Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-53257
Kohtuasi
Spetsiaallogistika OÜ hagi Volvo Estonia OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Spetsiaallogistika OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
88 807,57 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja Spetsiaallogistika OÜ (registrikood 10988314), esindaja vandeadvokaat Anu Talu Kostja Volvo Estonia OÜ (registrikood 10918874), esindaja advokaat Lennart Oja Kolmas isik VJ (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.05.2014 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning mõista Volvo Estonia OÜ-lt välja Spetsiaallogistika OÜ kasuks põhivõlg 22 220.16 eurot, seisuga 30.10.2015 viivis 3564.11 eurot ja viivis alates 31.10.2015 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla 22 220 eurot tasumiseni.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Poolte esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud jätta 61 % ulatuses hageja ja 29 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Spetsiaallogistika OÜ (hageja) esitas 11.11.2013 Harju Maakohtule Volvo Estonia OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingu rikkumisega tekitatud kahju 80 394,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1780 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Hageja taotles VJ menetlusse kaasamist kolmanda isikuna. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja ajavahemikul 21.10. - 24.10.2011 kolme sadulveoki (Volvo FH) müügilepingu, lepingu üldtingimused, tehnilise spetsifikatsiooni ja rahvusvahelised garantiitingimused. Volvo FH registrimärgiga XXX XXX (edaspidi ka veok) anti hagejale üle 07.11.2011. Ööl vastu 15.11.2012, kui ettenähtud puhkepausi ajal autojuht veokis magas, purunesid veoki pneumokompressor ja mootor. Autojuht ei kuulnud hoiatussignaale. Kostja keeldus veoki mootorit garantii korras remontimast, põhjendades seda asjaoluga, et mootori purunemise põhjustas juht, kes jättis magamise ajaks veoki mootori tühikäigul tööle, võttes sellega riski, et ta ei kuule hoiatussignaale, kui need peaksid rakenduma (hoiatussignaalide toimimise ja nende korral tegutsemise põhimõtted on kajastatud veokiga kaasas olnud manuaalis). Lettore OÜ uuringu kohaselt tekkisid vigastused mootori töötamisel vaegõlituse tingimustes tühikäigu režiimis ja madalast õlirõhust hoiatav helisignaal ei olnud piisav, et äratada magava juhi tähelepanu. Helisignaal ei vastanud standardile. On tavapärane, et juhid magavad tühikäigul töötava mootoriga veokites, seda ka siis, kui veokil on seisusoojendi. Seega peab hoiatussignaal olema seadistatud tugevusega, mis ohu tekkimise korral autojuhi äratab. Vastasel juhul puuduks audioalarmil praktiline mõte. Kostja ei hoiatanud hagejat ohust ega keelanud autojuhil magada tühikäigul töötava mootoriga veokis. Müügitehingu dokumentatsioonis sellist keeldu ja isegi ohuhoiatust ei nähtu. Veok ei vastanud hoiatussignalisatsiooni puudulikkuse tõttu lepingutingimustele ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest, sest hoiatussignalisatsiooni paigaldas ja seadistas kostja. Kostja rikkus müügilepingut nii sellega, et veok ei vasta lepingutingimustele, kui ka sellega, et ta ei teavitanud hagejat asjaolust, mille vastu on poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Hageja andis kostjale võimaluse veok garantii korras remontida, kuid kostja keeldus sellest. Kostja tekitas hagejale kahju kokku 80 394,25 eurot, mis tal tuleb hagejale hüvitada. Hagiavalduse kohaselt tekkis hageja kahju summas 58 672,60 eurot järgmiselt: VAS teenuse vahendus ja remont Rootsi Kuningriigis summas 1743,56 eurot + km; veoki transport Rootsist Tallinnasse summas 1650 eurot + km; remont Volvo Eesti OÜ-s summas 27 404,18 eurot + km; garantiilepingu sõlmimise lepingutasu summas 79 eurot, garantiitasu 49,50 eurot ja käsitlemistasu 100 eurot; autojuhi majutus Rootsis 15-19.11.2012 summas 488,19 eurot; autojuhi sõidukulu Rootsist Tallinnasse 19-20.11.2012 summas 118,42 eurot; ekspertiisikulu summas 5127,75 eurot + km; saamata jäänud tulu perioodil 15.11.2012 kuni 12.07.2013 (240 kalendripäeva) summas 21 912,00 eurot (91,30 eurot päevas). 10.03.2014 hageja suurendas oma nõuet saamata jäänud tulu osas 21 719,65 euro võrra, s.o 43 631,65 euroni.
2.Maakohus kaasas 09.12.2013 menetlusse VJ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kolmas isik toetas hageja seisukohti. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et veok vastas lepingule, teavitamiskohustust ta ei rikkunud ning hagejal puudub õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Veoki vastavust kehtivatele nõuetele kinnitab sellist tüüpi veokile väljastatud vastavussertifikaat. Müügilepingus puudusid kokkulepped veoki heliliste teavitussignaalide tugevuse või olemasolu kohta ning seega ei saa väita, et veok ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Õlirõhu probleem oli tingitud mootori tühikäigul töötamisest. Tühikäigul töötava mootoriga veokis ei tohi magada. Veoki otstarbekohasel ja hoolsal kasutamisel ei saa tekkida olukorda, kus hoiatussignaal peaks magava juhi äratama. Töötava mootoriga veokis magamisel rikub juht olulisel määral tavapärast hoolsuskohustust, kuna jätab töötava mootoriga veoki valveta; veok võib aga süttida, puruneda vms. See on üldteada arusaam, mida ei ole vaja sõiduki manuaalis või muus dokumendis eraldi välja tuua. Juht võttis veoki mootorit magamise ajaks tööle jättes teadlikult riski, et veokiga võib midagi juhtuda. Veoki manuaalis on hoiatus, mille kohaselt tuleb vältida mootori pikaaegset tühikäigul töötamist. Hoiatussignaali eesmärk on pälvida ärkvel oleva juhi tähelepanu. Helisignaalile ei ole norme kehtestatud, mis näitab, et signaal ei ole mõeldud magavat juhti äratama. Veoki lepingutingimustele mittevastavuseks ei saa pidada asjaolu, et hoiatav signaal ei ole piisav magava juhi äratamiseks. Tegelikult oli vaidlusalune helisignaal piisav ka magava juhi äratamiseks. Kostja teavituskohustus oli nõuetekohaselt täidetud hagejale veoki kasutusjuhendi üleandmisega. On mõeldamatu, et müüja lepingueelsete läbirääkimiste käigus teavitaks ostjat eraldi kõigist veoki kasutusjuhendis välja toodud reeglitest, eriti sellistest, millest teadmist saab professionaalselt transpordiettevõtjalt ja veokijuhilt mõistlikult eeldada. Isegi kui vastaks tõele, et hoiatussignaal ei ärata töötava mootoriga veokis magavat juhti, siis ei olnud kostjal kohustust lepingu sõlmimisel hageja tähelepanu sellele eraldi juhtida, kuna uneajaks peab veoki mootor olema seisatud ja juhikabiini soojendab seisusoojendus. Kostja on oma teavitamiskohustuse täitnud, märkides veoki manuaalis, et mootorit ei tohi pikaks ajaks tühikäigul tööle jätta. Kui ka oletada, et juht võib jätta magades veoki mootori tööle, ei ole hageja tõendanud väidet, et signaal ei ärata magavat juhti. Hageja esitatud vastav uuring ei ole usaldusväärne. Ei saa määratleda, kus on helipiir, mille peale inimene ärkab. Kui ka kostja rikkunuks müügilepingut, oleks hageja kahjunõue osaliselt põhjendamatu ja tõendamata. Hageja poolt välja toodud kuludest on põhjendamatud autojuhi sõidukulu Rootsist Tallinnasse summas 118,42 eurot, kuna autojuht oleks pidanud niikuinii tagasi Tallinnasse pöörduma; ekspertiisikulud summas 5127,75 eurot osade arvete osas, kuna asjassepuutumatud ja põhjendamatud on OÜ Lettore arved nr 2013004, 2013005, 2013006 ja 2013011, mis on esitatud enne hageja haginõudega seotud mootori õlitussüsteemi avariisignalisatsiooni rakendumise uuringu koostamist 06.06.2013, ning arve nr 2013037, mis on esitatud uuringuaruannete inglisekeelsete versioonide koostamise eest. Põhjendamata ja tõendamata on ka hageja poolt nõutav saamata jäänud tulu perioodil 15.11.2012 kuni 12.07.2013 summas 21 912 eurot, kuna hageja ei ole oma hagiavalduses kirjeldanud, milles nimetatud saamata jäänud tulu seisneb. Hageja ei ole kahjunõudest maha arvanud kasu, mida hageja sai kahju tekitamise tagajärjel (säästetud kulud). Maakohtu otsus
4.06.05.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et ajavahemikul 21.10 kuni 24.10.2011 allkirjastasid pooled kolme sadulveoki Volvo FH müügilepingu, lepingu üldtingimused, tehnilise spetsifikatsiooni ja rahvusvahelised garantiitingimused. Volvo FH registrimärgiga XXX XXX anti hagejale üle 07.11.2011. Ööl vastu 15.11.2012, kui juht magas puhkepausi ajal veokis, purunesid pneumokompressor ja mootor. Pooled ei vaidle selle üle, et mootori vigastused, mille tõttu hageja kahju kandis,
tekkisid mootori vaegõlituse (õlirõhuta) töötamise tingimustes tühikäigu režiimis ning probleemi tekkimisel rakendus veoki hoiatussignaal; kostja ei nõustunud mootorit garantii korras remontima; hageja tegi remondi enda kulul; kostja ei ole kahju hüvitanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas veok vastas müügilepingu tingimustele, kas veoki hoiatussignaal oleks pidanud olema selline, et ohu tekkimisel ärataks see töötava mootoriga veokis magava juhi, ning kas kostja oli kohustatud juhtima hageja tähelepanu asjaolule, et veokis ei tohi magada ajal, kui veok tühikäigul töötab ja veoki hoiatussignaal ei ole mõeldud magava juhi äratamiseks. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas veoauto mootor võib töötada tühikäigul ja kas samal ajal võib autojuht magada, mistõttu peaks vajadusel äratama juhi veoki hoiatussignaal. Hageja ei tõendanud, et veoki hoiatussignaal ei vastanud kehtestatud või kokkulepitud tingimustele. Hoiatussignaali heli tugevusele ei ole nõudeid kehtestatud ning ka pooltevahelises müügilepingus puuduvad kokkulepped veoki heliliste teavitussignaalide helitugevuste osas. Kohus ei kahtle, et on tavaline, et veoauto mootori tühikäigul töötamise ajal võib juht autos magada, ega ka selles, et töötava mootoriga veoautos magamine ei ole tavapärane. Veoauto soetatakse eelkõige kauba vedamiseks, mitte magamiseks. Ei saa eeldada, et müüja pidi teadma, et ostja huvi on veoautos eelkõige magada, sh ka siis, kui auto mootor töötab. Üldteada ei ole asjaolu, et magamisasemetega veoautosid soetatakse magamiseks juhile, kes magades jätab veoauto mootori tühikäigul tööle. Kuna veoki seisusoojenduse eesmärgiks ongi soojendada kabiini ilma, et peaks mootorit töös hoidma, siis ei ole tõendatud hageja väited, nagu ei suudaks seisusoojendi kasutamisel akud hommikul külma ilmaga veoki mootorit käivitada. Hageja ei tõendanud, et kostja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja vajas veoautot sellise hoiatussignaaliga, et kui autojuht kasutab tühikäigul töötava mootoriga autot magamiseks, ärataks hoiatussignaal ohu korral juhi. Küll aga ei tähenda manuaali hoiatus vältida mootori pikaaegset tühikäigul töötamist, et juht ei tohiks veokis magada. Tühikäigul töötava mootoriga autos magades võtab juht riski, et autoga võib midagi juhtuda. Inimese äratamiseks vajalikud heli parameetrid (valjus, sagedus, heli erinevus, katkendlikkus) pole üheselt määratavad, sest see, kas inimene ärkab, sõltub tema eripärast, terviseseisundist ja hetkeolukorrast. Kuna hoiatussignaal ei olnud mõeldud magava juhi äratamiseks, siis ei ole tähtsust, kas hoiatussignaal suudab äratada autos magava juhi. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja rikkunud teavitamiskohustust selle kohta, et helisignaal ei ole piisav äratamaks magavat juhti.
Apellatsioonkaebus
5.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigusnormi ning hindas vääralt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Hageja tõendas, et veoauto helisignaal ei vasta nõuetele. Hageja tõendas OÜ Lettore uuringule ja ISO 7731, 2003 rahvusvahelise ergonoomika standardile tuginedes, et veoauto helisignaal ei vastanud kehtestatud rahvusvahelistele nõuetele. Viidatud standardi kohaselt peab helisignalisatsioon tagama usaldusväärse tähelepanu ohuolukorrale ja hoiatav helisignaal peab olema kuuldav, eristatav, ühetähenduslik ja äratuntav ning seejuures ei tohi olla madalama helitasemega kui 65dB(A) ning kõrgema helitasemega kui 118 dB(A) kogu ruumi ulatuses. Lisaks järeldati uuringus, et signaali helitase peaks ületama taustamüra 10-15dB(A) võrra, et äratada tähelepanu. Madala õlirõhu signaali korral rakenduvat helisignaali ei saa pidada piisavaks tühikäigul töötava mootoriga magava juhi tähelepanu äratamiseks.
Maakohus asus vääralt seisukohale, et kuna veoauto soetatakse eelkõige kauba vedamiseks, mitte magamiseks, siis seetõttu ei saa eeldada, et müüja pidi teadma, et ostja huvi veoauto soetamisel on eelkõige seal magada, sh ka töötava mootoriga, mistõttu kõik andurid peaksid olema sätitud vastavalt. Maakohus eelistas alusetult kostja töötaja ütlusi hagejast sõltumatu tunnistaja ütlustele, kes on vedaja ning veokite soetaja, mistõttu teab akude kestvusi ja võimeid. Vastupidiselt kohtu seisukohale ostis hageja veoauto kauba vedamiseks eesmärgiga, et juhil oleks pikkadel marsruutidel võimalik selles ka magada. On üldteada asjaolu, et autojuhtidel on kohustus teha puhkepause. Lisaks magavad juhid veokites eesmärgiga veost valvata. Müüja pidi teadma, et ostja oluline huvi on veoauto soetamisel selles sisalduv magamisase, kus oleks võimalik juhtidel magada, vastasel korral oleks hageja ostnud veoki, millel ei ole puhkamiseks vajalikke asemeid. Kohus on vastuoluliselt asunud otsuses seisukohale, et üldteada ei ole asjaolu, et veoautosid, kus asuvad magamisasemed, soetatakse magamiseks juhile, kes magades jätab samal ajal mootori tühikäigul tööle, kui 18.02.2014 istungi protokolli lk 5 nähtuvalt leidis kohus varasemalt, et on üldiselt teada-tuntud fakt, et autojuhid võivad magada, kui mootor töötab. Maakohus ei arvestanud UL ütlusi, mille kohaselt seisusoojendi ei täida oma tegelikku funktsiooni ja seda ei ole võimalik kogu puhkeaja vältel kasutada, kuna akud tühjenevad ja lülituvad pingelanguse järel välja. Lisaks ei arvestanud kohus hageja esindaja 18.02.2014 istungi protokollis märgitud selgitust, et veok jäeti tühikäigul tööle, kuna auto näitas, et akumulaatorid on tühjad, et täita akut. Seega ei oleks veok hommikul käima läinud ja akud vajasid täitmist. Antud asjaolu kinnitas istungil ka kolmas isik. Tuginedes Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-5-12 p-s 28 ja 3-2-1-115-04 p-s 21 toodud seisukohtadele, on tegemist VÕS § 217 lg 2 p-s 2 nimetatud lepingueseme puudusega. Kostja kinnitas, et veokid on projekteeritud ja ehitatud selliselt, et neis on võimalik magada ning et seisusoojendid on veokitesse paigaldatud eesmärgiga hoida kabiini soojana ajal, kui juhid veokites magavad. Seega kostja teadis, et hageja eesmärk oli soetada veok, millises on võimalik igal ajal magada ning et veoki signalisatsiooni alarm ohtlikult madala õlitaseme ja puuduliku õlirõhu korral ei vastanud ISO7731, 2003 miinimumnõuetele. Kostja pidi teadma, et tegu on üldteada asjaoluga, et veokeid soetatakse eesmärgil, et juhtidel oleks võimalik seal magada. Kohus leidis ekslikult, et kostja ei rikkunud teavitamiskohustust. Magamisasemega veokeid kasutatakse kaugsõitude korral tavaliselt ka magamiseks, seega on keeld magada veokis tühikäigul töötava mootoriga ja teave, et hoiatav audiosignaal ei ole piisav magavat autojuhti üles äratama, olulised asjaolu, mis tuleb teisele poolele teatavaks teha (VÕS § 14 lg 2, § 217 lg 1 ning lg 2 p-d 1 ja 2). Kostja ei tõendanud, et ta teavitas enne veoki müügilepingu sõlmimist veoki erisustest. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused olid täidetud: kostja rikkus asjaolude ja tõendite kohaselt lepingut – müüdud asi ei vasta seoses ebapiisava signalisatsiooniga lepingutingimustele; kostja vastutas rikkumise eest, kuna signalisatsioon paigaldati kostja poolt; hageja andis kostjale võimaluse remontida veok garantii korras, kuid kostja keeldus; kahju oli hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga – hoiatussignaali eesmärk on eelkõige suurema kahju ärahoidmine; kostja pidi ette nägema, et ebapiisava signaali korral ei pruugi juht veoki detaili purunemisest õigeaegselt teada saada; lepingu rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – piisava ja tõhusa signaali korral oleks juht ärganud ning veoki õigeaegselt seisanud (VÕS § 127 lg-d 1 ja 4). Kostja ei tegutsenud heas
usus ja vastutab VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, § 113 lg 1, § 115 lg 1 ning TsMS § 367 alusel kohustuste rikkumise eest.
Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.09.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
8.18.03.2015 otsusega Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2014 otsuse materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium leidis, et maakohus eksis VÕS § 14 lg 2 ja § 217 tõlgendamisel ega käsitlenud nendest sätetest lähtuvalt hageja esitatud faktilisi väiteid ja tõendeid müügilepingu rikkumise kohta otsuses ammendavalt. Kolleegium nõustus alamaastme kohtutega selles, et kostja ei ole oma teavitamiskohustust rikkunud, kuna kostja ei teadnud ega pidanud lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja vajab veokit sellise hoiatussignaaliga, mis äratab veoauto juhi, kes kasutab veokit magamiseks tühikäigul töötava mootoriga, kuid kolleegium leidis, et põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et kostjal puudus kohustus teavitada hagejat sellest, et mootor ei tohi pikaaegselt tühikäigul töötada ja seetõttu on ohtlik mootori töötades kabiinis magada. Riigikohtu lahendi juhiste kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul hinnata, kas veoki kasutusjuhend on oma sisult, sõnastuselt, väljendustelt jms selline, et kasutajale on mõistlikult (selgelt ja ühemõtteliselt) arusaadav, milline veoki kasutus (millise aja vältel mootori tühikäigul töötamine) on keelatud ning millised riskid ja ohud võivad sellega kaasneda, arvestades seda, et veok on varustatud magamisasemega, st veok on mõeldud ka magamiseks. Kolleegium ei nõustunud alama astme kohtute seisukohaga, mille järgi vaidlusalust tüüpi autot ei soetata huvist selles magada. Magamisasemega veokeid kasutatakse kaugsõitude korral tavapäraselt ka magamiseks, mis on nende eesmärgipärane kasutusviis veoste vedamise kõrval, ning selliste veokite kasutusjuhendid peavad mõistlikult sisaldama juhiseid ja hoiatusi neis ohutult magamiseks, et vältida kahju tekkimist. Kui ringkonnakohus jõuab asja uuel läbivaatamisel järeldusele, et veoki kasutusjuhendi mittevastavuse (kasutusjuhendis veoki sihipäraseks kasutamiseks antud ebaõige või ebapiisava teabe) tõttu on kostja müügilepingut rikkunud, siis tuleb vaidluse lahendamisel muu hulgas arvestada VÕS § 139 lg-t 1.
Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). I
10.Maakohus tuvastas õigesti, et ajavahemikul 21.10.2011 kuni 24.10.2011 allkirjastasid pooled kolme sadulveoki Volvo FH müügilepingu, lepingu üldtingimused, tehnilise spetsifikatsiooni ja rahvusvahelised garantiitingimused. Volvo FH, registreerimismärgiga XXXXXX anti hagejale üle 07.11.2011. Pooled ei vaidle, et ööl vastu 15.11.2012, kui hageja
autojuht magas ettenähtud puhkepausi ajal kostja poolt hagejale müüdud veokis, purunesid veoki pneumokompressor ja mootor. Puudub vaidlus, et veoki mootori vigastused tekkisid töötamise tõttu tühikäigu režiimis vaegõlituse tingimustes ning probleemi tekkimisel rakendus veoki hoiatussignaal. Kostja ei nõustunud veoki mootorit garantii korras remontima ning hageja teostas remondi enda kulul, kostja hageja nõutud kahju hüvitanud ei ole.
11.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja müügilepingut, kuna hagejale üleantud veok ei vastanud lepingutingimustele - veoki õlisurve alarõhu heliline hoiatussignaal ei olnud sellise tugevusega, mis oleks äratanud veoki kabiini magamiskohas magava juhi ning kostja ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et veokis ei tohi magada veoki mootori tühikäigul pikaaegse töötamise ajal, kuna hoiatussignaal ei ärata magavat juhti, st ei teavitanud hagejat asjaolust, mille vastu oli hagejal lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Veoki kasutusjuhendis ei olnud ka selget hoiatust, et veoki mootor ei tohi tühikäigul pikaaegselt töötada. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud.
12.Maakohus on iseenesest õigesti tuvastanud, et veok vastas tehnilistelt tingimustelt kehtivatele nõuetele, mida kinnitab sellist tüüpi veokile väljastatud vastavussertifikaat. Samas on maakohus eksinud VÕS § 217 ja § 14 lg 2 tõlgendamisel ega ole nendest sätetest lähtuvalt hageja esitatud faktilisi väiteid ja tõendeid müügilepingu rikkumise kohta otsuses ammendavalt käsitlenud. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 8, s.o lahendi igakülgse põhjendamise kohustust.
13.Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib VÕS § 217, mille esimese lõike kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2).
14.VÕS § 14 lg 2 järgi peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Riigikohus on lepingueelset teavitamiskohustust analüüsinud lahendites nr 3-2-1-111-07, p 14 ning nr 3-2-1-62-13, p 14 ja leidnud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist.
15.VÕS § 217 lg 1 teise lause kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asja juurde kuuluvateks dokumentideks nimetatud sätte mõttes tuleb pidada ka asja eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks mõistlikult vajalikke juhendeid ning nende suhtes kohalduvad muu hulgas ka VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2. Riigikohus on leidnud, et kasutusjuhendi puudus võib osadel juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-110-08, p 13).
16.Asja lahendamiseks on oluline muu hulgas hinnata seda, kas veoki kasutusjuhend on oma sisult, sõnastuselt ja väljendustelt selline, et kasutajale on mõistlikult arusaadav, milline veoki
kasutus, muu hulgas ka see, kas ja millise aja vältel mootori tühikäigul töötamine on keelatud ning millised riskid ja ohud võivad sellega kaasneda, arvestades seda, et veok on varustatud magamisasemega, st veok on mõeldud ka veokijuhile magamiseks. Põhjendatud on hageja väide, et magamisasemega veokeid kasutatakse kaugsõitude korral tavapäraselt ka magamiseks, mis on nende eesmärgipärane kasutusviis veoste vedamise kõrval, ning seetõttu peavad selliste veokite kasutusjuhendid mõistlikult sisaldama juhiseid ja hoiatusi neis ohutult magamiseks, et vältida kahju tekkimist. II
17.Otsustamaks seda, kas müüja rikkus müügilepingut sellega, et veoauto kasutusjuhend oli puudulik, on oluline tuvastada esmalt mootoril tekkinud vigastuste tehniline põhjus. Hagiavalduse lisana 5 toodud OÜ Lettore 06.02.2013 eeluuringu järeldusest tulenevalt on tõendatud, et hageja veoki mootoridetailide avariiliste vigastuste tehniline põhjus oli mootori ülekuumenemine vaegõlituse tõttu, kusjuures vaegõlituse põhjustas õlileke, mille põhjustas omakorda kompressori kolvikepsu purunemine ja sellega kaasnenud kompressori tehnoloogilise kaane eemaldumine. Seega põhjustas mootoridetailide vigastused algpõhjusena kompressori silindri kepsu purunemine, mis vallandas järgnevate põhjuste ahela ja viis teiste mootoridetailide avariiliste vigastusteni. Pooled ei ole nimetatud uuringu järeldusi vaidlustanud. Nimetatud uuringust on järeldatav, et mootori vigastuste tekkimise tehniline põhjus ei olnud mootori tühikäigul töötamine iseenesest ehk kui pneumokompressori keps ei oleks purunenud, siis ei oleks mootori tühikäigul töötamine iseenesest mootori avariilisi vigastusi tekitanud.
18.Hageja väitel sisaldus veoki 340-leheküljelises kasutusjuhendis (manuaalis) ainult ühelauseline soovitus vältida mootori pikka aega tühikäigul töötamist, mis oli esitatud külma mootori kontekstis (I köide, tl 70). Seda hageja väidet käsitledes on maakohus otsuses piirdunud vaid järeldusega, et see hoiatus ei tähenda autojuhile keeldu veokis magada, kuid samas ei oma tähendust, kas manuaali hoiatus oleks käsitletav kontekstis külma mootoriga või mitte, kuna veokile on paigaldatud seisusoojendus ja akude piisava laetuse korral ei teki probleeme väga külma ilmaga veoki mootori käivitamisega, isegi kui seisusoojendit on kasutatud öö läbi.
19.Hageja väide selge hoiatuse puudumisest kasutusjuhendis juhi magamise ajal veoki mootori töölejätmise võimalikest tagajärgedest on põhjendatud. Arvestades kostja professionaalsust, pidi kostja aru saama, et ostes magamiskohaga veoki, on hagejal oluline huvi asjaolude vastu, mis puudutavad veoki mootori töölejätmise võimalikke tagajärgi ajal, kui juht veokis magab. Seejuures tuli arvesse võtta juhi töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid ja hageja õigust olla teavitatud sellest, kas ja millistel tingimustel veoki tehnilised omadused võimaldavad neid nõudeid täita. Käesoleval juhul ei oleks vaegõlitusest tingitud mootori avariilisi vigastusi suure tõenäosusega kas üldse tekkinud või oleksid need olnud väiksemad, kui juht oleks olnud ärkvel ja reageerinud hoiatussignaalidele vastavalt.
20.Kuna veok oli varustatud juhile puhkamiseks mõeldud magamisasemega, siis tingis see vajaduse hoiatada ostjat mootori töölejätmise võimalikest tagajärgedest juhi magamise ajal, eriti arvestades vähemalt osade autojuhtide seas väidetavalt levinud praktikat, et külmal aastaajal soojendatakse veoauto kabiini juhi magamise ajal töötava mootoriga. Tunnistaja UL ütluste järgi on tema ja teisedki autojuhid magamise ajal jätnud mootori tööle, et mitte jääda hätta külmal ajal hommikuti mootori käivitamisega.
21.Veoki kasutusjuhendi lk 76 alapealkirja all “Mõned sõidunõuanded” punktis 3 on esimene lause “Ärge kunagi ajage külma mootoriga pöördeid kõrgeks!” paksendatud kirjas ja sama punkti teine lause: “Vältige mootori pikaaegset tühikäigul töötamist” tavalises kirjas. Kui esimene lause on sõnastatud selgelt hoiatavana, siis teisest lausest selget hoiatust välja lugeda ei saa ja pigem on tegemist soovitusega. Lisaks sellele on põhjendatud hageja väide, et nimetatud kahte lauset on alust käsitada nö koosolevana ja tõlgendada selliselt, et soovitus vältida mootori pikaaegset tühikäigul töötamist kehtib ainult külma mootoriga töötamise kohta. Sellisele kahe lause koosmõjus tõlgendusele annab kaudselt alust ka asjaolu, et kasutusjuhendis ei ole kirjas nimetatud soovituse järgimata jätmise võimalikke tagajärgi. Selget hoiatust juhi magamise ajal mootori tühikäigul tööle jätmise võimalikest tagajärgedest ei ole kirjas ka pooltevahelises müügilepingus, samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et müüja oleks hoiatanud mootori töölejätmise võimalikest kahjulikest tagajärgedest. Seega on alust järelduseks, et müüja rikkus müügilepingut, jättes veoki kasutusjuhendis selgelt hoiatamata juhi magamise ajal veoki mootori töölejätmisega kaasneda võivate kahjulike tagajärgede eest, millise asjaolu vastu oli hagejal ostjana oluline huvi. III
22.Hageja väitel rikkus kostja müügilepingut muu hulgas sellega, et veoautole oli paigaldatud selline signalisatsioonisüsteem, mille helisignaal ei äratanud magavat juhti.Samuti jättis kostja müüjana andmata ostjale teabe ja hoiatused selle kohta, et õlirõhu helisignaal ei ole piisava tugevusega, et äratada magavat juhti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väita, et müüja oleks rikkunud müügilepingut väidetavalt ebapiisava hoiatussignalisatsiooni paigaldamise tõttu. Asjas ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et vaidlusalusele veoautole paigaldatud mootori õlisurve ohtlikust alarõhust märku andev helisignalisatsioon ei vastanud nõuetele. Maanteeameti tehnoosakonna peaspetsialisti TT 16.01.2014 e-kirja kohaselt ei ole helisignaal sõidukitel kohustuslik ning selle omadused ei ole normitud. OÜ Lettore 06.06.2013 helisignaali kohta tehtud uuring, mille järelduse kohaselt ei ole vaidlusaluse helisignaali tugevus piisav magamiskohal magava juhi tähelepanu äratamiseks, ei tõenda, et helisignaal pidi sellisele tingimusele üldse vastama. Nimetatud uuringust saab järeldada, et helisignaali tugevus oli piisav juhikohal tähelepanu äratamiseks, mis kaudselt tõendab pigem just seda, et vaidlusalune helisignaal ei ole mõeldud magava juhi tähelepanu äratamiseks.
23.Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et vaidlusalune helisignalisatsioon pidi vastama mingitele kehtestatud nõuetele ja muu hulgas tagama magava inimese äratamise. Kuna müügilepingus puuduvad eraldi kokkulepped veoki heliliste teavitussignaalide helitugevusele, ei ole tõendatud, et veok ei vastanud nimetatud helisignaali osas kokkulepitud tingimustele. Hageja ei ole tõendanud, et selles tingimuses oleks pooled eraldi kokku leppinud lepingueelse läbirääkimise käigus. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kostja ei teadnud ega pidanudki teadma müügilepingu sõlmimise ajal, et hageja vajab veokit sellise mootori õlisurve alarõhu helisignaaliga, mis ärataks veoauto juhi, kes magab veoautos mootori töötamise ajal.
24.Hageja väide, et veoautosse on paigaldatud nii vargusevastane alarm kui ka suitsuandur ja seetõttu tuli eeldada, et kõik hoitavad helisignaalid pidid olema sellise tugevusega, mis ärataksid veoautos magava juhi, ei ole põhjendatud. Tegemist on erinevat funktsiooni täitvate ja eri olukordade jaoks mõeldud signalisatsioonisüsteemidega. Vargusevastase alarmi ja suitsuanduri puhul saab eeldada, et nende helisignaal peab olema piisavalt tugev selleks, et muu hulgas äratada ka veokis magavat juhti. Mootori õlisurve alarõhu helisignaali funktsiooniks on hoiatada juhti töötava mootori võimalikust õlisurve alarõhust ehk tavapäraselt olukorras, kui juht on ärkvel. Seda tõendab kaudselt ka asjaolu, et see helisignaal asub juhtimispaneelis, mida juht saab tavapäraselt kuulda auto juhtimise ajal juhiistmel istudes. Kuigi vaidlusaluse
helisignalisatsiooni väidetavat puudulikkust ja vastavate hoiatuste puudumist kasutusjuhendis (helisignaal ei ärata magavat juhti) ei ole eraldi võetuna kostjale alust ette heita, annab see siiski täiendavalt alust eespool toodud järelduseks, et kasutusjuhendis puudusid nõuetekohased hoiatused mootori töölejätmise võimalikest tagajärgedest juhi magamise ajal. IV
25.Hagiavalduse ja 10.03.2014 nõude suurendamise avalduse kohaselt tekkis hagejal kahju kokku 80 394,25 eurot (hagiavalduse järgi 58 672,60 eurot ja nõudesuurendamise avalduse järgi täiendavalt 21 719,65 eurot). Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist alates 02.08.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ning edaspidi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Toimikust ei nähtu, et hageja nõude suurendamise avaldus koos l (II kd, tl 20-200, III kd tl 1-142) oleks kostjale kättetoimetatud, samuti ei ole kohus andnud võimalust kostjale nõude suurendamise avalduse ja tõendite osas oma seisukohta esitada. Pooled on ringkonnakohtule avaldanud, et nende mäletamist mööda ei uuritud hageja poolt 10.03.2014 esitatud tõendeid ka kohtuistungil. Eeltoodu tõttu arvestab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses esitatud seisukohtadega nõude suurendamise taotlusele (analoogia alusel TsMS § 331 lg-s 2 sätestatuga).
26.Kostja on palunud ringkonnakohtul kontrollida, kas nõude suurendamiselt on tasutud riigilõivu ja kas tõendid esitati õigeaegselt, kuna nõude suurendamise taotlus on esitatud küll tähtaegselt, kuid tõendid võidi üles laadida hiljem. Täiendava riigilõivu tasus hageja apellatsioonimenetluses. Mis puudutab tõendite võimalikku hilisemat üleslaadimist, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks nimetatut kontrollida. Isegi kui avaldus esitati tähtaegselt, kuid tõendid laaditi üles mõne-minutilise hilinemisega, ei põhjustanud see ringkonnakohtu hinnangul maakohtus menetluse lahendamise viibimist, mis õigustaks avalduse menetlemata jätmist (TsMS § 331 lg 1).
27.Hageja märgib hagiavalduses oma kahjuna: 1) VAS teenuse vahenduse ja remondikulu Rootsis summas 1743,56 eurot + käibemaks (348,71 eurot, kokku 2092,27 eurot); 2) veoki transpordikulu Tallinnasse summas 1650 eurot + käibemaks (330 eurot, kokku 1980 eurot); 3) remondikulu Volvo Eesti OÜ-s summas 27 404 eurot + käibemaks (5480,84 eurot, kokku 32 885,02 eurot); 4) garantiilepingu lepingutasu summas 79 eurot, tasu 49,50 eurot ja käsitlemistasu 100 eurot, kokku 224,50 eurot; 5) autojuhi majutuskulu Rootsis summas 488,19 eurot; 6) autojuhi sõidukulu Rootsist Tallinnasse summas 118,42 eurot; 7) ekspertiisikulu summas 5127,75 eurot + käibemaks (1025,55 eurot, kokku 6153,30 eurot); 8) saamata jäänud tulu perioodi 15.11.2012 kuni 12.07.2013 eest 43 631,65 eurot (hagiavalduse järgi 21 912 eurot + 10.03.2014 nõude suurendamise avalduse järgi täiendavalt 21 719,65 eurot) 240 kalendripäeva eest.
28.Hagiavalduses märgib hageja kahjuna 58 672,60 eurot, kuid eraldi punktides on hageja esitanud summad koos käibemaksuga. Kui liita märgitud käibemaksud summaliselt, siis peaks kahjusumma hageja taotluse järgi olema 65 857,52 eurot, millele lisandub viivis 1339,02 eurot kuni hagi esitamiseni ja sealt edasi viivis protsendiliselt. Kohus ei saa nõude piire ületada ja lähtub seetõttu nõutavatest summadest käibemaksuta.
29.Kostja väitel ei ole hageja kahjunõue esitatud suuruses põhjendatud ka siis, kui kostja oleks lepingut rikkunud. Kostja väitel ei ole kahju põhjendatud vähemalt järgmises ulatuses: 1) autojuhu sõidukulu ei ole põhjendatud, kuna autojuht oleks pidanud niikuinii Tallinnasse tagasi
tulema; 2) ekspertiisikulu väljamõistmine ei ole osaliselt põhjendatud, kuna osa arveid (nr 2013004, nr 2013005, nr 2013006 ja nr 2013011) ei ole seotud avariisignalisatsiooni rakendumise uuringu tegemisega ja on seetõttu asjakohatud; 3) saamata jäänud tulu ei ole hageja millegagi tõendanud; 4) hageja ei ole arvestanud VÕS § 127 lg 5 tulenevat nõuet maha arvata igasugune kasu, mida hageja kahjustatud isikuna sai kahju tekitamise tagajärjel, milleks on eelkõige veoki kütuse- ja erinevate piletite kulu; 5) eelnevale vastavalt tuleb vähendada ka viivist.
30.Apellatsioonimenetluses esitatud täiendava seisukoha kohaselt leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli plaanis tulu saada (Riigikohtu lahend 3-2-1-94-08, p 12). Hageja oleks pidanud tõendama, et ta oli teinud ettevalmistusi ning et tal oli võimalus just selle veokiga osutatava teenuse eest tulu teenida. Lisaks puudub tõendite alusel võimalus hinnata, kas veoki katkioleku perioodil oleks hageja saanud osutada teenust samas mahus (proportsionaalselt) kui hageja poolt nimetatud näidisperioodil 15.11.2011-15.11.2012. Samuti leiab kostja, et müügitulu tõendaksid laekumised teenusearvete eest, kuna arve ei tekita veel tulu ja võib jääda laekumata. Tegemist on allkirjastamata arvetega, mida ei saa lugeda piisvaks tõendiks tulu kohta. Kostja vaidleb 22.10.2015 seisukohtades vastu käibemaksu arvestamisele müügitulu puhul, müügiarvete arvestamisele nii veoki kui haagisega osutatud teenuse eest (veoki osa moodustaks 50 %, sest vaid ühega ei saa teenust osutada). Lisaks palub kostja arvestada, et näidisperioodi vältel ei osutatud teenust 141 päeval, so ca 38 % aastast ja esitab vastava arvestuse. Kuivõrd apellandil on 32 veokit ja iga veok seisab tööta ca 38 % päevadest, oleks olnud võimalik vaidlusaluse veoki töö teha ära teiste veokitega nende seisupäevade arvelt. Kostja vaidleb vastu ka käibemaksu arvestamisele üleveo teenuse eest ja leiab, käibemaksu ei saa arvesse võtta, kuna hageja on käibemaksu kohuslane ja saab ostuarvete käibemaksu maha arvata oma müügiarvete käibemaksust. Kahju oleks selles osas 29 5221.49 eurot ja mitte 33 140.41 eurot. Seega on hageja kulu suurem ja tuleb väidetavast tulust maha arvata. Esitatud arvetelt nähtub kordi suurem kütusekulu kui hageja toodud 28 555.21 eurot. Kostja leiab, et lähtuda tuleks pangakaardiga lõpuga 7333 võetud kütusest. Samuti on hageja enda roll kahju tekkimises suur ja kostja vastutus tuleb vähendada kuni nullini.
32.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku panemine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul tähendab see seda, et hageja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks müügilepingu sõlmimisel hagejat nõuetekohaselt hoiatanud mootori tühikäigul pikaaegse töötamise lubamatusest ja sellega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest. Kui kostja ei oleks nimetatud teavitamiskohustust rikkunud, ei oleks hageja eelduslikult laskunud mootorit tühikäigul pikaaegselt töötada ja kahju ei oleks tekkinud või oleks see olnud väiksem.
33.VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Ringkonnakohus leiab, et hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on hõlmatud selle kohustuse täitmise kaitse-eesmärgiga, s.o nimetatud teavitamiskohustuse eesmärgiks on ära hoida mootori võimalik purunemine, s.o kahju tekkimine tulenevalt asjaolust, et mootorit lastakse tühikäigul pikaaegselt töötada.
34.VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu
sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tuvastatav, et kostja kui majandustegevuse tegutsev isik vähemalt pidi ette nägema lepingu sõlmimisel, et kui ta ei hoiata lepingu teist poolt nõuetekohaselt juhi magamise ajal mootori töötamise lubamatusest ja võimalikest tagajärgedest, võib lepingu teisele poolele tekkida kahju mootori purunemise tõttu, kui juht laseb magamise ajal mootoril töötada. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
35.Hagejale tekitatud otsese varalise kahjuna, mis oli kostjale ettenähtav ja hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega, on käsitatav ja tõendatud järgmine kahju: 1) mootori remondikulu Volvo Eesti OÜ-s, mis on tõendatud hagiavalduse lisana 12 esitatud arvega nr 5055486 summas 27 404 eurot ja panga garantiiga (I kd tl 79-82); 2) VAS teenuse vahendus- ja remondikulu Rootsis, mis on tõendatud hagiavalduse lisana 10 esitatud arvega nr 784665 summas 1743.56 eurot ja vastava hageja maksekorraldusega nr 5627 (I kd, tl 71 ja 76); 3) veoki transpordikulu Tallinnasse, mis on tõendatud hagiavalduse lisana 11 esitatud arvega nr 5055009 summas 1650 eurot ja hageja maksekorraldusega selle tasumise kohta (koos käibemaksuga) (I kd, tl 77-78); 4) autojuhi majutuskulu Rootsis, mis on tõendatud hagiavalduse lisana 14 esitatud tõenditega majautuse kohta ja arvetega nr 18029358 ja nr 18029371 kokku summas 488.19 eurot (I kd, tl 89-92); 5) autojuhi sõidukulu Rootsist Tallinnasse, mis on tõendatud hagiavalduse lisana 15 esitatud piletiga, kviitungiga nr JCX4995Y, arvega nr 297521 ja arvega nr 41668467 kokku summas 118.42 eurot (I kd, tl 93-98); Kostja vastuväited autojuhi sõidukulu osas ei ole põhjendatud. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks autojuht pidanud tegema reisikulutusi Rootsist Tallinnasse tagasitulekuks ja hageja ei oleks pidanud neid ka autojuhile hüvitama. 6) uuringute (ekspertiisi) kulu osaliselt, kuna kostja ei ole rikkunud lepingulist kohustust veokile paigaldatud mootori õlisurve alarõhu eest hoiatava helisignalisatsiooni osas ja seetõttu ei ole selles osa teostatud uuringu (ekspertiisi) ja aruannete tõlke kulu summas 2175 eurot (arve nr 2013011 järgi 125 eurot, arve nr 2013028 järgi 1650 eurot ja arve nr 2013037 järgi 400 eurot) käsitatav hagejale tekkinud kahjuna, mida peaks kostja hüvitama. Samuti ei seostu uuringutega arve nr 5055166 järgne kulu summas 143,10 eurot. Seega on põhjendatud hüvitatavaks ekspertiisikuluks 2811,65 eurot (arve nr 2013004 järgi 125 eurot, arve nr 2013005 järgi 525 eurot ja arve nr 2013006 järgi 2161,65 eurot) (I kd, tl 100-105);
7) saamata jäänud tulu perioodi 15.11.2012 kuni 12.07.2013 eest osaliselt 10 000 euro ulatuses. Hageja on esitanud tõendid arvestusliku perioodi 15.11.2012-12.07.2013 (240 kalendripäeva) 43 631.65 eurot (II kd, tl 25-200 ja III kd, tl 1-141). Hageja ei ole tõendanud kahju saamata jäänud tulu näol taotletud ulatuses. Hageja taotleb põhimõtteliselt saamata jäänud ettevõtlustulu hüvitamist perioodi eest, mil auto veok (mitte haagis) oli remondis. Lepingurikkumise korral on hüvitatava kahjuna käsitatav ka saamata jäänud ettevõtlustulu. Samas ei ole põhjendatud arvutatav saamata jäänud tulu ainult auto kahjustumisele eelnenud aasta jooksul sama autoga teenitud aastatulust lähtudes. Eelnevatel aastatel saadud ettevõtlustulu saaks olla ainult üheks arvestatavaks asjaoluks saamata jäänud tulu kindlaksmääramisel. Saamata jäänud ettevõtlustulu, mis oleks lepingurikkujale ettenähtav ja põhjuslikus seoses lepingurikkumisega on eelkõige käsitatav selline tulu, millest kahjustatud isik otseselt ilma jääb näiteks seetõttu, et ta ei suuda täita kolmandate isikutega juba kokkulepitud lepinguid ja jääb seetõttu ilma loodetud tulust. Seega on alust hüvitada saamata jäänud tulu üldjuhul siis, kui tulu saamise tõenäosus on suur, mitte ainult hüpoteetiline. Kuigi hageja ei ole tulu saamise tõenäosust veenvalt tõendanud, on siiski ilmne, et mingis osas ettevõtlustulu hagejal saamata jäi ning seetõttu tuleb hageja saamata jäänud tulu määrata VÕS § 127 lg 6 alusel hinnanguliselt. Seejuures arvestab ringkonnakohus hageja esitatud tõenditega eelneva aasta tulu suuruse kohta ja kostja käesolevas otsuses p-s 30 toodud vastuväidetega. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka saamata jäänud tulu 10 000 euro ulatuses. 8) Kostja ei ole vaielnud vastu hageja kulutustele garantiilepingu lepingutasu summas 79 eurot, tasu 49,50 eurot ja käsitlemistasu 100 eurot, kokku 224,50 eurot osas. Hageja sõlmis nimetatud garantiilepingu mootori remondi eest tasumise kohustuse täitmise tagatisena.
36.Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on müüja lepingurikkumise ja tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos, kuna kahju tekkis juhi magamise ajal mootori töötamise tagajärjel, millise ohu eest müüja ostjat nõuetekohaselt ei teavitanud ei lepinguläbirääkimistel, lepingus ega ka veoauto kasutusjuhendis (VÕS § 127 lg 4).
38.Käesolevas asjas esitatud asjaolude põhjal on alust kahjuhüvitist vähendada. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Vaidlust ei ole selles, et veok oli varustatud seisusoojendusega ehk juhi magamise ajal juhikabiinis oli kabiin soojendatav selleks ettenähtud võimsusega akuvoolu kasutamisega. Seisusoojenduse kasutamisel oleks olnud välditav mootoridetailide vigastumisest põhjustatud kahju tekkimine. Hageja väitel olid akud liiga tühjad seisusoojenduse kasutamiseks ja seetõttu oli vajalik nende laadimine töötava mootori abil käivitatud generaatori abil. Ringkonnakohus leiab, et esiteks ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud oma väidet ja teiseks oli akude vajalik laetus hageja enda riskiks ehk temast sõltuvaks asjaoluks. Külmal aastaajal on madalad õhutemperatuurid tavapärased ja üldjuhul ette ennustatavad. Vajaliku ja õigeaegse akuhooldega oleks mootori käivitamise probleem suure tõenäosusega olnud välditav. Lisaks sellele ei ole hageja tõendanud oma väidet, et seisusoojenduse kasutamisel madalate välistemperatuuride korral ei võimalda akud hommikul enam mootori käivitumist. Kostja esitatud asjatundja ML arvamusest nähtub, et konkreetse auto
akud suudavad korraliku laetuse korral mootori käivitada ka pärast 7 tundi seisusoojenduse kasutamist. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine 50%, s.o 22 220.16 euro võrra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 22 220.16 eurot (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel).
39.Pretensiooniga (I kd, tl 59-64) on tõendatud, et hageja teatas kostjale oma nõudest 01.08.2013 ja taotles kahju hüvitamist hiljemalt 21.08.2013. Seega muutus nõue sissenõutavaks alates 21.08.2013, mitte 02.08.2013 nagu hageja hagis leiab. Hageja nõuab viivist seaduses ettenähtud määras. Viivise arvestus oleks seega järgmine: 1) Ajavahemikul 21.08.2013 – 31.12.2013 oli viivise määr 8.50 %. Viivis = (22 220.16 x 8,5 %) / 365 x viivitatud päevade arv 134 = 595.50 eurot 2) Ajavahemikul 01.01.2014 – 30.06.2014 oli viivise määr 8.25 %. Viivis = (22 220.16 x 8.25 %) / 365 x viivitatud päevade arv 181 = 804.37 eurot 3) Ajavahemikul 01.07.2014 – 31.12.2014 oli viivise määr 8.15 % Viivis = (22 220.16 x 8.15 %) / 365 x viivitatud päevade arv 184 = 817.70 eurot 4) Ajavahemikul 01.01.2015 – 30.10.2015 oli viivise määr 8.05 % Viivis = (22 220.16 x 8.05 %) / 365 x viivitatud päevade arv 303 = 1346.54 Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 595.50 + 804.37 + 817.70 + 1346.54 = 3564.11 eurot (VÕS § 101 lg 1p 6, § 113 lg 1 ja 2) ja edaspidi seadusjärgses määras kuni põhisumma 22 220.16 tasumiseni (VÕS § 113 lg 1 II lause).
40.Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 22 220.16 + 3564.11 = 25 784.27 eurot. V
41.Hageja nõudest 88 807.57 eurot rahuldab ringkonnakohus 29 %. Nimetatust tulenevalt jäävad poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 61 % ulatuses hageja ja 29 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel). TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.