluskulud hüvitamisele summas 1022,73 eurot. Protokolli parandamisest 15.10.2015 esitas kostja taotluse 14.10.2015 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, mille kohus jätab rahuldamata. Protokollile vastuväidete esitamist ja protokolli parandamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53. Kohus leiab, et 14.10.2015 istungi protokoll kajastab asja lahendamise seisukohast kõige olulisemat. Lisada vastuväited TsMS § 53 lg 4 lause 2 kohaselt protokollile.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.