30.10.2015.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-24845
Tsiviilasi
OÜ XXXX hagi Osaühingu XXXX (endise ärinimega Osaühing XXXX) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 16 430 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX),
esindajad
juhatuse liige XXXX Hageja lepinguline esindaja Kersti Puuri (IDR Inkasso OÜ, epost [email protected]) kostja I Osaühing XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXX), juhatuse liige XXXX kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli (Advokaadibüroo
hageja seadusjärgsed esindajad juhatuse liikmed XXXX ja XXXX Hageja lepinguline esindaja Kesrti Puuri Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Osaühingult XXXX võlgnevus summas 16 430 (kuusteist tuhat nelisada kolmkümmend) eurot, s.o põhivõlgnevus 14 940 ning viivis 1 490 eurot, OÜ XXXX kasuks.
4.Välja mõista Osaühingult XXXX menetluskulu summas 3050,10 eurot (kolm tuhat viiskümmend eurot ja kümme senti) OÜ XXXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Menetluse käik
1.OÜ XXXX (hageja) esitas 26.06.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu XXXX (endise ärinimega Osaühingu XXXX) ning XXXX(või ka XXXX) vastu põhinvõla 3 735 euro, viivise 1 075,68 euro ja leppetrahvi 634,95 euro (kokku 5 445,63 euro) nõudes. 05.07.2012 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, millele kostja ning XXXX esitasid 17.08.2012 vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.09.2012 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.09.10.2012 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja ning XXXX vastu võlgnevuse 14 940 euro ning viivise 1 490 euro nõudes.
3.Harju Maakohtu 15.03.2012 määrusega võeti hagi menetlusse.
4.Kostja OÜ XXXX esitas vastuse hagile 05.08.2013.
5.Harju Maakohtu 09.01.2014 määrusega jäeti kostja taotlus XXXX OÜ kolmanda isikuna menetlusse kaasamise taotlus rahuldamata. (Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2014 määrusega jäeti Harju Maakohtu 09.01.2014 määrus muutmata.)
6.02.02.2015 esitatud menetlusdokumendis loobus hageja hagist XXXX vastu.
7.18.03.2015 määrusega võttis kohus vastu hageja hagist loobumise XXXX vastu ning lõpetas menetluse XXXX osas.
8.Asjas on toimunud kohtuisttungid 13.01.2014; 17.12.2014; 27.02.2015 ja 08.04.2015.
9.27.02.2015 kohtuistungil loobus kostja tunnistaja XXXX ülekuulamisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.10.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja esindaja XXXX ja kostja esindaja XXXX 18.07.2011 töövõtulepingu nr XXXX. Tööde sisu oli liimpuittalade ja roovide montaaž objektil OÜ XXXX aadressil Raplamaa, Märjamaa, XXXX küla. Pärast tööde teostamist esitas hageja 22.08.2011 e-kirjaga kostjale XXXX kui osaühingu juhatuse liikmele arve nr XXXX summas 14 940 eurot ja selle juurde kuuluva tööde üleandmis-vastuvõtmis akti nr 1. Kostja on need kätte saanud, kuid akti ei ole allkirjastanud ja tööde eest ei ole tasunud. Kostja ei ole esitanud ühtegi kirjalikku pretensiooni hageja poolt teostatud töödele. Tehtud tööd on objekti tellija XXXXOÜ vastu võtnud, mida kinnitab muuhulgas tellija projektijuht XXXX. XXXXOÜ on nende tööde eest kostjale ka tasu maksnud. Hageja ei ole saanud ühtegi selget ja aktsepteeritavat vastust kostja poolt töövõtulepingust tuleneva kohustuse mittetäitmiseks. Poolte vahel oli kokkulepe arvete ja aktide elektrooniliseks edastamiseks, kostja on pahatahtlikult jätnud need allkirjastamata. Kostja seadusest ja lepingut tulenev kohustus oli tööd vastu võtta. Pretensioone pole esitatud ning seega on põhjendamatult jäetud akt allkirjastamata. Hageja ja kostja on omavahel sõlmitud kokkuleppe punktis 6 määranud ka viivisemääraks 0,1 % iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% kogu lepingu summast. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 14 940 eurot ja viivised summas 1 490 eurot. Kostja vastus 05.08.2013 esitatud vastuväites leidis kostja, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlusta töövõtulepingu sõlmimist. Kostja vastuväited on:
a) Hageja ei ole tõendanud tööde lepingukohast tegemist ja üleandmist kostjale. Hagiavaldusele lisatud teostatud tööde akti nr 1 ei ole kostja (ega hageja) esindaja poolt allkirjastatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale üle andnud mingi töö. b) Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale üle andnud arve. Hagiavaldusele lisatud arvet nr 1164 ei ole kostja (ega hageja) esindaja poolt allkirjastatud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal saaks olla mingi nõue kostja vastu. c) Hageja töö oli ebakvaliteetne, lepingule mittevastav ja mitteõigeaegne. Kostja andmetel tal puudub kohustus vastuvõtmata ja puudustega töö eest tasu maksta. d) Kostja pole saanud seda ebakvaliteetset, lepingule mittevastavat, ja hilinemisega tehtud tööd üle anda objekti tellijale XXXXOÜle. e) Kostja ei ole saanud objekti tellijalt XXXXOÜ-lt tasu hageja poolt väidetavalt tehtud tööde eest. Seega pole hageja tõendanud kostjale teenuse osutamist või kauba müümist. 22.10.2013 menetlusdokumendis selgitas kostja täiendavalt, et oli sõlminud objekti lõpptellijaga, XXXXOÜ-ga, 30.05.2011 ehituse alltöövõtulepingu (nr XXXX). Selle lepingu punkti 1.1. kohaselt oli kostja ülesandeks XXXXOÜ robotlauda metallkonstruktsioonide valmistamis- ja montaažitööd ja liimpuitkonstruktsioonide montaažitööd. Tegemist oli just sellesama alltöövõtulepinguga, mille raames omakorda kostja tellis hagejalt töövõtulepinguga XXXX tööde teostamise (liimpuitkonstruktsioonide montaaži osas). Hageja poolt teostatud tööde osas esitas kostja XXXXOÜ-le teostatud tööde akti nr 2 (ja sellele vastava arve nr 010) ja nr 3 (ning sellele vastava arve nr 013). Hageja poolt tehtav töö osa oli esitatud kostja poolt lõpptellijale aktsepteerimiseks just nende aktide alusel (kummaski aktis positsioon 7 ja 8). OÜ XXXX ei ole neid töid aktsepteerinud ega nende eest tasunud – arve nr 010 on tasumata summas 3 375,79 eurot ja arve nr 013 on täielikult tasumata. Kostja küsimuse peale vastas XXXXOÜ juhatuse liige XXXX, et hageja tehtud töö eest tasub XXXX otse hagejale, kuna tegemist on XXXXOÜ strateegilise partneriga. 07.08.2011 kuupäevaga pretensioonis kirjutab XXXXOÜ kostjale, et liimpuittalade paigaldamine (mis kuulus hageja tööde hulka) on läbi viidud mittekvaliteetselt ning seetõttu omanikujärelevalve poolt vastu võtmata. Põhjuseks see, et metallpostid on suuremal või vähemal määral kõik vertikaalsuunaliselt normatiivsest tolerantsist väljas ning ühtegi posti pole vaatamata eelnevatele kokkulepetele sirgestatud. Tellija ei pea aktsepteeritavaks seda, et kohapeal toimus sirgestamine liimpuittaladega. Samas kirjas märgib tellija, et seisuga 07.08.2011 on liimpuittalade ja –roovide paigaldus teostatud 40% ulatuses. Lisaks ei vastanud kinnitustarvikud projektis ettenähtud kvaliteedile (klass C3). Need pretensioonid esitati koheselt ka hagejale, mida kinnitavad XXXX ja XXXX. 21.09.2011 kokkuleppe projekti kohaselt pidi hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva lepingulise maksumuse summas 24 900 + 20 % käibemaks enda kanda võtma XXXXOÜ.
XXXX alltöövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe projektis, mis on koostatud XXXXOÜ poolt, on üles loetletud hageja töös esinenud puudused ja nendega XXXXOÜ-le tekitatud väidetav lisakulu ja kahju. Ka see dokument esitati kostja poolt hagejale. Seega oli hageja töö ebakvaliteetne ning arve tasumata jätmine põhjendatud.
Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, kuulanud ära tunnistajad leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel vaidlust järgmistes asjaoludes, mida kohus loeb TsMS § 231 lg 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
-
-
-
-
-
-
Hageja ning kostja on 18.07.2011 sõlminud töövõtulepingu nr XXXX (kd I lk 49-53 ja ka 71-72), kostja poolt allkirjastatud digitaalselt 19.07.2011 ja hageja poolt 21.07.2011; Lepingu p 2 kohaselt oli hageja kohustatud teostama liimpuittalade ja –roovide montaaži objektile XXXX külas – OÜ XXXX robotlauda ehitusel. Töö teostatakse kostja poolt esitatud projektdokumentatsioooni järgi ja kostja materjalist. Tööde teostamise aeg oli kokku lepitud lepingu p 3: 20.07.2011 kuni 12.08.2011 eeldusel, et kostja on taganud hagejale takistustest vaba tööfrondi, elektri ja metalldetailid on projekti järgi paigaldatud, geodeetiliselt õigetel kaugustel ja kõrgustel. Kostja pidi tööde eest tasuma vastavalt lepingu p 4 järgmiselt: 24 900 eurot + käibemaks (1-12 telgede montaaži järgselt 50% pärast akti allkirjastamist 21 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates ja 13-24 montaaži järgselt ülejäänud 50% samal põhimõttel. 18.08.2011 koostas hageja kostjale arve nr 1164 summas 14 940 eurot (I kd lk 56) vastavalt samal kuupäeval koostatud teostatud tööde aktile nr 1 (1-12 telgede liimpuittalade ja –roovide paigaldus, I kd lk 57). Vaidlust ei ole selles, et kostja paigaldatud metallpostidele pidi hageja monteerima liimpuittalad ja –roovid (vt ka kostja 22.10.2013 vastus p 3.7, I kd lk 189) ehk hageja ei saanud oma tööd enne alustada, kui kostja oli vastava töölõigu ette valmistanud paigaldanud nõuetekohaselt metallpostid. Kostja pole hagejale viimase tehtud töö eest tasu maksnud ehk kogu lepingujärgne töö maksumus 24 900 eurot + käibemaks, on tasumata. Kostjalt tellis OÜ XXXX robotlauda ehituse XXXXOÜ vastava lepingu alusel. Hageja oli kostja alltöövõtja laudale liimpuitkonstruktsioonide paigaldamise osas. Hageja pidi töö teostama tellija materjalist, tellija tarnitud kinnitusdetailidega. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel on hageja esitanud nõude poole võla ulatuses.
3.Pooled vaidlevad järgnevas: -
Kas hageja on 18.07.2011 sõlmitud töövõtulepingu nõuetekohaselt täinud.
Muuhulgas vaidlevad pooled ka selle üle kas hageja kohustus oli kontrollida ja vajadusel korrigeerida metallkonstruktsioonide nõuetekohasust (vt ka hageja 06.11.2013 menetlusdokument p 3.13; II kd lk 64). -
Kas kostjal I on õigus raha tasumisest keelduda.
Muuhulgas väidab kostja, et pole arvet ega tööde akti kätte saanud. Samaaegselt väidab kostja, et hageja töö oli ebakvaliteetne põhjusel, et peatöövõtja XXXXOÜ esitas kostjale töö kohta pretensioone ja jättis seetõttu osa tasu maksmata. Hageja omakorda väidab, et kostja ega XXXXOÜ pole tema töö osas pretensioone esitanud. 17.12.2014 istungil selgitas hageja, et kostja ei ole tööde kohta hagejale pretensioone esitanud või vähemalt ei ole need õigeaegsed ega täpselt kirjeldatud.
4.TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Käesoleva tsiviilasja vaidluse piirid nähtuvad kohtu põhjenduste osa p 3.
5.Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus esmalt, millise töö tegemises pooled kokku leppisid (I). Seejärel vaatleb kohus, kas see töö on hageja poolt nõuetekohaselt tehtud (II). Lõpuks vaeb kohus, kas töö ebakvaliteetsus või muu asjaolu, annab kostjale aluse tasu maksmisest keeldumiseks. I
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised.
7.Hageja 07.07.2011 e-kirjaga kostjale (II kd lk 187) on tõendatud, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise liimpuittalade montaažitööks XXXX lauda kohta summas 29 400 + käibemaks. Seejuures on hinnapakkumises märgitud, et hind ei sisalda kruvisid, trosse jms metalldetaile. Poolte vahel 18.07.2011 sõlmitud töövõtulepingu p 2 kohaselt pidi hageja teostama liimpuittalade ja –roovide montaaži objektile XXXXkülas – OÜ XXXXrobotlauda ehitusel. Töö pidi teostatama kostja poolt esitatud projektdokumentatsioooni järgi ja kostja materjalist. Töö hinnaks lepiti kokku 24 900 eurot + käibemaks. Lepingus on eraldi fikseeritud (p 3), et tellija (antud juhul kostja) kohustub tagama muuhulgas järgneva: metalldetailid peavad olema projekti järgi paigas (geodeetiliselt õigetel kaugustel ja kõrgustel). Sellest, ega ühestki teisest kohtu ette toodud tõendist ei nähtu, et hageja kohustus oli paigaldada või kontrollida või ümbersättida ka ehitusega seotud metallkonstruktsioone.
Ainus tõend, mis viitab hageja kohustusele metallposte sirgendada, on XXXX08.04.2015 kohtuistungil antud ütlused, kuid need ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul võib tunnistaja ajada erinevad objektid segamini, kuna tunnistusest selgub, et sama tellijaga (XXXXOÜ) on tunnistaja varem ehitanud kaks samasugust robotlauta Valgamaal, kus tunnistaja paigaldas nii metall- kui ka puitkonstruktsioonid. Kui üks töövõtja paigaldab mõlemad osised, siis ilmselt tuleb ja saab puitosade paigutamise käigus kontrollida ja korrigeerida ka varasemat tööd ehk metallkonstruktsioonide montaaži. Tunnistajal võisid erinevatel objektidel kehtinud põhimõtted segamini minna või tunnistaja lihtsalt oletas, et see võis igal järgmisel objektil ka nii olla nagu varasemal. See selgitaks, miks tunnistaja ütlused ei haaku ülejäänud kogutud tõenditega. Seega kohus loeb tõendatuks, et hageja ei pidanud vastutama ühegi ehitamisel kasutatud materjali ega kinnitusdetaili kui toote kvaliteedi eest ega puitosade montaažile eelnenud tööde, s.o metallkonstruktsioonide montaaži eest. Otsuse järgnevates osades selgub ka, et metallkonstruktsioonide ebakvaliteetne montaaž ei takistanud hagejal töö teostamist ega ohustanud selle kvaliteeti ning peatellija XXXXOÜ on sellega nõus. II
8.Hageja töö kvaliteedi osas on kostja väitnud, et etteheiteid tegi XXXXOÜ kui isik, kes tellis hageja poolt läbiviidud tööd kostjalt. Hageja oli kostja alltöövõtja ning XXXXOÜ ei võtnud kostjalt töid vastu ega maksnud kõigi tööde eest, kuna polnud töö kvaliteediga rahul. Kostja väidab, et puudusega olid just hageja poolt teostatud tööd. Seega pidi kostja tõendama, et XXXXOÜ esitas pretensioonid hageja töö osas ning jättis kostjale maksmata puitkonstruktsioonide paigaldamise eest. Hageja omakorda pidi tõendama, et tema töö on teostatud kvaliteetselt. Ehituslikku ekspertiisi asjas läbi viidud ei ole. Pooled sellekohast tõendit esitada ei soovinud. 8.1.Kohus leiab esitatud tõendite alusel, et XXXXOÜ poolt kostjale, kui töövõtjale esitatud pretensioonid ei puuduta hageja töö kvaliteeti. Tõendeid, et kostja oleks XXXXOÜ-st sõltumatuid etteheiteid hageja töö kvaliteedile teinud, esitatud ei ole: -
XXXXOÜ ja XXXXOÜ (praeguse nimega OÜ XXXX ehk kostja) vahel 30.05.2011 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu (II kd lk 1 jj ) p 1.1. kohaselt oli lepingu objektiks XXXXOÜ robotlauda metallkonstruktsioonide valmistamis- ja montaažitööd ja liimpuitkonstruktsioonide montaažitööd. Lepingu p 9.1 kohaselt oli tellija volitatud esindajaks projektijuht XXXX. Temal oli õigus lepingut täita, muuta ja lõpetada. Lepingu lisa nr 2 (II kd lk 15) kohaselt pidi kostja tarnima kõik tööde teostamiseks vajalikud materjalid ja abimaterjalid, välja arvatud liimpuitmaterjal (see oli XXXXOÜ poolt).
-
XXXX on 17.09.2013 kinnitanud kirjalikult, et XXXXOÜ on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja nende osas hagejale pretensioone pole (I kd lk 177).
-
Tunnistaja XXXX on 27.02.2015 kohtuistungil kinnitanud, et XXXXOÜ-l on kostjale etteheited metallkonstruktsioonide valmistamis- ja paigalduskvaliteedi suhtes ja ajalised pretensioonid. Metallosiste keevis ei vastanud nõuetele, metallpostide osas tolerantsile mittevastav sirgus ja probleeme oli lepingu tähtaegse täitmisega. Puittalade osas probleeme ei olnud. Liimpuittalad materjalina oli XXXXOÜ otsetarne ja seega materjali kvaliteedi eest puittalade osas vastutas XXXXOÜ ise. Hageja töö oli paigaldada liimpuittalad metallpostide peale. Viimane etapp liimpuittalade ja kogu konstruktsiooni paigaldamisel on pingutustrosside paigaldamine ja see oli kostja töö ja kohustus. XXXXOÜ-l olid pretensioonid just metallipostide ja nende trosside osas. Suur osa trosse jäi paigaldamata, sest trosside tarne kohustus oli kostjal ja kaup ei vastanud nõuetele. Metallkonstruktsioonidega oli algusest peale probleeme: hiljem selgus, et osa materjali ei vastanud nõuetele. Suurem osa keeviseid on puudustega. Enamus keeviseid keevitasime üle. Puitkonstruktsioonid, mis paigaldati, jäid peale. Metallkonstruktsioonide parandamiseks ei pidanud puitu maha võtma (vt II kd lk 225 jj).
-
XXXXOÜ 07.08.2011 pretensioonist (II kd lk 24) nähtub, et kostja töö on puudustega. Hageja töölõigu osas on viidatud vaid liimpuitroovide paigaldamisel kasutatavatele võtmekruvidele, mille osas pole esitatud sertifikaati. Pooltevahelise töövõtulepingu p 2 kohaselt hageja materjali kvaliteedi eest ei vastutanud. Samuti viidatakse tähtaja ületamisele – liimpuittalade ja –roovide montaaž pidi olema lõpetatud telgedes 1-12 hiljemalt 15.07.2011 ja telgedes 13-24 hiljemalt 27.07.2011. Kuid seisuga 07.08.2011 on metallkonstruktsioonid paigaldatud ebakvaliteetselt ja liimpuittalade ja –roovide paigaldus on teostatud 40% ulatuses. Nimetatud pretensioonist ilmneb, et mittekvaliteetne on metallkonstruktsioonide paigaldus. Liimpuitkonstruktsioonide paigalduse ebakvaliteetsusele ei viidata, märgitakse vaid, et need tööd on lõpule viimata, kuid mitte hageja tõttu vaid seetõttu, et kostja pole tööfronti õigeaegselt ette andnud.
-
XXXXOÜ esindaja XXXX on 13.07.2011 (vt III kd lk 14 ) ja 18.07.2011 (vt III kd lk 20) saatnud kostjale e-kirjad pretensioonidega metallkonstruktsioonide paigaldamise kohta : postide keevised ebakvaliteetsed; töö on ajalisest graafikust maas; vale tõstetehnika; alamehitatus; purjus töölised; ohutusnõuete järgimata jätmine; metallkonstruktsioonid on valmistatud ebakvaliteetselt. Need pretensioonid on esitatud enne, kui hageja pidi lepingu kohaselt alustama puitkonstruktsioonide montaaži 20.07.2011. Seega on välistatud, et need töö kvaliteedi osas esitatud pretensioonid puudutaksid hageja poolt teostatud tööd. XXXXOÜ ei ole aga muid etteheiteid lauda ehitusel tehtud töö osas teinud.
8.2.Kohtu hinnangul ei lükka eelnevat ümber ka XXXX08.04.2015 kohtuistungil antud tunnistus, sest see rajaneb eeldusel, et metallkonstruktsioonide puuduste eest vastutab hagejal. Ühestki kohtu ette toodud tõendist ei nähtu, et puudustega oleks puitkonstruktsiooni montaaž. Puudustega oli metallkonstruktsiooni montaaž, materjal ja kinnitusdetailid. Kohus on aga tuvastanud, et hageja pidi tegema töö kostja või XXXXOÜ tarnitud materjalist ning tema osa lauda ehitusel piirdus puitkonstruktsioonide paigaldusega. Ka metallist kinnitusdetailid, mida kasutati puidu montaažiks, oli kostja vastutusalas. Kohus ei tuvasta käesolevas menetluses, kas ja kuidas rikkus kostja kokkuleppeid, mis kostjal olid XXXXOÜ-ga. See ei ole käesoleva vaidluse esemeks. 8.3.Ka MTÜ Eesti Standardikeskuse standardi kohaselt ehitusmaterjalide ja ehituse valdkonnast EVS-EN 1090-2:2008 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele“ ja tulenevalt selle punktist 9.6.5.3 (II kd lk 185 väljavõte) tuleneb, et metallkonstruktsioonide montaaž hõlmab ühtlasi kontrolli, et montaaž vastaks nõuetele ja oleks projektijärgselt õigesti paigaldatud. Valesti paigaldatud montaaži on teatud juhtudel võimalik ka hilisemalt korrigeerida (näiteks puitkonstruktsioonide paigaldamise käigus, nagu kinnitasid ka asjas ülekuulatud tunnistajad), kuid see ei tähenda, et metallosad võib valesti paigaldada või et metallosade valesti paigaldamise eest vastutaks puitkonstruktsioonide monteerija. Lisaks kinnitas tunnistaja XXXX 27.02.2015 antud ütlustega, et käesoleval juhul ei olnud XXXXOÜ sellise korrigeerimise meetodiga nõus. Lisaks on selline korrigeerimine võimalik vaid teatud kõrvalekallete osas. Kui puudused on mastaapsemad, siis see meetod ei toimi. 8.4.Hageja töö ajalise puuduse osas ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet 13.01.2014 kohtuistungil, et töö viibis kostja tõttu: talad 1-12 tehti ära 18.08.2011 ja talad 13-24 tehti ära 29.08.2011 (II kd lk 106). 8.5.III kd lk 25 asuva XXXX lauda postide teostusjoonised (mõõdistamine 10.08.2011) jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd valdkonnaspetsiifilise selgituse puudumise tõttu ei saa dokumendist järeldusi teha. Kohus on korduvalt poolte tähelepanu juhtinud ekspertiisile kui tõendile (vt ka Harju Maakohtu 08.09.2015 määrus, III kd lk 31 p 4), kuid pooled pole seda vajalikuks pidanud. Teostusjoonise alusel järelduste tegemine nõuab eriteadmisi. Eriteadmistega isiku arvamust joonisele lisatud ei ole. Kostja on võtnud selle riski esitades 2011 aastal koostatud dokumendi menetluse viimases etapis, s.o 08.05.2015 pärast seda, kui asjas oli toimunud juba 4 kohtuistungit ja tõendite esitamise tähtaeg möödunud 02.02.2015. Kohus võttis 08.05.2015 esitatud tõendi küll vastu, kuid hoiatas, et selle tõenduslik väärtus võib jääda puudulikuks. Lisaks on mõõdistamine toimunud enne hageja poolt tööde teostamist (esimene etapp vastavalt 18.08.2011 ja teine 29.08.2011). Juhul, kui enne hageja poolt tööde alustamist oleks kõik korras olnud, siis ei saa üldse hagejale teha etteheiteid selle kohta, et ta ei
kontrollinud ega korrigeerinud metallpostide paigaldust. Samuti ei saa hagejale etteheiteid teha, et metallpostid olid valesti paigaldatud. Olukord, et hageja tegevus põhjustas metallpostide ebakvaliteetsuse või paigast nihkumise, on ebatõenäoline nii tunnistaja XXXX ütluste alusel kui ka seetõttu, et sellekohased pretensioonid XXXXOÜ poolt on kostjale esitatud juulis 2011, kui hageja ja kostja vahel polnud veel lepingutki sõlmitud. Täiendavalt märgib kohus, et hageja väidete kohaselt ei ole teostusjooniseid esitatud kõigi metallpostide kohta.
9.Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja poolt viidatud puudusi hageja töös ei esinenud. III
10.Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja tegi poolte vahel 18.07.2011 lepingus kokkulepitud töö ja paigaldas XXXXOÜ robotlauda metallkonstruktsioonidele liimpuittalad ja –roovid. Töö esimene etapp (telg 1-12) valmis 18.08.2011 ja teine etapp (telg 13-24) 29.08.2011. Osundatut kinnitavad ka järgmised tõendid: -
-
II kd lk 17 kostja ja XXXXOÜ vaheline teostatud tööde akt nr 2, 05.08.2011, mille p 1 ja 2 nähtub, et lauda postid ja talad (kuumtsink) on paigaldatud 28% ulatuses ja p 7 nähtub, et 44 liimpuittala montaažist on teostatud 41% . II kd lk 19 kostja ja XXXXOÜ vaheline teostatud tööde akt nr 3, 31.08.2011, mille p 7 ja 8 nähtub, et roovid on 100% paigaldatud, ja latid täiendavad 59% (lisaks eelnevale 41%-le, seega kokku ka 100%).
11.Lepingu kohaselt 1-12 telgede liimpuittalade ja -roovide montaaži lõpetamise järgselt koostatakse ja allkirjastatakse teostatud tööde akt 50% lepingu kogusumma ulatuses maksetähtajaga 21 kalendripäeva arve saamise päevast alates. 18.08.2011 ongi hageja koostanud kostjale arve nr 1164 summas 14 940 eurot (kd I lk 77, s.o pool lepingu kogusummast koos käibemaksuga. Arve ja teostatud tööde akti (kd I lk 78) 1-12 telgede liimpuittalade ja liimpuitroovide paigalduse kohta, saatis hageja kostjale 22.08.2011 elektrooniliselt (vt I kd lk 176). Kostja eitab arve saamist.
12.Kohus leiab, et kostja poolt arve mittesaamine ei ole usutav esmalt seetõttu, et pooled on e-kirja teel suhelnud kogu lepingu sõlmimise ja täitmise vältel ning puudub mõistlik põhjendus, miks just arvet sisaldav e-kiri kohale ei jõudnud.
Teiseks kinnitasid pooled (vt hageja 02.02.2015 menetlusdokument p 2.1.1, II kd lk 181 ja kostja 09.02.2015 p 2, II kd lk 190), et 2011 sügisel, toimusid hageja, kostja ja XXXXOÜ vahel läbirääkimised pretensioonide ja tasude maksmise üle. Kolmandaks, väitis kostja, et hagejale pidi tasu maksma XXXXOÜ (vt I kd lk 57 S.Jakushevi 18.05.2012 e-kiri p 5 kohaselt XXXXOÜ on kinnitanud XXXX, et hagejale maksab tasu XXXXOÜ. 17.12.2014 kohtuistungil (II kd lk 177) kinnitas kostja, et selline mulje jäi kostjale XXXXOÜ esindaja suulise jutu järgi ning kirjalikku kinnitust sellise lubaduse kohta ei ole. Ka hageja kinnitas samal istungil, et läbirääkimised toimusid.) Kostja esitatud väidetel ja kolmepoolsetel läbirääkimistel juba 2011 sügisel puudunuks mõte, kui kostja poleks arvet saanud.
13.Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja sai hageja poolt 22.08.2011 e-posti teel saadetud arve nr 1164 kätte mõistliku aja jooksul pärast selle saatmist, mis on hiljemalt 27.08.2015.
14.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16, 17). Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt Riigikohtu sama lahend p 21 ja 22).
Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt Riigikohtu sama lahend, p 31. Vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-145-14).
15.Hageja kinnitusel valmisid kõik tööd liimpuitkonstruktsioonide montaaži osas 29.08.2011. Kostja pidi olema tööd vastu võtnud hiljemalt 31.08.2011, kui ta koostas oma tellijale XXXX Ehitus OÜ teostatud tööde akti nr 3 (t lk 19), mille p 7 (on märgitud teostus 59% ulatuses, kuid koostoimes aktiga 2 (II kd lk 17, p 7 41%) moodustub 100% ja p 8 on teostatud 100%. Need puudutavad liimpuitkonstruktsioone. Seega on kostja 31.08.2011 hagejalt tööd vastu võtnud ja omakorda XXXXOÜ-le, kui tellijale üle andnud. XXXXOÜ kui peatellija, lubas hagejal puitkonstruktsioonide paigaldamisega alustada ja võttis hageja poolt tehtud töö vastu. Tellija esindajana on XXXX kinnitanud hageja töö vastuvõtmist. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 31.08.2011. Poolte omavahelisest lepingut tulenevalt pidi kostja hageja esitatud arve tasuma 21 päeva jooksul arve saamisest. Kohus on tuvastanud (kohtu põhjendused p 13), et kostja sai arve hiljemalt 27.08.2011, seega tuli kostjal arve tasuda hiljemalt 17.09.2011.
16.Kostja on esitanud arve maksmise keeldumise alustena kaks asjaolu: - Hageja töö oli puudustega ning kostja lepingupartner XXXXOÜ keeldus selle eest tasu maksmast ja - XXXXOÜ pidi kokkuleppe kohaselt ise otse hagejale viimase töö eest maksma.
16.1.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja töö ei olnud puudustega. Sellist kokkulepet, mille kohaselt XXXXOÜ tasub hagejale kostja eest, kohtu ette toodud ei ole. See on tõendatud alljärgnevaga: -
II kd lk 26 allkirjastamata ja kuupäevata kolmepoolne kokkulepe, milles on ettepanek, et töövõtulepingust nr XXXX tulenevad kostja kohustused hageja ees võtab enda kanda XXXXOÜ, ei allkirjastatud. II kd lk 72 XXXXOÜ selgituses ilmneb, et hageja tehtud töö eest küsis kostja XXXXOÜ-lt suuremat summat, kui pidi sama töö eest tasuma hagejale ning kuna XXXXOÜ oli tasunud kostjale ligi 92 000 eurot ja ülejäänud lepingujärgse ca 22 000 euro maksmiseks polnud alust, kuna kostja tegi töö puudustega ja põhjustas kahju, siis jäi ka kokkulepe sõlmimata.
-
II kd lk 27 on XXXXOÜ poolt 15.11.2011 e-kirjaga ( II kd lk 83) esitatud ning 09.11.2011 kuupäeva kandev kostja ja XXXXOÜ vaheline alltöövõtulepingu lõpetamise kokkulepe, millest nähtub, et hageja tööde osas pretensioone ei ole. Kokkuleppes puudutab hageja töölõiku vaid liimpuitroovide kinnistukruvide väljavahetamine ning katmine täiendava tsingikihiga (maksumus 2000 eurot + käibemaks), kuid kinnistukruvide kvaliteedi eest ei vastutanud hageja. Ka see kokkulepe jäi allkirjastamata.
16.2.XXXXOÜ on 15.11.2013 menetlusdokumendis (II kd lk 70jj) kinnitanud, et kostja poolt XXXXOÜ-le koostatud arve nr 013 (II kd lk 20) on tehtud pärast pooltevahelise lepingu lõpetamist ja seda pole XXXXOÜ kunagi saanud. Lepingu lõpetamisel tasaarvestasid kostja ja XXXXOÜ vastastikuseid nõudeid ca 24 000 euro ulatuses. Seega pole XXXXOÜ jätnud kostjale tasumata liimpuitkonstruktsioonide montaaži eest.
17.Muid asjaolusid lepingus kokkulepitud tasu maksmata jätmiseks ei ole kostja esile toonud. Kohus märgib veel, et ka siis, kui hageja töö oleks olnud puudustega, ei õigusta see tasu maksmata jätmist täies ulatuses. Käesoleval juhul on kostja jätnud hageja töö eest üldse maksmata, kuigi ta on hageja poolt alltöövõtu korras tehtud töö XXXXOÜ-le üle andnud ja selle eest ka tasu saanud.
18.Eelnevast tulenevaolt tuleb hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks summas 14 940 eurot rahuldada.
19.Hageja on esitanud ka viivisenõude summas 1 490 eurot. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Pooltevahelise lepingu p 6 kohaselt on hageja õigus nõuda viivist 0,1% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10% kogu lepingu summast. 10% kogu lepingu summast on 2 490 eurot ja seega vastab hageja viivisenõue lepingu tingimustele. VÕS § 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja poolt nõutud viivise summas 1 490 eurot.
Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
23.Hageja on 21.09.2015 esitanud taotluses palunud välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3 616,67. Hageja on koos taotlusega esitanud ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindaja osutanud alljärgnevaid teenuseid tunnihinnaga 100 eurot/tund: - Materjaliga tutvumine ja maksekäsu avalduse koostamine 1 h; - Vastuväite analüüs 30 min; - Täiendava materjali kogumine 30 min; - Hagiavalduse koostamine 1 h; - Kostjate 05.08.2013 vastuse analüüs 40 min; - Hageja 23.09.2013 seisukoht 2 h 50 min; - Hageja 22.10.2013 taotlus eelistungi edasi lükkamiseks 5 min; - Kostja 21.10.2013 seisukohtade läbi töötamine 2 h; - Hageja 06.11.2013 seisukoht 4 h; - XXXXOÜ 15.11.2013 seisukoha analüüs 1 h 20 min; - 13.01.2014 eelistung 30 min; - Kostja 27.01.2014 määruskaebuse analüüs 25 min; - Hageja 03.02.2014 seisukoht kompromissi sõlmimise kohta 5 min; - Hageja 03.02.2014 taotlus tunnistajale kohtukutse edastamiseks 5 min; - Hageja 11.02.2014 seisukoht kostja määruskaebusele 20 min; - XXXXOÜ vastuse analüüs 10 min; - Hageja 17.02.2014 seisukoht kosta täpsustatud taotlusele 50 min; - 17.12.2014 korraldav kohtuistung 1 h; - Hageja 02.02.2015 seisukoht 4 h; - Kostja 09.02.2015 seisukohta analüüs 10 min; - Hageja 26.02.2015 seisukoht kostja II menetluskuludele 1 h 20 min; - 27.02.2015 kohtuistung 1 h 30 min; - 08.04.2015 kohtuistung 1 h 25 min; - Hageja 08.05.2015 seisukoht 55 min; - Kostja 12.05.2015 taotluse analüüs 15 min; - Hageja 12.06.2015 seisukoht 45 min; - Hageja 21.09.2015 kirjalik kohtukõne 1 h 30 min Kokku 29 h 10 min.
Samuti on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 700 eurot.
24.Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud ei ole.
25.Kohus peab vajalikuks märkida, et algselt on hageja esitanud hagiavalduse kahe kostja vastu. 18.03.2015 määrusega on kohus võtnud vastu OÜ XXXX hagist loobumise OÜ XXXX hagis XXXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning lõpetanud XXXXosas menetluse. Samuti on kohus jätnud menetluskulud, mis OÜ XXXX kandis seoses hagi esitamisega XXXXvastu OÜ XXXX kanda. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud osutatud osad teenused seotud ka XXXXvastu esitatud hagiavaldusega. Järgnevalt hindab kohus hageja esindaja poolt märgitud teenuseid arvestades ka eelnimetatuga: Materjaliga tutvumine ja maksekäsu avalduse koostamine 1 tunni ulatuses, vastuväite analüüs 30 minuti ulatuses ning täiendava materjali kogumine 30 minuti ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud. Osutatud teenuseid oleks kohtu hinnangul osutatud ka ilma teise kostja vastu hagi esitamata. Samuti on osutatud teenuste aeg ja märgitud ajakulu mõistlikud. Hagiavalduse koostamise, kostjate 05.08.2013 vastuse analüüsi, hageja 23.09.2013 seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 2 tunni ja 15 minuti ulatuses (.so kohus vähendab ajakulu poole võrra). Nimetatud tegevused on kohtu hinnangul seotud ka XXXXvastu esitatud hagiavaldusega. Hageja 22.10.2013 taotlus eelistungi edasi lükkamiseks ei ole kohtu hinnangul selliseks kuluks, mida vastaspoolelt oleks mõistlik välja mõista. Kostja 21.10.2013 seisukohtade läbi töötamise (arvestades esitatu sisu ning mahtu) peab kohus 2 tunni ulatuses põhjendatuks. Hageja 06.11.2013 seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus arvestades tsiviilasja keerukust ning dokumendi sisu 3 tundi. XXXXOÜ 15.11.2013 seisukoha analüüsi põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks peab kohus 1 tund 20 minutit. 13.01.2014 eelistungil osalemise peab kohus põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Istung on reaalselt toimunud. Kostja 27.01.2014 määruskaebuse analüüs 25 minuti ulatuses on mõistlik ja põhjendatud. Hageja 03.02.2014 seisukoht kompromissi sõlmimise kohta ning taotlus tunnistajale kohtukutse edastamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud 10 minuti ulatuses. Arvestades esitatud dokumente on ajakulu osutatud teenusele mõistlik. Arvestades hageja poolt 11.02.2014 esitatud seisukohta kostja määruskaebusele on kohtu hinnangul usutav, et selle koostamisele on kulunud 20 minutit ja kohus loeb selle seega põhjendatuks. XXXXOÜ vastuse analüüsi loeb kohus põhjendatuks 10 minuti ulatuses. Hageja 17.02.2014 seisukoht kostja täpsustatud taotlusele 50 minuti ulatuses on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning vastab esitatud dokumendile.
17.12.2014 istungil osalemise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Istung on reaalselt toimunud ja hageja esindaja on istungil osalenud. Kuna hageja 02.02.2015 esitatud seisukoht sisaldab ka loobumist XXXXosas ning samuti arvestades esitatud dokumendi muud sisu, loeb kohus nimetatud dokumendi põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kostja 09.02.2015 seisukoha analüüsi 10 minuti ulatuses loeb kohus põhjendatud kuluks arvestades kostja poolt esitatud dokumendi mahuga. Hageja 26.02.2015 seisukoht kostja II menetluskuludele 1 tunni 20 minuti ulatuses ei pea kohus põhjendatuks, kuna tegemist on XXXX puudutava kuluga. 27.02.2015 kohtuistungi 1 tunni 30 minuti ulatuses ning 08.04.2015 kohtuistungi 1 tunni ja 25 minuti ulatuses peab kohus põhjendatud ajakuluks. Istungid on reaalselt toimunud. Samuti peab kohus vajalikeks ja põhjendatuteks ning osutatud teenustele vastavuses olevaks järgmiste teenuste ajakulusid: hageja 08.05.2015 seisukoht 55 minutit, kostja 12.05.2015 taotluse analüüs 15 minutit, hageja 12.06.2015 seisukoht 45 minutit, hageja 21.09.2015 kirjalik kohtukõne 1 tund 30 minutit.
26.Seega on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 23 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostja on märkinud esindaja tunnitasu määraks 100 eurot/tund. Kohus loeb nimetatud tunnihinna mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 2 350,10 eurot. Samuti loeb kohus põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel tasutud riigilõivu summas 700 eurot.
27.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3 050,10 eurot.