Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Spetsiaallogistika OÜ hagi Volvo Estonia OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-53257
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Spetsiaallogistika OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
88 807 eurot 57 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Spetsiaallogistika OÜ (registrikood 10988314), esindaja vandeadvokaat Anu Talu Kostja Volvo Estonia OÜ (registrikood 10918874), esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kolmas isik Vladimir Jaruškin
Asja läbivaatamise kuupäev
16. veebruar 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-53257 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Spetsiaallogistika OÜ (hageja) esitas 11. novembril 2013 Harju Maakohtule Volvo Estonia OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingu rikkumisega tekitatud kahju 80 394 eurot 25 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1780 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Hageja taotles Vladimir Jaruškini menetlusse kaasamist kolmanda isikuna. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja ajavahemikul 21. oktoobrist kuni 24. oktoobrini
2011 kolme sadulveoki (Volvo FH) müügilepingu, lepingu üldtingimused, tehnilise spetsifikatsiooni ja rahvusvahelised garantiitingimused. Volvo FH registrimärgiga 935 TJJ (edaspidi ka veok) anti hagejale üle 7. novembril 2011. Ööl vastu 15. novembrit 2012, kui ettenähtud puhkepausi ajal autojuht veokis magas, purunesid veoki pneumokompressor ja mootor. Kostja keeldus veoki mootorit garantii korras remontimast, põhjendades seda asjaoluga, et mootori purunemise põhjustas juht, kes jättis magamise ajaks veoki mootori tühikäigul tööle, võttes sellega riski, et ta ei kuule hoiatussignaale, kui need peaksid rakenduma (hoiatussignaalide toimimise ja nende korral tegutsemise põhimõtted on kajastatud veokiga kaasas olnud manuaalis). Autojuht ei kuulnud hoiatussignaale. Lettore OÜ uuringu kohaselt tekkisid vigastused mootori töötamisel vaegõlituse tingimustes tühikäigu režiimis ja madalast õlirõhust hoiatav helisignaal ei olnud piisav, et äratada magava juhi tähelepanu. On tavapärane, et juhid magavad tühikäigul töötava mootoriga veokites. Seega peab hoiatussignaal olema seadistatud tugevusega, mis ohu tekkimise korral autojuhi äratab. Vastasel juhul puuduks audioalarmil praktiline mõte. Kostja ei hoiatanud hagejat ohust ega keelanud autojuhil magada tühikäigul töötava mootoriga veokis. Müügitehingu dokumentatsioonis sellist keeldu ja isegi ohuhoiatust ei nähtu. Veok ei vastanud hoiatussignalisatsiooni puudulikkuse tõttu lepingutingimustele ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest, sest hoiatussignalisatsiooni paigaldas ja seadistas kostja. Kostja rikkus müügilepingut nii sellega, et veok ei vasta lepingutingimustele, kui ka sellega, et ta ei teavitanud hagejat asjaolust, mille vastu on poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Hageja andis kostjale võimaluse veok garantii korras remontida, kuid kostja keeldus sellest. Kostja tekitas hagejale kahju kokku 80 394 eurot 25 senti, mis tal tuleb hagejale hüvitada.
2.Maakohus kaasas 9. detsembril 2013 menetlusse Vladimir Jaruškini iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kolmas isik toetas hageja seisukohti.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et veok vastas lepingule, teavitamiskohustust ta ei rikkunud ning hagejal puudub õigus talt kahju hüvitamist nõuda. Müügilepingus puudusid kokkulepped veoki heliliste teavitussignaalide tugevuse või olemasolu kohta ning seega ei saa väita, et veok ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Õlirõhu probleem oli tingitud mootori tühikäigul töötamisest. Tühikäigul töötava mootoriga veokis ei tohi magada. Veoki otstarbekohasel ja hoolsal kasutamisel ei saa tekkida olukorda, kus hoiatussignaal peaks magava juhi äratama. Töötava mootoriga veokis magamisel rikub juht olulisel määral tavapärast hoolsuskohustust, kuna jätab töötava mootoriga veoki valveta; veok võib aga süttida, puruneda vms. See on üldteada arusaam, mida ei ole vaja sõiduki manuaalis või muus dokumendis eraldi välja tuua. Juht võttis veoki mootorit magamise ajaks tööle jättes teadlikult riski, et veokiga võib midagi juhtuda. Veoki manuaalis on hoiatus, mille kohaselt tuleb vältida mootori pikaaegset tühikäigul töötamist. Hoiatussignaali eesmärk on pälvida ärkvel oleva juhi tähelepanu. Veoki lepingutingimustele mittevastavuseks ei saa pidada asjaolu, et hoiatav signaal ei ole piisav magava juhi äratamiseks. Kostja teavituskohustus oli nõuetekohaselt täidetud hagejale veoki kasutusjuhendi üleandmisega. On mõeldamatu, et müüja lepingueelsete läbirääkimiste käigus teavitaks ostjat eraldi kõigist veoki kasutusjuhendis välja toodud reeglitest, eriti sellistest, millest teadmist saab professionaalselt transpordiettevõtjalt ja veokijuhilt mõistlikult eeldada. Uneajaks peab veoki mootor olema seisatud ja juhikabiini soojendab seisusoojendus. Isegi kui vastaks
tõele, et hoiatussignaal ei ärata töötava mootoriga veokis magavat juhti, siis ei olnud kostjal kohustust lepingu sõlmimisel hageja tähelepanu sellele eraldi juhtida. Kui ka kostja rikkunuks müügilepingut, oleks hageja kahjunõue osaliselt põhjendamatu ja tõendamata.
4.Maakohus jättis 6. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et ajavahemikul 21. oktoobrist kuni 24. oktoobrini 2011 allkirjastasid pooled kolme sadulveoki Volvo FH müügilepingu, lepingu üldtingimused, tehnilise spetsifikatsiooni ja rahvusvahelised garantiitingimused. Volvo FH registrimärgiga 935 TJJ anti hagejale üle 7. novembril 2011. Ööl vastu
15.novembrit 2012, kui juht magas puhkepausi ajal veokis, purunesid pneumokompressor ja mootor. Pooled ei vaidle selle üle, et mootori vigastused, mille tõttu hageja kahju kandis, tekkisid mootori vaegõlituse (õlirõhuta) töötamise tingimustes tühikäigu režiimis ning probleemi tekkimisel rakendus veoki hoiatussignaal; kostja ei nõustunud mootorit garantii korras remontima; hageja tegi remondi enda kulul; kostja ei ole kahju hüvitanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas veok vastas müügilepingu tingimustele, kas veoki hoiatussignaal oleks pidanud olema selline, et ohu tekkimisel ärataks see töötava mootoriga veokis magava juhi, ning kas kostja oli kohustatud juhtima hageja tähelepanu asjaolule, et veokis ei tohi magada ajal, kui veok tühikäigul töötab ja veoki hoiatussignaal ei ole mõeldud magava juhi äratamiseks. Hageja ei tõendanud, et veoki hoiatussignaal ei vastanud kehtestatud või kokkulepitud tingimustele. Hoiatussignaali heli tugevusele ei ole nõudeid kehtestatud. Kohus ei kahtle, et on tavaline, et veoauto mootori tühikäigul töötamise ajal võib juht autos magada, ega ka selles, et töötava mootoriga veoautos magamine ei ole tavapärane. Veoauto soetatakse eelkõige kauba vedamiseks, mitte magamiseks. Ei saa eeldada, et müüja pidi teadma, et ostja huvi on veoautos eelkõige magada, sh ka siis, kui auto mootor töötab. Üldteada ei ole asjaolu, et magamisasemetega veoautosid soetatakse magamiseks juhile, kes magades jätab veoauto mootori tühikäigul tööle. Hageja ei tõendanud, et kostja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja vajas veoautot sellise hoiatussignaaliga, et kui autojuht kasutab tühikäigul töötava mootoriga autot magamiseks, ärataks hoiatussignaal ohu korral juhi. Küll aga ei tähenda manuaali hoiatus vältida mootori pikaaegset tühikäigul töötamist, et juht ei tohiks veokis magada. Tühikäigul töötava mootoriga autos magades võtab juht riski, et autoga võib midagi juhtuda. Inimese äratamiseks vajalikud heli parameetrid (valjus, sagedus, heli erinevus, katkendlikkus) pole üheselt määratavad, sest see, kas inimene ärkab, sõltub tema eripärast, terviseseisundist ja hetkeolukorrast. Kuna hoiatussignaal ei olnud mõeldud magava juhi äratamiseks, siis ei ole tähtsust, kas hoiatussignaal suudab äratada autos magava juhi.
5.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. septembri 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja
apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel. Esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et veok vastas kehtivatele nõuetele ja müügilepingu tingimustele. Hoiatus(teavitus)signaal ei olnud mõeldud äratama kabiinis magavat juhti, vaid ärkveloleva veoautojuhi tähelepanu pööramiseks probleemile. Hageja ei esitanud maakohtu menetluses apellatsioonkaebuses märgitud tõendeid (ISO 7731, 2003 standard) rahvusvahelise ergonoomika standardite kehtimise kohta, mille nõuetele veoki helisignaal ei vastanud. Standard ei ole kohustuslik. Pooled ei ole müügilepingus leppinud kokku veoki heliliste teavitussignaalide tugevuses. Veokile ei olnud helisignaal kohustuslik ning selle omadused ei olnud Maanteeameti peaspetsialisti e-kirja kohaselt normitud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite, sh eksperdi arvamuse ja tunnistajate ütluste hindamisel. Kohus ei ole asunud seisukohale, et autojuhid ei tohi pikkadel marsruutidel veoautoga kaupa vedades magamisasemega autos magada.. Veok vastas lepingutingimustele, st veokis oli võimalik magada, kuna veokil oli seisusoojendi, mida korralikult laetud akud suudaksid öö läbi käitada. Hageja ei tõendanud oma väidet, et seisusoojendi kasutamisel ei suudaks akud hommikul külma ilmaga veoki mootorit käivitada. Asjaolu, et magamise ajal ei tohiks veoki mootor töötada, kinnitab ka see, et veok on varustatud seisusoojendiga. Kostja ei rikkunud teavitamiskohustust, kuna ta ei pidanud lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja vajab veoautot sellise hoiatussignalisatsiooniga, mis ärataks ohu korral autos magava juhi ajal, kui veoki mootor töötab tühikäigul. Kostja oli õigustatud eeldama, et hageja järgib ostetud asja kasutamisel tavapärast hoolsust, ja tal puudus kohustus teavitada hagejat sellest, et mootori tühikäigul töötades ei tohi kabiinis magada, ja et veoki hoiatussignaal magavat juhti ei ärata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest tähelepanuta on jäetud hageja vastuväited ja põhistused, mis viis materiaalõiguse väära kohaldamiseni. Nii maa- kui ka ringkonnakohus jättis hindamata hagile lisatud Lettore OÜ uuringus toodud rahvusvahelise standardi (International Standard Ergonomics - Danger signals for public and work areas - Auditory danger signals (ISO 7731, 2003)), millele tuginedes on hageja tõendanud, et veoki helisignaal ei vastanud rahvusvahelistele nõuetele. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, eelistades kostjaga seotud töötaja ütlusi, leides, et ei ole üldteada asjaolu, et veoautosid, kus asuvad magamisasemed, soetatakse magamiseks veoauto juhile, kes magades jätab samal ajal automootori tühikäigul tööle. Täielikult on jäetud tähelepanuta ütlus, mille andis Urmas Lonn, kes muu hulgas kinnitas, et seisusoojendit ei ole võimalik kogu puhkeaja vältel kasutada. Hageja ostis veoki kauba vedamiseks eesmärgiga, et juhil oleks pikkadel marsruutidel võimalik selles ka magada. On üldteada asjaolu, et juhtidel on kohustus teha puhkepause ja selleks ongi veokis magamisase. Ka magavad juhid veokis, et veost valvata. Veokis
on nii vargusevastane alarm kui ka suitsuandur. On ilmselge, et ostja eeldab, et kõik veokisse paigaldatud helilised andurid on seadistatud selliselt, et need äratavad magava juhi, st vastavad rahvusvahelistele nõuetele. Kostja kui pikaajalise kogemusega veokite müügiga tegelev äriühing pidi teadma ja üldteada asjaoluna eeldama, et vaidlusaluseid veokeid soetatakse ka eesmärgil, et autojuhtidel oleks võimalik seal magada. Vastasel korral poleks mõtet osta magamisasemega veokit. Kostja on rikkunud oluliste asjaolude avaldamata jätmisega teavitamiskohustust. Magamisasemega veokeid kasutatakse kaugsõitude korral tavaliselt ka magamiseks, seega keeld magada tühikäigul töötava mootoriga veokis on oluline asjaolu, mis tuleb teisele poolele teatavaks teha, nagu ka asjaolu, et hoiatav audiosignaal ei ole piisav magavat autojuhti üles äratama.
8.Kostja ei nõustu kassatsioonkaebusega ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja viidatud standard ei sisalda veokite üldkohustuslikke tehnilisi nõudeid. Kohtud on Lettore OÜ arvamust hinnanud. Kohtud leidsid õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja vajab veokit sellise hoiatussignalisatsiooniga, mis äratab hageja veoauto juhi, kes kasutab tühikäigul töötava mootoriga veokit magamiseks, ning seega ei ole kostja oma teavitamiskohustust rikkunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Hageja esitas kostja vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise hagi. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Ringkonnakohus järgis maakohtu otsuse põhjendusi ega põhjendanud TsMS § 654 lg 6 kohaselt oma otsust. Kassatsiooniastmes vaidlevadki pooled selle üle, kas ringkonnakohtu järeldus selle kohta, et kostja pole müügilepingut rikkunud, on seaduslik ja põhjendatud.
11.Kohtud on põhjendanud oma järeldust, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud, põhiliselt järgmiselt: veoki vastavust kehtivatele nõuetele kinnitab sellist tüüpi veokile väljastatud vastavussertifikaat; õlirõhu langemisest märku andev helisignaal ei ole sõidukitel kohustuslik ja selle omadused ei ole normitud; müügilepingus puuduvad kokkulepped veoki heliliste teavitussignaalide helitugevusele; kuna veoauto soetatakse eelkõige kauba vedamiseks, mitte magamiseks, siis ei saa eeldada, et müüja pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja vajab sellise hoiatussignaaliga veokit, mis ärataks ohu korral tühikäigul töötava mootoriga veokis magava juhi; tõendatud pole hageja väide, nagu ei suudaks seisusoojendi kasutamisel akud hommikul külma ilmaga veoki mootorit käivitada; on isiku enda risk, kui ta veokis magades jätab mootori tühikäigul tööle; kostja ei pidanud hagejat teavitama sellest, kas töötava mootoriga rakenduv helisignaal äratab magava juhi või mitte.
12.Hagi põhjenduste kohaselt sai praegune vaidlus alguse sellest, et kostja keeldus veoki mootorit garantii korras remontimast, põhjendades seda asjaoluga, et mootori purunemise põhjustas juht, kes jättis magamise ajaks veoki mootori tühikäigul tööle, võttes sellega riski, et ta ei kuule hoiatussignaale, kui need peaksid rakenduma (hoiatussignaalide toimimise ja nende korral tegutsemise põhimõtted on
kajastatud veokiga kaasas olnud manuaalis). Hageja väitel sisaldus veoki 340-leheküljelises kasutusjuhendis (manuaalis) ainult ühelauseline soovitus vältida mootori pikka aega tühikäigul töötamist, mis oli esitatud külma mootori kontekstis (I köide, tl 70). Seda hageja väidet käsitledes on kohus otsuses piirdunud vaid järeldusega, et see hoiatus ei tähenda autojuhile keeldu veokis magada. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja müügilepingut, kuna hagejale üleantud veok ei vastanud lepingutingimustele. Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib eeskätt VÕS § 217. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2). Hagiavalduses tugines hageja ka sellele, et kostja rikkus müügilepingut sellega, et ta ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et veokis ei tohi magada veoki tühikäigul töötamise ajal, st ei teavitanud hagejat asjaolust, mille vastu on tal lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Riigikohus on lepingueelset teavitamiskohustust analüüsinud varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu
19.novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14; 5. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-62-13, p 14) ja leidnud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Vastavalt VÕS § 217 lg 1 teise lause kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asja juurde kuuluvateks dokumentideks nimetatud sätte mõttes tuleb pidada ka asja eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks mõistlikult vajalikke juhendeid ning nende suhtes kohalduvad muu hulgas ka VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2. Kolleegium märgib lisaks, et oma varasemas praktikas on Riigikohus leidnud, et kasutusjuhendi puudus võib osadel juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 1. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11008, p 13). Kolleegium leiab, et maakohus on eksinud eelviidatud sätete tõlgendamisel ega ole nendest sätetest lähtuvalt hageja esitatud faktilisi väiteid ja tõendeid müügilepingu rikkumise kohta otsuses ammendavalt käsitlenud. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Ringkonnakohus jättis nimetatud rikkumise kõrvaldamata ja järgis esimese astme kohtu põhjendusi, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-st 5 tulenevat otsuse põhjendamise kohustust.
13.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas veoki kasutusjuhend on oma sisult, sõnastuselt, väljendustelt jms selline, et kasutajale on mõistlikult (selgelt ja ühemõtteliselt) arusaadav, milline veoki kasutus (millise aja vältel mootori tühikäigul töötamine) on keelatud ning millised riskid
ja ohud võivad sellega kaasneda, arvestades seda, et veok on varustatud magamisasemega, st veok on mõeldud ka magamiseks. Kolleegium märgib siinkohal, et ta ei nõustu alama astme kohtute seisukohaga, mille järgi vaidlusalust tüüpi autot ei soetata huvist selles magada. Soostuda tuleb hagejaga, et magamisasemega veokeid kasutatakse kaugsõitude korral tavapäraselt ka magamiseks, mis on nende eesmärgipärane kasutusviis veoste vedamise kõrval, ning selliste veokite kasutusjuhendid peavad mõistlikult sisaldama juhiseid ja hoiatusi neis ohutult magamiseks, et vältida kahju tekkimist. Kui ringkonnakohus jõuab asja uuel läbivaatamisel järeldusele, et veoki kasutusjuhendi mittevastavuse (kasutusjuhendis veoki sihipäraseks kasutamiseks antud ebaõige või ebapiisav teave) tõttu on kostja müügilepingut rikkunud, siis tuleb vaidluse lahendamisel muu hulgas arvestada VÕS § 139 lg-t 1, mis sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
14.Kohtud leidsid, et kostja pole oma teavitamiskohustust rikkunud, kuna kostja ei teadnud ega pidanud lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja vajab veokit sellise hoiatussignalisatsiooniga, mis äratab veoauto juhi, kes kasutab veokit magamiseks tühikäigul töötava mootoriga. Kolleegium nõustub selle järelduse põhjendustega, kuid leiab, et põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et kostjal puudus kohustus teavitada hagejat sellest, et mootor ei tohi pikaaegselt tühikäigul töötada ja seetõttu on ohtlik mootori töötades kabiinis magada. Arvestades kostja professionaalsust, pidi kostja kolleegiumi arvates aru saama, et ostes magamiskohaga veoki, on hagejal oluline huvi asjaolude vastu, mis puudutavad veokis magamist, arvestades juhi töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid, sh olla teavitatud sellest, kas ja millistel tingimustel veoki tehnilised omadused võimaldavad neid nõudeid täita. VÕS § 14 lg 2 teise lause kohaselt ei pea teatama neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata. Hindamaks, milliste asjaolude teatamist võis hageja mõistlikult oodata, tuleb veoki omandamise eesmärgi kõrval arvestada ka hageja omaduste ja kogemustega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli kostja õigustatud eeldama, et hageja järgib ostetud asja kasutamisel tavapärast hoolsust, ja tal puudus kohustus teavitada hagejat sellest, et mootori tühikäigul töötades ei tohi kabiinis magada. Otsusest ei ole aru saada, millele tuginedes on selline järeldus on tehtud. Kohtuotsuse kohaselt on kohus pidanud tavaliseks seda, et autojuhid magavad tühikäigul töötava mootoriga veoautos.
15.Kolleegium märgib veel, et ta ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kohus on jätnud tunnistaja Urmas Lonni ütlused täielikult tähelepanuta. Kohus on neid hinnanud ja otsuses kõrvuti teiste tõenditega käsitlenud. Samuti ei ole kohtud jätnud tähelepanuta Lettore OÜ antud arvamust. Lettore OÜ uuringus toodud rahvusvahelise standardi (International Standard Ergonomics - Danger signals for public and work areas - Auditory danger signals (ISO 7731, 2003)) kohta on ringkonnakohus otsuses märkinud, et see ei ole pooltele kohustuslik. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 5 ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid.
16.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole vaidlust
lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks kassatsiooniastme menetluskulusid (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
17.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.